Tervist, kallid klassikaraadio kuulajad taaskord on alanud kunstilisele Kunzee ERR stuudios on saatejuhina Aleksandar Tsapov ja täna on meie saate teemaks graafika ja saatesse oleme kutsunud kaks külalist loit jõekalda therist, tere hommikust ja vappu tulla. Tere. Ma ei tea, kuidas ma peaksin ametit nimetuste poolest tutvustama, et kunstiteadlane ja graafik või? Võib niimoodi olla graafikaühenduse juhatuse liikmed, oleme. Peateema, miks me oleme siia kokku tulnud, on see, et esiteks Rotermanni soolalaos alati vabagraafikute ühenduse näitus ülevaatenäitus, siis võib öelda. Ja teiseks siis toimub suhteliselt kattuvalt vist Tallinna 14. graafikatriennaaliga ka viies konverents nimega Impact, et võib-olla siis kuidas te soovite, et millest peaks alustama? Ma alustaks selle suguse heegeli mõttega mis kordub temal ikka jälle, et teatud ajastud nõuavad teatud liiki inimesi ja selle tõttu mitu ja nad lükkavad neid inimesi ka esile endas. Ja Eesti on võib-olla mingil määral oma kultuuri arengus jõudnud võib-olla järgmisesse teisse arengufaasi, selles mõttes, et üheksakümnendad oli väga niisugune jõuline aeg, kus tegeleti vanade struktuuride purustamisega ja nüüd on siis võib-olla kultuuri arengus natukene võib-olla selline kristalliseerumis aeg tekkinud ja võib-olla kvalitatiivse areng või natukene huvitavamad ja sügavamad nähtus, et üks nendest kumu, kumu tekkimine tähendab kumu väga hea käivitumine. Ja ma lihtsalt tahtsin seda öelda, et kuna kunstis on ka selliseid huvitavaid nähtusi, mis võib-olla ei ole väga märgatavad ja nendest üks ongi selline Impacti konverents, mis sattus Tallinnasse kumusse pooleldi juhuslikult minu jaoks, sellepärast et poolteist aastat tagasi. Me läksime toidiga Berliini Impacti rahvusvahelisel graafikakonverentsile ja pakkusime seal. No ma ei saa öelda muuseas, aga igal juhul me käisime välja selle mõtte, et tuua järgmine konverents Eestisse. Mina ei olnud nagu kindel, et sa siia tuuakse ja siis otsustati, et see ikkagi toimub Tallinnas Kumus ja nüüd lihtsalt asi kasvab kätte suureks. Konverentsiga koos on üle 20 näituse, Tallinnas on ettekanded, mis toimuvad kumu auditooriumites kunstiakadeemias ja Kadrioru lossis on workshop id, kus on graafikatehnikate demonstratsioonid ja see soolalaos avatud näitus eesti graafika üleval? Ta näitas, oli samuti algusest peale planeeritud ühe osana Impacti konverentsist. Ja praegu kujunes siis nagu selle avalöögiks eelmisel teisipäeval toimunud avamine. Eesmärk oli näidata, tehti graafikat tema parimas vormis ja näituse avamisel avastasime tõepoolest, näitus on suurepärane, tähendab, kõik olid sellest mõttest kuidagi väga kaasa haaratud ja tõid sinna oma parimat tööd. Samal ajal pandi kokku siis graafikamapp eesti graafikamapp ja sellist mappi pole vist tehtud Eestis 20 aastat. See graafikamapp siis on avaldatud sellise trükisena. See sai teoks kunstnikepoolse annetusena, tegelikult ütleme, ta on meie infarkti, konverentsi ja graafikaühenduse toetuseks ja sarnaselt oli siis soomlastel korraldatud 2001. aastal Helsingis toimunud impordi konverentsi ajal koostati samuti selline map ja nad saidki konverentsidel suure toetuse sellest. Just nüüd ootame meie, et me saaksime vähemalt 10 sellist 22 kunstniku tõmmist kollektsiooni realiseeritud. See on siis üks lootus, aga muidugi me oleme saanud toetusi Kultuuriministeeriumilt, kultuurkapitalilt, Kunstnike Liidult ja linnavalitsused. Kas Rotermanni näitas sinna võisid vist esitada kunstnikud töid, kuni 10 aasta vanuseid või ala, midagi säärast? Nii me kuulutasime välja ja seal on paar tööd isegi veelgi vanemad, aga me tahtsime, et oleks selline ülevaatenäitus. Helistasime muidugi uudisloomingut, aga tõesti on seal jah, umbes 10 viimase aasta loomingust selliseid eredaid näiteid. Kas see on siis selline objektiivne ülevaade eesti graafika viimase 10 aasta parimatest töödest või? Objektiivne, subjektiivne võib mõnel puhul. Ka jah, võib ka siis niimoodi öelda, sest et, et see on paratamatus, ongi see, mis objektiivne parasjagu käes on. Mõned autorid siiski jah, ei jõudnud võib-olla selleks näiteks esindada mõnedki esinevad triennaalil ja mõned veelgi oma personaalnäitustega, aga me siiski leiame, et see näitas, õnnestus ja eriti huvitav oli seda kujundada selles Rotermanni soola Laos. Näituse kujundus kujunes kuidagi orgaaniliselt koos Sirje Eelma, aga seda põhiliselt tegin, aga kõik, kes seal ka abistasid kunstnikest mõjutasid ilmselt ka meid. Tulemus tuli nii, nagu ta tuli. Aga kui graafikatriennaali nüüd tuleb, et mulle jäi mulje, et seal oli esindatud ka kogu see eesti graafika nii-öelda vanem kaardivägi, et kaasaegses graafikas kuidagi jäi vajaka või, või ei oleks nõus. No ma arvan, et siin on siiski erinevaid nähtusi küll meil ka esitatud, aga large triennaali rahvusvaheline žürii muidugi on pidanud valima üle maailma istatud tööde hulgast ja seal on nüüd sel korral aga Meie vanemaid juba tuntud tegijaid ka nooremaid ja sinna lihtsalt kõiki pääse. Meie oleme tahtnud siis pakkuda võimalust kõigile, kes soovivad eesti graafikutest esitada oma töid siis üheaegselt triennaaliga ja mis on siis antud juhul ka meie Impacti näitustele Tammis, kuhu tegelikult kuulub umbes 30 näitustega, see on siis nüüd esimene linnukene, kes lendu lastud. Aga räägiks, mis Impact on siis, mis konverents on selles mõttes, et mina kuulsin sellest esimest korda see nädal näiteks. No Impacti konverentsist olen ma kirjutanud juba sirbis kaks väga pikka artiklit, tähendab see üks ilmus 2005. aasta 30. septembri sirbis seal just siis, kui me tagasi jõudsime Berliinist konverentsilt ja teatasime siis avalikkusele. Me oleme sellise konverentsikohaks valitud ja seal ma tutvustasin üldiselt sellest ja siis teist korda, eelmise aasta 15. detsembri sirbis samuti aasta siis 2006 kirjutasin juba kontseptsioonist teemaks on lõigutud aeg, sellest pikemalt, äkki ma ei hakkaks ja see on asi, millest kahe sõnaga rääkida ei saa. Et palun kõik, võtke ajalehte lugeda, kuulge lühemaid teateid, oleme sellest tamisest veel siin ja seal muidugi avaldanud. Korraks ahelat kuulajale siis, et see algab, eks ole, 17 oktoober. 17 kuni 20 oktoober. 18. oktoobril neljapäeval hommikul kumu auditooriumis toimub siis konverentsi pidulik avamine järgneb esimene kiinud kõne, mis on Soome kunstnikult Audi heiskaselt järgnevate paneeldiskussioonide teemadel aeg ja koht ajalugu ja graafika siis graafilised tunnetused, digitaalkunstipaneel on siis on selline paneelvabaduse evolutsioon, kuraatorlus, samuti indiviid või individuaalne kunstnik ja kohalikud kultuurid. Ja me teeme koostööd muidugi ka Tallinna graafikatriennaaliga. Ühe paneeli on siis, mida me nimetamegi triennaali paneeliks, selle nimeks on siis poliitiline, poeetiline ja selle eesistujaks on Anders Härm, kes on ka graafikatriennaali kuraator. Jäänud paneelide eesistujad on väga erinevad, inimesed on näiteks Helena Risthein kumust kunstimuuseumist aga on ka eelmise Impacti korraldaja Poweel joon, kes on paneeli ajaloo koormad juhatajaks ja on on veel mitmeid huvitavaid inimesi, samuti muidugi Lähete hulgas kogu maailmast väga, väga huvitavaid ettepanekuid, mis on meile tulnud ja mis siis realiseeruvad kõnetena neil kolmel päeval, 18 kuni 20 oktoober. 21. oktoobril lõpeb Ta Pimpacti väljasõit Viinistu kunstimuuseumisse kus, nagu ma aru saan, loits, siis korraldab kivilabürindi ühist koostamist kõigi konverentsi külaliste poolt ühiselt, kõik, kes soovivad kohale tulla, toovad kaasa kivikese. Tahaks sellise punkti lõpuks panna, et toimuks nagu Impacti delegaatide osavõtul? Jah, kivilabürindi ehitus, Jaan Manitskiga on koht välja valitud igatahes aga muidugi seal lisaks kolmele näitusele, mis toimuvad samuti Viinistu kunstimuuseum galeriides. Siis ma arvan, et on oluline märkida ka neid tehnikate demonstratsioone ja poeg sappe, mis toimuvad väga paljudes erinevates kohtades aga eelkõige kumu stuudiotes, mis on väga sobivad. Selleks tähendab kummu uut hoonet. Me tõeliselt naudime nende konverentsi neljapäeva päeva jooksul, sest ta on lihtsalt ehitatud selliste ürituste jaoks. Lisaks sellele, et ta on muuseumiks ehitatud näiteks demonstratsioonid, toimuvad soome kunstnikelt alternatiivset meetodit fotosja graafikas siis paar workshop puu erinevate trükkimismeetodite kohta vaata hiina traditsioonilise hiina traditsioonilist poole ikka sisangtseroksi keraamika, nagu seal nimetatud trükkimine kipsile siis on Türgist keegi demonstreerib monoprindi tegemist muidugi ka need graafikakoda ja uus Tallinnas olev Vito töökoda, mida juhatab Jaak Visnap kõik kaasa tõmmata demonstreerivad oma vastavaid. Niisuguseid tehnikaid ja kunstiakadeemia õeks õppides. No aga oskate te öelda, et miks Impaks üldse kunagi ellu kutsutud, et ma saan aru, et need osalejad, kes siia üle maailma tulevad, et neil on mingi tasu, aga, aga muidu on nagu ülejäänud inimesed Tallinnast ja mujalt, siis on nagu vabakuulajatena oodatud igale poole. Tallinnast on nüüd ka meil võimalus kutsuda huvilisemaid delegaate, see küsimus oli lahendatud. Mis puutub sellesse delegaadi maksu, aga algselt konverents tuli või esimest korda toimus aastal 1999 Bristolis ja selle kutsusid kokku koos seal asuva ülikooli, seal on väikegraafika uurimiskeskus selle tööd tajad, kes suheldes paljude erinevate maade, eelkõige graafikutega. Aga ka seal on autorid ja, ja kriitikud hõlmatud lihtsalt otsustasid. Kuna graafika on niivõrd lai lai ala, tähendab ta on selles mõttes maalikunstis näiteks või ka teistest kunstiliikidest isegi erinev. Et graafika ise meie siin räägime, et ei ole õige jagada kunstiliikide kaupa, aga noh, rääkimata sellest, kas on õige või vale, ma seda nii ei asetaks. Kõik inimesed, kes tegelevad graafikaga, tegelevad samal ajal väga paljude küsimustega tehniliste küsimustega vormistuse küsimust, aga ma ei räägi sellest, et näitusega ja töövahendid on väga-väga erinevad. Mitmesugused tähendab isegi lisaks kunstnikele on graafikas hõlmatud eriti läänest tohutult palju inimesi, kasvõi selle spetsialiseerumise pärast, et kes juba toodab graafika töövahendeid, see ongi võib-olla tema. Mis neist tähendab, need kest vahendeid müüvad? Need osalevad meil ka konverentsil, nii et kõik need inimesed, ma ei räägi Kriitikutest, ma ei räägi kuraatoritest, ma ei räägi muuseumi tööd. Selline spetsialiseerumine puudutab loomulikult ka neid muuseumites on terved, graafikaosakonnad, on graafika restaureerimise osakonnad, eks ole omaette galeriid, mis teevad küll me jõuame ka tasapisi sinna, kus see spetsialiseerumine on rohkem võib-olla tunda, aga loomulikult ma olen kindel, et eurooplastele, inglastele, see oli vägagi vajalik ja põhjendatud ja selle ilmselt otstarbekas näitab, et praegu on siis viies Impact ja umbes pooled inimestest, kes käivad kohal, on ikkagi needsamad, aga kogu aeg tuleb juurde ka uusi. See on väga vajalik selline erinevate graafikaga seotud valdkondade lähendamine sellisel kokkusaamisel siis iga kahe aasta tagant. Ja ma tean, et see on põhimõtteliselt nagu graafikud tarkadega kogumisest saab iga kahe aasta kokku. Tarkade kogu on noh, selline rohkem niisugune jututuba, seal aetakse erinevaid asju, seal tahetakse tööasju, seal suheldakse, niisama aetakse ja kindlasti ka kogemusi. Kindlasti ilmselt jah, oleneb, mida selle tarkade Mõeldud orienteeritud erinevatele teemadele vastavalt kas siis tehnikatele rohkem või vähem või mõnele muule sihukesele aktsemale teemale. Aga alati on seal olnud nii kunstnikke kui kunstiteadlasi kui siis demonstratsioonide korraldajad, kes esitlevad oma tehnikaid ja kontaktidele loomise koht ja antud juhul oleme kohanud juba Helsingis, Kaplinnas, Berliinis, Poznanis ühtesid ja samu delegaate. Meie Telegalt tuleb ilmselt üle 200 välistel gaasi ja lisaks siis ligi 30 eesti delegaati võib-olla sellepärast, et ta Krarhkem appi osaliselt kuuluvat automaatselt. Siis näitused toimuvad eesti graafika ülevaatenäitus oli nüüd esimene pääsuke ja avati sellepärast nii vara, et lihtsalt soolalattu andis meile võimaluse, see näitas õigel ajal aegsasti avada, kuna pärast läheb muidugi väga hiireks Seppimiseks. Aga erinevatest Tallinna galeriides toimuvad näitused Soomest, Itaaliast, Indiast, Ameerikas toimub suur näitas, mis korraldatakse, koostas Jaak Visnap piga dist Leedust. Jaapani graafika suur väljapanek Uus-Meremaalt, tähendab see saab olema hästi mitmekesine pilt, mis on sel ajal Tallinnas vaadata kõigile näituseteatele. Oktoobris saab graafikast üledoosi kahtlemata. Igaüks, kes vähegi noh, on asjast huvitatud. Mul oli küsimus ja selle konverentsi enda kohta, et kui seal tuleb juba 230 delegaati, et kumu auditoorium, et sinna põhimõtteliselt siis inimene tänavalt, ei saa sellest osa võtta. Ta saab osa võtta, kui ta maksab. Osavõtumaksumus on 60 eurot. No tegelikult saavad nad kõikidel näitustel käia ja kunstnikud, kes näitustel esinevad, esitlevad neid töid. Samuti saavad tänavalt inimesed ju osaleda vahendajate tootjate messil, mis toimub siis 19. oktoobril. Just KUMUs, kõigepealt, aga, aga samuti saavad nad külastada kunstiakadeemias laupäevasel päeval toimuvat nõndematud port rull show'd, kus kõik delegaadid, kes soovivad, saavad esitleda oma rahvike, mappe või katalooge kutsuda võib-olla oma töökodadesse huvilisi nii tööle kui lihtsalt külastama. See on selline kontaktide loomise koht ja esitamise kohta. Veel kord jah, näitustest, et niivõrd erinevaid näitusi, kus siis toimuvat mõnes mõttes nagu Ettekanded esitlustel. Antud juhul võiks nimetada veel kunstliku raamatunäitus, mis tuli just praegu, mis on siis kunstiakadeemia läheduses Tallinna Ülikooli raamatukogu fuajees? Kuidas te olete rahul graafika positsiooniga Eesti kunstimaastikul, kui tal on mingisugune selline määratleda positsioon, et mulle tundub, et graafika kunagi oli populaarsem. Praegu ma tean, et paljude noorte inimeste arvates ta on kuidagi võib-olla ei ole ajakohane. Noh, see on väga kahju, kui inimesed niimoodi mõtlevad, sellepärast et see tähendab, et neil on mingi osa kunstist jäänud nägemata ja ma ei tea, kelle süü see on, kui nad ei ole näinud graafikanäitusi. Sel sügisel on meil suurepärane võimalus puudujääke täita. Vaatasin kahte lehekülge, sellise estograafi lehekülg ehk siis teie ühenduse lehekülg ja teine oli see veel mingi lehekülg ja seal oli ka toodud tutvustavas tekstis, kas ma jääda, kas sellised näitused, eks tõelise selle konverentsi tekst, et et just oli vastane, et sedasama, et kuidas tänapäeva kunst üritab tegeleda sotsiaalsete aspektidega ja siis unustab ära mingite muud olulised aspektid. Jah, sellest kontseptsioonist jooksis läbi küll ja mingil hetkel võib-olla see kõlas niimoodi. Aga ma olen tõsiselt mõelnud nende asjade üle järgi ja tegelikult ma ei pea seda vastandamist õigeks ja võib-olla kui sellest sõnastusest isegi mingil määral see nii läbi kumas, et see oli lihtsalt pakutud välja ühe paneeli. Niisuguse arutluse lähtepunktina päris sellisel kujul ta isegi ei läinud, sest ma lasin, et näidisteemad võib välja pakutud teemad paneelide lähtekohaks, ma lasin nagu vastu kõlada rahvusvahelisel areenil, ma kuulasin ära ettepanekut ja praegu neid küsimusi kujunes niimoodi, et arutatakse paneelis ajaloo koormad, mida ma mainisin juba, mille eesistujaseppa veel joon, eks ettekannetest on seal siis selline, mille nimi on tõeline, on ebatäiuslik ja selle teeb Sigril Vanssil uuest, sest see on kunstnik, graafikast on samuti sotsiaaltöötaja, töötab haiglas, tähendab, joonistab seal juba, ma ei tea, üle 10 aasta vanade inimeste portreid ja teeb seda väga-väga südamega ja väga suure sisseelamisega, nii et siin võib seda näha. Aga no üldiselt seda situatsiooni niimoodi üldse enam ei asetaks, sest tegelikult iga inimene peab elus tegema seda, mida ta kõige paremini oskab ja armastab. Ja kui tema on oma nooruses omandanud graafikat siis ta võib seda teha kriitikana, minu kohus on seda vahendada ühiskonnale ja mulle teeb ainult rõõmu see osa, kes tuleb kaasa, kes käin neil graafika näitustel ja järjekordselt soolalaonäituse avamisel, ma kuulsin väga positiivseid hinnanguid ja samas loomulikult ei ole midagi teise küsimuse aset, ühesõnaga kunsti vastu videokunsti vastu võib-olla sotsiaalsemad küsimuse asetuste vastu, nagu ma päris alguses ütlesin, üheksakümnendatel oli selline lähenemine väga vajalik, sest Eesti ühiskonnas oli teatud struktuurid vaja lammutada, aga mitte inimesed, eks ole, igaüks ikkagi, las teeb tõesti jumala pärast seda, mis ta kõige rohkem armastab elus ja oskab teha. Ma arvan, et kui inimene seda tõsiselt teeb, siis see asi ka kajab vastu ja ma usun, et kui ka keegi niimoodi siiamaani arvas, siis selle aasta lõpuks kindlasti graafikast enam nii ei räägita, sest me kõik saame aru, et ei ole mõtet rääkida erinevatest kunstiliikidest, umbes nii, et see on parem kui ta teine. Igaühel on õigus teha seda, mida ta oskab. Igaühel on õigus vaadata seda, mida ta soovib. Ja kui ta seda graafikat vaadata ei taha, siis ärgu vaadaku, aga ma olen kindel, et neid on palju, kes tahavad. Ma arvan, et graafika loodetavasti ühendab palju erinevaid valdkondi. Jah, just nimelt interdistsiplinaarse niisuguse loomu poolest juba oma olemuselt interdistsiplinaarse kindlasti ta jõuab selleni, aga miks meil näiteks tehakse digitaalgraafika väga vähe, sellepärast et meie tehnilised võimalused on piiratud. Ja siin võib ainult loota, et me jõuame järgi sellele jah. Ei no areng on. See ei ole, see on niivõrd meist sõltumatu põhjustest Hüva, aga ma usun, et see südamlik monoloog sobis ja lõpetuseks hästi. See ei ole üldse seda, et ma arvan, et ma olen äärmiselt ratsionaalne kama, nii, arutlen. Kust saab informatsiooni sellelt samalt leheküljelt, mida enne mainisin? Lehekülg WWW graafiga poee Mort, Impact. Me paiskame kohe infot näituste kõigi asjade kohta, ka lehtedesse. Et kõik, kes tahavad jaga uurivat kultuurilehti, need saavad selle kätte, tehakse galate. Aga aitäh, Loit Jõekalda ja vaata, Turlo tulemast. Kordan siis veelkord üle, et stuudios olid külas täna Loit Jõekalda ja vappu Turlo. Stuudios oli Aleksander Tsapov ja peateemaks oli graafika. Oli see nüüd emotsionaalne või oli see väga ratsionaalne selle üle, siis mõelge ise. Ja kunst, err, anname nüüd sõnajärje üle Tartusse ja kaisa yhele. Aitäh kuulamast. Tule lähemale Jaugusama tunda muinaslugu kvartett ja kes läbi Fongiga haudu, käed, süda ja riste, põlumaad ja aeg, esimene ütleks lendu, naeratab kutsuvalt kaev, peene keel, maneerid mikriga. Olin kerge alati lahingus, kui raske olnud, on. Treening põgeneb. Triinuga jätab kinga tagasi. Nar poetas paar nalja, mis kuningad tabasid nagu pikse, välkab pähe valus, alasti tõde. Traga hingeõhust. Kogu imedemaa põleb ummisjalu kabuhirmus, kõik tegelased pagevad, ain narredasi, ihnus, ohte, argpüksid, haledad, ei usu. Vana ega ühtki lehvivat lippu. Kuule, Mati, muinasjutte pole meil tarvis. Ei usu, jõuluvana ega ühtil lehvivad ruum. Ei usu. Muinasjutt ei ole meil tarvis paanikasse. Murdonnetud tolad, tooge pangega bet ja varsti kustuks. Koeb Beatiskopitud Patti. Kaltse ei suuda käike mõelda, kuidas päästa omalaadse binokia. Tassib komprid, kärssab Malvina Barakas, Alice peas suitsu sees vales surgu. Bottas ühel jalal hüpates komberdad tinasõdur lõksu jäänud Raspontsel karju pappi lossides. Tuleb päästa, joosta niimoodi, nagu homset ei näeks ja jalga seitsmepenisaapad eest, roosad prillid, Viilup tegelaste rivi, ainult tila lõpus tšilli ei usu jõuluvana. Ega ühtki lehvivat lippu. Ei usu, une, maeti muinasjutte, pole meil tarvis jõudu. Ega ühtil lehvivat lippu ei usu. Muinasjutt ei ole meil tarvis. Meist on saanud vahepeal suured poisid, ikka. Ei saa me selle eest Ülle, ikka. Kaamedel Steele, Veepla oled sa meist, on sa vahepeal sooled, paisid ikka. Ma ei saa, me selle üle, ikka ei saa me selle üle. Viplala oled sa, ei usu jõuluvana ega ühtki lehvivat lippu ei usu, unemati muinasjutte tarvis. Ei usu jõuluvana ega ühtki lehvivat lippu. Ei usu. Muinasjutte pole meil tarvis sportautost sinihabe evita hukatud naised kolm põrsakest ja hunte, kitsetalled said kaineks, vanaema ratastoolist püüab teiste tempos hoida musketäride ankrumees järve jooksnud kanakoiba, Pruuski hakkaks vastu, aga vastane palav, niiet temagi tehnikaks, kiired jalad hingata pole miskit, suitsud ära puhta õhuleegid noolivad ahnel, kes hambu lõpetab kõhus vaikselt kiirust kogu peata tormanud väraval leppides saator. Ei usu muinasjuttudest lõpuni põles raamat. Tartu stuudios on Kaisa Eiche ja alustan Väikse uudisega. Nimelt neljapäeval, 20. septembril toimus Tartu kunstimajas Raivo kilo mehe kriitika kogumikku. Ekraan kui membraan esitlus. Tegemist on Tartu kõrgema kunstikooli toimetiste sarja viienda üllitisega ja Raivo kilo. Mees on valinud sinna artikleid aastatest 1991 kuni 2000 rõhuasetusega geneetilisel video ja interaktiivsel kunstil. Artiklites kajastuvad kohalikud ja rahvusvahelised sündmused nagu festivali Pennaalid ning vaatluse all on kunstnike ja kriitikute tegevus. Aga nüüd põhilise juurde. Hetkel Mooste kunsti ja sotsiaalpraktikakeskuses resideeruv San Francisco päritolu kunstnik Siim Heinz, keda hetk hiljem ka kohe teile tutvustama hakkan on teisipäeval, 25. septembril algusega kell kuus õhtul külas Y galeriis Tartus. Kõlanud track pärineb Chimmi albumilt Telegraphi Paideszi Is realiisitud 2006. aasta septembris. Klenskaja arsteli poolt. Kunstnikust täitmendiks on rast Kõnks ehk kõdunemise korrosiooni protsessi Simmi loomingu keskmeks olnud viimased 10 aastat miksides foto emotsiooniga erinevaid metalli, liisi, keemilisi ühendeid või ka puitu klaasi. Tänaseks aja jooksul roostega kattuvad fotod. Kõdunemise protsess uurides on Simm oma loomingus jõudnud aga helini, mis on saanud tema installatsioonide ja performance ite keskmeks. Üks viimaseid huvitavamaid dokumentatsiooni kunstniku koduleheküljelt, mis on TTV punkt Helenskaarsteil punkt com Slaz hein on installatsioon nimega R-i Lens leeduvai. Kus ta on kasutanud roostetavate materjalidena erinevaid sulfaate alumiiniumkloriidi, Photo, hõbeda Emorsioonil, klaasi koos kõlaritega. Väiksed kõlarid on asetatud horisontaalselt lebama ja neil omakorda on asetatud veiniklaasid, mis täidetud v ja erinevate metalliliste ühendite ja roostega ning neid on hästi palju. Kõlaritest tulenevad väga madala võnkelised helid tekitavad vees olevate metalliühenditega justkui erinevaid graafilisi nivoosid. Lühilaine, raadio, staatika, elektri, väljasagedused, tekstuurid, kraapimine on salvestades tohutult minimaalsed, et vahest neid kõrvaklapist ei kuulegi aga keskkonnana tohutult aktiivsed väljad, mis võimaldavad Simmid kõduneva loomingu taustaks tekkida tundel, nagu me tajuksime aega saate poole, lõpetab Sim Heinzi uuel albumil leiduv helid mis väljastatakse intransitiiv rekording sealt millalgi järgmisel aastal.