Kunstpunkt err, tere kallilt, klassikaraadio kuulajad algab iganädalane kunstide kunstpunkte err. Saatejuhiks on Aleksandar, saabuv täna on meil külas Tallinna kunstihoone kuraator Reet Varblane. Tervist. Ja põhjus, miks ma olen Reeda siia kutsunud, on ilmne. Kunstihoones on juba mõned nädalad avatud prantslasest noore kunstniku kui võib öelda Orlaani näitust post, identiteedistrateegiad. Eks ole, ja just nii ta ta nime kannab. Mind huvitaks, kui ta räägiksite pisut sellest sellegipoolest, et mis jõupingutusi nõuab kunstihoone suurusega, siis institutsioonil Hollande'i suguse staari Eestisse toomine, kui kaua see aega võttis? Me oleme jõudnud sellisesse aega, et ühelt poolt Eesti kuulub kuidagi väga loomulikult Euroopasse ja teiselt poolt see on ka jälle kuskilt meie õnneks meid nii väga palju ei teata või tähendab, selles mõttes, et siin ei ole nii palju käidud, aga on mingisugune teadmine meist noh, ütleme eelkõige Eestist, Tallinnast võib-olla mõnest muust linnast, kuningatest, kaunitest kohtadest, mis on omamoodi ahvatlus ka väikeselt tuntud kunstnikele ilmselt kirjanikele, muusikutele ja nii edasi ja nii edasi. Et selles mõttes ei ole raske saada. Ilmselt ei ole niisugust staar kunstniku või ükskõik, kuidas me teda nimetame, aga noh, tema kõrval võime mõelda veel igasuguseid teisi, kas siis natukene tuntumaid või vähemtuntumaid kunstnikke, olgu ta siis Prantsusmaalt või Inglismaalt või ka väljaspoolt Euroopat. Et kuskilt Tallinn jah, mõjub niisuguse päris hea magnetina. Üks, mis on nüüd keerulisem, on see, mis puudutab kogu siis sellise projekti või näituse rahalist poolt kogu seda eelarvet. Ja vaat see on asi, mis paneb mõtlema ühelt poolt alustades siis kõik need transpordirahad, kindlustuse rahad ja teiselt poolt loomulikult ükskõik kui väga Kanes ta kunstnikud meile siia tulla ei taha ja kuivõrd õnnelikud nad selle üle on vähemalt viisakad inimesed näitavad seda välja, siis mis puudutab ka nende honorari ja muid tingimusi, siis see paneb alati mõtlema. Nii et jah, see on, see on see küsimus millega tuleb eelkõige kokku puutuda, kui ütleme, niisugust näitust tegema hakata. Aga selle näitusega oli veel paar niisugust ilusat momenti või ütleme seda näitust siia siia loomiseks niisugust kirjeldavas momenti. Esimene oli see, et aasta tagasi oli Orlaanil läbi aegade kõige suurem retrospektiiv siis tema sünnilinnas säändeti ennis Saint Etienne kaasaegse kunstimuuseumis. Ja selles mõttes oli selle näituse põhjal väga hea oma valikut teha. Oli ka selge, et retrospektiivi siia tuua ei saa. Et võib-olla poleks sellel ka nii väga suurt mõtet olnud. Eelkõige arvestades, et meie lai publik teda ikkagi väga hästi ei tunne. Ja teiseks, me ei saa kuidagi võrreldav oma ruume, siis antetieni tõeliselt sellise suure, mis on päris huvitav, kuigi Saint Etienne, mis on siis ka Orlani kodulinn, sünnilinn on üks väga tavalisi prantsuse väikelinnu, aga kaasaegse kunstimuuseum, mis seal on, on oma kogudelt pidukeskuse järel teine. Nii et ütleme, ta on mainekas institutsioon ja kuiva hakata koostööd tegema või õigemini seda näitust ajama hakata läbi siis sellise maineka institutsiooni, siis see on ka üks väga tore pluss ja pluss loomulikult juba ka see, et kui tema tööd on ikkagi nii suures hulgas välja toodud on ka tegelikult oma nii kontseptuaalseid valikuid kui ka tegelikult niisuguseid konkreetseid valikuid märgatavalt lihtsam teha. Kelle eestvõttel see sai siia toodud Orlaan, et kas see oli sinu idee või kollektiivne? Eks ta oli minu idee ja tegelikult ta, see esmane idee on veel varasem. Sa nüüd neli aastat tagasi, kui ma tegin ühte näitust, mis oli seotud siis vanainimesega vanadusega ütleme ka niisuguse ja kuluga siis oli mul mõte saada ühte Hollande'i tööd sinna, ütleme võtmetööks, mis siis omakorda räägiks millestki sellisest, kus siis inimene astub ise vastu siis sellele loodusele ütleme, looduslikule vananemisele. Kuigi jah, tema plaani oma töödes on märgatavalt rohkem ka kõikvõimalikke teisi eelistusi, aga see oleks olnud üks päris võimalik kihistus mille külgedel, aga pookida, pluss muidugi veel juurde, mida tähendab siis vananemine, ütleme, mehele vananemine naisele ja nii edasi ja nii edasi. Aga eelkõige tehniliste viperuste tõttu ja minu elektronpostkasti altvedamise tõttu ei jõudnud orkaani vastus õigel ajal minuni. Pole päris kindel, kas mul oleks raha olnud, et ka, ütleme, ühte-kahte tööd selleks näituseks siia saada. Aga noh, ütleme, meie kontakt hakkas peale sellest ajast ja siis ta samm-sammult areneski ja ma arvangi, et eelkõige tänu sellele suurele säänteteni näitusele siis ta lõpuks teoks sai, nii et võib öelda jah, et see on olnud nüüd otseselt minu idee ja see, et see idee tõepoolest sellisena välja tuli olema väga palju tänu võlgu ka oma kaasgui vaatorile, see on ühele noorele, aga ma usun, et taga perspektiivikale Napolist pärit kraatorile Seenovioolale, kes oli ka siis üks Saint Etienne retrospektiivi kuraator ja väga paljuski ka siis Orlaani Pariisi galeriile saan siis Michelle rääni galeriile. Orlaan on kaunis pikalt juba tegutsenud kunstnikuna, et saaksidki kuidagi resümeerida tema karjääri kus ta alustanud on, et ta on alustanud kuskil kuuekümnendatel otsast. Jaotan sündinud 47, nii et sel aastal saab ta 60-ga 100 aastaseks ja jaht kunstiellu tuli ta 60.-te keskpaigas küllalt klassikaliselt, nii nagu ikka, lõpetas tasandi tennis kunstikooli maalikunstnikuna taas jälle väga niisugune traditsiooniline viis ja mis jälle eelkõige tegelikult teda iseloomustab kui kunstnikku, kellel on olnud läbi aegade väga hea oma ajastu ja ajastu kaudu ka niisugune keskkonnatunne tus. Kui ta 60.-te teisel poolel siis kunsti astus, oli suhteliselt selge eelkõige Prantsusmaal, eelkõige siis naiskunstnikule. Et ei ole väga lihtne läbi lüüa ja eelkõige läbi lüüa, siis sellest sellises väga traditsioonilises valdkonnas ja küll väga hinnatud, nii nagu ta prantsuse kunstis alati olnud on, nagu on seda siis maalikunst ja Prantsusmaa läbi aegade. Päris üllatav, et suhteliselt siiamaani välja on ju väga bürokraatlik maa väga selgelt on kõikvõimalikud hierarhiat paigas ja kuuekümnete lõpul oli ikka väga selgelt paigas ka see, kuhu kuulus siis mees, kuhu kuulus naine eelkõige siis selline kena noor naine peaks kuuluma nii, nagu siis arvati ikkagi sellesse kitsasse ringi perekonna juurde, laste juurde ja võib-olla siis kunagi hiljem oma lõbuks midagi tegema. Plaan oli see, kes seda situatsiooni väga hästi kadus ja juba 60. aastate lõpul teeb ta siis oma esimese perfoomasid, mis on tõepoolest seotud just nimelt selle naise rolli naise positsiooniga. Samas jälle, kui me mõtleme, siis kogu seda laiemalt seda ajastut ja kõike seda, mis siis maailmakunstis toimus, sest kuuekümnete lõpp oli ju see, kui me saame hakata rääkima siis nihukest Felinistlikust väga selgelt läbi mõeldud, väga eneseteadlikkust, väga selgest Malifisteerivast demeestlikust kunstist, olgu ta siis Ameerikas 60.-te aastate päris lõbus seitsmendate algul, aga samm-sammult ka siis Euroopas oli ta Inglismaal ja samm-sammult hakkas ta ka olema siis Prantsusmaal ja veel teine taust, kui me selle ajastu peale mõtleme, on siis just eelkõige Euroopa kunstis selliseid tegevuskunsti sissetungimine ju sellesse kaunitesse kunstidesse või nagu praegu rohkem öeldakse, sisuaalsetesse kunstidesse jälle taustaks siin juurde mõelda kas vini aktsioniste või ka siis Austria päritolu väli eksport, ka tema feministlikke aktsioone ja paljuski just nimelt niisugust tegevuskunsti, mis oli siis seotud inimese kehaga, keha defineerimisega, keha tähenduste otsimistega ja nii edasi. Ja see ongi siis olnud, millest eks ole algas ja mille kaudu ja ta siis samm-sammult on läbi kogu oma loomingu tulnud. Ja veel üks niisugune väga oluline moment tema mõistmisele tema kunsti mõistmisel väga oluline on, on see, et ta tegelikult seitsmekümnendatel järjest enam hakkab mõtlema just nimelt selle meedia peale selle meediumi peale, milles ta ennast väljendab ja mitte ainult selle peale, et kui ta teeb perfomance, et siis need inimeseta perfomance võtavad vaid tegelikult ka selle peale, kus ta performance'i dokumenteeritakse kuidas seda siis hiljem vaadatakse või kuidas seda vaatab, siis see publik, kes otseselt ei ole selle tegevuskunstiakti juures. Ja nii ta siis 70. aastate lõpul, 80. aastate algul on siis Prantsusmaal, eelkõige siis Leonis seotud ühe niisuguse liikumisega, millel ta ise ka siis selle nimed see annab see on siis kas siis lihaliku või ihuliku kunstiliikumine ja selle kunstimanifest statsioon jõuab publikuni mitte siis eelkõige ajakirjade ajalehtede, niisuguse paberkandjate kaudu, vaid minid telli vahendusel. Mini tellime võime ka lahti mõtestada kui midagi, mis on Prantsusmaal internetieelne ja, ja mis kasutab ära just ka kõikvõimalikud niisugust teleülekandeid ja juba sellist vahendatud meediumit ja seda meediumit, mis siis võimalikult laialt püüabki oma publikuni jõuda. Kas siis midagi sellist, et ta jõudis kellegi personaalarvutisse? Ma ei oska päris hästi seda selgitada, sest ega neid personaalarvuteid ju ka seltskond lõpul 80, talvel 22, kui see manifest oli, neid ka ei olnud, et pigem ta ikkagi niuke teleülekannete kaudu, aga mitteametlike teleülekannete kaudu vaid vaid nendesse, no ütleme, et televisiooni kui teleülekannetes siis ohujuhet tasandilt jõudmise kaudu Ja sealt edasi siis juba ilmselt jõudis ta selleni, mida siis laiem publik vast tunneb kasvõi selle järgi, et ETV-s on kunagi Orlaani neid filme näidata oma ilulõikuste, sest et see oli siis see, mis talle seda tõelise kuulsuse tõi. Jah, me võimegi öelda, et sa oled ilulõikused või lõikused, sest nii inglise kui prantsuse keeles ei ole sellele söödžeerivust Rile ja plastik, aga nad ei Essteetik või Essteedikal nad ei kasuta seda sõna sealjuures jah, või ta lihtsalt kirurgia nimetuse all eesti keeles ka seinatekstis, ma ikkagi eelistasin seda ilulõikust ses mõttes, et muidu ei sa vaata üldse aru, millega tegemist on kuigi sellele kolm aastat kestnud ja eelkõige meedia poolt üles nopitud ja vaieldamatult tolaanile selle kõige laiema kuulsuse kõige šokeerima kuulsuse toonud Loomingu etapile eelnes ligi 20 aastat kestnud loomingu etapp, mida ta ise kokku võtab siis nimelt sal barokk või õigemini siis Bagokid rapperi, mis on ka meie näitusel väljas. No põhimõtteliselt, kui me siis neid postidentiteedistrateegiaid siis koos Seenovioolaga kokku panin, Me, ja mõtlesime siis selle kontseptsiooni peale, siis me põhimõtteliselt lähtudes taas jälle meie võimalustest ja ka meie ruumidest olime mõlemat lasa sellisel üksmeelel, et õige on alustada barokisarjast, mis siis tema jaoks on ise väga oluline, mis siis tema loomingust kestis ligi 20 aastat ja kus ta siis läbi seitsmeteistkümnenda sajandi eelkõige siis baroki, kunsti, baroki, kunsti, mida võiks öelda, või barokiajastu, mida võiks nimetada ka kui võib-olla niisugust, viimast tunde, ühtset missugust tugevat religioosset, isegi sellist trantsententaalset tunnet kannab ja kus samal ajal suhteliselt selgelt juba vastandub. Just nimelt naise peale mõtleme, sest naine, naise positsioon on läbi loomingu talle kõige olulisem olnud, tuleb välja see vastandus, nii nagu ta piiblist on need kaks naist, kes siis Kristusele kõige olulisemad olid ühelt poolt siis Neitsi Maarja ema, eks ole, madonna Nedasin edasitööline, tõeline pühak, kellest seitsmeteistkümnendal sajandil, kui räägiti, siis räägiti ka ikkagi eelkõige temast, kui siis sellest teispoolsusesse kuuluvast jumalaemast endast nii edasi. Ja teiselt poolt siis Maarja Magdaleena kui siis endine prostituut, aga samal ajal siis piiblis ikkagi eelkõige kui siis kestuse pruut või keegi, kes siis ütleb lahti siis oma sellest lihalikkusest ja muutub ka millekski muuks. Ja, ja seetõttu ka kogu see Bagoki teema ja, ja laiemalt kogu see sajand Viljandi kaudu ka kogu siis niisugune emotsionaalne vaimne atmosfäär köitis orkaani väga pikka aega ja sealt kui ta siis oli virtuaalselt läbi kultuuriliste kihistuste ise kehastunud, siis püha plaaniks pühaplaan, kui, siis oriaali neitsi. Kuigi jah, tema esimene pseudonüüm oli ju marte, see on siis surm, surm surnud ja nii edasi ja hiljem noppis ta sealt siis selle ühe silbi o kui siis kuld ja sellel tuleb siis Laan juurde, nii nagu ta nimiga praegult on. Mis perse, huvitav on see, et sedasama pseudonüümi, tema kunstnikunime kasutab ta ka oma dokumentides pärisnimena noh, koos oma siis õige eesnimega, mis on siis Mirei ja sealt siis arvestades eelkõige 80.-te aastate lõpu üheksakümnendaid aastaid järjest enam siis seda tarbimisühiskonna pealetungi ja tarbimisühiskonna kaudu siis ka kolm võimalikku niisugust meedia pealetungi meedia, mis väga selgelt paneb paika, mis sobib, millised otused, milline imago eelkõige läheb, noh, siit võib rääkida sellest imagoloogilisest ajast ja sealt siis tuligi tema see loogiline samm. Nendeks ilu lõikusteks. No ta selles mõttes ajastus on igal juhul hästi, sest AD 2008 ilmselt et tema projekt oleks sulle määratud läbikukkumisele kui jooksevad meil seal plastil isegi kirurgia reality televisioonis, meil oli ka Eestis enda oma reality show, sellest täielik muutumine, eks ole. Ma ei oska öelda, mis asi on läbikukkumine, mis asi ei ole läbikukkumine, aga see oli praegu oluline ja et noh, teine asi on ka see, et kui me räägime kas läbikukkumisest või mitte läbikukkumisest, siis tasand, millest on plaan, on ise ääretult teadlik ja ilmselt ei tuleks ka teistmoodi välja, on see, et on üks, mida ta teeb ja kuidas ta seda siis lahti mõtestab ja teine tasand, mis kogu aeg jookseb kaasa, on see meediatasand, kuidas seda vastu võetakse ja selge see, et ta teeb ka selleks, et meediatasand olemas oleks maksimaalselt olemas oleks alates siis kõikvõimalikust, reklaamist, mida ta kindlasti võrratult rohkem soovis, kui meie suutsime siin anda. Aga et, et noh, et ilma reklaamita ei oleks, tema näitas ka nüüd kuidagi välja Ka meediakaja oli tal ka ju tegelikult Eestis Eesti kunstimaailma kohta ju suhteliselt suur õhtuleht ega kroonika, kes tavaliselt ju ei satu kunstinäitusele, et nad kõik olid kohal seal. Oja selles mõttes nopiti väga hästi üles ei saa ka öelda, et see oleks olnud ainult Meie kõikvõimalikku meedia enda püüetest sõltunud, noh, et teistpidi teiselt poolt oli selge see, et ka meie kunstihoones tegime kõik, et see tõsiasi, et nüüd plaan tuleb olla, oli näitus, tuleb ta ise siin on, et jõuaksid kõikvõimalikku meedia, nii et noh, selles mõttes sai loomulikult saadetud märgatavalt rohkem kutseid märgatavalt rohkem pressiteateid märgatavalt rohkem mitte ainult Eestis, vaid ka kõikvõimalikesse institutsioonidesse, ajalehtedesse, ajakirjadesse, naabermaadesse endas ja nii edasi. Aga see on midagi, mis ilmselt selliste näitustega peab lihtsalt kaasas käima. Ja noh, selles mõttes olen ma täiesti veendunud, et kui ta nüüd oleks ka praegult hakanud neid ilulõikuste sarju tegema kuigi peab sulgudes ütlema, et ta ei oleks seda kindlasti teinud. Et kui tema loomingu peale mõelda, on ta, noh, nagu ma ka enne ütlesin väga ajastutundlik, et väga kogu selle nihukese atmosfääri fluidumi tundlik. Et selles mõttes jah, on ta neid, noh, ütleme kõik oma neid projekte teinud vaieldamatult niisugusel ajal, kus see on siis ka niisuguse laiema tähelepanu keskpunktis ja selle võrra, siis on võimalikult lihtsam ka seda meediat taha saada. Kumu on see koht tänapäeval, eks ole, kus enamik väliskunsti võrdlemisi suurnimesid omale näitusepinna leiavad, eks ole, või kus siis toimuvad seal Mirood või kelle iganes näitas, et siis oligi suht tavatu, et ka kunstihoonel on ikkagi võimalused selle näituse läbiviimiseks. Et kas KuMul on nagu selliste suurte näituste monopol? Kui loomulikult mitte, ma arvan, et see on täpselt nii palju, nagu ta alati Eestis olnud on. Ühelt poolt kõik sõltub ju paljuski sellest inimesest, kes midagi teeb või midagi teha tahab, ütleme pigem pigem niiviisi ja ma ei tahaks üldse meid nagu tahaplaanile jätta, et võib-olla jah, niisugune suur näitus nagu näitus oli ja eelkõige selle fakti tõttu tolaanise siin oli, sest me ei saa öelda, et nüüd kasvõi kosmorrytracel või toonik aeg või mõned teised, kelle näitas, et meil siin Tallinna kunstihoones ka nüüd mingid ajad tagasi olnud on, oleksid nüüd nii palju vähem tähtsad või vähem tuntud. Aga mõlema nende puhul oli ka see fakt, et neid endeid ei olnud siin ja Hollande'i kunst on kindlasti ka see nagu te ise ka teadlik on, et see meediatasand on see väga-väga juures, et ta on see, mis on atraktiivsem ja mis šokeerivam ja mis tõepoolest seda tähelepanu äratab märgatavalt lihtsamini kui mõni teine, kelle nimi on sama tuntud ja kunstimaailmas, kelle kunst on kindlasti niisama sügav, aga kellel võib-olla Stern, kest välist atraktiivsust ei ole nii palju. Et noh, võib-olla see vahe on olemas, et kumu on ikkagi meil ju meie Eesti kunstimuuseumi peahoone ja Eesti Kunstimuuseum on võõratumalt suurem institutsioon, noh kui me mõtleme, et kõikvõimalikke lülisid. Et selles mõttes, et kui me kunstihoones midagi teeme, siis on ta peamiselt ühe, kahe inimese peal, et noh, selle võrra nõuab ta lihtsalt võib-olla sellelt ühelt kahelt inimeselt natukene rohkem, mis muidugi ei tähenda, et kui nad kumusse nüüd siis kasvõi Miroo näituse või või mõne teise näituse, noh, kohe praegu tuleb meil ka Gerhard Richteri näitus. Et see eeldaks ka nendelt inimestelt, kes seda asja ajab, nüüd vähemalt pingutust. Mis teile endale Orlaani töödest kõige rohkem imponeerib? Mida rohkem ma olen vaadanud, seda näitust, kes seda enam tegelikult ma mõistan neid asju, mida ta praegu teeb, see on seesama enese ristamas või mina ristamise mina, Hybritiseerimise seeria, mille on taas jälle just nimelt neid mitmeid kihistusi, üks on see kõige pealmis pintsem kihistus, kus oli väga lihtne öelda, et mis see siis nüüd ei ole. Et nüüd on see järjekordne mäng, ütleme isegi siis selle läänemaailmast väljas pole jäänud kultuuride ärakasutamine. Et no mis seal siis selles arvutis ka siis miks seda ei ole võtta? Pealekauba siis, eks ole, prantslased on alati ju olnud väga suured huvilised. Kes seal nende päriskultuuride vastu. Jah, ütleme päris skulptuuride vastu või neid välja pakkunud kui midagi, milles on siis omajagu sellist võõrapärasusteks, erootikat sel eksootika kõrval ka midagi, mida siis annab niukse rafineeritult välja pakkuda, kui, kui midagi väga erilist, isegi väga glamuurset. Samal ajal kui nendesse süveneda, siis on seal paar niisugust momenti, mida kindlasti peaks tähele panema. Üks on see, et tolaan ei ole seda miksimist hakanud sugugi tegema juhuslikult, et võtab nüüd siis on ta siis Kolumbuse-eelsest perioodist mingisugused kujutised või võtab ta Ameerika indiaanlastest võtab taga siis sellest aafrika kultuurist vaid tegelikult ta näit saab neid juba läbi millegi, millegi, sellise, mis on eurooplaste poolt nende Euroopasse toomisel ja koopas kodustamisel oluline kihistus olnud. Ütleme, koloniseerimine ja samal ajal Ta ei kasuta mitest autentset materjali, vaid ta kasutab juba seda koloniseeritud materjali. Noh, väga lihtne on tuua kasvõi selle Ameerika indiaanlaste puhul näiteks kuidas ta kasutab neid maale, mis võid Ameerikas populaarsed ja mis maalitud 19. sajandil 19-l sajandil kuradi üldse päris autentset indiaanlast enam olemas oli, jah, mõned olid mõned need, kes elasid kuskil reservaadis, mõned mõned veel võib-olla, kes tõepoolest võisid olla kuskil isegi ses loomulikus keskkonnas, aga suurelt jaolt see, mis jõudis sellele valgele inimeseni, oligi ikkagi läbi siis selle juba kujundatud viisi ta võtab selle, mida me tunneme ja sellele hakkab siis juurde lisama ja midagi sellist, mis temast endast on saanud. Sest ega ta, see tema oma mina, millest on väga teadlik ja, ja milles ta ise on ka intervjuudes väga palju rääkinud. See, tema identiteet ei ole ju enam see, mis oli kunagi. Et ta on ise astunud mitte ainult selle tõttu, et ta nüüd kultuuriliselt läbi mänginud ja oma imago läbi mänginud, siis ksele, püha oblaani ja seitsmeteistkümnenda sajandi endast edasi vaid ta on otseselt ju sekkunud iseenda välimus just nimelt nende üheksa iluoperatsiooniga. See, kuidas ta praegu välja näeb, näeb, on teine kui see, kuidas ta praegu välja näeks, kui ta sekkumist ei oleks olnud, pluss sinna juurde on ta ka ju mõned detailid pannud, mis ei ole kuidagi seotud euroopaliku arusaamaga ilust või euroopalikku iluideaal ikka noh, need on ta lauba kohtadel ümmarguselt mügavikud jahenduvad mügarikud mis on kuskilt nagu tema on niisugune kaubamärk ja teiselt poolt midagi, mis siis peab siduma teda eelkõige just Euroopa-välise arusaamaga. Ta enda niisugune väike nali on, ükskõik, oli siis pressikonverentsil, aga täpselt samamoodi alustas ta ka ju seda avakõnet, et tal on need mügarikud sind mügariku sees on Patarei ja ta võimeline rääkima siis ükskõik millises keeles. Aga vabandage praegult, patarei on tühi, kuskilt võib see olla niuke elegantne nali, aga teiselt poolt selles elegantses naljas nii nagu tema teisteski ütlustes, aga temaga töödes on alati ennast sügavamat kihistused sees, kui me tahame millestki aru saada, järelikult tuleb sinna süveneda. Ja, ja samas just nimelt kõigi nende Seeretega, kui ta alustas selle Kolumbuse-eelse ristamise seirega, siis ta elas ligi aasta otsa Mehhikos ja tõepoolest uuriski neid kõikvõimalikke kujutisi alates siis joonistustest ja lõpetades neist kõikvõimalikest väikestest figuurikestest ja nii edasi ja nii edasi. See on vist loomulik prantslased? Kohutavalt erudeeritud inimesed, üldiselt. Jah, ma arvan, et kas kõik prantslased Eskmiselt keskmiselt ikkagi. Noh, ütleme jah, et ilmselt prantsuse intellektuaal päriselt mütsiga lööma ei lähe, et ta ei saa endale seda lubada. Et selles mõttes need niuksed Kiised, mis tal nendest töödest sees on, on, on tõepoolest noh, niimoodi väga tugevalt sees pluss veel kogu selle juures, et need kihistused, mida ta on võtnud, mille põhjal ta on hakanud siis neid uusi ristamisi tegema, on üks väga niuke, huvitav moment, et need fotod, need digitaalsed töötlused on kui pannud väga paljuski niisuguste klassikaliste portreemaalingu põhimõtetega loogika järgi ta tõepoolest analüüsib ja selle analüüsi põhjal siis sünteesib portree. Et see ei ole mitte ainult selline Photoshopi mäng, oh, me kõik võime seda teha, tuleb jah naljakas välja, kui ise teen, on ikka tore ja naljakas, vaid seal on see analüüsi sügavus on väga tugevalt sees olemas. Võib-olla siis intervjuu lõpetaks sellise veidike kontekstivälise huumoriga, et kas te olete kunagi käinud nõmme männikul Maxima toidukaupluses ja olen siis võiks sinna üle kanda selle postidentiteedi strateegiat, et seal töötab kaks Hollande'i sest Hollande'i tunnusmärk on selline mustvalge lõvilakk siis seal on ka tan ennast dubleerinud ka sinna poodi, et kellel huvi on näha päris estor laane, siis minge vaadake. Jah, see on üldse üks väga kummaline koht, kogu see männiku poe ümbrus, et üks asi võib-olla näha oma Eesti Hollande'i, aga võib-olla, kui me juba sellise metafoori peale läheme, siis ilmselt on see üks neist paikades Tallinnas, mis asub ühelt poolt selle kauni Nõmme linnaosa keskel. Aga teiselt poolt on see tõepoolest ka selline koht, kus võib näha selliseid kontraste alates siis tõepoolest invaliididest ja ääretult abstraktne tiivsetest Aasotsiaalidest atraktiivne, loomulikult jutumärkides. Nii et kui tõepoolest tahame mõelda millestki, mis räägib sellisest konfliksest situatsioonist meie enda ümber ja selle situatsiooni kaudu siis tagasi tulla plaani juurde ja mõelda ka plaani küll väga glamuur, sest maailmast ja samal ajal selle glamuurse maailma sees ikkagi neist konflikti võimalustest siis tõepoolest Männiku pood või siis sama Maxima pood on üks päris hea näide. CR sellega on tänane kunsti 100 kunst läbi, mina olin saatejuht Aleksandr Sappov ja meil oli täna stuudios Reet Varblane Tallinna kunstihoonest rääkimaks. Seal avatud Orlaani näitusest ja näitus on avatud mai keskpaigani. Meie saadet on võimalik järelkuulata ka internetis v klassikaraadio. Aga teiega kuuleme juba järgmisel nädalal.