Tere, kallid klassikaraadio kuulajad algab kunstisaade kunstpunkte err ja stuudios on saatejuht Aleksander saapa. Täna on meil külas Tallinna hobusepea galerii galeristi Ward tervist, tervist. Ja põhjus, miks me kutsusime, ei ole mitte teps järjekordne näitus hobusepea galeriis, mida me siin ka tihtilugu oleme kajastanud. Vaid hobusepea galerii on selline juubelilaadne asi, ehk siis välja antud selline paks raamat-kataloog mis vaatab tagasi senistele tegutsemisaastatele siis nii-öelda siis mingisugune juubelisündmuse tähistamine, igavest. Njah, nagu viite aastat nüüd juubeliks pidada, on võib-olla palju, aga ütleme siis galerii sissetöötamiseks piisav aeg, et ütleme, sünnipäev on lihtsamat juubel eeldab siiski nagu ümmargust numbrit, et 10 aastat selleni me veel jõuame saates viis aastat olnud seal postil. Täpselt ma sain kunstnike liidult 2003. aasta jaanuaris nii-öelda ukse võtmed ja vastvalminud ruumi, et kus esimese sissejuhatava näitusega, mida kureeris Eero Epner, Missis tähistas Eesti kunstnike liidu asutamist. Jaroslavlis. Võib-olla korraks nagu tasuks sissejuhatuseks öelda, et kuidas Kalari tekkis? Sellest ilmselt oleks õige õigem rääkija Jaan Elken kunstnike liidu president, kuna mina selle protsessi juures otseselt ei olnud, et ma tean, et seal väga pikaajaline protsess, et seda ruumigaleriiks üldse muuta. Aga lühidalt kokkuvõtvalt võib öelda, et selle sammuga aastal 2003 pöördus siis kunstnike liit tagasi oma põhikirjajärgsete kohustuste juurde, kuna nad olid mõned aastad varem loonud kunstihoone haldamiseks eraldi asutuse ja listantseerusid otsesest näituse korraldamisest. Et siis hobusepea galerii avamine oli nagu uuesti tagasipöördumine ja tegelema hakkamine kunstikorraldusega, et 2000-ga kaheksandaks aastaks kunstnike liidu hallata juba neli galeriides lisaks hobusepea galerii les Draakoni galerii, Hop galerii, Vabaduse galerii See hobusepea galerii tehti, eks ole, mingit laadi tööde müügist siis saad ja raha ka selle jaoks. Hobusepea galerii seina peal on silt, et galerii ehitust finantseeritud siis kunstnik haudus pommimaja võõrandamisest saadud tuludest osaliselt maja müüdi, mille siis August hommi sugulased Kunstnike liidule andsite Kemusega seal teha majamuuseum, aga kuna maja muuseumite ülalpidamine on sama kulukas ilmselt kui galeriide pidamine galeriide järgi tol hetkel oli, oli väga suur vajadus, et siis pärijatega kokkuleppel müüdi Augustroomi maja ja selle müügist saadud tulud, siis pandi lisaks Kultuuriministeeriumi toetusele ja kui siis ka Kunstnike Liidu rahadele, siis galerii ehitused Mis rolli sa näed täitmas hobusepea galeriis Eesti näitusepindade hulgas peale selle, et et sul on täita seal korraldavad funktsioonid, oled sa ikkagi ka teatavas mõttes selle valiku taga, mis näitas, et seal on seda küll jah, et mis see sinu selline kreedo on. Kas minu kreedo, aga ma hoian 10 küünega kinni sellest, et see galerii loodiga andmaks noortele kunstnikele võimalust teha esimesi isikunäitusi, ehk siis mingil hetkel seeläbi anda võimalus astuda kunstnike liidu liikmeteks, kuna aastal 2003 oli oluliselt vähem noori kunstnikke kunstnike liidus, kui seda on praeguseks hetkeks. Et seda ma võin küll öelda, et enamus, kes on teinud näits, on nüüd ka samal ajal või siis pärast näitust Kunstnike liitu astunud. Noh, praeguseks hetkeks on need boonused, mis nad kuulumises kunstnike ehitushaavad, on ka oluliselt suurenenud kuma kakstuhatkolm, võisin öelda noorel kunstnik, kes tuli näitus tegema, et no hea küll, et astun kunstnike liitu, aga mis ma sellesse no näed, siis oli tõesti üks vähene vastuseid, et sa oled eelisjärjekorras metsakalmistule, eks ju. Mis ei ole ka kunstnike puhul muidugi üldse mitte vähetähtis asjaolu, sest teadupärast enamus kunstnik, eriti vanemas eas on üksikud inimesed ja siis keegi peab nendest hoolitsema. Noorel kunstnikul ei ole nagu see nii päevakajaline, aga praeguseks hetkeks saavad nad soodushinnaga teha hobusepea ja draakoni galeriis ja teistest kunstnike liidu galeriides. Näitust saavad muidugi näitustele sooduspileti, kui nad ei ole enam õpilase staatuses ja saavad osta muidugi värve, saavad taodelda, ateljeepinda ja nii edasi, nii edasi, et noh, neid boonuseid on tulnud juurde. Eks siin boonustest ei ole, muidugi ei kuulu sellises sotsiaalkindlustuse või tervisekindlustus on olnud jah, seda küll, jah, kahjuks seda mina väga tahaks, ma ei saa kuidagi tagada. Okei, aga no mis siis viie aasta ilu ja valu on olnud sul seal galeriis mis näitas, et on need, mis on kuldsete tähtedega siis sinu isikliku ajalooraamatusse kirjutatud. No vot, eks ju, seda las ta valu ja võlu hoiad praegu käes, eks ju, see on kokku 105 näitust. Kuigi ma kataloogis olen olude sunnil teinud valiku sellest ajast viiest näitusest minust oleks alati kedagi välja tõsta eraldi. Minu silmis on nad kõik võrdsed, kuna ma ise olen need valikud teinud, ütleme, et selle viie aasta jooksul on olnud väga palju häid näituseid ja kes on noortest teinud seal esimese näituse, on tulnud ka ringiga tagasi ja suundunud teistesse galeriides suundunud rahvusvahelisele areenile, et sellest on ainult hea meel. Kas te olete kuidagi loetlenud külastajaid mis viie aasta nagu keskmise suurusega galerii külastajate arv võiks olla? Avardas piklist järgi et 31 detsember 2007 seisuga oli näitlejaid külastanud hobusepea galeriis 98000 ja 22 vaatajat, mis ei ole sugugi väike arv, et see teeb, siis on iga aastaga tõusnud, ütleme esimesel aastal 13000 siis tuli järgmise aastaga juba 10000 juurde, et niimoodi tuhandetes on tõusnud, keskmine on siis 20-st 25000-ni aastas. Ütleme siis näitusekoht, seda ma keskmist võtta, sellepärast et see kõigub. Erinev, et kuna maitsed vahetuvad hästi kiiresti kaks nädalat, on väga kiire periood, et käiakse vaatamas tõesti seda, mis, mis väga huvitab. Sestap on mõned näitused, kus on vähem ja mõnedele jälle kolm, neli korda rohkem, et see on väga ebaühtlane. Ja arvestades, et iseenesest ju galerii ei jää kõige tihedamad nii-öelda jalutustrajektooride sisse, siis on see päris hea number. Jah, no otseselt jah, ta käia nagu ei ole nii, heas kohas on kunstihoone galerii ütleme või linnagalerii. Aga ma siin kataloogis olen ka Donald võrdlus, ei, justkui näiteks võtsin kunstihoone sarnase profiiliga galerii või siis sarnase suurusega. Et võtsin kunstihoone galerii 2007 ja võrdlesin seda hobusepea külastajatega. Et kunstihoone galeriis oli see number pisut väiksem kui eelmisel aastal hobuse peas. Ma ei saa jätta lisamata, et mul olid kaks näitud eelmine aasta, kus ei olnud võimalik üldse galeriisse pääseda, sest näitused olid vaadeldavad läbi akna. Sestap ei saanud ma ka inimesi lugeda, aga ma tean, näiteks kooliaasta alguses Kristin Kalamehe näit, siis tean inimesi, kes käsitseda neli-viis korda vaatamas erineva valgusega erineval kellaajal. Ja väga meeldis. Et kunstihoone galeriis oli jah, et noh, need numbrid, vahed olid väga väiksed ka, ka seal oli see vaatajaskond muidugi ühtlasem, et noh, käiakse see nii-öelda näituste ring, et kunstihoone kunstihoone galerii, et ilmselt see siis tagab, et hobusepeas on väga hüplik. Kõikide nende vaatajate arvude ja võrdluste kohta on toodud kataloogis ka graafikud ja joonised saab seal lihtsa vaevaga vaadata. Räägime sellest kataloogist. See kataloog on sinu koostatud killusukmiti kujundatud. Nagu sa ütlesid, sa pidid tegema valiku, aga mis printsiibil see valik toimus, et siin nüüd vahetult kataloogi lehitsedes jääb mulje, et see on ka selline osad Eesti kunstikriitika järeleaitamistund. No ühest küljest oli muidugi valik väga subjektiivne, teiseks kriteeriumiks kindlasti see, et millised näitused rohkem vastukaja leidsid mida käidi rohkem vaatamas, mis tekitasid rohkem aru tõenäoliselt mis sõit kaasa ka vastukajasid ajakirjanduses. Sellised väikestest pisiasjadest koosnev, et sellest lihtsalt tingituna ei, ma ei oska sulle jah, täpselt nagu mustvalgele öelda, millest pigem pigem subjektiivne valik, et isiklikust meeldivust suuresti lähtuvalt. Aga iseenesest proportsionaalselt vist ma saan aru, et hobusepeanäitusepind oma meediareflektsiooni poolest on päris nagu heas positsioonis. Jah, ega kurta ei saa, et noh, kellel me praegu nii väga hästi läheb, aga et noh, loomulikult ma ei saa sellist pressikajastus nagu ütleme, on siin hiljuti lõppenud kunstihoone Hollande'i näitusel ja ma ei saagi tahta, ei ole võrreldavad suurused. Aga samas, kui näitus saab üks kuni kaks ajalehe artiklit nuppu raadios, nuppude televisioonis ja võib-olla ka hiljem, siis kli ajakirjas, et see ei ole üldsegi mitte halvasti. Tõesti nüüd, oma kaheaastase raadiade põhjal võin öelda, et küllaltki palju olen ma oma külalisi valinud ka just nimelt sellest hobusepea galeriis ja seal üleval olnud näitustest. Et on siiski alati olnud midagi, millest on huvi ja on ka võimalik rääkida. Uitavad kunstnikud huvitavad näiteks, et kui palju sinu nii-öelda opereeritav draakoni galerii siis dubleerib. Et kas draakoni galerii on siis selline hobusepea second hand? Ei, nii küll ei tohi öelda, see oli jah, võib-olla niimoodi esimesel kahel aastal maksimum kolmel, et noh, võib-olla ma teen kellelegi liiga, kuna kui ma sain hobusepea galerii enda hallata kunstnike liidult et siis ma sain ka boonusena kaasa draakoni galerii, mis ütleme leebelt, selleks hetkeks oli oma maine täiesti minetanud, et kuna draakoni galerii on tegelikult ikkagi kui ma nüüd ei eksi, siis peaks olema vanim kunstigalerii Eestis täpset avamisaega ja mis juhtus, algusaastatel, oskab kõige paremini ilmselt öelda Jüri Hain galerii ajalugu, nii et paberkandjal ei ole kahjuks talletatud, et see töö seisab veel ees. Aga mingil hetkel rublaaja lõpus ei olnud inimestele pärast rahaga mitte midagi teha, sest poest midagi osta ja siis osteti tühjaks ka kunstigaleriid. Sel ajal töötas galerii kuraatorina Liinasiib aga kuna näituste tegemine vaheldus ka väga kiiresti ja kõik, mis näitustel oli lisaks ka sellele, mis oli galeriis osteti ära, siis mingil hetkel galerii juhatus leidis, et tegelikult ei olegi galeriid, kuraatorit vajab, räägin nüüd selle baasil, mis ma kuulnud olen, ma täpseid fakte ei tea. Et loobuti kuraatorist ja, ja muidugi tol hetkel võib-olla ei osatud seda taimed taga, oli, oli siiski viga. Et selline isetekkeline näituste programm, et, et see ei saagi lõppkokkuvõttes eriti kui seda vahendavad inimesed, kellel kunstiharidust puudub, ei tõota head ja noh, selleks hetkeks, kui mina jõudsin, kunstnike liit, siis oligi tegemist lihtsalt kunstimüügigaleriiga, mis ütleme, ei, ei müünud küll halba kunsti, aga valik oli suhteliselt eklektiline ja oli väga häid asju, aga oli ka väga ebaprofessionaalset kunsti, et see galerii puhastamine nii-öelda ja siis sinna saamine, nende kunstnike näitused, hea nimi tagaks ka järgmiste kunstnike tuleku galeriis ja nende professionaalne kunstnik, see ei ole mitte mitte kerge olnud. Et ütleme, kui ma esimestel aastatel, kuna kõik tahtsid hobusepea galeriis näitust teha, olin sunnitud pahatihti küll ka lähtuvalt projektist, mis lihtsalt sobis sinna ruumi paremini kunstnikke suunama niimoodi hobuse Pastraakonisse siis näiteks sel aastal ja järgmisel aastal üldse mitte, ei ole mul seda probleemi, sest küsitakse mõlemasse galeriisse võrdselt vaata draakmisse võib-olla rohkem, kes on lihtsam ruum lihtsalt teha näitust. Et tung on mõlemas sama suur ja ütleme nimed, kes avaldavad soovi näitasid, teha on ka täiesti võrdselt mõlemas galeriis, et ei ole enam sellist second handi hobused. Ja ise mingil moel ka vahendab kunsti ostu-müügi mõttes. Jah, no kui näitusel on kunst ja kunstnik soovib seda müüa, keegi soovib osta, siis loomulikult kätt ei pane, et loomulikult aitan ja, ja müünia hobuse peast on ka ostetud. Kama otseselt müügigaleriiks hobuse pead ei loeks. Et hobused seisab ikkagi seal kuskil kommertsgalerii, eks ole, täielikult doteeritav galerii vahel või. Minule meeldib ikkagi öeldud, tan non-profit galerii, et kuigi juba see, et, et kunstlik peab maksma renti, et mujal maailmas ei tuleks nagu non-profit, siis kõne alla. Pigem vastupidi, et galerii maksab kunstnik kuule fiid, kui ta tuleb näitust tegema ja maksab ka kinni, kõik tema kulutused meil kahjuks teadupärast ei ole võimalik. Manustada töötab ka ikkagi erakapitali baasil, mida meil ka samuti ei ole, ütleme, et meil on kaks eragaleriid Eestis aga ka nende võimalused ilmselt ei ole nii suured, et nad peavad siiski küsima kunstnike käest renti ja ja lisama töödele suurim müügiprotsent, et see on paratamatu, et mina saan lihtsalt endale endale lubada seda, et ma ei pea tegema näitusi, mida on võimalik müüa tänu mustikaliidule ja kultuuriministeeriumile. No ma vaatan siin praegu just kataloogist aastast näitusegraafikut, et siin on vähemalt neli välisnime, et kui palju siis teile just nimelt neid välismaalasi kandideerib sinna üsna palju. Ja järgmiseks aastaks on ka vist kui ma nüüd ei eksi, siis 14 15 avaldust on välismaalt. Aga teil on mingi selline välismaa kvoot või lähtuda ikkagi butada kvaliteedist? Ja ei ole gooti eestimaalased on siiski eelistatud, et eriti nüüd järgmise aasta puhul kuna saabus rekordarv sooviavaldusi näitust teha, siis kahjuks need välismaalased kuigi on tegemist on enamuse seada projektidega, ma olen ilmselt sunnitud ukse taha jätma, sest kui mul on valida Eesti kunstiakadeemiat lõpetav noor kunstnik, kes tahab teha magistriprojekti tee või oma esimest isikunäitust või siis juba kogenud väliskunstnik, kes tahab näidata oma kunsti Helsingis ja siis tuua ka laevaga Tallinnasse et siis ma valin ikkagi selle eesti noore kunstniku. Et siis see aasta veel viimast korda võimalus näha väliskuraatoreid Hobused ja nii ma päris ei ütleks, et siin on ka tulevikus võimalus näha, aga Meil on Eestis neid näitusepindu teisigi. Ja kui väga ma ei tahaks vastu tulla, lihtsalt. Ruumid peaksid olema kolm korda suuremat ja võimalusi palju rohkem, et anda kõigile võimalus, kellele tahaks anda võimalust. Aitäh, Evelin, palun. Tänases kunstisaates Kunst R oli meil külas Elin Kard, et kes on Tallinna hobusepea, galerii galeristi ja Tallinn külaskonna hobusepea galerii täitus viis tegutsemisaastat, mille puhul anti välja ka killu sukk muti hästi kujundatud ja Elin kaardi siis kokku pandud kataloog hobusepea galerii 2003 kuni 2007. Ja et tähistada vastavalt siis hobusepea galerii sünnipäeva olen valinud ka vastava loo, milleks on siis modest mussarskim teos pildid näituselt ja kuulame seda siis Berliini Filharmoonikute esituses. Kes soovib saadet järelkuulata või endale arvutisse laadida, saab seda teha v punkt. Klassikaraadio ERE ja teiega, kallid kuulajad. Kohtume juba nädala pärast. Stuudios oli Aleksander Tsapov kuulmiseni.