Heligaja tere, olen 18. aprilli heliga ja saate toimetaja Annika Kuuda. Ja saate teemad on Vanemuise teatris esietendunud Sulmasne ooperi Manoon. Esietenduse muljeid jagavad Elleri muusikakooli laulupedagoogid Vivian Kallaste ja Aino Kõiv. Toomas Velmet. Jaga jäid neljapäeval Mustpeade majas toimunud kontserdilt, kus koos Tallinna Kammer orkestriga esines Soome viiulivirtuoos peatari Inginen. Neljapäeval alanud Eesti muusika päevade avakontserti käis kuulamas Liis Jürgens. Neil päevil toimuvat Eesti muusika päevade tutvustamist jätkab kunstiline juht Ülo Krigul. Täna algab 20. rahvusvaheline Jazzkaare festival klassikaraadioülekannetest sellelt festivalilt räägib Karin koprale immo Mihkelson. Mano männi annab koos pianisti Kristiine Bengt soniga algaval nädalal kolm viiuliõhtut. Mano männiti intervjueeris Kersti hinna. Tuleval nädalal esineb Eestis Pärnu linnaorkestriga Norra noort trompetis tiine ting helset. Lähemalt räägib produtsent Neeme Bunder. Eesti teatriliidu poolt välja antud Estonia kauaaegse solisti Teo Maiste monograafiat tutvustab Ageraale raamatu autor Ene Pilliroog. Eesti muusika infokeskuse väljaandena on ilmunud kauaoodatud raamat kaheksa portreed eesti nüüdismuusika loojaid käsitlevas raamatus teeb ülevaate toimetaja Evi Arujärv. Klassikaraadio osaleb 19. aprillil euroraadio kontsertprogrammis, millega tähistatakse helilooja Georg Friedrich Händeli 200 viiekümnendat surma-aastapäeva. Lähemalt räägib peatoimetaja Tiia Teder. Aga alustame saadet meenutusega neljapäeva õhtust, mil Eestit kuulaja sai klassikaraadio vahendusel osa Arvo Pärdi uusima suurteose neljanda sümfoonia Euroopa esiettekandest Helsingi Finlandia Talost. Muljeid kohapealt vahendab Marta Grauberg. Arvo Pärdi nelja sümfoonia on kirjutatud Los Angelese filharmoonia orkestrile. Maailma esiettekanne toimus tänavu jaanuaris USA-s inglitel linnana tuntud Los Angeleses, mis on ka sümfoonia alapealkiri. Pärdi muusika puudutab inimesi väga sügavalt. See, et publik Finlandia taluvus püsti tõuseb, ei ole tavaline, ütles telerežissöör ja produtsent Arno kroonval, kelle juhtimisel on salvestatud näiteks Pärdid Teo Niguliste kirikus. Pärdi muusika on alati omamoodi rahustav, samas sundis näiteks täna kuuldud teos mind mõtlema, kui hullumeelses maailmas me praegu elame ning mida mina ise saaks teha nende õnnetute inimeste heaks, kes süütuna ja vaikides mis tahes vägivalda peavad kannatama. Helsingi linnaorkestrit juhatas esmakordselt Türgi dirigent Simon suur proove tehti neli päeva, kolmel neist oli kohal ka Arvo Pärt ise. Matsuri sõnul ei ole neljas sümfoonia tehniliselt keeruline, vaid tähelepanu tuleb suunata just õigele ajastusele ning sellele, kuidas kasutada vaikust. Pärdi muusika õpetab, et vaikus on muusika üks tähtsamaid osi. Raske ei ole mitte partituur, vaid see, kuidas leida õige Atmos kuidas tunnetada vahed muusika eri värvide ja liikumiste vahel ja kuidas muusika suhtleb selle taustaga, kust ta pärit on. Neljas sümfoonia on kirjutatud keelpilliorkestrile löökpillirühmale harfile. Pärt on kasutanud neid instrument, mida ta eelistab talle omases muusikas. Arhitekt Jarmo Inginenile. Pärdi loomingust kõige rohkem korda läinud Tabula Rasa jagantus. Neljanda sümfoonia ei leidnud ma üht pikka liini, see koosnes erinevatest fragmentidest. Tunnetus oli samal ajal hea näised. Arvo Pärt oli publiku soojast vastuvõtust liigutatud. Ta ise on oma neljanda sümfoonia kohta öelnud, et see on tema maailmatunnetus, omalaadivabaduspalve ja lootuskiir. Helga ja möödunud nädalal esietendus Vanemuise teatris Schulmas nei ooper Manoon. Esietenduse publik ei hoidnud end tagasi, kui tänast soliste koori ja orkestrit hea esituse eest aplausiga nimiosa Manooni laulis alla batava tema armastatu Krierollisolidenis Leon. Ooperid ei lavale. Marko Matvere. Meeldiv võimalus oli ooperivaheajal vestelda Elleri muusikakooli laulupedagoogide Vivian Kallaste. Aino Kõivu ka, millised olid nende muljed ooperist? Väga meeldivad muljed on minul alates Manoonist, minu meelest on täiesti uus kvaliteet ja eriti esimene vaatus, kust tajun, et inimene on 16 aastane, ääretult meeldib, hääles on palju pehmust, väljub nõrkust ja palju nooruslikkust. Teine Tartus, kus ta peab juba mängima hoopis teises värvides, läheb kalgimaks teravamaks, võib-olla seal peaksid ämbreid otsima. Aga kui ta kohtab jälle oma armastatud otsekohe, muutub tämbergaa pehmemaks, kaunimaks, ilusamaks ja siin on ka palju ansambli numbreid ja ansamblid on suurepärased, nii ilusad hääled korraga laval nagu Starydampu Atlan Karp. Ja alla Popova, võrratud ansamblid. Esimeses Ma nautisin väga, Vivian Kallaste mulje. Muljed on väga head, mulle väga meeldib lavastus, mulle väga meeldib, et Vanemuises jälle kord teevad näitemängu, nende laula, ooperit, lavastaja on näitleja Marko Matvere. Kindlasti lihtsalt ideed on teised ja usk, et laulja on ka näitleja, see on peamine lavastaja jaoks. Püüdsin uurida Schulmas ooperi Manoon käekäiku Eesti lavadel. Estonias on seda ka mängitud. Miks on see ooper vähem mängitud ooper? No tõenäoliselt on see probleem selles, et ta on prantsuskeelne ja tekib probleem, millises keeles laulda ja tänasele etendusel tundub väga paljusid soliste, aitab prantsuskeelsest, ta on omamoodi niisugune tumedam ümaram annab erilisi nüansse ja võib-olla emakeeles ei ole see nii hästi välja toodab siis eesti keeles ma mõtlen nii et see võib olla üks põhjus, miks see on nii kaunis ooper, et ma ei oska küll öelda, miks teda ei ole mängitud. Millist tulevikku ennustate Vanemuise Manoonile? Tahaks küll loota, et kõik noored tuleksid seda vaatama, eriti gümnaasiumi viimases, et klassid ja noored, kes muusika juures on ja muusikaga tegelevad sellepärast nii ilusat muusikat ja nii hästi lavastatud ooperit on päris hea kuulata ja head saalis istuda. Ei teki hirmu, et äkki juhtub midagi ja suurepärane. Mina küll loodan, et sellel etendusel on suur edu ja ma kõikidele, kes kuulavad, ütlen, et see on väga hea näitemäng, mis siis laulavad ja ei räägi. Palun tulge ja vaadake. See ongi kõige parem variant, kui lauldakse näitemängu ja ei teki tunnet, et see on ooper, vaid see ongi näitemäng. Aitäh aina köivia Vivian Kallaste nende kommentaaride eest ja lähme naudime viimast vaatust Sulmas ooperile mano. Schulmas näe ooperit Mano mängitakse Vanemuise teatri väikeses majas, Manoni järgmine etendus on täna ja nimiosas on Kädi plaas. Maikuus astub Manoni osas Vanemuises lavale Svetlana Triifonova Peterburist. Neljapäeval toimus Mustpeade majas kontsert, kus Tallinna kammerorkestriga esines Soome viiulivirtuoos Pieter Inkkynen ning sellel kontserdil käis kuulamas Toomas Velmet. Millise mulje kontsert helietis? Mul on isegi võib-olla alustaks natukene kaugemalt, selles mõttes, et mulle tundub, et kuupäev 16. aprill 2009 võiks olla üsna tähelepanuväärne Eesti muusikaajaloos. Esiteks muidugi seepärast, et Soomes esitati Arvo Pärdi neljandat sümfooniat, oleneb mis kanti ka üle Eesti kuulajatele klassikaraadio vahendusel. Aga teiseks, samal ajal toimus Tallinnas Mustpeade maja suures saalis Tallinna kammerorkestri kontsert. Ja ma ei ütleks Bieberi ingenemi kohta. Et ta on lihtsalt viiulivirtuoos, mida ta on kindlasti. Aga ta on suurepärane dirigent. Sellest nimest maailma juhtivate orkestrite ees kuuleme üsna pea palju, mis seal rääkida, ta dirigeerinud juba, ta ei ole kolme kümnenegi veel leipzigi kevand Hous, Baieri ringhääling, Kölni vest, täitsa Ron Fung Dresdenis taoskatel. On olemas ka ala. See on üsna järsu tõusuga karjääriredel. Tema viiulimängu kohta on kõige iseloomustab on see, et ta on Sahharbrolli õpilane. Sellesse viiulimänguklassi saab kuuluda ainult väga andekas inimene. See klass, mis on maailmale andnud Vadim Repini ja Maksim Vengeros. Sealt klassi näitaja veel tundub, et päris hästi ikkagi ei tea oma naabrite juures toimuvat ka minu jaoks libeda ringi. Täiesti uus nimi. Kammerorkestri kava oli väga nõudlik, see on üks nõudlikumaid, mida siin kunagi on esitatud. Edward Elgari serenaad. Ütleme nii, et see oli sissejuhatuseks. Aga sellist nendes partaldi akt, et keelpillidele Es-duur, see on kammeransambli meisterlikkuse tippteos. Ta ei ole lihtsalt topeltkvartett, vaid seal on igalühel oma partii. Seal istus juhtpositsioonil Piheda ringi nende süül. Metamorfoosi 23-le keelpillile, mis täidab terve teise osa, see on teos, mille no ütleme julgelt vana Richard Strauss kirjutas 45. aastal pärast seda, kui teda oli vapustanud Dresdeni pommitamine liitlaste poolt. Ja ta kirjutas teose kahekümneile kolmele keelpillile. Minu meelest see on see, mida Wagner on otsinud seal üks lõputu meloodia, seal on tsitaat mõõde Beethoveni kolmandast sümfooniast Leinomaalsest. Aga ta on niimodi võimendatud, et kananahk tuleb ihule, kui selle peale ainult mõtled selle teose peale. Kusjuures ma tean, et seda teost on väga keeruline esitada, tema vormi koos hoida ja vormi raamidesse panna. Tehniliselt ta ei ole mendel soni oktet aga ta on väga keeruline dirigendile, et sealt peab kogu aeg 23 iseseisva partii juurest kogu aeg joonistuma välja oluline. Ja see on väga keeruline ja sellega sai suurepäraselt hakkama Inkkynen ja sama suurepäraselt vapustavalt hästi Tallinna kammerorkester kogu selle õhtu jooksul. See on eesti keelpillimängijate koondus. Tere, käimas on Eesti muusika päevad MINA OLEN Liis Jürgens ja tahaksin teile rääkida selle festivali avakontserdist. Sellel kontserdil esines ansambel kolleegium, Noovunud Zürich. Tegemist on ühe väga hea kaasaegse muusika tippansambliga mis võiks olla igale heliloojale unistuseks, et tema teos kõlaks selle ansambli ettekandes. Selline õnnelik võimalus avanes Märt-Matis lillel, kelle esiettekandeline teos sellel kontserdil kandis nime mõttelained. Sellest tehasest rääkides võiks lähtuda pealkirjast. Pealkiri on siin väga tähendusrikas ja annab võtme selle teose mõistmiseks. On kummaline mõelda, sattudes inimrohkesse paika, et samal ajal sinu ümber kõik teised inimesed samuti mõtlevad. Seekord oli Märt-Matise teoses neid mõtteid ka helidena kuulda kuigi alguses vaid vaevutajutavalt. Need mõtted intensiivistusid ja oli lausa tajuda mängijate sellist jutuvada, mis voolas ja voolas lõputult vaid mõningate pausidega. See oli Märt vatise stiilile omaselt väga väljapeetud lugu. Samuti seal oli palju kuulamise taju piiril paranseerimist. Järgnevana esitasid ansambli viiuldaja ja pianist David Sonton Kalfiši pala morbida. See oli Mozarti aastaks kirjutatud ja palale lõi koguni üheksa osa. Vaatamata sellele, et osadel olid antud väga erinevad tempo ja karakterimärgistused, mõjusid nad siiski viimastena. Kuna kahjuks ma ei ole selle helilooja teisi lugusid kuulnud siis ilmselt Mozartist oi siin vihjeid niipalju, kuivõrd esines rohkem Tertseja Sekste kui tavaliselt, võiks kaasaegselt muusikalt oodata. Selle loo puhul oli iseloomulik, kui see, et ta oli mänglev võib-olla isegi minu jaoks Mozart ei ole nii mänglev kui selles loos. Ta oli peaaegu et lollitavalt mänglev. Ja selle loo põhikarakter oli vahelduv intensiivsus. Järgnevalt võis kuulda Rico kuubleri triot, eriti lugedes seda lühendit või siis sõnaühendite erritee seostub muusikuna mulle kohe Wittenoto märk. Ootasin põnevusega, kuidas helilooja on selle lahendanud. Selle loo puhul oli väga huvitav see, et väga palju oli kasutatud pause. Nii et see lugu kulges edasi justkui lainetena või üksikute sõnadena. Pausidega hakituna kulges lugu tegelikult lõpuni ja põnev oli siin see rite nutta. Mõte saabus siin hoopis nende pauside vaheliste lõikude sees. Nende lõikude sisene materjal muutus järjest lihtsamaks järjest lakoonilisemaks ja lõpus võis kuulda vaid ühte Attack ja ühte pikka nooti, et sinna see brite Nuuto siis vaibus. Pärast vaheaega võis kuulata taas eesti helilooja esiettekannet. Seekord kõlas Christian kõrveri kvaasi unalitaania soolometsas arvele. Sooloinstrumendina kirjutamine, Hello ele väga suur väljakutse. Ma tean, et Kristjan on ise ka vaskpillimängija, nii et arvasin, et võib-olla tal oli seda lugu veidi lihtsam teha, aga mine sa tea. Nagu selle kontserdistiili jätkuks, oli ka selles loos üks pidev omapära, selles loos võis täheldada seda, et ei olnud kordagi kasutatud legaat või nootide seongut ja selle loo mulje oli alguses signaaliks. Ja mida edasi ta läks, seda enam see hakkas meenutama minu jaoks mingisuguse ehitise fassaadi. Tundus ka, et see signaali liikus, oli kõigest selle fassaadi alustala ja see muusika liikus aina korrus kõrgemale, kus siis olid erinevad fassaadikaunistused kuni katused aladeni välja. Seda oli huvitav jälgida ja tundus, et see on ka metsasarvemängija küllaltki suur väljakutse. Sellist teost esitada. Kolleegium nount sööris lõpetas oma kontserdi Sherarcrysee palaga Taale aastast 1986. Selle loo kohta võiks Keeli öelda ülikõva, sest et siin oli algusest peale tunda väga hea, saad energiavoolu väga head doseerimisoskust, väga head tämbri sidumis, oskust muidugi see teos kuulubki nüüdismuusika klassikasse oli väga nauditav seda kuulata nii tasemel. Ansambli esituses üldse peaks mainima, et kõik teosed olid esitatud ilma mingisuguste esitus raskusteta võis ainult. Et keskenduda sellele? Heliloojal oli antud looga öelda Jätkame möödunud nädalal alanud vestlust Eesti muusika päevade kunstilise juhi Ülo Krigul iga, kes tutvustab lähemalt festivali eelolevaid kontserte. Täna õhtul saab Eesti muusika päevade raames kuulata Erkki-Sven Tüüri autorikontserti mis on eriline selle poolest, et tegemist on õpilaskontserdiga. Nimelt esitavad Erkki-Sven Tüüri muusikat Tallinna muusikakeskkooli õpilased ja sümfooniaorkester dirigent Risto Joosti juhatusel. Jah, võiks Erkki-Sven Tüüri autorikontserte on tehtud lugematul hulgal ja ilmselt ja õnneks tehakse ka edaspidi. Küll aga on jah, eriline see, et Lauteri kontserdi läbi viia, eks on kooliõpilased ja see näitab ühelt poolt tüüri muusika, keele, universaalsus ja ealisi iseärasusi ja maitseid ületavat olemast. Ja samas ka näitab see Tallinna muusikakeskkooliõpilaste kõrget muusikaliste pillimängutehnilist taset. Samal päeval on kavas veel õhtu alternatiivse heliloominguga. See on Eesti muusika päevade öö ja see on selline ühendusi otsiv sündmus akadeemilise ja mitteakadeemilise heliloomingu vahel, et eelkõige pean silmas jah, seda koolihariduslikku külge. Suuresti tänu Aivar Tõnsoole, see üritus eesti muusika Päevalehes on jõudnud, et Aivar on selle õhtu kava, kokkupanija ja kokkuajajad. Pühapäeval on võimalik kuulata Niguliste kirikus orelimuusikat esineb Jan Lehtolla Soomest. Kellega on tegu ja mis tulevad ettekandele. Ja leht tal on Soome pool tuntud kui just üks kaasaegsemale muusikale keskendunud orelimängija orelile. Ka tänapäeva heliloojad kirjutavad, see tuleb vahel isegi heliloojatele endile üllatusena, seda enam on hea meel jälle nähtavat sellise kavaga festivali näha, et kava on hea ülevaade eest praegu siin Põhjamaade regioonid kaasaegsest muusikast lisaks. Age Hirve uuele teosele on kavas veel eesti helilooja teos. Rauno Remme vajas. Ja samal päeval toimub hoopis huvitava ja lõbusa pealkirjaga kontsert hea tujuga uude nädalasse, mida see pealkiri endas peidab? See pealkiri oli alguses töö pealkiri ei tegelikult pandud tänu mingisuguse nostalgilise mälestuse kunagise Eesti Raadio saatesarja vastu heade uude nädalasse ja teine selle kontserdi. Selliseid tõukejõude on festivali soov tegeleda ka kergema muusikapoolega, kui seda nüüd nii võib nimetada. Igal juhul oleme me oma seda soovi põhjendanud Heino Elleri sõnadega, kes olla oma õpilastele öelnud, et kergemuusika tuleb kuidagi kellele, et tehke seda pühapäeval pärastlõunal ja seekord on siis esinejateks Viljandi kultuuriakadeemia tudengid. Esmaspäeval tulevad kokku kultuuri- ja loomeinimesed ning Eesti muusika- ja teatriakadeemias leiab aset Eesti muusika päevade foorum, millele keskendub. Foorumil on selline sõnamänguline Pealkiri helilooming, loomemajandus ja majandussurutis, et kas siis heliloomemajandussurutis, et selline pool-poeesia, aga samas on siin parasjagu sõnu tsitaat igasugustes huvitavates suundades edasi arutada ja arutada näiteks on Erkki-Sven Tüür, Rein Lang, Märt-Matis, Lill, Mikko Fritze ja seda vestlust on ohjama palutud siis Tõnis kahu. Ja samal õhtul esinevad Eesti muusika- ja teatriakadeemias tudengid tegemist siis on kompositsiooni ja elektronmuusikatudengite loominguga, mis on alati olnud Eesti muusika päevade kavas. Paljud heliloojad, kes on Eesti muusika päevade kavas nüüd juba mitmendat aastat täieõiguslike Hei, loetena andma Eesti muusika päevade debüüdi teinud just nimelt sellel samal üliõpilaste kontserdil. Teisipäeval on sarjas helilooja, kes sa oled võimalik kohtuda, helilooja Erkki-Sven Tüüriga kuna eespool oli Erkki-Sven Tüüri autorikontsert ja nüüd siis ka kohtumine temaga, et kas ta on Eesti muusika päevade, selle aasta läbiv heliloojaga. No eks ta salaja natukene on, kuivõrd see 2009. aasta on natuke niiviisi ümmargune aastaga ta ise ei armastasid väga afišeerida ja siis püüame Empi poolt seda tähelepanu talle avaldada, niiviisi varjatult võib siis öelda, et me ei suuda oma huvi tema vastu varjata. Ja samal õhtul saab minna Eesti teatri- ja muusikamuuseumisse ka väga huvitavale üritusele. Öö hüüded. Hüüdeid on siis jah, teine selline öine üritus Eesti muusika päevade raames vastukaaluks sellisele laupäeva öösel toimuvale eesti muusikaööle ja tema sellisele alternatiivsele hõngule on hüüded toimumas teatri- ja muusikamuuseumis sellises museaalsemas keskkonnas, mis ei tähenda kuidagi, et see oleks kuidagi vähem elav. Vastupidisel pannakse elama eksponaadi, mida võib-olla harilikult puutuda ei tohi. Selleaastase Elleri preemia laureaadi Tauno Aintsi installatsioon teosest, siis saad Muuseumi eksponaadid, instrumendid, pillid seal aastakümnete, võib-olla isegi aastasadade uuesti natukenegi häält teha. Kolmapäeval esineb duo Silver ainomäe ja Merrit Gerretz-Traksmann. Selle kontserdi idee üks tõukejõude võib-olla oli jah, eelmisel aastal Eesti muusika päevade lõppkontsert, kus Silver Aino mäe mängis tüüri tšellokontserti ja tegi seda nii hästi ilusti, et pärast kontserdi Helena tule ütles, et noh, et sellisel muusikal on, ma kirjutaks kohe otsemaid, kui võimalus avaneks. Peale sellena sellist tihedat loomingu graafikut, klasse võib-olla esialgu natukene sellise hooletult visatud sõnakõlks on, eriti festivali produtsendi kuuldes otsustasime sellest sõnast kinni hakata. Õnneks jäi Helen oma sõnade juurde kirjutaski silver aina määra ja Marit Gerretz-Traksmannile uue teose. Lisaks sellele kontserdil ka uus soolotšelloteos Mallemaltiselt ja sinna vahele üks üks uus sooloklaverit pala Lauri Jõelehelt ja lisaks sellele tuleb ettekandele kaalsetnike sel. Ja vahetult enne lõppkontserdipäeva neljapäeval, 23. aprillil on ilmselt väga meeleolukas ettevõtmine Kalevi spordihallis. Selleks on siis kossu sümfoonia. Noh, kui siin eelnevalt on räägitud igasugustest sidemetest ja seoste otsingutest muusika ja teiste kunsti ja kultuurivaldkondade vahel, siis EMP on alati olnud igasugustele koostajatele hästi avatud aga kehakultuuriga on, need suhted jäävad siiani idee tasandil, aga nüüd me oleme leidnud võimaluse rakendada aga muusikute, see füüsiline pool siis korvpalliplatsil ja sportliku osa sellest üritusest siis kannavad, et Eesti Muusikaakadeemia üliõpilased, vilistlased, kes mängivad õppejõudude vastu kummagi võistkonna kaptenid on siis Olav Ehala õppejõudude pool ja teine kapten Tõnu Kaljuste, kes on selle kooli vilistlane. Ürituse muusikalise poole on võtnud enda kanda Timo Steiner, kes Kaise kirgliku korvpallurina on loonud koha peal ettekandmisele tuleva teose kossu. Sümfoonia, mille järgi kogu üritus oma nime on saanud. Ja reedel, 24. aprillil lõppevad Eesti muusika päevad festivali lõppkontserdiga, kus siis saame kuulata Taani üht olulisemat koosseisu sealses kaasaegses muusikas? Ateenas sümfonietta on selles mõttes eriti tore näide, et nad ise kuidagi otsisid seda võimalust eesti heliloetaja muusikutega kontakti saada ja siis küllaltki kujulik radu möödunud meieni jõudsid. Ja kui muusikute ja orkestri poolt on selline siiras huvi ja entusiasm asjaga tegeleda, siis nii heliloojale kui ka festivali korraldajale ta suureks heameeleks või kõige lihtsamini väljenduda, et lisaks sellele, et Panetta ise Toivo Tulevi uue teose tellimise üks üks initsiaatoreid oli, nad soovisid oma kavasse veel eesti muusikat ja tänu siis sellele nüüd saab oma Eestis ettekandega Age Hirvekeelpillikvartett põud ja samuti Tõnu Kõrvitsa aakri lugu, mis ei ole küll esiti kanna, aga mis on sellegipoolest, saab olema kindlasti väga hea ettekanne. Ja omamoodi on sellise kontserdi puhul tegemist ka sellesama palju räägitud eesti muusika ekspordiga. See ansambel on kindlasti selline, kelle repertuaari need teosed jäävad ka peale seda Eesti muusika päevade kontserte ja ja ma loodan, et sellest suhtest areneb veel veel nii mõndagi ilusat edasi. Ja täna algab 20. rahvusvaheline festival jätskaar džässisõbrad, kes kõikidele kontsertidele ei jõua, neil on võimalus kuulata ka ülekandeid klassikaraadios. Neid vahendavad immo Mihkelson ja Tiit, kus need ja need on mul hea võimalus küsida immo Mihkelsoni käest, et millistele kontsertidele sa meie kuulajate tähelepanu tahaksid juhtida. Hea meelega ma tahaksin kõigele kontsertidele tähelepanu juhtida sest minu jätkaral käimise nüüd peaaegu 20 aastane kogemus on rääkinud sellest, et, et mõnikord tuleb luuavarrest ka pauk ja mul on väga erksalt meeles kõige esimese Jazz kaare kontsert. See oli keldris valguse baaris jazzi kontserdid ning seal oli üks inglise tromboonimängija Alan Tomlinson. Ja see oli niisugune vapustav kontsert, ma ei teadnud ja ma poleks uskunud, alles see mees tegi trombooniga kõike seda, mida selle naljapilliga teha saab. Ta oli vaba improvisaator ja ta mängis spontaanset improvisatsiooni, nii nagu on kombeks öelda. Aga see kontsert oli täpselt niisugune, mille kohta ma ütlen, et inimene, kes kogemata satub sellele kontserdile, ei unusta seda elu sees ja ta saab kindlasti sealt elamuse. Ning jätskaarel on kogu toimumise vältel olnud taolise kontsert ja kogu aeg ja ridamisi jätkarel on 20 toimuma jooksul välja kujunenud mingi teatav rutiin. On olnud üks selline muster, kus Anne Erm, kes on kava kokkupanija pakkunud kõigepealt esiteks džässmuusikastaare tuntud nimesid, kes on rahvusvahelisel areenil kõrgelt orbiidil tänavusel festivalil näiteks pakitad Riviera, niisugune vokalist Al šarroo on taoline siis suure saali peaesineja ansiston siis üks liin on näiteks. Alati on püütud pakkuda midagi noortele, selline tantsuline, moodne, moodsa piidiga džässmuusika ja olgu ära öeldud, et klassikaraadio sellel korral ei tee ühtegi ülekannet taolistesse klubidesse ning üks liin on kindlasti alati olnud väga silmatorkav. Jazzkaare juures on see, et mitte päris tipp esinejad maailmatasemel. Edgar on siiski meie Eesti väiksuse tõttu nii väike, et selliseid tippe nagu John McLaughlin või Dajana Krall, kes on nagu sellised väga kõrgelt koteeritud, väga kallid esinejad ja Edgar lihtsalt ei jõua need siia Eestisse tuua. Aga taolised väga head muusikud väga huvitavat muusikat, mitmekülgsed pearõhk on Euroopal ja Euroopast on lihtsam saada muusikutel samal ajal tundub ka niimoodi, et kogu selle džässmuusika raskuspunkt on viimasel ajal on tulnud rohkem Euroopas ja siin on palju rohkem huvitavat selliseid erinevaid mõjutusi džässi tulnud vist Euroopa kõige rohkem. Ning tänavu näiteks on siin ju meilgi klassikaraadio eetrisse ülekandeid üks näide kasvõi Taani löökpillimängija Merilyn Mazur. Talle grupis on koos rootsi, inglise, Taani muusikuid selline väga kirju euroopalik rahvusvaheline seltskond teevadki niisugust muusikat, mille kohta võiks öelda euroopal ehk ehk siis selles on vähem piibopi ja svingi ja samal ajal rohkem igasugust kõike muudest muusikasse kuulub etnomõjusid, klassikat, improvisatsioon ja loomulikult, või siis näiteks Solveks leta jälgest tuleb teist korda jätkarale, tema on korraliku kavaga, laulab peaaegu üksi klaveriga ja tal on kaasas slow motion, kvintetti, trompetimängija või Euroopast veel rääkida, siis üks, mis põhiliselt kuulub Euroopa juurde, aga on ikkagi maailmne on jätkare puhul selline etnomuusikaline liin. Selle valdkonna tähed tänavusel jazzkaarel on kindlasti ja Brasiilia laulja João Bosco, kelle kontserdilt neljapäeval 23. aprillil on ka otseülekanne. Tema esindab seda Brasiilia muusika päikeselist poolt. See on muusika, millele täiesti selgelt oma helimaailm. Ning samal päeval neljapäeval on Vene kultuurikeskuses üks teine etnohõnguga kontsert. Kaas on küllaltki noor ja väga andekas ja väga hea fadolaulja Portugalist ana Mura ja nende YouTube'i videode järgi plaatide järgi, mida ma kuulnud olen, on küll tegemist ikkagi tõesti praegu seal sellise fado liikumise ühe tipp esindajaga üks liimisse jaskar puhul on ka üldine on see, mis oli esimestel algusaastatel pisut paremini esindatud, see on selline kergelt avangardistidega otsinguline loominguline pool kus tekitatakse helisid, mis võib-olla natuke isegi kriibivalt kõrva mõnikord jaga, väga üllatavad ja väga ootamatult. Superhetkel võib juhtuda ühelt taoliselt kontserdilt üle Cannes on andi Ämlar megaakte prantsuse klahvpillimängija, ta mängib klaverit ja elektriklahvile ka ning tema ansamblis on mitmed niisugused muusikat, kes on varasematel jätkartal huvitavaid projekte pakkunud. Ise üks on näiteks vokaali häälitseja ja selle väikse trompetimängija mede Ricolenioon. Ja reedel on kontserdiülekanne ka tänavuse jätkare staarima muusiku pakitad Riviera kontserditelt, tema on Kuuba päritolu saksofonist, klarnetimängija ja tema puhul on eripära see, et tema üheksa Grammy auhinda, mis on võitnud, on ta võitnud erinevates kategooriates, mis tavaliselt ei ühildu. See on džässmuusika klassika ja tal on ka latiino muusikagrammid. Ehk siis latiino popmuusika vallast. Kuna ta on Kuuba päritolu ja see muu Ameerika, Ladina-Ameerika on tema muusikas rütmedes kogu aeg olnud siis see on ka tänavuse Jazzkaare, tema sexteti nagu põhituum. Ja üks eriline kontsert on ka veel, see on Eesti muusikute kontsert, mis euroraadio džässihooajaülekandes kandub paljudesse riikidesse. See on Jaak Sooäär tuule kann, ehk siis džäss-kitarr ja kannel džässi ja Eesti etnomuusika liitumine. Kindlasti on see huvitav kontsert juba põhimõtteliselt selle sümbioosi poolest rahvamuusika ja moodsama džässi liitumise poolest. Ja seda ma peaaegu ei ole veel rääkinud, on maininud, et enam-vähem poolelt Edgar kontsertidest on eesti džässmuusikute päralt ning kõik see parem ja hea mida eesti muusikud aasta jooksul on endasse kogunud. Suurem osa sellest leiab väljenduse jätskaarel niimoodi, et mina soovitan olla valvsad, kuuldel minna kontserdile, kui vähegi ise saate ja kui tõesti ei saa, siis kuulake klassikaraadiot. Tuleval nädalal annab Eestis kolm viiuliõhtut Mano männi koos rootsi pianisti Kristiine Bengt soniga. Teie tuua andmis teinud. Juba aastaid koostööd tuua sai alguse sellest ajast, kui ma läksin Soome linna Vaasa orkestri kontsertmeistriks aastast 2002 ja Kristiine Bengt soniga oleme andnud kontserte lisaks Soomele ka Rootsis ja ka varem 2004 Pärnus koos Pärnu orkestriga, Pärnu kongiseni tihedam seosest Vaasa Jaan Pärnus Roslin mõlemad naised, mereäärsed. Seegi kord on üks kontsert Pärnus, seal, laupäeval, tuleval neljapäeval rannaga kontsert Viljandis ja reedel Tallinnas ning Tallinna kontsert on keelpillisarjas Violiino piss. Mis on teil kavas? Kava on hästi mitmekesine žanrilt kui ka viiulimänguvõimaluste osas. Kõigepealt tuleb ettekandele Erkki-Sven Tüüri konversio, noh, see on küllalt sagedasti esitatav viiuli ja klaveriteos. Natukene võiks saba kergitada koos pianist Tanel Joametsaga. Me esitasime selle esmakordselt 1994 Tallinnas, siis natuke rootsi muusikat. Tuur Auliin kuulub Rootsi rahvusromantikut põlvkonda. Ja teos on akvarell akvarellid. Kus on siis erinevaid selliseid pastoraalseid pilt, Rootsi olustikust, väga põneva helikeelega, väga väljendusrikka ja Hespressiivse meloodia joonega Leoshijana tšekisonaat. See on teos, mida Eestis väga sageli esitata, Janno tšekk on kasutanud siin moraavia rahvaviise ja mis tema teose, tema muusika teeb eriti põnevaks anneta nagu transformeerib, kannab üle inimhäält nagu muusikasse neid intonatsioone. Kuna on ikkagi viiuliõhtuga tegu, siis tuleb ettekandele üks viiulivirtuoospala prantsuse helilooja Camilsansaans introduktsiooni rondo Kabrits, Joso, minule on see üldse üks lemmikutest viiuli virtuoosse romantilise viiuli repertuaarist. Kontserdi lõpus Läheb natukene kergemaks džässikuul ehk džäss ja džässikuu jahetajaga köshwini purgi ja pessi ooperist ettekandele tulevad fragmendid. Selle teose on arranžeerinud Ameerika viiuldaja šahhifets ja see on väga Virtoosne, seal on mitme häälne meloodika, topeltnoodid ja väga põnevate harmooniatega Aranžeering. Kolm fragmentisi sporgist ja pessist tuleb ettekandele samuti, kuid viimane kontserdi ala on esmaettekanne Eestis ja selle on kirjutanud Pariisis elav vene-juudi päritolu helilooja Sergei, treesnin Dunaevski ja film tsirkus ja treeninud, teinud fantaasial tuna jänski tsirkuseteemadele ja see on ikka väga vähemalt ja väga teravmeelselt kirjutatud. Kui seal lõpus hakkab kõlama suuria laien maa, mis on mu kodu väga huvitavat viiulikriginat ja heliefektide saatel siis no tõmbab ikka nimodi muigele külla. Nii et selline tore viiuliõhtu. Ootab tuleval nädalal meie kuulajaid kolmesi. Linnas neljapäeval Viljandis Grand hotellis, reedel Tallinna raekojas ja laupäeval Pärnu raekojas esinevad Maanomannija, Kristiine Bengt son. Tuleva nädala teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval jõuab Eestisse sarjas noored talendid Norra trump, dist tiine ting. Helset ja koos Pärnu linnaorkestriga antakse kontserte Tallinnas, Pärnus ja Tartus ning mul on hea meel, et produtsent Neeme Bunder tutvustab seda kontserti lähemalt. Tegemist on noore interpreedi ka, aga seejuures päris tuntud. Jah, nii ta on, see on ka meie nüüd selle aasta noorte talentide sarja viimane kontsert, tegelikult tina tsink, helset on maailmas juba väga korralikult nime teinud ja tema selline karjäär on olnud viimaste aastatega nagu üsna nagu peadpööritav tegelikult ja tahan siinkohal kohe tänada ka kindlasti klassikaraadiodirektorit Tiia Tederit, kes oli vaimustatud selle noore inimese mängust 2006. aastal Eurovisiooni noorte konkursil, kus ta sai küll teise koha, kuigi paljude arvates oli ta mängis ta küll esikoha vääriliselt. Igal juhul pärast, kui seda finaalkontserti näidata Viinis Viini raekoja platsil, kus ta esines koos Viini Filharmoonikute, kas siis mida näidata siis ju üle kogu maailma, tegelikult see on ju väga suur. Vaata sarvi muidugi siis tema mäng ikkagi lõi kõik paariks sõna otseses mõttes, et tegemist on ka väga kena noore tütarlapsega, kes mängib tõesti suurepäraselt, siis nagu haruldast pilli noore naisterahva käest trompetit. Ja see kõik on kindlasti ka intrigeeriv, loodeti, tegemist on tõesti väga sügava muusikaga väga kõrgetasemelise professionaaliga ja pärast seda on tal neid pakkumisi tulnud nüüd ikkagi kohe ridamisi, nii et on toimunud preemiate sadu ja uued mängimise võimalused ja, ja nüüd on ta siis siin ja sedakorda siis kõlabki Joseph Haydni trompetikontsert, mis on ka kindlasti vast üks trompeti kirjutatud, üks kuulsamaid teoseid trompetikontserdis võib-olla veel ainult niipalju, et omal ajal ta on kirjutatud uuele Trumpile. Et Anton veidinger, kes Viini jõuga orkestris vali trompetimängija, tema ehitas uue pilli, panin klapid peale, a'la nagu mingisugune poele või löödile sellest pildist tegelikult ei saanud küll asja muusika ajaloos, sest kasutus seda jäänudki tekkis küll see lugu saidi trompetikontsert, kus on siis sees juba Kromatismid ja kõik need võimalused, mida ei ole võimalik esitada naturaalse pilliga. Nii et kine siingi helset mängib meile siis Haydni kontserdi ja mängib kohe folkangi, lange uue teose, see on siis üks norra noorema põlve helilooja. Aga võib-olla peaks ka mainima, et sellel kontserdil kõlab kaks päris kaalukad teost, mida Jüri albartini dirigeerimisel Pärnu linnaorkester ja üks nendest on siis Haydni sümfoonia number 101 ehk siis kella sümfoonia siis tegemist on ühe sümfoonia ka kuulsast Londoni sümfooniat seeriast ja kontserdi lõpetab Nendel soni sümfoonia number neli ehk siis Itaalia sümfoonia, mis võib-olla sobib väga hästi lõpetama nii meie noorte talentide sarja kui ka kevadet. Tuleb selline rõõmus noorte kontsert, helgaja. See raamat on mõeldud neile, kes on läbi aastakümnete näinud teatris etendusi teomaistega ja neile, kes armastavad teatrit. Ja veel neilegi, kellel. Mulle läheb korda meie lauluteatri tulevik. Öeldes, et elus võid olla surelik, aga laval pead olema rohkem on Teo-Endel Maiste püüdnud lavastaja poolt talle usaldatud kostüümi kandvas kujus otsida eelkõige elusat hinge. Read on kirjutanud Ene Pilliroog. Tänu kellele ja eesti teatriliidule on nüüd ilmunud raamat Teo maistest ene muusikateadlasena oled sa ju väga hästi kursis peomaiste lavateega ja tema muusikukarjäär vääriga, kus asusid seda raamatut koostama, kuivõrd lihtne või kuivõrd komplitseeritud see ülesanne sinu jaoks oli. Lihtsalt ei ole siin nüüd küll midagi ikka see on väga suur töö, peab ütlema ja oli üks oma pool aastat ja rohkem kui ma olin pühendunud ainult sellele. Sest ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas on sellist tööd võimalik teha põhitöö kõrvalt. Mitmed inimesed on küsinud, et kui kaua see kirjutatud, et kaalukas raamat kaalub palju kaalukas ja väga ilus. Ega ma väga palju valeta, kui ütlen, et noh, meie raamatu kirjutamine teoga algas aastal 1975. Muusikakeskkooliõpetajana, palusin Teo kooli esinema, lapsed olid vaimustuses, et kujutad ette, teeneline kunstnik ja nii normaalne inimene mis seal raamatus kirjas. Raamat on mitmekihiline, küllalt paks, saab nüüd kihte mahutada. Läbivaks jooneks on loomulikult Teo Maiste. Perekonna lugu, mis hõlmab oma sajandit on Vanemuise aastad ja Estonias on Estonia teatrilugu 50 aastat ligi, kus olnud osaline. Aga see on ka Eesti teatrikriitikute lugu, sest kõik hinnangud tulevad au väärsetelt eri aegade kriitikutelt. Ja väga huvitav on jälgida seda ajakirjanduslikku keeli jutust läbi aegade. Pilised väljendused olid ühel ajal, millised rõhud olid teisel ajal, nii et selline on see meie töö olnud enelaga. Ütle mulle, palun, kui sa seda raamatut juba kirjutasid. Kas sa siis avastasid ka mõne fakti, et näed, see on mulle uudis, seda ma ei tea. No neid detaile on väga palju ja tõele au andes on selline lugu, et siin raamatus on oma intervjuu andnud 20 inimese, kes on küllaltki pika intervjuu andnud, jama aega pühendanud. Nii et siitkaudu tuli elulisi ja lavalisi fakte. Sõjapaksu ja sisuka raamatu, mille sina oled koostanud, on kujundanud Mari Kaljuste ja te olete illustreerinud seda raamatut väga rikkaliku fotokoguga, mis on pärit ilmselt Theo käest. Ja see fotokogu on pärit Theo käest, vaata siis oli väga palju ja siia sisse jäi 199 nüüd ja kaane peal on parunuks naistevõrgutaja kuningas vatile ja poris. Ja mulle nii meeldib see, kuidas Mari Kaljuste on lahendanud selle kaanekujunduse, et see Teo Maiste tuleksid suurelt nagu välja. Ja just see Boriss on siinsele oo tühimikuga justkui lõhestatud. Ta ongi lõhestatud. Aitäh sulle enesele ilusa raamatu ees selle suure töö eest, mis sa oled teinud ja ma arvan, et see raamat nii nagu sa oled kirjutanud, on mõeldud neile, kes on läbi aastakümnete näinud teatrist Theo maistet leiavad selle üles ja ka need, kes on Estonia teatri austajad. Aitäh sulle ja edu. Head lugemist. Kuulajale, kes veel ei tea. Eesti muusika infokeskus ehk kemik on üks suure missiooniga väike asutus mis asub otse kesklinnas kunstiakadeemia taga Kivisilla tänaval. Emik tegeleb kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitali toel Eesti muusika ja muusikute tutvustamisega nii kodu- kui ka välismaal. Ja selle tutvustamist tegevuse üks haru on ka raamatute väljaandmine. Hetkel oleme trükikojast uniprint kätte saanud oma uue raamatu, mille pealkiri on kaheksa portreed. See raamat on sarja Eesti heliloojad esimene osa, mis tähendab, et tulevikus peaks kindlasti ka järge tulemas, sest kõik heliloojad ei mahtunud esimesse raamatusse ära. Need, kellest esimeses raamatus juttu on kolm naist ja viis meest. Galina Grigorjeva, Tõnis Kaufman, Helena Tulve, Toivo Tulev, Jüri Reinvere, Tõnu Kõrvits, Märt-Matis Lill ja Mari Vihmand. Usun, et need nimed on muusikahuvilistele tuttavad. Tegemist on üheksakümnendatel aastatel alustanud autoritega, kes on üsna tugevasti eesti nüüdismuusika nägu muutnud. Tänaseks on nad kõik noore helilooja staatusest ammu väljas ja juba jõudnud ka rahvusvahelist tunnustust koguda. Kirjasõnas nendest seni mingid kaalukamad raamatu vormis jälge ei ole. Ja seepärast otsustaski Eesti muusika infokeskus nendest raamatu teha. Möödunud aegadesse tagasi vaadates on kaheksa portreed ka ühe katkenud traditsiooni. Nimelt ilmus ka aastatel 1970 kuni 1992 neli raamatut Eesti nutis muusika loojatest. Meie kaheksa portreed pani kirja autorite kollektiiv, kuhu kuuluvad ajakirja muusika peatoimetaja iija Remmel, muusikateadlased Gerhard Lock, janu sõõro, muusikateadlane ja ajakirja muusikatoimetaja Kristina Kõrver, muusikateadlane ja klassikaraadio toimetaja Maria Mölder ja ka mina ise Evi Arujärv. Meie autorite hulgas on erilisel kohal nimekas soome kirjanik Sofi Oksanen, kes on üks Jüri Reinvere portree kaasautoritest. Et raamatu maht oli piiratud, jätka selles kajastatud heliloojad on alles parimast loome EAS. Siis me ei plaaninudki mingit kõike ammendavat ülevaadet. Püüdsime rohkem selle poole, et raamatus kõlaks tugevalt helilooja hääl ja sedakaudu, et ja vaated. Seepärast leppisime kokku, et portreede teljeks saavad heliloojatega tehtud intervjuud, samuti nende endi valik millegi poolest tähtsatest teostest. Autori teksti kõrval ongi raamatus rohkesti intervjuukatkeid, milles heliloojad kõnelevad oma loomingust heliloojaks saamisest, jaga elust ning kunstist üldisemalt. Iga loo lõpus on ka teoste ja helisalvestuste nimekiri. Loodan, et just samade kaante vahel koos loovad kaheksa portreed eesti nüüdismuusikast üsna elusa pildi. Mida kokkuvõtliku raamatu kohta öelda. Üheksakümnendatel aastatel alustanud heliloojate sünniaastad, stiilid ja eneseleidmise tempod on erinevad. Kui midagi üldist nimetada, siis nad kirjutavad üsna sageli aeglast pingelist hüpnootilist muusikat, mille juured on tihti vanast sakraalmuusikas. Teine ühine asi on, et kas aegluubi tehnikat kasutades või mingil teisel viisil püüavad need heliloojad vanu kuulamisharjumusi ületada õpetavat muusikat pisut teistmoodi kuulama, kui see klassika puhul tavaks on. Aga miks ja kuidas see kõik toimub ja mida see helilooja jaoks tähendab, seda saab juba raamatust teada. Kaheksa portreed jõuab lähemal ajal raamatukauplustesse, aga seda võib küsida ka otse Eesti muusika infokeskusest, mille kontaktandmed on saadaval internetis. Sülgaja. Klassikaraadio osaleb taas ühes toredas euroraadio kontsertprogrammis, mis seekord on pühendatud Georg Friedrich Händeli 250.-le surma-aastapäevale. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, mis seekord 19. aprillil klassikaraadio eetris kõlab. Kogu maailm tähistab tänavu Hendeli aasta päevas on küll surma-aastapäev, aga mis sellesse on ikkagi hea põhjus pühendada tähelepanu sellisele väga armastatud väga populaarsele klassikule, kelle looming on üks klassikalise muusika sünonüüme ei ole vist keegi heliloojatest teinud nii pidulikku, nii uhket, nii aristokraatlik kokku ja ülendavat muusikat nagu Endel, nii et meil on tore, kui me kuulame seda nüüd terve pühapäev, see on euroraadio eriprogramm, mis on pühendatud Endelile ja nagu euroraadio koostöö programmid ikka on siis iga tund erinev kontsert erinevast maailma paigast ja meie vahendame sellest päevast seekord väga suure osa, see on 11 tundi järjest tegelikult meil muud programmi pühapäeval peaaegu, et ei olegi natuke seal ees ja taga on läbinisti Endel, nagu öeldakse, üleni Endel ja kell 10 juba hakkame üle kandma kontserti Ameerikast. Vahepeal käib meie raadiomikrofon läbi mitmeid Moydia mundreid ja riike. Muidugi eriti neid kohti, kus Endel kunagi tegutses, itaalia kant, nii Saksamaad. Aga kuulame ka erinevas žanris muusikat, mida endale on teinud võib-olla isegi teoseid, mida polegi kuulnud ja mitmeid erinevaid esitusi. Ja meie viimane kontsert pühapäeval endali teemal algab kell kaheksa ja see tuleb kaugelt maalt Islandilt, kus on kavas muu hulgas endeli kaasaegsete teosed ja ka ühe uue Islandi helilooja endali variatsioonid. Aga see pole veel kõik, meil jätkub aprillis saatesari hendali loomingust ja elust mida teevad Eesti võib-olla kõige olulisemad muusikateadlased, pädevamad õppejõud Kristjan Opel ja Toomas Siitan. Need saated on väga huvitavad ja need on just nimelt ka väga harivad, nii et kuulake neid pühapäeva hommikul kell üheksa. Ja need saated on pärast järelkuulamiseks pool aastat meie koduleheküljel, nii et kasutage võimalust ja nautige endelit. Sülgaja. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Marta Grauberg, Hedvig Lätt, Karin kopra, Kersti Inno ja Ageraak ning saate panid kokku operaatorid Katrin maadik ja Helle Paas ning toimetaja Annika Kuuda. Liiga ja muusikauudised muusika uudised. Laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis. Internetis stiil ei sobi vanajumal teile sobival ajal heliga ja.