Tere, head klassikaraadio kuulajad eetris on muusikauudistesaade helikaja. Kõigepealt kuuleme muljeid kahed erinäoliselt muusika sündmuselt. Nimek rahvusooperis Estonia esietendus 13. veebruaril Giuseppe Verdi ooper Maskiball. Mida arvab lavastusest Harry Liivrand. Möödunud nädala lõpul toimus festival täiuslik vaikus. Immo Mihkelson käis kuulamas kõiki festivali kontserte, jagab heligajale muljeid. Edasi toome teieni materjalid kahet. Esmaspäeval toimunud pressikonverentsilt, 19.-st 26. juuni juulini toimuvad Saaremaa ooperipäevad. Kuressaares otsustati seekordse festivali kava. Kohal käis Kersti Inno. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar tähistab tänavu kahekümnendat sünnipäeva. 18.-st 26. aprillini toimub Eestis kokku ligi 50 kontserti. On ERM, tutvustab tänavust Jazzkaare kava ning siis kuuleme lähiajal ja sündmustest. Homme esineb Eesti vabariigi aastapäeva kontserdil eesti laulud eesti keeles. Eesti rahvusmeeskoor. Lähemalt kõneleb dirigent Triin Koch, keda usutles Marge-Ly Rookäär. Järgmisel nädalal toimub teine rahvusvaheline kammeransamblite konkurss-festival in corpore. Üritus tutvustab Motalisakos, keda küsitleb Tiina kuningas ja saate lõpul üks ikka uudist Tartust. Nimelt esitleti sellel nädalal Tartu laulupeol logo internetilehekülge ja räägiti, kuidas on sujunud laulupeo ettevalmistused. Me kuuleme Hedvig Lätti intervjuud Kristel tannikuga. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile head kuulamist. 13. veebruaril esietendus rahvusooperis Estonia Giuseppe Verdi ooper Maskiball. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Arvo Volmer ja lavastaja Aarne Mikk. Etendust käis rahvusooperis vaatamas Harry Liivrand, kes on nüüd meie stuudios. Tervist. Teatavasti see ooper kuulub klassikalise oopereid, kullafond seda lavastatakse maailmas vist väga palju. Kas selle etenduse lavastus pakkus teile üllatusi või oli see selline täiesti traditsiooniline lavastus? Ta oli ühelt poolt nii traditsiooniline lavastus, kui me mõtleme sellele lavastus keelele, mida Aarne Mikk on selles kasutanud, kuid teisalt pakkuste üllatusi just solistide osas ja ka kujunduse osas ning üldkokkuvõttes pean ma etendust õnnestunuks ja Estonia viimaste aastate üheks paremaks lavastuseks. Kui nüüd võrrelda nende eelmiste lavastustega, ütleme Verdi Errnaani näiteks, ma ei tea, kas te olete seda näinud mis oli samuti Aarne Miku lavastus, kas see oli kuidagi samm edasi või? Hernani jättis mind suhteliselt külmaks, ta ei puudutanud mind kuidagi, võib-olla on küsimus ka selles, et et ehk see ooper ei ole minu jaoks niivõrd huvitav, põnev, kui ma lihtsalt mõtlen tagasi nüternali lavastusele, siis Miku lavastus võib-olla minu jaoks oli ehk liiga traditsioonist kinni, aga maskiball praegu üllatab mind eelkõige oma sellise ausa suhtumisega traditsiooni ja samas näed seda lavastust. Tead, kes on Arne Mikk, tead mida ta varem on lavastanud, siis? Sa näed, kuidas üks traditsiooni hoidev režissöör võib ometi ka 21. sajandil välja käia klassikalavastuse nii klassikalises võtmes, et ta ei mõjunud Overselt. Et selles on olemas mõned momendid, mis seda lavastust väärtustavad, ehkki samas kõikvõimalike klišeede ja korduste hulk. Kriitikud vihastada ning leida, et no milleks ometi ei ole see võte või seda nii palju nähtud. Ta nagu ei õigusta ennast selles kontekstis. Aga ma leian, et maskiball oli siiski huvitavam ja parem. Cayerlani. Ütlesite, et maskiball on põnevam kui Jernani, mille poolest ja mis on need väärtuslikud momendid täpsemalt selles lavastuses? Noh, kui te peate silmas need maskiballi, mis on maskiballi puhul nüüd parem, eks ole, biennaalil siis minu jaoks on siin siin huvitav solistide valik ja kujundus, mis aitab väga kaaslasele päri sümboristliku teksti edasiandmisele ja mis tegelikult annab läbi sellise visuaalse keeleooperile veelgi rohkem väljendusjõudu. Sest ooper oma olemuselt on ju mitme kunstiliigi süntees ja hea kujundus ning kostüümid valgustus mängib tohutut rolli, et sünniks hea ooper, samamoodi, nii nagu andadeks vajalikud esmaklassilised solistid, väga hea kool, väga hea orkester ja maskiballi puhul lunastab selle ooperi sellise klišee esslangevuse. Just kolmas vaatus, mis teeb tõeliselt uhkeks, nähtavaks, maskiballi olemuse, maskiballi kui sellise, mis asi on maskiball, mis seal toimub, kuidas kõik see tseremoniaalsusi teatud rituaalsus, mis sellega kaasnes, võis sündida ning selleks annab muidugi ja impulsi seekord korralik valgus reži ja nagu ma ennist ütlesin, ka väga huvitav solistide valik, eelkõige peaosas olnud Türgi väga hinnatud tenor ning ka mõned lauljad, kes üllatavad praegu vaatajat nagu näiteks Soome rahvusooperis tav Merlast silmata Marian Melnik, näiteks samuti heli Veskus, kes nende kahe etenduse põhjal, mis ma nägin, läheb järjest paremaks, nii-öelda küpseb oma rollis ja need asjad tegid sellest ooperist minu jaoks huvitav kunstide. Kas te nautisite nende lauljate häälekasutust või ka näitlejameisterlikkust ja kõike muud, mis ooperi juurde käib? Ega me väga palju ei saa nüüd siin, sest näitlejameisterlikkusest ehk rääkida võib-olla tuleneb see ka režiist, et ikka sa näed püüne peal nii-öelda ringutavaid soprajaid ja poose võtvad tenoreid ja see kõik mõjub natukene võltsilt natukene kunstlikult. Et kuigi ooper oma olemuselt ongi kunstlik, peaks siiski arvestama sellega, et laval peaks toimuma realistlik tegevus, ehk siis inimesed peaksid väljendama tundeid ka kehakeeles, mitte ainult häälega. Ja kui me nüüd räägime pragmaski balli kontekstis, siis vokaale kvaliteet? Ta ületas kindlasti näitlejameisterlikkuse. Aga samas tegid mõned lauljad väga hea rolli ka näitlejana just eelkõige rõhutades siin türgi tenorit, et seal on ta linlit, näiteks eks ole siis heli Veskust kindlasti, kes just kolmandas vaatuses oli erakordselt hea ja ja samuti siis ka Tseenis kuninga ning oma mehega väga huvitava seise kirglikku nõiarolli tegi Merle silmatu väga huvitavalt, mängis ja laulis baasi rolli Marian Melnik näiteks. Et oli selliseid häid näitlejaid, olid ka, võib öelda, aga taas vokaalselt oli ikkagi kõrgem. Mainisite ka siin kostüüme, lavakujundust. Räägitakse, et need on mõnevõrra eklektilised, et kuidas need teile mõjusid. Ilmselt tulenevalt siis lavastus kontseptsioonist on, Ma arvan, vähemalt nii, on soome stsenograaf kostüümikunstnik Ralph Forstram andnud peaaegu igale pildile vist kui ma ei eksi, nüüd erineva kostüüm melise väljenduse ja, ja seganud ühtlasi kostüüme omavahel ka eri ajastuid omavahel kokku ning selline stiilide komplekt mulle küll ei meeldinud, minu meelest sellega mindi liiale, sest nii kaugele ära sa lavastused, tervik, kuigi Aarne Mikk räägib, et selle ooperi idee on sümboliseerida tegelikult igavesi sündmusi siin elus, eks ole, et armukadedus ei ole kusagile kadunud. Sõpruse reetmine on, on samuti igavene, aga lähme siis. Minu meelest oleks võinud ikkagi praegune maskiballi etendus läbi viia ühes stiilivõtmes. Sellised stiilsed komistused, kus ühelt poolt need gestaapo, ohvitserid, mis on tohutul standardne klišeelik, võtta ikka mingisuguste julgeolekumeeste kujutamisel siin meie laval või siis barokkkostüümid segatuna klassikalise kivi mokinguga kolmandas vaatuses näiteks ei lähe lihtsalt, see lihtsalt ei sobi ja minu meelest näitab see kujundaja sellist halba maitset. Kuid samas on Forstram ju loonud erakordsel hea ja, ja sümboolse üldistuse nende hiigelmaskide näol laval millest kõige huvitavamad minu meelest olid just lava külgedel olevad pool maskid, mis sobisid ja juskui sekkusid tegevusse palju eramu kui lava kohale mask mis küll, olenevalt mingisugusest stseenist võis sümboliseerida näiteks kas kuud või mingit muud taevakeha isegi. Kuid mulle tundub, et need külgmised maskid töötasid palju paremini. Samas kui need niinimetatud eklektilised kostüümid oleksid olnud täiesti ajastutruud siis oleks võib-olla olnud väga selline klišeelik, mis ei jäta muljet jätlaselt fantaasiaruumi. Ja üldse mitte teeks ma kujutan ette, et hakata tegema neid 1792. aasta kostüüme oleks kaunis mõttetu, sest see on tohutult kallis lõbu kuid selle asemel oleks võinud olla vaimukas sotsioonid, nii nagu see tuli välja just nimelt kolmanda vaatuse selle suhtes palis stseenis või siis juba leida mingi muu ajastu kassis aarde hooajast, kus rohkem sellist glamuuri ja šeki, eks ole, kuna etendus tahetakse sele väljendada. Mina olen tähele pannud, et Estonian lavastustes üritatakse alati olla väga minimalistlik, kuidas seekord oli, kas mõjus rikkalikuna või mõjus pigem sellised vaoshoituna? Pretensioone rikkalikkusele, aga samas ka maitsetusele. Sest kui vaadata näiteks Amelia kleiti, siis mis ajastusse see küll kuulus? Tugevamad küljed olid siis head lauljad, teie mälestustes. Ja kolmas vaatus, pluss siis see suurepärane maski kujundorkester oli väga hea, mis tähendab seda, et, et kui sa ei pane tähele tegelikult võib-olla mida dirigent seal ees teeb, kuidas ta juhatab, siis järelikult on orkester hea. Koor oli üllatavalt hea. Valguse kohta öeldakse ka, et kõige parem valgus on siis, kui seda ei märka. Sulandub lavastusse, et kas te märkasite. Ja nagu ma ennist ütlesin, et valguse siia oli seekord väga hea ja väga täpne ja andis edasi ka meeleolusid Estonia lavastustes on tihtipeale minu meelest tulundusprobleemiks valguspargi kasutamine. Se hiigla kallis valguspark mis teatris on, on väga vähe efektiivset rakendust leidnud. Tihtipeale on olnud ju valguses režiiks lihtsalt selline poolhämar lava, kus õieti ei saa arugi, mida tegelased laval teevad, aga maskiballi puhul minu meelest oli, oli valgustus väga hea, väga huvitav. Andis ära siin meeleolu, sääraseid tundeid rõhutas mõnest Tseeni iseloomu. Et meil oli rahul. Teatavasti lavastatakse Vergid päris palju, et kas teie meelest on vaja nii palju Verdi lavastusega võiks hoopis olla tundmatu maid asju tuua ooperis lavale. Klassika peab olema alati laval, küsimus ei ole üldse selles, kas me peaksime lavastama Verdit või Putšiini, Mozartit või Rossinit. Ma arvan, et kogu aeg midagi nendelt kavas hoida pedagoogiliselt erakordselt tähtis, kuid oopereid võetakse repertuaari väga palju, lähtudes ikkagi laurete koosseisust. Ma arvan, ja ilmselt on siis praegu selline Verdi aeg taas näiteks nii Estonias kui Vanemuises, eks ole, kus on ju mitmed ooperid praegu. Seda te peate küsima juba juba teatrijuhtidelt, miks nad nii palju verd lavastavad. Aitäh tulemast stuudiosse. Harry Liivrand. Möödunud nädala lõpul toimus festival täiuslik vaikus. Immo Mihkelson käis kuulamas festivali kõiki nelja kontserti ja on nõus heligajale muljeid jagama. Tahaks teada, et kas sa kuulsid festivalil täiuslikku vaikust või hoopis väga erilisi helisid. No see on nüüd selle festivali ümbersõnade mängida teatav müüt ka sellepärast, et seesama plaadifirma ECM, mille muusikal on see pühendatud festival nende moto oli päris pikka aega, kui eesti keelde tõlkida, siis kahemõtteline, kauneim heli pärast vaikust. Et kas siis peale vaikuse, kaunim heli või kui vaikus otsa saab pärast seda kauneim heli. See on väljend, mis väljendab ise MI taga oleva ühe mehe, produtsent Manfred Faizeri visiooni esteetikat, muusikatunne Tartust. Ja suur osa muusikat, mis on selle plaadifirmamärgi all salvestatud nende 40 aasta jooksul. Firma saab sügisel 40 aastaseks. Üle 1000 plaadi on ilmunud suurem osa muusikat, nendel plaatidel on mantra Taizeri nägemusest ja heli Est eetikast kantud. Festival ise nelja kontserdiga oli väikest sorti, et iga päev üks kontsert ning seal kõlanud muusika järgi võiks öelda, et tegemist oli nišifestivaliga. Aga teisest küljest jälle, kui me vaatame kogu selle eesti muusika tervikpildi peale, kuidas seda maa endas nähakse, tunnetatakse siis tegelikult võiks öelda isegi niimoodi, et võib-olla oli üks aasta tähtsamaid festivale selles mõttes, et, et see issi ämm on olnud eesti muusikale uks maailma ilma igasuguse liialdused tehti paljud inimesed siin kohaliku muusikaelu kitsas, elavat ja siin selles umbses ei usu seda ja nad ei saa siiamaani sellest aru ja võib-olla ei saagi saama ja ongi hea, võib-olla mõnes mõttes, et see mitteteadmine annab selle turvalisuse siin elades. Esimene kontsert oligi pühendatud sellele nii-öelda tõsisemale poolele või kirjutatud tellitud muusika poolele mida ise M on hakanud nimetama uueks seeriaks. Selle uue seeria esimene plaat oli Arvo Pärdi, Tabula Rasa 84. aasta sügisel. Ja tollel kontserdil, mida Tõnu kalliste juhatas ja kus Tallinna kammerorkester mängis, mängiti siis ka ühte Arvo Pärdi teoste main, veeg peateos on ka uuel plaadil esmasalvestusena In printsiip ja mis on värskelt ilmunud ja mis selle festivali puhuks? See vist oli peaaegu et maailmaesitlus sellel plaadil ja sellepärast, et mujal Euroopas tuleb ta alles järgmisel nädalal müüki Ameerikas alles märtsi alguses. Nii et muu maailm saab sellest plaadist teada natukene hiljem kui meie siin tänu sellele festivalile. Veel kõlas seal Silvestorit samuti helilooja, keda ise tugevasti edendanud üks Tõnu Kaljuste enda lemmikut Jentsemat, milleni siis kummardas ka Heino Elleri poole, kelle muusikaga üks plaat on samuti ilmunud, ESM-jal kontsert oli, no natukene rabedavõitu, võib-olla, ma ei, ma ei oska seda muud moodi öelda, see Pärdi main veega on väga raske mängida ja orkester sai sellega ikkagi. Siiski võiks öelda päris kenasti hakkama. Nad olid mänginud Ameerika turneel seda ja, ja juba hakkab see neil nii-öelda nagu selliseks käe sisse saama ja meelte järgi ning väga kenasti kontserdi lõpetab Valendinud Sylvesteri või selline omapärane pseudoklassikaline muusika kõlama pandud. Nii et see oli selline heal tasemel väärikas kontsert ning nagu ma ütlesin, see oli ainukene, mis oli meeritud tõsise muusika vallast sellel festivalil. Ma ei saa sugugi öelda, et väga tõsine oleks olnud järgmisel päeval toimunut Rolf Liislavandi bändi bändi kontsert. Nad mängisid vana muusikat improviseerivad moel, nagu Liislavand ise ütles, et see oli selle muusikavorm umbes sellel ajal, kui see sündis. Selle kontserdi ajal tabasin ennast väga mõttelt. Et nojah, muidugi improviseerimine, et väga tuntud väljend ja ja selline väga laialt levinud praktika ammustel sajanditel barokiajastul, kui heliloojad võib-olla mõned read kirja panid ja siis muusikud kui mängisite mängisid. Kuid võrreldes näiteks džässmuusikutega ma ütleksin, et see oli väga õhukese, nende improviseerimine isegi suisa natukene haltuuramaiguline. Nad olid küllaltki lihtsalt skeemid endale ette võtnud ja keerulisi ülesandeid ei seadnud need muusikud pealispindselt jättis väga meeldiv, kena mulje. Aga niiskust tüdrukust, kus sa võiksid aru saada, et muusik paneb ennast natukene proovile või pakub sellist akrobaatika võistlustel mõnda kolmekordset saltot või midagi taolist ei olnud. Väga meeldiv oli kuulata, kuidas Ariana saval sellel kontserdil laulis ka niimoodi üsnagi ekspromt grupiga liitunud ja ikkagi kogenud muusikuna. Nii võib öelda tema kohta selle muusikute perest eluaeg laval olnud. Saite selle ülesandega äärmiselt kenasti hakkama, see oli väga nauditav. Ja Rolf islamimäng oli muidugi ka tõesti kena kuulata, aga ma kujutan ette, et oma päris sellises sõiduvees nagu vanamuusika kontserdil ta seal on ehk huvitav on kuulata, kui niisugusel vägagi ma ütleksin, mitte eriti tõsiseltvõetaval crossover näol, nagu sellel festivalil tõsi oli, paljudel on muidugi see meeldis ikkagi ajaviite muusika midagi öelda jale. Hoopis teisest mastist oli minu jaoks festivali kolmas kontsert, kus esines kümneliikmeline trügvezeemia ansambel trühvel seiman, ma isegi ei tea, mitu plaati ta on teinud, ise jäme all ja ma saan ka aru, miks Manfred haigherile taoline muusika võib väga meeldida, komponeeritud džässmuusika, nii võiks selle kohta öelda, kuhu on jäädud, teatavad impraviseerimise vabad kohad sisse, punktikesed, aga tervikuna taoline muusika, mille trükkve seimali komponeerinud põhiliselt puhkpillidele nõudis väga suurt distsipliini, keskendumist muusikutelt, et kui midagi või keegi oleks ära langenud, sellest ansamblist oleks nagu kogu see püramiid kokku kukkunud, selline mulje jäi. See oli minu jaoks vähemalt üks niisuguseid kontserdielamusi, mida harva ette tuleb. Väga harva suisa võiks öelda. Mängiti pikalt tund 40 ilma vaheajata ja see tundus väga lühikesi aeg. Ja teine, kes oli, istus kohe ansambli liidri Tribeseemi kõrval, oli arve Hendrikson Troppetist, nii võiks temaga öelda, ehkki ta mängib igasuguseid elektroonilisi vidinaid ka oma trompetis ja ta on täitsa muidugi imetegu selles mõttes, et see tema heli tekitamise viis ja meloodiate kokku sõlmimise oskus ja, ja see on midagi erakordset, mis parimatel hetkedel jätab niisuguse mulje, et tegemist on nagu mustkunstitrikiga. Et niisugust asja ei ole võimalik. Aga kui sa oma kõrvaga kuulata ise oma silmaga näed, et ta tõesti mängib, siis on võimalik küll. See oli väga meeldiv kontsert ja ma ütleksin, et selle festivali jooksul kõige enam lähedane sellele, mida nimetatakse Malfra Taisseri ehk ESM-i looja selliseks visiooniks või, või siis eesti eetiliseks väljaks. See muusikali suhteliselt aeglane, see oli väga detaili nüansirikas kõladelt, et see kogu aeg liikus ja muutus. Temas oli mingisugune ergas kirgastunud olek, mida muide oli kontserdi jooksul ka muusikute nägudelt võimalik näha väärikus, millega nad mängisid, kogu see hoiak laval, see oli väga-väga nauditav. Üks Eesti muusika oli ka võetud punti, ma isegi ei uurinud, kas oli tegemist sellega, et fagotimängija ei saanud Norrast tulla või mis oli, aga fagoti, mängis Eesti mees Kaido Suss. Festivali lõpetas harilt Andersen oma triaga, mis on teinud väga hea albumi albumi, mis on salvestatud pädevilli klubis Oslos ja see on Krukus. Passisti kõrval mängivad šoti saksofonist Tomi messija siis itaallane, kes elab Norras, tegelikult Paolo finakia. Mõnes mõttes oli see kontsert Domus, aga võib-olla oli see loomulik ka sellepärast täitsa plaat on erakordselt hea ja hanila Andersen enne kontserti ma kohtusin temaga, rääkisin paar sõna ja ta selgitas ka, et tegelikult see lõigati mitmest kontserdist, kukkuse plaat. Tegelikult nii on selle improviseeritud muusikaga. Et mõni päev on parem, teine halvem, on päevi, kus päike rohkem särab läbi muusika ja teisi, kus eriti midagi ei õnnestu. Aga kui nüüd tervikuna vaadata tagasi nende nelja kontserti peale, siis ma arvan, et see oli ikkagi korda läinud festival, see täitis oma ülesannet ja, ja väga hoian pöialt, et see oleks järgmine aasta veel parem küla järgmine aasta veel huvitavam. Neid artiste ja seda muusikat, mida ise märgi all või lipu all võiks siin Eestis pakkuda. Seda on väga palju huvitavat nendele inimestele, kes on nõudlikumad muusika suhtes kes pelgalt ainult meelelahutust ei taha, vaid kui tahavad, siis intellektuaalsemat sorti meelelahutust. Ja vaat seda suudab see festival täiuslik vaikus pakkuda küll. Esmaspäeval toimus Kuressaares pressikonverents, kus tutvustati eeloleva suve suursündmust Saaremaa ooperipäevi, mis toimuvad 19.-st 26. juulini. Eelmisel suvel Eesti kultuurikaardile ilmunud uus festival sai kohe populaarseks. Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe kinnitas, et festival toimub ka sel suvel kavandatud mahus. Sedapuhku on peakülaliseks Läti rahvusooper. Vanemuine toob Saarele Verdi ooperit Ruba tuur. Festivali kava tutvustab kunstiline juht Aarne Mikk. Ooperipäevade kava esimene peatüki kannaks nimetust Saaremaa ja tema naaber nimelt Läti rahvusooper, mis toob meile Lendava hollandlase ja tulen totti. Mõlemaid oopereid ei ole Eestis praegu repertuaaris. Durandoti on laval üldse mängitud Estonias enne sõda ja ükskord siin 15 aastat tagasi kontsertettekandes, nii et see on meie publikule, et tõepoolest paljudele täiesti kuulmatu ja tundmatu teos ja Lendav Hollandlane on samuti juba pikki aastaid meie repertuaaris väljas. Ja kui te vaatate neid esitajaid, siis siin on väga palju inimesi, kes on rahvusvaheliselt tuntud ja lätlastele siis juurde, me oleme sinna pannud. Esindaja Jaakko rühaneni, kes laulab Dahlandi osa lendavast hollandlasest ja muidugi veel, kui me valime siia teoseid, me peame arvestama, mis on tehniliselt teostatavad sellel suvel ooperimajas me ei saa siin kõikvõimalike pöörleva tõstukite ja tõmblikutega etendusi tuua ja samalannad peoga ikkagi publikule huvi äratavad. Etendused Läti kolleegide osavõtul toimub ka viimane üritus Verdi reekviem mida ka vist Saaremaal kunagi sellises mahus ettekantu. Erinevalt solistid ja Neeme Järvi dirigeerimisel. Maran sburgi ooperikohvikus leiavad aset autogrammitunnid, kus saab kohtuda Jorma hünnineni, Matti salmineni, iiri klassi Neeme Järvi ja Läti rahvusooperi esindajatega. Festivalil tahetakse jätkata kammeretenduse vormi. Jorma õnninen, kes annab kapiitlisaalis soolokontserdi, esineb ka Ilkka kuusist. Päris vabaduse vang Soome presidendi Risto rügi saatusest. Ja muidugi veel kolmas soomlane on maailma bass Matti salmine. Kui sünnini rühanenud Tallinnas laulud, siis salmine on ainult kaks aariat laulnud eriklassiku 60. sünnipäeval Tallinnas ja tema on on tõesti väga harv külaline, kes oma maailmalavade vaba aega on soostunud Saaremaaga jagama. Ja ma arvan, et, et see saab olema üks põnev kontsert üldse segada õhtum, mille põhja moodustavad Läti rahvusooperi orkester ja koor siis need nimed, keda me oleme sinna saanud kokku peale salmisele. Maarja Siiri, kes Eesti ja Tallinna publikut on kahel korral hullutanud oma kõrgete nootidega puritaanlases ja Villem tellis. Tema on ka väga unikaalne külaline, rääkimata siis Lätis solistidesse meie omadest solistide ja v galakontserte. Kuulete Monika-Evelin Liivi, kes lõpetab oma kaheaastase kursuse Londonis kommentaar ooperitrupi noorte lauljate ettevõtmises ja esineb kaeva orkestriga Eestimaal esimest korda. Teine selline alapealkiri oleks kindlasti ooperis just Saaremaal. Ja siin ma tahaks väga teie kõikide kaasabi ja, ja, ja selle teema esiletoomist, nimelt, et kolmapäeval, 22. juulil kell 15, null null Jaakko rühane otsib uusi ooperihääli. Rühanen, kes on meie muusikaakadeemia kauaaegne osakonna juhataja, professor olnud ja me suutsime teda veenda, kui tema oma teadmiste ja hindamisega tõmbaks inimesi ennast näitama, et kui kusagil koolis või peres on üks kõva häälega noor poiss või tüdruk, etapp Brigistreeriks, siis ei ole võimalik, et Eestimaal on kõik ainult mikrofonidega lauljat. Me peame leidma uusi hääli, kes tulevad Henrik ruumi Ain Anger kõrvale ja teiste kõrvale. Võib-olla kohe keegi, miks Ain Anger tänavu suvel siin ei ole. Väga tahtsime teda näiteks kreek laulma, aga Anger debüteerib sel ajal laagri pühamus Bayroiti festivalil. Nii et meil on põhjust temale mõtelda ja just viia edasi seda ideed uusi noori inimesi Eestimaalt üles leida. Ja tegelikult siis selle ooperipäevade avakord ongi pühendatud teisele kuulsale saarlasele Hendrik Krummile kelle sünnist detsembris 75 aastat remuusikamuuseum teeb suure näituse tema tegevusest. Ja Anu Kaal ja tema kauaaegsed kolleegid meenutavad, näitame DVD pealt Hendriku rolle. Kuna Hendrik oli esimene Eesti noor laulja, kes pärast sõda pääses skaalas ennast täiendama, hakkas hiljem oma teadmisi edasi andma. Siis me tutvustame sel õhtul kahte noort lauljad üks tenor Oliver Kuusik, kes on ka välismaal käinud õppimas juba nüüd Estoniasse solistiks saanud ja teene on metsosopran Kai Rüütel, kes lõpetab Haagi Muusikaakadeemia tänavu kevadel ja olevat sisse saanud Londonisse sinna, kus Monika-Evelin Liiv õppis. Nii et me tahame neid uusi hääli juba tuntud Rauno verbi või helikeskuse Volmeri kõrval ka Saaremaale tuua. Kuressaare lossihoovi püstitatakse spetsiaalselt ooperipäevadeks vabariigi suurima kohtade arvuga ooperimaja 1400 kohta. Lisaks etendustele, Kuressaare ooperimajas toimuvad üritused ja kontserdid ooperifestivali raames ka Kuressaare lossi kapiitlisaalis linnateatrisse kultuurikeskuses ning neljas Saaremaakirikus. Piletimüük festivalile on alanud, sooduskampaania kestab kaheksanda märtsini. Viimase sõna annaksin siinkohal Kuressaare linna peale Urve Tiidusele. Ma olen täiesti 100 protsenti seda meelt, et ajad on keerulised, siis inimesed vajavad veel hoopis rohkem sellist vaimset turgutust ja ooper, seda kahtlemata on isegi nende inimeste jaoks, kes sellesse veel võõristavalt suhtuvad. Jah, raha tuleb lugeda igas valdkonnas, seda loeb ka Kuressaare linn. Jaht tiibu kärbitakse aga sellegipoolest meile endale edasi, isegi kui raha tiibu kärbitakse ka siis lennatakse edasi, sest suur osa kõigis meie tegemistes on inimeste energiatahe ja vaimujõud kõige selle raha kõrval, mis kahtlemata ka kulub asjade tegemiseks. Mina soovin, et see suvi tuleks ilus ja päikseline ja ooperipäevad, õnnestuksid. Ja kõik need inimesed, kes arvavad, et peab üksinda kodus nukrutsema, kui ajad on rasked, ei kindlasti tuleb välja tulla teiste inimeste sekka ja tehase väike kulutus oma rahakotist ja siiski tunda elust rõõmu. Sellepärast et see on üks inimlik õigus siin maailmas tunda elust rõõmu. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar tähistab tänavu kahekümnendat sünnipäeva. 18.-st 26. aprillini toimub Eestis kokku ligi 50 kontserti. Esmaspäeval toimus Jazzkaare pressikonverents, kus avalikustati selleaastased esinejad. Kõigepealt, siis suurim uudis on seegi, jätka elu ja 20 festivali juubelifestivalile toimub. Ja kui nüüd meenutada ajalugu aastal 90, kui taastatud taime rahvusvaheliste festivalide traditsioon hea esineja oli, siis tol korral ei andestan. Tromboonivirtuoos tuli oma kvartetiga ülimalt õnnelikud, et oi, milline täht on meile saabunud. Rohkemgi tol korral tähti ei olnud ja me leidsime, et ema on nagu vääriline inimene, kes võiks luua seda sidet algude ja praeguse festivali vahel. Tänavuse Jazzkaare olulisemaid esinejaid tutvustab nüüd Anne Erm. Küllap on kuulajad märganud selliseid suuri plakateid tänavatel, kus on üks ilus ta, mu naine ja tõepoolest, nii see on, et meil on üks kõige suurem kontsert, mida me nimetame suurkontserdiks, on esmakordselt meie ka selline tõsine souli paar, et sellise kaliibri artiste siin nagu varem pole olnud ja kuna ikkagi maailma džässifestivalidel, eriti vabaõhufestivalidel, on seda souli ka päris palju, eks ju, tänapäeval kõik stiilid nagu põimuvad siis ma arvan, et keegi nagu väga pahaks ei pane ja selle peale ka riigi raha ei kulunud, sest et usume, et see kontsert tuleb täis, praegune piletimüük näitab, et et ikkagi huvi selle vastu on nagu päris suur. Aga nüüd rääkides tõsistest džässitegijatest, keda ma olen siia ammu ihaldanud saada, siis üks nendest on kahtlemata saksofonist klarneti-ist pakitoderi Veera, ehk siis kunagi alustas ta Kuuba ansambliga IRA mis on siiani väga populaarne, mis üldse muutis nagu suhtumist mõtlemist maailma džässis ja, ja pärast seda hakati väga palju kasutama seda afro-kuuba džässi nii-öelda. Ja siis ta asus elama Ameerikasse. Ja muideks on ta tegev ka klassikalises valdkonnas sümfooniaorkestrite kajast klarneti kontserte värke mänginud ja tõsiseid džässivaldkonnas Ladina-Ameerika muusika valdkonnas, nii et ega ta vist asjata üheksa grammit ei ole väitnud, et ta on tõesti väga, väga hea ja väga ilusa tooniga ja ta on veel suur naljahammas. Kuna jätskaar juubel ja tahame nagu silda luua varasemate aastate ja praeguse vahel, siis meie esimene suuresineja peaesineja oli 90. aastal, mil festivali kandis džässi bluusi. Päevade nime oli reie Andersoni kvartett. Ma ei hakka täitsa vabadusse sellega ajama, et ükskord oli džässi ja bluusipäevad ja edaspidi oli jätskaar. Aga no festivali ehk taastamise algus oli ikka 90, järelikult on 20-st kord. Reia Anderson on meie väga suureks lemmikuks saanud. Praegu kogu aeg on ta Ameerika džässiajakirjade edetabelites number üks tromboonimängija ja ta on oma pillil testib väga-väga hea ja teeb sellega suuri imesid. Nüüd ma palusin, et ta paneks kokku meie jätskaar unistustel bändi esialgne idee oli, et noh, et võtame siin parima Dahlia trompetimängija ja võtame siin veel kedagi-Euroopast ja siis kedagi Eestist, aga nüüd lihtsalt majandusolukorra tõttu on see bänd Eesti Ameerika. Ehk siis mängivad veel Raivo Tafenau, Taavo Remmel ja Jaak Sooäär ja siis on must, väga hea trummar ka lausa legend. Rahun, keda teatakse rokkbändidest nagu living kalal või, või Changelfank see ei tähenda, et ta on fakt väga maailma muusika ja selline suure energiaga ansambel on siis nii-öelda festivali kokku pandud ansambel. Siis on meie lemmikud Brasiilia muusikud, neid staare on siin käinud palju Isogemm perekonnast alates. Viimased Silviniitsuscontuaaria ja sellised Eljani laias sel aastal on siis Soab oska, temal on ka väga palju laule kirjutanud ja näiteks Savimi tekstimeister on ka tema lauludele sõnu kirjutanud ja, ja ta on väga populaarne Ladina-Ameerikasse, aga Euroopas on nagu vähevõitu käinud, et tal on küll plaati nagu ameeriklastega, nõobotitutši ja teistega aga selles mõttes on see kontsert väga haruldane, et ta lihtsalt on siia Euroopasse niivõrd harva sattunud. Need olekski siis need kõige-kõige tähtsamad esinejad, aga see ei tähenda, et Jazzkaare ükski esineja ei oleks väga eriline. Kõige klassikalisem, võib-olla on meil siis jälle meie Andres Mustonen, kes on meil siin jätskaarel teinud juba mitut eriprojektiga, siis jõulujäätis jätskaarel, et sel korral Jaani kirikus Bach öös sellise erilise energiaga, kui ma käisin laibachi kontserti kuulamas rock Café s paar päeva tagasi, siis ma arvaks küll, et Mustoneni kontserdil tõusevad ihukarvad püsti ja ja ikka viib lõpuks ekstaasi, täiesti niimoodi, et et see liin, mida ta viljeleb koos džässmuusikutega, see pidevalt nagu areneb ja muutub põnevamaks. See saab olema üks väga-väga eriline kontsert, aga no siis on meil veel fadot ja siis on meil veel sellist sümfahhaaessimil on siis superungari viiuldaja, kellest on tehtud lausa film, mis tuleb nüüd märtsikuusest, sõpruse kinos. Kes on küll veel hooraga, Felix Laika on tema nimi. Ja siis sellised klubimuusika lemmikud nagu kai, reaalvõi Kalle, kuidas soovite ja öelda, et see pidu, pidu, jätskaar alguses siis astrei, mis on selline hip b bänd või üks üks klubi, bänd on lausa Jaapanist ka väga hea. Ja muidugi on meil veel neid väga erilisi Eesti projekte, mis on sellised džässi, et ühendus, mis, millest ma loodan väga palju on ansambel nimega rütmiallikal, mille on kokku pannud Tanel Ruben, kus on siis elektroonikat, visuaali, saksofoni, torupill ja rahvamuusika rahvaviisid on selle aluseks, aga see saab olema väga moodne, nii et sellest kontserdist ma loodan ka väga palju. No selle loetelu järgi võiks arvata, et majanduskriis pole jazzkaart mitte kuidagi puudutav. Nad on ikka puudutanud, et sponsoritel on rasked ajad ja kes on oma toetust vähendanud ja kes on öelnud, et ta jätab selle aasta vahele. Ja ka paistab, et kultuuriministeeriumil on väga keeruline pärast seda, kui festivalid nagu riigieelarvest maha võeti, et kuidas neid ikkagi nagu rahastada, aga aga no loodame kõige paremat, et see ikka õnneks läheb. Selleaastane jätskaar kannab ümmargust numbrit 20. Kas sa oled oma peas ka selliseid väikseid kokkuvõtteid teinud või mõelnud, et kuidas festival on muutunud nende aastate jooksul? No alguses oli ikka väga raske, et tuli oma säästu kopikat mängu panna ja iga öösel oli hirmuunenägu, et kas mind nüüd võlavanglasse pannakse või mida minuga tehakse. Aga kuskil aastast 94 nagu, nagu läks juba kergemaks, et kui oli nagu julgus nagu suuremaid saare tuua, siis nagu tuli rahvast rohkem ja ja seda hariduslikku momenti on alati nagu jätskaar ka rõhutanud, et me olime üks esimesi, kes saaks koolides käima pärast seda pikka pausi ja ja nüüd on tähistame aprillikuu džässikuud kolmandat korda ja siis on ka väga huvitavad projektid koolides on siin nagu jätskaar alaprojekt, et prillikuud jazzikuu ja tuleb selline hiphopi mees nõu. Napolion mädaks Ameerikast paneb kui eesti koolinoortest hiphop koori ja võib-olla joomisest edaspidi veel rääkida, aitäh, ane. Jazzkaar kutsub 20.-le sünnipäevale 18.-st kahe 10 kuuenda aprillini staarid, legendid, uued bändid ja eri stiilid loovad põnevust. Pagiidoderi Veera anamuna, Leyendors, Anne ja paljud teised meeletult head muus. Piletid juba müügil. Sülgaja. Homme annab Eesti rahvusmeeskoor kontserti, mis on pühendatud Eesti vabariigi 91.-le aastapäevale. Koori ees seisab äsja Eesti kooriühingu poolt aasta dirigendiks kuulutatud Triin Koch. Triin Koch on meeskoori ees esimest korda. Esimene emotsioon oli natukene on praegu ka, et ikkagi nagu päris raske päris raske on olnud kohaneda vähemalt minul, aga ma, ega ma täpselt ei tea, mis seal nagu mehed arvavad sellest, kuidas nende jaoks on, aga trossid on muidugi see, et võimaluste rohkus seal, et see materjal, kõik need kõik need värvid mida ma ei olegi nagu varem oma elus nagu kogenud, sest ma ei ole mees, kurivorm juhatanudki. Võib-olla on olnud raske noh, niisuguse lühikese ajaga teha täiesti nii-öelda võõrale kollektiivile selgeks noh, iseennast nii-öelda selgeks, et, et oma niisuguseid soove, oma tahtmisi, oma sellist, kuidas ma ütlen muusikalist kujundit ja ka natukene võib looma niisugust hingelaadi, et et ühesõnaga, et need mehed hakkaks seda mõistma ja hakkaks sellega nagu kaasa tulema, et, et ma arvan, et et noh, see on tegelikult nagu võtmeküsimus ja see ongi see raskusega siis tehniliselt juhatud ükskõik mis koori ikkagi samamoodi. Mida proovis olla üldse eraldati selle kava harjutamiseks. Kas seitse või kaheksa? Mis asja te pühapäeval laulate? Me laulame nagu pealkiri ütleb, eesti laule eesti keeles minevikku autoreid, selle klassika la Vetik ja Kap ja Tubin, Tobias ja Mart Saar ja kui ka tänapäeva klassikuid, ütleme siis tormis mõistagi ja ja Ester Mägi ja ka noorema põlve heliloojaid Aare Kruusimäe ja Tauno Antsilt on üks täiesti uus teos, nii et igale maitsele loodetavasti. Otseülekanne rahvusmeeskoori kontserdilt algab homme päeval kell kolm ja kontsert on klassikaraadio kodulehel ka järelkuulatav kuu aega. Tallinna muusikakeskkool korraldab juba teist korda rahvusvahelist kammeransamblite festivalil konkurssi in corpore, sel aastal toimub see 27.-st veebruarist kuni esimese märtsini Tallinna muusikakeskkooli kammeransambliosakonna juhataja Natali sakos. Mis pärast ja kuidas konkurss toimub? No see konkurss toimub sellepärast, et elavdada kammermuusika mängimist tehase huvitavamaks sellises vanuses noortele meeldib olla üheskoos. Ja neile meeldib, kui üheskoos mängida sellest, et nii mõnigi noor inimene võib olla jõuda muusikale lähemale. Ja kõik noored ei ole ju sellised, kes tahaksid ilmtingimata osaleda soolokonkurssidel ja võita neid, et nii mõnigi tunneb ennast palju kindlamalt koos sõpradega koos esinedes. Ja sellepärast ei ole see ka konkreetselt ainult konkurss, kus on esimesed kohad. See on konkurss-festival, kus kõik osalejad on nagu mingil määral võitjad, sest nad on teinud ära selle suure töö, et õppida ära need lood. Aga sellest hoolimata on sellel konkursil siiski ka mingisugused väikesed preemiad, näiteks igalt kontserdilt. Me valime välja publikupreemia. Samuti on sellel konkursil žürii, kes valib välja parimad esinejad, lõpp kontsertile. Meil sellel aastal osaleb neli kooli, need on meie lähimas naabruses olevat samalaadselt õppeasutused, nagu muusikakeskkool. Esimest korda osaleb Peterburi muusikakeskkool, teist korda osaleb juba Riiast Tarzin, siin nimeline muusikakool ja samuti esimest korda osaleb Vilniuse kaunite kunstide kool. Joonise nimeline natuke Me oleme sel aastal piiritlenud kava valikut, et selle aasta teema on meil prantsuse muusika ja osavõtvate maade muusikas, on selleks, et populariseerida just meie võime populariseerida eesti muusikat, aga samas me võime siis mängida kõik vene, läti, leedu või eesti muusikat, kaasaegset muusikat. Meil on isegi näiteks Peterburis. Noortetrio mängib isegi ühe noore helilooja teost, seal on nimelt pianistiks üks noor Ksenia Sokollotkine, nad mängivad sellesama Ksenia Ungari tanud neli erinevat riiki ja palju neid ansambleid. Kui on ja kuidas neid siis jaotuvad nendel kontsertidel. Meil on selline idee, et iga kool esineb ühe kontserdiga, mis võib kesta kuni 60 minutit. Ja siis kontserdivalik, kui mitu ansamblit või kui suured koosseisud valib iga maa ise. Ainult see teema on kindel siis kas prantsuse või kaasaegne muusik? Reedel, 27. kell 17 on avamine ja esimene on muidugi Tallinna muusikakeskkool. Ja kell 19 esineb Vilniuse kaunite kunstide kool. Laupäeval, 28. kell 16 esineb Riia Darcindsin nimeline kool ja kell 18 Peterburi muusikakeskkool. Ja pühapäeval, esimesel märtsil on siis lõppkontsert, kus me jagame preemia, kus esinevad parimad esinejad, kontserdid toimuvad Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis, kõik on publikule tasuta ja publik on väga oodatud, sest ma kujutan ette eelmise aasta festivali järgi, et see tase võib olla väga kõrge sellises vanuses nad mängivad tegelikult väga hästi ja mingeid väga suuri tõsiseid teoseid ametlikud kammeransambel vanematest, klassidest muusikakeskkoolis on alates 10.-st klassist Peterburist osalejad suuremad ja võib juhtuda, et ka muusikakeskkoolist. Sel aastal on meil üks noorem tri ja me oleme veel lõplik valik tegemata, meil toimub alati selline suur valikmäng. Aga head muusikasõbrad olete siis oodatud 27.-st veebruarist kuni esimese märtsini Tallinna Muusikaakadeemia kammersaali kuulama Tallinna muusikakeskkooli konkurss-festivali kontsert festivalil inkur, tore, meil on olemas isegi kodulehekülg, ma loodan, et sellele pääseb läbi muusikakeskkooli koduleheküljel, seal on link ja meil on olemas ka selle festivali logo ja selle festivali logoga vahvad mapid kotib, kruusid ja nii edasi, mida me jagame siis tublimatele osalistele. Aitäh Natali Sakus. Sellel nädalal esitleti Tartu laulupeol logo, internetilehekülgede räägiti sellest, kuidas on sujunud ettevalmistused. Mul on hea meel öelda tere Tartu laulupeo direktor Kristel rannikule, kuidas on sujunud Tartu laulupeo? Ettevalmistused tere ka minu poolt kõigile Tartu laulupeoni ei olegi enam nii palju aega, pidu on toimumas siis 13. juunil Tartu lauluväljakul ja peole eelneb vähemasti nädala jagu ka muid sündmusi, mis peoga seotud, aga ettevalmistused on täies hoos ja ettevalmistused algasid juba möödunud kevadel. Kui kõigepealt Loodi laulupeo peakomisjon ja seejärel asus tööle kunstiline komisjon, kus siis esimeseks tööks oli repertuaari valik dirigentide valik, sügiseks oli siis meil selgus ka peol osalejate kohta ja tänase seisuga on osalejaid seitse ja pool 1000 inimest, et üsna aukartust äratav arv Esimest korda laulupeo ajaloost võtavad osa ka mudilased lasteaedadest. Jah, tõepoolest, et kunstiline komisjon möödunud kevadel sellise otsuse tegi, et võiksid laulupeokogemuse saada ka lasteaedade mudilaskoorid, nad on mõni aasta tagasi Elva laulupeol väga vapralt esinenud, peab ütlema, aedade poolt oli väga suur huvi ja vastukaja sellele Tartust ja Tartumaalt kokku on ligi 700 mudilast registreerunud osalema ja arvestades, et, et mõistagi üldlaulupeol neid ei ole ja ei ole ka koolide mudilaskoor, et siis kõige nooremad oma oma kas esimese või juba mitmenda peo kogemuse, siis koolide kooride puhul saavad Tartu peolt kindlasti. Tartu laulupeoga tähistatakse ka 140 aasta möödumist esimesest laulupeost ja Tartu laulupeo korraldustoimkond tahab seda laulupidu korraldada ja tähistada eriti suurejooneliselt. Tõepoolest, selline plaan meil on ja laulupeod on Tartust alguse saanud ja siit saab algusega siis suurele laulupeole teekonda alustav laulupeotuli. Aga lisaks sellele, et etendus tuleb kindlasti varasematest pidudest erinev, soovime me pidulikkust ka mitme muu sündmusega tähistada. Nimelt ilmub 2009. aasta kevadel Tartumaa laulupidude ajaloost raamat. Raamat ei ole mitte niivõrd teatmeteos või selline kronoloogiline jada seni toimunud pidudest, vaid on pigem üks mõnus juturaamat, mis saab kauni kujunduse ja sobib kindlasti ka kingituseks. Ja raamatu autoriks on Juhani püttsepp. Raamatu kujundab Maarja Roosi ja ma usun, et, et see antud raamat on selline mõnus lugemine läbi pidude ajaloo hõlmab üsna laia piirkonda, sest ka vana Tartumaa piirid on sinna sisse arvatud ja kindlasti on üks väga mõnus raamat ka lastele koos täiskasvanuga lugemiseks. Sellel nädalal esitles Tartu laulupeokomisjon laulupeol logo ja ka on avatud internetilehekülg. Võidutöö autoriks on Margus mekk. Lisaks logole on ka kujundusriba, mida me saame siis erinevatel trükistel kasutada ja virtuaalses maailmas ja logo põhivärvideks oma rahvariide põhivärvid, sinine, punane ja kollane ja logo on siis mitmeti vaadeldav, et teistpidi on ta ka selline uudne ja võib-olla nendest ruuduke sellest võib näha moodustumas sellist ekvalaiseri skaalat. Seda logo on raske raadios kirjeldada, et kõige mõistlikum, kui kuulaja lähebki kodulehele Haadeebee, laulupidu, Tartu poee ja seal ta näeb siis nii kujundust kui kogu seda informatsiooni, mis meil peoga tänaseks on ja ma rõhut loodan, et see kodulehekülg iga päevaga saab üha täiendust. Tartu laulupeole on ka oma tunnuslause ja Tartu laulupeo tunnuslauseks. Valisime lause, kel on laulud laulda sama pealkirjaga laul tuleb siis ka laulupeo repertuaaris. Esmakordselt esitlusele viis on Rein Rannap pilt ja Rein Rannap on spetsiaalselt meie peo jaoks teinud ka segakooride seada sellele laulule. Ma tahaksin ühte peoeelset sündmust esile tuua. 12. juuni õhtul kell seitse saab laulupeo kontekstis ajaloolises paigas Maarja kirikuhoones toimuma pidulik laulupeo eelkontsert, seal tulevad eesti heliloojad. Teosed. Ettekandele osalevad siis Tartu valikkooride Vanemuise sümfooniaorkester Lauri Sirbi juhatusel. Maarja kirikuhoones toimus esimese Eesti üldlaulupeo proov, kus 800 meest külg külje kõrval laulsid meie saabuval kontserdi. Loodame, et on sama palju publikut, et ma usun, et vähemasti selleks õhtuks muutub täna võimlana kasutuses olev ruum kontserdisaaliks ja publik saab hea muusika elamuse ja ma usun, et et see ajalugu ja atmosfäär toetavad seda. Tartu laulupeo rongkäik algab 13. juunil ja kell kuus, et sellele eelneb siis traditsiooniline laulupeo kivi juures tule süütamine pool kuus ja sealt liigutakse Vanemuise seltsimaja juurde ja laulupeorivistus ja rongkäigu algus on tänavu Maarja kirikus. Kui hoone juurest kell seitse algab lauluväljak kulpidu peo järel Emajõe ääres antakse laulupeotuli lodjale, kus ta siis alustab oma veeteed üldlaulupeole ja peolised ei pea ka siis mitte veel koju minema, et Tartu raekoja platsis toimub hilisõhtul simman, kus suuresti mängivad puhkpilliorkestrid ja saab laulupeomeeleolu üleval hoida veel tunde. Aitäh Kristel Tandnik selle intervjuu eest ja soovime jõudu jaksu Tartu laulupeo korraldustoimkonnale. Heligaja. 21. veebruari heligaja saatele tegid kaastööd Kersti Inno, Marge-Ly Rookäär, Tiina kuningas, Hedvig Lätt, Harry Liivrand ja immo Mihkelson. Helioperaator oli Helle Paas. Toimetas Karin kopra. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal teile sobival ajal liigaja.