Kui me räägime sellistest ooperites nagu põrandat või Bofeeemm või pater flai või Tanhoisser võimek bet siis meil on tingimata põhjust rääkida koos Pille lillega. Ja Pille Lill ongi meie tänase saate külaline. Saatejuht on Ene Pilliroog. Me oleme siin teatrimajast, sinu garderoobis. Siia võivad tulla kõik need helid sisse, mis teatrimajas ikka on, et lavale ehitatakse ja sätitakse valmis õhtust etendust. Garderoobides kogunevad inimesed häält lahti laulma ja ja siin on ka sinu selline ettevalmistamise ruum. Kas sa, Pille, oled harjunud juba selle ruumiga? Eks ma olen selles ruumis olnud juba 89.-st aastast peale vahepealsete pausidega aga põhimõtteliselt tunnen ma seda ruumi siis juba ja sellest ajast. Olen alati, kui selles majas Estonia majas viibin ja töötan siis selles samas ruumis. Inimesel on aeglasemaid perioode ja kiiremaid perioode ja faktuurilt väga tihedaid perioode ja siis jälle hõredamad periood, et missugune periood sinult praegu on. Tihedaim vist elus olla, ta on hästi tihe ja kiire. Aga õnnelik. Ja kuidas siis on, milliste linnade vahet sa sõidad, Tallinn, Tartu, Pärnu ja põhiliselt need linnad, põhiliselt kui ma siin ennist lugesin üles oopereid, mis mulle nii teatrimaja uksest sisse astudes sinuga seoses kohe nagu ette meelde tulid siis mida sa kohe enne, kui me sügavuti hakkame rääkima, kohe siia lisaksid. No praegu, mida ma mängin, Estonia majas, on siis lisaks Mc petile. Don, anna tandri vannis. Nõid küttis agavate. Tuleb Padaemand. Kui küsida lauljate käest jaga baleriinid käest meilis rolle ja unistuste roll lemmikrolle siis jah, loetakse ette. Kõik kaunid rollid muusikaliteratuurist on selline konksuga küsimus, teatud mõttes, et positiivsed kangelased ja negatiivsed kangelased, et näiteks, et mille poolest võiksid saeldud jah. Verejanuline, võimukas leedi Mckbet on olnud sinu unistuste roll. Selle eesmärk, et on küll üks huvitav roll tõesti minu töös, mida ma siiani veel teinud sest üks unistusi tõepoolest selle rolliga täitus ja see oli see, et jõuda oma häälega dramaatilise soprani välja. Ja nüüd ma siis olen sinna jõudnud, kus tõepoolest mu hääl kannatab laulda niisugust suurt võimast dramaatilist partiid. Aga unistuste rullina kui naisena tähendab, kui kehastada naistes kahtlemata see ei ole minu unistus, nii et siin on nii ja naa. Ja on muusikateater ja muusikal on siin suurem rõhk kui teatril või kuidas sa vaidled vastu ja võib olla. No ikka muusikal on suurem rõhk kahtlemata sest muusika räägib ise enese eest ja meie kui näitlejate vahendajate ülesanne on siis lihtsalt selle muusika sisu nii tõetruult edasi anda, kui me oskame. Aga näitlemine kahtlemata ooperilauljale on ka väga tähtsal kohal. Verdi ooperimärkmed salvestus siit selle aasta novembrikuust on meil tänasesse saatesse õnneks kaasa võtta. Aga kui me keskendume hetkel saate alguses võib olla sinu lähiminevikku oluliste soorollide peale, siis kas need olekski veenus ja leiti mikrit? Ja see aasta sügis tõesti tõi mulle siis nüüd selle dramaatilise poole peale lahenduse, mida ma siis terve oma laulja elu jooksul olen otsinud, et, et jõuda sellesse punkti. Ja mis on muidugi kõige huvitavam on selle asja juures selle lahendus. Sest kuna lahendus vaimsel pinnal, millest ma aru sain, on see ja see tuli tänu minu õpet. Ta ei ole, sest alates septembrikuust, sellest aastast on mul suur õnn ja au töötada maailma isi passiga. Ta nimi on Jaakko Rihanen. Ja läbi tema on minu pilt ooperikultuurist tohutult laienenud. Ja ma olen hakanud aru saama paljudest asjadest ja eks siis põhiasju, millest ma sain aru ja mis on tõsi ja mida ma usun, on siis see dramaatiliste rollide jaoks, ma olen liiga noor. See, et mu hääles on see värv, hääl on võimeline seda tegema, ei tähenda veel seda, et ma kogu hinge ja vaimsusega oleksin valmis suurte dramaatiliste rollide laulmiseks. Ja see arusaam oli minu lauljakarjäär jaoks väga tähtis. Korraga lõi selle pildi selgeks. 10 aasta pärast olen ma tõeline leedi, olen ma Durandat, olen ma suured võimsad Wagneri naised ka? Praegu olen ma alles algaja sest kunstniku puhul saab rääkida otsinguperioodist, mis toimub kunstnikul umbes 40 aastane, see on suur otsingute aeg, suur eneseleidmise aeg, suur teostamist, unistuste mõtete selgitamine, mis on elu eesmärk ja milleks me siia oleme tulnud. Siis alates 40-st edasi, me saame rääkida kunstnikust ja sealt hakkab nüüd peale siis nagu küps looming ja selles loomingu perioodis kahtlemata, mis hõlmab siis ennast, ütleme 40 kuni 60 see vahe seal tuleb alustada pihta ikka romantilistest tegijatest ja jõuda siis järjes sele, romantika pealt edasi dramaatiliste tegijateni. See on praegune minu arusaam asjadest. Ja ma arvan, et minuga ehk nõustuvad väga paljud, kui ma toon näiteid draamamaailmast, sest kui me võtame draamanäitlejaid ja üks suuremaid Eesti näitleja kahtlemata on olnud Jüri Järvet siis ma arvan, kui Jüri Järvet oleks kuningas Leari jäetud meile vaatamiseks 30 aastaselt, siis seal hiir ei oleks olnud see, mis ta on. Praegu, mida me näeme, tema kuningas, mis on tehtud küpses, loome kunstniku eas. Nii et me ei saa rääkida Hamletitest ja suurtest suurtes-suurtes niisugustest võimsatest tegelastest, nii noore inimese puhul nagu olen mina. Et see on nüüd see uus maailmapilt, mis mulle avanes ja ma olen selle üle väga õnnelik, sest ma olen rahus. Ma jäin nagu rahusse, sest me Eestis oleme võib-olla kuskilt kogu aeg kiiruses, me mõtleme, et et aeg saab otsa ja ainult nooruses on kõik see vallanduv energia ja ma ei tea, kuidas me seda kõike nimetame. Siis nooruses kahtlemata kõik see on olemas, aga küpsus tuleb inimese vanadusega kogemustega elukogemusega. Ja ma ei saa rääkida praegu mingist erilisest küpsusest enese puhul olles kõrvuti näiteks jaagu rühaneniga, kes on 57 aastane on maailma esilaulja praegu vot seal ma võin näha juba seda küpsust ja ma tunnetan seda. On täiesti tugevalt tunnetatav igal hetkel tema kõrval, nii et tema kõrval mõle plika ja selle ta tegigi mulle selgeks, ma olen täiesti algaja täiesti alguses oma kunstnikuteel, mitte lauljateel lauljana loomulikult see kõik, mis ma olen teinud ja ma olen teinud üle 20 rollis on olnud fantastiline periood, kõik, mis on olnud siiani, see on suur otsing ja ja väga huvitav otsing, põnev otsing, läbikukkumiste tõusmiste. Nagu ma arvan, kõikidel teistel, aga loominguinimestel kahtlemata kukkumised on ikka väga rasked ja hingeliselt väga raskelt läbielatavad. Aga kui sa tuled sealt kraavist välja, sealt august sisse, väljatuleku rõõm ongi just see, mis ma arvan, milleks me siin oleme? Me oleme inimestena siin selleks, et sõna rõõmu tunda, sellest õnnest osa saada. Ja annaks jumal ainult hetk, et kõik inimesed tõesti sealt nendest kuristikest pinnale roniksid. Et nad leiaksid inimesed, kes neid tooksid pinnale me ei ole üksi võimelised sealt tulema. Ja see on kingitus, mis meile saadetakse. Oleme teineteise jaoks kõik need inimesed siin maakeral. Kui vana sa olid, kui sa laulsid oma esimese rolli ja mis roll see oli? Vaeva sellega seoses olid. No alguses ei olnud vaevu mingeid alguses oli maailma hästi-hästi lahti ja, ja mõtted lahti ja ma mõtlesin, et see ongi säravalmine. Ma alustasin väga hilja, muusikuteed kahtlemata, nagu ikka muusikud kaheksa aastaselt enam-vähem seal kõik muusikud alustavad klaveriõpingutega ja sealt edasi läks kogu aeg muusiku rada koorijuhtimisse ja ja sealt edasi siis alles 27 aastaselt, ma tulin laulmise juurde. Kohe oli mu debüüt Estonia laval krahvinna rulliga millest ma ei tea, kuidas ma seda tegin, kuidas ma seda ei teinud. Aga ma ärada laulsin ja ma ei osanudki arvata, et midagi peaks olema paremini või et midagi peaks olema kuskilt veel juurde lisada. Ma mõtlesin, et kõik see nii lähebki ja uhke. Aga see elukutse, mille ma olen valinud selleks eluks, nõuab mult kõik. Siin ei ole võimalik mitte mingeid piiranguid kusagil ja ma pean kõikides asjades liikuma sügavale ja mida sügavalmele ma jõuan asjades. Seda puhtamalt ja selgemalt ja arusaadavamalt. Ma suudan inimeste hingedesse jõuda. See on ju eesmärk. Kaati. Ma olen tahtnud läbi selle kingituse, mis jumal mulle on andnud selle hääle jõuda, inimeste hingedeni jõuda või õigemini viia see muusika, mis on nii ilus, sest see eriala, millega ma tõesti iga päev töötajana tegelen seal on nii ilus, et see õnn olla niisuguse muusika sees päevast päeva, see on valdav ja võib-olla ta alguses ei olnudki nii valdava kuigi siiski ma pean ütlema tõesti, et kui ma hakkasin poeemi õppima Nimiid siis selles Putšiini ooperis, siis see oli midagi nii erilist minu jaoks, et ma värisesin üleni kuude kaupa, sest see muusika oli nii ilus ja kogu see lugu vapustas mind hingepõhjani, nii et ju ma ikka seda muusika ilu hakkasin tajuma koheselt. Ja see eesmärk siis, mille nimel ma töötan, on kogu aeg see et võimalikult vabana kõikidest maistest, muredest, taludest võimalikult vabana suuta viia, vahendada see kingitus, mis meile on antud klassikalise muusika näol viia siis kõikide inimesteni. Kui lähedale sa oma häälega jõudsid kuulajani enda meelest sellistes suurtes opertist nagu pater, flai, toredat näiteks. Noh, seda, et pater flaya Liu, need kaks tegelast mul võib-olla on kõige paremini õnnestunud. Seda räägib rahvas. Ja siin ongi tegelikult see nii-öelda ime või, või see on see tabamatu ime. Sest minu enda jaoks kahtlemata too periood selles oli veel ikka hästi suur kobamine. Sest kui ma ka praegu ütleme otsin siis see otsimine on muutunud teadlikuks või vähemalt teadlikumaks. Ja ma tean, et ma mõtlesin lõpuni surmani sealt edasi. Vähem, see on lõputu otsing ja seal on ainult rõõm. Et see otsing on, sest see annab selle elamise jõu ja ja tahte ja pater flai kahtlemata minu arengus oli jah, väga tähtsal kohal. Sest selle lapse kaudu saan oli ju laps, eks ole, kolmeteistaastane ja kui temaga kogu see stoori juhtus, siis läbi selle ooperi saime läbi elada väga palju oma iseenese elust. Ja võib-olla puhastuda nendest asjadest, mis võib-olla häirisid alateadlikult. Nii et see oli selles mõttes ta, ta rebis mind puruks, ta rebis mind lahti, ta rebis mind sügavamale, miski varem oli seda teinud. Ma tõesti ei suutnud aastaid seda lauldamas, suutsin kuulata pidevalt nuttes, aga laulda ma ei suutnud. Sest pisarad lihtsalt takistasid, aga lõpuks kui ma siis hakkasin suutma selle kolme aasta pärast ma hakkasin nagu teda laulma, siis ma arvan, mis inimestele tõesti selles oli, oli see hingepuhtus, mille ma läbi selle rolli võib-olla tõepoolest kuskilt leidsin selle lapse jaoks. Meie ma olin väga õnnelik ja tõesti, see oli enne niisuguste viie aastast vahet siin Estonia laval. See vahe oli mul 97.-st 2002. aastani enne seda vahet, just see oli üks mu viimaseid etendusi, kus kogu saal seisis püsti ja ma sain tõesti aru, et et midagi seal toimus. Ja see oli ka muuseas esimest korda just viimane etendus siin. Tolle perioodi viimane etendus oli, seekord ma tajusin, kuidas inimesed on üks tervik, kuidas me kõik oleme üks ja see tajumine oli väga tugev. Ma mäletan, et ma jällegi pikalt ja sügavalt nagu lasin seda enda sees kogu pärast täiendada just läbi ja sõelisel tabamatu ime, mis, mis ilmselt toimus ja mis toimus kaljusse skalju Liu, puhas armastus Kalafi vastu ja see ohverdus see armastuse nimel, ohverdus teise inimese õnne nimel, ohverdus oli minu jaoks niivõrd puhastav või niivõrd. Ma sain aru, et nii see asi peaks olema ja selle tõttu ilmselt jälle ta mõjus. Nii et need olid alateadlikud mõjutamisel ja praegusel hetkel siis oma elus, ma tahan ühendada selle teadlikuks, sest ma arvan, et alati teadlik niisugune alateadvuse ja teadvuse kokkuviimine, ma usun, et seal peaks toimuma sellise moment. Kus siis sa suudad ikkagi veelgi tugevamalt inimeseni jõuda. Me oleme suled, Me oleme kinni, me ei julge ennast avada, mul on palju õpilasi, kes ütlevad, sa kisud meid alasti. Aga me oleme alasti. Miks me peame panema endale mingid müürid, kleidid, suured garderoobid endale ümber ja kartma seda maailma? Ma ei tea, vähemalt laval olles ei tohi seda teha. Sest kui mina olen laval nende müüride taga, mida ma saan siis teha sellele müürile, mis seisab minuga vastastikku seal publiku näol. Et selle tõttu ma pean igal juhul ennast avama selleks et, et jõuda sellest müürist läbi. Kui sa mõtled selle hooaja, võib olla alguse võimsatele hetkedele. Sest just nii ma arvan, et Wagneri ooperid, Anhoiser kontsertettekanded siin, selle hooaja alguses olid midagi väga suurt ja võimast, mis jäävad nii muusikutele kui kuulajatele kauaks hinge ja mis puudutasid ja tõstsid meid siis mida andisse, töö sinule? Veenuse rolliga? Veenuse roll andis mulle väga palju. Mul oli võimalus olla koos laval Ühe näiteks niisuguse suurima vaagnatenoriga praegusel aastakümnel siugola kuigi ta ei laulnud ühtegi etendust, sest haigestus, eks ole. Aga kui ta tuli esimesse proovi ja minul on temaga piks seen ja ta tegi oma suu lahti, Simone automaatselt pisarad lendasid, lihtsalt lendasid minust välja. Sest see hääle puhtus, see hääle võimsus, hääle fookus, hääle koondatusse, hääle kontsentratsioon. Seal on midagi erakordset, kuuldavad sellist häält enese kõrval. Sa saad aru, kuhu on võimalik jõuda kirsid, ihanen, kes on muidugi tunduvalt noorem, ma räägin jälle nüüd ma hakkan väga palju saama sellest aru, mida teeb noorus, sest kirsi on minuga ühe vanune või natuke vanem ja kirsi valdab, seal on fantastiline olla temaga kõrvuti laval siis veel päris noorega, kes oli see bariton ära ise? Väga eriline poiss, hästi musikaalne, lihtne ja armas ja muidugi Meie köik. Ja vot see see koosolemise rõõm seal laval. See oli jälle niisugune hästi ilus kogemus. Aga puht nüüd vokaalselt, siis nagu ma juba alguses mainisin, oli just see, et ma sain aru, millise energiaga ma pean andma dramaatilist võimalust oma häälde. Ja see oli midagi täiesti uut, ma pidin leidma eneses uue, niisuguse energia andmise võimaluse. Nii et juba tulles Mcbeti juurde, sealt kohe edasi, eks ole, ma juba teadsin, milline see energia andmise maht peab olema ja milline see kontsentratsioon enam-vähem peaks olema. Ja selle tõttu oli mul Mcbeti juba tunduvalt lihtsam enese jaoks sätitada. Teiseks, loomulikult mul oli siis juba õnn töötada, eks ole, Jaakko rühaneniga, kes mind kogu aeg toetus selles rollis ja avardas jälle mingisuguse osa minust. See on see kvaliteet seal, et mida ma siis nüüd otsin. Aga sa laulad ka soololaule eesti heliloojate ja mitte ainult. Kui räägite nüüd kammerlaulus, siis kammerlaululava nii-öelda ma leidsin hoopis hiljem ooperilava kuidagi ma leidsin enese jaoks kindlamana või niisugusena, kus ma tunnetasin, et ma midagi suudan anda või midagi olla. Ma tunnetasin seda praktiliselt kohe siis kammerlauluga läks mul ikka 10 või rohkem aastat, ennem kui ma seda mõtlesin siiani, aga, ja siiski viimasel ütleme paaril aastal olema siiski ja saanud aru mis tähendab kammerlaulus, inimesteni jõudmine. Ema püüan ja teha, praegu on nii palju kui võimalik ja selle tõttu ma laulan tõesti väga palju ja keskeltläbi on mul neli kontserti nädalas pluss etendused. Tahan laulda. Ma armastan laulda, ma arvan, et mind on loodud laulma ja see rõõm olla inimestega sellel hetkel seal saalis, sest väljaspool ja ma ei suhtle üldse. Mul ei ole jõudu, ma ei jaksa enam rääkida oma elust või oma asjades. Kuulan küll hea meelega, aga rääkimine on mul väga raske. Lihtsalt ma tunnetan, et ma ei jõua seda, sest pere on ju veel kõigele lisaks ja, ja selle tõttu see minu niisugune inimestega suhtlemise rõõm ja niisugune andmine enesest siis ja, ja saamine toimub just nimelt nendel kontserditel. Ja ma olen väga õnnelik, et elu annab mulle neid võimalusi pidevalt ja väga palju rohkem kui ma tegelikult jaksan teha. Sest just nimelt nende kontserdite ajal ma kogu aeg kogen seda lähedust, kogen seda, kuidas. Me oleme üks, ma ikka kardan seda, et inimesed on üks ja ja me armastame teineteist tegelikult kõik alateadlikult ja need seinad, mis meil siin ümber. Me panime iseenestele samuti alateadlikult. Kui me oleksime teadlikud, sime, lihtsalt ütleksime enesele tahanid seinu isa ja hakkaksin selle nimel töölid neid enese ümbert ära puhastada. Võtaksin vastu neid inimesi enese lähedale, kes aitaksid mul neid seinu murda. Sest see on raske töö ja, ja suur töö ja me ei saa üksi hakkama. Me siin läänemaailmas mõtlema, et me oleme hirmus tugevad ja tõmbame üksi ja mõtleme. Surun ja surun. Aga on mõttemallid, mis pidevalt paksenevad. Ma ei tea, kas see on arusaadav, aga teatud mõttes, et me valmistume neist ja siis me hakkamegi neid mõtlema ja aga need ei pruugi olla õiged. Ja siis otse keegi teine kõrvalt võib tegelikult ärasele jagada, et see ei ole õige. Ja kui me nüüd ei lase sellel teisel seda informatsiooni enesele öelda, sest me oleme uhked, me kardame, me mõtleme, et võib-olla see teine ei taha meile just head ja, aga me peame valima endale need inimesed, keda me usaldame ja laskma vabalt endale öelda. See on valus. Alguses loomulikult on valus, kui keegi ütleb sulle, sa ei oska laulda näiteks. Ja seda ma olen 16 aastat järjest kogu aeg kuulnud pidevalt. Et selles mõttes on valus, aga seal on tõde. Sest kahtlemata ma ei oska koge, ma õpin, ma otsin ja jõuan sinnani. Eduard Tubin, Ernst Enno igatsus. Siin saate jooksul vilksatas läbi ka selline ütlemine sinu poolt Pille Lill. Et sinu õpilased, kes on siin õpilased, kus sa töötad. No mul on õnn ja au töötada Eesti muusikaakadeemias alates 97.-st aastast, vahepeal, kui ma olin lapsepuhkusel ja aga nüüd ma olen jälle tagasi. Kuid ma olen selle koormuse vähendanud nii minimaalseks kui võimalik, sest lihtsalt ei ole praegu seda ei jaksa, kuna lapsani pisikene ja palju tegemist on ta ühiskondlikus valdkonnas, nii et selle tõttu on mul praegu ausalt öeldes akadeemias ainult kaks õpilast. Ja need on mul ka mitte eriala õpilased, kellede puhul ma vastutus oleks sajaprotsendiline. Sest need lapsed oleksid täiesti minust sõltuvad, aga praegusel hetkel ma õpetan seda, mida ma oskan, õpetan muusikat ja annan edasi lihtsalt oma teadmisi, ma ei ole nii palju vastutab nende lasteaia, eks ole, hääle moodustamise hääletehnika osas ja mulle väga meeldib ja ma arvan, et vaata seda liini just seda niisugust kammermuusika ja muusika õpetamiseks rida siis läbi laulmise ma tahaksin täiesti laiendada ja seal võiks neid õpilasi, seal on palju rohkem. Ero õpilasi mul muidugi on kogu aeg, aga mul on nende aastate jooksul ikka olnud juba päris mitmeid ja, ja päris mitmetel on ka juba päris kenasti läinud, nii et annaks jumal, et ma oskaks anda edasi seda, mida praegu jaagu mulle annab. Naera rühanen ja, ja mida teised õpetajad mulle andnud, eks ma nendest kõigist ju teen kokku oma niisuguse maailma. Sest õpetaja Anne on kaasa antud, seda ei ole võimalik õppida. Kogemused muidugi annavad väga palju, aga Anne sellest, kuidas sa oskad, vot just nimelt analüüsid teha sünteesi kogu sellest, mida sa õpid ja mida sa kogeda, mida sa näed. See on jumala poolt ja ma väga tahaks loota, et mul see on, sest see on nüüd töö, mis läheb siis pärast laulutööd veel edasi, nii kaua, kui elu päevakese jätkub ja see oleks ainult suur. Täna siin sinu garderoobis istudes rahvusooperis Estonia on meil selline väga töine ja väga rahutu ja aktiivne ümbrus olnud. Loomulikult inimesed tulevad ja lähevad, laulavad lahti ja räägivad omavahel juttu, aga meil oli siin seda salvestust seganud ka telefonikõnet. Sa oled otsitud inimene, mitte ainult lauljana. Ma siin kõrvalt vaatan, et sul on nimekiri, et saad tegeled fondi loomisega. No ma juba lõin ühe fondi ja see on ka niisugune huvitav Lugusest. Olles mõned aastad siit teatrist eemale, tulin ma korraga siia vaatama ühte tekki ja kuidagi ma korraga tajusin eneses südames seda, et et meie muusikutel on niivõrd raske, miks palgad on niivõrd väikesed. Mis see tähendab, see tähendab seda, et tulles ja muusikaakadeemiast, muusikud kõik peavad sealt enamus välja omavahel mõned üksikud, kes muusikakeskkooli baasilt saavad tegijateks. Aga enamus meist kõik on väljunud muusikaakadeemiast. Nime tuleme tööle. ERSO palk 5006 siin kooripalk. Orkester samamoodi solisti balt kuus seid 1000 kätte. See võib tunduda kuulajale tõesti, et see on ju raha ja ongi. Sest kui me võtame pensionär, saab 1500 krooni ja peab elama aga tõmbas mu süda kokku sellepärast, et kunstnikuks saamise tee vajab pidevat tööd. Enese kallal vajab pidevalt õpetajat. Ja praegusel hetkel on meil väga keeruline just nimelt selles osas, et mujal maailmas on kunst väärtustatud mujal maailmas. Orkestrant ei pea muretsema selle pärast, kuidas ta saab oma pere toidetud või kuidas ta saaks ennast täiendada sest tema palk tagab selle. Tänasel päeval meil Eestis seda ei ole. Ja kuna muu maailm kõik on seda väärtustanud, siis ka õpetaja tasu on tohutult kõrge õpetaja tasu näiteks Inglismaal. Ühe tõesti tippõpetaja tunnihind on kuni 2000 krooni. 1500 kuni 2000 krooni üks tund 45 minutit. Ma ei tea, millal me sinna jõuame. Et me suudaksime oma palgast hakata käima võtmas lisatunde ega naljapärast. Meie muusikud ei lähe ära Eestist. Ma ei saa siin areneda. Ma ei räägi endast, sest minu puhul on suur õnn, et mul on toetajat kõrval. Väga paljudel seda ei ole, väga paljudel on peres ühe muusiku kõrval veel teine muusik ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui ma sellest korraga aru sain, siis ma sain nagu aru, et, et meil kõiki liigub kvantiteedi suunas, aga kvaliteet tuleb läbi õpetajate ja seda me ei suuda. Meil ei ole seda võimalik oma palgast enestele lubada. Siis korraga ma mõtlesin, et no midagi peab olema võimalik ära teha. Ja tekkis kohe sellel samal hetkel minu kõrvale üks inglise lord, kes aastatel, kui ma olin ära Inglismaale, samas käis mind siin Estonia päris kogu aeg kuulamas ja tuli välja, et ma olin tema suur lemmik. Ja kohe pärast seda korraga ühel kontserdil tuleb minu juurde ja ütleb, et kuulge, kuidas ma saan teid aidata. Ja ma ütlesin, et mina ei oska öelda küll, et kuidas mind aidata, vaid ma pean mõtlema. Ja kui ma siis järgmisel korral teda nägin, siis ma ütlesin, teate, mul on mõte, et meie muusikud vajavad abi ja selle peale ta ütles. Teeme fondi ja nii sündis Pille Lille muusikute toetusfond. Kahtlemata võib inimestele tekitada mõõdet, miks ma panin sellele oma nime. Aga ma usun siiralt sellesse, et Need asutused, firmad, kes saavad aru muusika raskest olukorrast, kõrgkultuuri raskest olukorrast praeguses Eesti ühiskonnas, neid ei huvita, võib-olla nii palju toetada, mingit pandi. Kuid kui nad leiavad usalduse minu vastu, siis ma usun, et toetavad just nimelt seda nime. Ja selle tõttu ma kaua mõtlesin selle üle. Ja lõpuks ta ikkagi siis tuli Pille Lille muusikute toetusfond ja me lõime selle üheksandal veebruaril aastal. Selle eesmärgid on siis tuua Eestisse nii palju kui võimalik ülemaailmselt tunnustatud õpetajaid. Ja ka loomulikult anda siis oma parimatele õpetajatele võimaluse õpetamiseks korraldada meistrikursuseid aasta läbi, see saaks olema meie muusikutele ilma rahata. Väga paljud ärimehed on mulle öelnud, et nii ei saa, et inimene peab maksma selle eest, meil ei ole raha maksta. Muusikal ei ole, seda, ta maksaks, kui oleks võimalik. Nende meistrikursustega saan ma alustada siis ja selle tööga saame alustada siis, kui täispõhikapital, mida ma praegu kogun, see on kaks miljonit Eesti krooni. Kuid ma tõesti meil siinkohal juba suure heameelega öelda, et meil on üpris palju väga toredaid toetajaid ja me püüame alustada toredaid kontserte ja kutsuma siis konsultitele naljapaistvaid, valitsuse tegelasi ja, ja poliitikuid, äritegelasi, kultuuritegelasi, ja siis nende toetuste arvelt, püüame siis saada fondi põhikapitali kaks miljonit täis ja nii kui see kaks miljonit on saadud nii, sellest intressist hakkame siis tööle. Nii et nii kaua praktiliselt töötada ei saa. Aga küll see raha tuleb, aga raha ei ole maailmast kadunud ja, ja kui on õige mõte Siis ta tuleb. Ma tänan, tagasin Pille Lill selle tänase jutuajamise eest. Millal kuulaja sind järgmine kord kontserdisaalis pediaatri laval kuulata võib. Jõulude ajal laulan ma raekojas, seal on mul väga tore kontsert saksofonikvarteti poistega aga siis on etendustest tulemas just nimelt selleni, Mcvet tuleb 22 minu meelest jaanuar. Siis ma sõidan Tartusse tegema oma opereti, mida ma väga tahan, on tehase on Kalmani operett, naaritsa ja siis tuleb siin padaemand, aga vahepeal on palju palju kontserte veel, nii et ainult vaadata, aga inimestele taama soovida päikest, soojust, armastust, hingedes. Täna veel kord Pille Lill saatejuht oli enne pilliroog.