Tere, siin pilk püünele, saade tänaseks saatekülaliseks on tantsija koreograaf Teet Kask. Teet Kase ka on elu mind kokku viinud. Tänu tantsule. Mäletan ühte ülikiiret tööpäeva, mil sain kõne rahvusooper Estonia kirjandusalajuhatajad, kes palus mind aidata uue tantsulavastuse reklaamimise asjus. Oli aasta 1999 ja Teet Kask, kes töötab ja elab suurema osa oma elust Norras oli külaliskoreograafina lavastamas moderntantsutüki Ursula. Yks modernsem tantsumõte oli sel ajal Eestis veel küpsemisjärgus. Läksingi siis mina proovisaali, et piiluda proovi ja rääkida hiljem, lavastajaga. Esimesest silmside hetkest tekkis meil Teeduga üsna hea klapp. Hiljem intervjuud tehes selgus, et oleme paljudes asjades samal lainepikkusel. Tajume maailma ja inimesi nii-öelda sugulashingeliselt. Sellest hetkest oleme Teeduga teinud ohtrasti koostööd. Ja võiks öelda, et oleme saavutanud väga häid tulemusi, aga oleme söönud ka koos päris palju pudi soola. Kõige suurem koostöö on meie jaoks olnud Eurovisiooni tantsu vahenumber, interpalakt, mis oli aastal 2002. See on see, et aeg läheb nii kiiresti, et tundub, et sündmused on juba kas ammu aega tagasi olnud. Või just nüüd. Esimene küsimus Teedule ongi mul see, et sa oled tegelikult eestlane, kes on sündinud siinsamas Eestis. Oled hariduse saanud Tallinna balletikoolis ja oled ka töötanud isegi rahvusooperis Estonia aastast 86 kuni 89, nagu ma sinu Tsiivist välja tšekkisin. Et hetkel oled sa küll rohkem nagu norra paikne. Et töötad ja elad Norras. Et äkki sa paari sõnaga räägiksid, et kuidas see saatus on siit niimoodi paisanud. Ja praegu jälle otsaga tagasi Eestisse rohkem oma tööd tegema. Norraga sidunud aastast 1990 ja see tuli pärast seda, kui ma olin Rootsi kuninglikus ooperis, Rootsi kuninglikus balletis ja enne seda ma töötasin Estonia rahvusooperis kolm hooaega. Enne seda olin siis Tallinna koreograafiakoolis. Aga nüüd, kui vaadata nagu tagasi ma olen olnud jälle diplomeeritud professionaalne tantsija circa 17 aastat ja viimased 13 aastat olen siis tantsinud Norra rahvusballetis. Kunagi oli mõte, kui ma alustasin Norra rahvusballetis, et ega tunne, et no seal vist ju kaua ei ole, sest tundusid teised kohad Pole ahvatlevad ja näeks ikka ole nii, et kui jääb selline mulje, et seal, kus sind ei ole, et tundub, et seal on kõik paremaga üsna pea, ma hakkasin aru saama, et Norra rahvuskolledzi repertuaar pakub mulle midagi sellist, mis võib-olla teised sarnased rahvusballeti flatile institutsioonid ei suuda pakkuda ja ka kohalike koreograafide ja ka väljast tulevate koreograafide huvi minu kui tantsija suhtes oli võrdlemisi suur ja nii läkski, et üks aasta ja siis veel järgmine aasta siis järgmine aasta ja nii jäigi, jäigi kuni kuni sellest on ajal, kui need 13 aastat nende aegade jooksul ma panin tähele ka midagi jääb nagu puudu mingisugusest emotsioonist mingisugust väga olulisest sidemest ja üsna pea ma sain aru, et, et see on see side, mis mul on Eestiga ja kus ma olen pärit ja selle kultuuriga egose nagu esimese maitse suhu, et see tunnetus on õiged nurgas side olema veelgi Eestiga tugevam kui ta mul on olnud ja oma mälestustes, et et ma kuidagi tundsin vajadust ka jagada oma kogemusi, mis ma väljaspool Eestit üle saada ja kuna ma esimesed arglikud sammud selles suunas võtsin ja ja nägin, et ja tundsin, et see kogemus, mis mul on, on inimestele vastuvõetav ja, ja nad vajavad seda siis nagu rohkem sellist ergutust juurde. Ja viimased seitse aastat olen ütleme, suuremal väiksemal määral ikka midagi teinud Eestis ja jaganud teiste inimestega ja väga palju juurde õppinud mismoodi jagada ja praegult, ütleme, minu seis on Norra rahvusprojektiga jõudnud sinnamaale, et mul eelmine aasta jalaoperatsioon, mis tunduvalt vähendas minu aktiivsust, kui, kui tantsija sellises institutsioonis nagu rahvusprojekt. Mis loomulikult ei tähenda, et ma enam ei tantsi või ei saa tantsida. Ma kindlasti tahtsin öelda, andsin teistmoodi. Sest nemad oled nüüd ma alles oskan tantsida, nüüd ma saan aru, misse, tantsu, ümaraks seda oskust ka iseendale tõestada, et nüüd ma tõesti oskad seda natuke. See, et ma mõtlesin sõdata sellistel natuke valusatel teemadel nagu Eestis eriti keegi ei taha rääkida, et see on see näitleja lavalt ära tulemine või või tantsija, oma karjääri lõpetamine, et ikka on niimoodi, et head tantsitud võivad olla nagu laval niikaua kui üldse, nagu võimalik. Et muidugi ma ei hakka rääkima võib-olla mingit legendaarset Martha Grahami lugu, kes oli 70 aastaselt veel laval või Maiablisse ja nii edasi ja nii edasi ja kuidas lõpes cream'i saatus oli ka teada, et lihtsalt lõpuks juba inimesed nõudsid, et ei taha teda enam laval näha, sellepärast et 70 aastase inimese keha on ikkagi natukene teine. Isegi kui ta tantsija on olnud. Et see on see teema, millega nagu Eestis keegi eriti tegeleda ei taha. Kuna see on hästi valus ja meie tantsijatele, kes lavalt ära tulevad, puudub selline pehme maandumine ja puudub ka meie, nagu ma ei tea seadusandluses. Et see klausel, mis tagaks tantsijale mingisuguse ümberõppe võimaluse pärast seda, kui ta oma karjääri teatris lõpetab ja tantsijad nagu tegelikult näitlejad ka ju käsitlevad lavalt ära tulekut eelkõige kui kui neid ei ole nagu enam vaja, et need on lihtsalt kui ära kasutatud ja nii hunte välja sülitatud. Aga tegelikult valides selle karjääri tulles teatrisse, peavad inimesed sellega arvestama. Et sul on tegelikult praegu just see üsna noh, mingis mõttes valus aeg enda jaoks nagu ees. Et äkki sa räägid sellest kogemusest. Jah, et loomulikult kuklas on see kogu aeg mõte olnud, et loomulikult tantsijakarjäär on lühikene ja, ja varsti Sapsus noor pensionär ja ikka mõtteid olnud, et mida siis teha või mis siis saab. Aga kuna nagu see noor pensionäri situatsioon, tuli mul palju varem mitu-mitu aastat varem, ütleme kuus aastat varem, kui ta oleks võinud tulla, siis reaalsus jõudis minuni palju kiiremini ja palju võib-olla šokeerivalt, kui ma oleksin seda osanud etena. Loomulikult ma olen lugenud siit ja sealt, et Kesk-Euroopas on olemas tantsijate jaoks spetsiaalsed sellised kriisikeskused, kus nad saavad rääkida oma muredest, tunnetest, mis nüüd vaevalt, kui nad peavad tantsimist lõpetama kas mingil ühel või teisel põhjusel ja ma olen nagu väga huviga lugenud selliseid artikleid ja eksi, käib mõte ringi, et mis siis juhul kui minuga midagi juhtub, et mis siis saab. Aga see on üks asi, kui sa mõtle, teine asi, kui sa tõesti reaalselt satud sellesse situatsiooni, siis sa näed, et sa oled 10 aastaselt alustanud midagi ja sa oled selleks, et tavaliselt kaheksa aastat ja siis sa oled 17 aastat ainult sellega tegelenud ja see on sinu mõttemaailmas, sinu elamise stiilis ja see on, see on eluvormiks muutunud. Sa oled nagu sõna otseses mõttes, teatas üles kasvanud ja järsku sa näed, et kuivõrd palju selliseid praktiliselt igapäevased asjad on sellega seotud ja mismoodi sa hakkad ümber mõtlema ja, ja sa kaotad enesekindluse ära sa mõtled, et kas ma üldse midagi muud oskangi teha, kui ütleme, samavanused inimesed alles hakkavad karjääris üles ronima. Siis järsku sina leiad, et saad karjääri lõpetama ja jääb selline kompleksi tunnetus, et kui ma midagi muud hakkaksin õppima, et ma olen liiga vana tudeng ja ja loomulikult, kui ei ole ühiskonna struktuuri, mis aitaks seda nii-öelda pehmet langemist sellises situatsioonis siis loomulikult tekitab agressioon ja kahjuks olen nii mõndagi oma vanemat kolleegi, kes on sattunud väga sügavasse depressioonidesse erinevatel põhjustel, kas siis ta ei ole leidnud välja väljundit, mida ta peaks tegema pärast ütleme, lavalise karjääri lõppemist? Väga vähesed, kes ütleme, suudavad kas autosituatsioon, et nad saavad, ütleme, pehmelt üle minna kas õpetajaks või veel vähem lavastaks korreograafiaks. Ja siinkohal just ongi see kurb, et just Eestis nagu ei ole praktiliselt üldse veel arenenud selline abimehhanism, mismoodi üldse käia ümber mitte ainult ütleme tantsijatega, vaid ka näitlejatega või ooperilauljatega, kes, kes mingisugusel põhjusel peavad lõpetama karjääri varem ära või on sunnitud lõpetama, kindlasti kunagi jõutakse selleni, aga omal poole pealt ka inimesed ütleme, kes elusas juba On ei võiks istuda käed rüpes, vaid omalt poolt ka loomulikult initsiatiivi võtta ka, ja teha ka midagi selle nimel, et kas siis lobitöö tulemusel või teadlikult mingisuguste ürituste korraldamisel, et selline struktuur areneks välja, kujuneks välja sisulised, kõiki võidaksid ainult sellest, nii kultuuri, kunsti tegijad kui ka kunstinautijad. Seda on lihtsalt vaja nagu teadvustada ja sa jõuaksid teadlikult kohale ka ütleme, poliitikutele ja ametiühingutele ja vussikute endale, et nad hakkaksid sellega tegelema ja teadlikud, selles suunas midagi korda saatnud. See valus periood mõnes mõttes on, on ka puhastuslik, kui, kui sa oskad seal pöörata puhastuseks. Aga siin just ongi see, et, et on hea, kui on selline tugisüsteem, mis aitab sul sellest puhastust leida. Ma olen proovinud tantsimise kõrvalt nii üht kui teist, ütleme seal paragrahvina töötaja või teha projekte, küll nokitseda natukene televisioonis või filmis või ka puhtdraamatükkides olla kuidagi leida mingisugust huvipinda. Ja nüüd, kui see situatsioon on reaalnegi, et ma ei saa enam edasi tantsida, siis ta enam ei vaata sellele kui mingisuguse katsetuse asjadele, vaid sa hakkad neid vaatama, kui reaalselt, kas see võibki minu töö olla ja ütleme sa juba hakkad siis vaata hoopis teise pilguga selles suunas, et kas selles on perspektiivi, kas või on tulevik, loomulikult, kui sa oled. Kui sa mõtled lavastajana, siis tänapäeval kui sa pead isegi oled sunnitud ratastoolis olema või, või oled halvatud, siis kas saad vähemalt näpuga liigutada, saad arvuti läbi arvutiprogrammidega lavastada, näiteks Narusk, kes on ühes puusas halvatud ja ta on üle 80 aasta vana, suudab siiamaani erilise toetus kepi najal tantsida. Või veel enam ta korregrapherilaneriks läbi arvutiprogrammi, mõnikord sisuliselt. Et leida uus asi, uus tegevus, uus elukutse, minu juures oli see kõige tähtsam, kuidas ma saaksin üle viia seda praktikat, mis mul on 17 aasta jooksul kogunenud kui tantsija. Ta ütles teatris ja näha, mismoodi teatud tehakse, mismoodi ma selle saaksin kõige optimaalsemalt maksimaalselt üle viia sellesse uude asja, millega ma hakkan tegelema ja mis tekitab minu elus mingi kaugemat perspektiivi, kui olla noor pensionär proovinud leida nii positiivset lähenemist kui võimalik ja, ja siiamaani on selline mõtlemine mind nagu kõige rohkem aidanud selles, selles nii-öelda kriisisituatsioonis Ka koreograafina oled sa selles mõttes ju olnud päris ettevõtlik vähemalt et oled teinud projekte nii Norras kui ka Eestis eesti tantsijatega, et mis mulle praegu kohe meelde tuleb näiteks Erkki-Sven Tüüri muusikale, tuletorn, sa oled Pärnust teinud, siis hetkel tegeled sa ühe Eesti Ühispanga juubeliprojektiga, mis on samuti seotud eesti tantsijatega Rahvusooper Estonia tantsijatega, sama Eurovisiooni interpale akt oli see, kus olid nii Vanemuise kui ka Estonia tantsijad ja mõningad vabakutselised ja ja Ursula, yks, mis, mille sa lavastasid, eks ole, rahvusooperis Estonia samamoodi on eesti tantsijat ega tehtud. Et järelikult oled sa oma väljundi tegelikult koreograafina ju ikkagi nagu päris hästi leidnud, et ega see muidu ei jätkaks seda tööd, kui, kui see oleks selline mitte sulle rahuldust pakub, väga head tagasisidet saab asi, aga olles nüüd natukene kaugemalt vaadanud Eestile ja eesti tantsijatele eesti tantsukultuurile, siis Eesti tantsijad on ju tegelikult head. On hea, et need, kes on klassikalise paasi või koolituse saanud ja on päris huvitava mõtlemisega, sellised nagu vabakutselised tantsijad või vabatantsutegijad, moderntantsutegijad. Et kui sa nüüd maailmas natukene nagu ringi oled vaadanud, siis mis sa arvad, mis on seal, kus eesti tantsijad või eesti tantsu trump või mille poolest oleme meie erilised? Ma arvan, et mida rohkem ma olen näinud etendusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit siis rohkem. Mulle jääb selline mõte, või ütleme siis selle sõela peale jääb selline süntees, et jutumärkides Eesti tantsijad ei ole ära rikutud. Mõtlesin seda, et paljud stiilid, mis ütleme Lääne-Euroopas ja ka Ameerikas on olnud ja mis on mõjutanud tantsutehnikate stiili seal siis see on kuidagi Eestist mööda läinud. See on ajendanud jälle seda viimase, ütleme 10 aasta jooksul on väga intensiivselt hakanud arenema alternatiivtantsusammud on Eesti kontekstis siis Estonia ja Vanemuise kõrvalt, mille tantsijatel põhiliselt oma koolituse ikkagi puhtalt laskmisest, koolist. Aga et just nad ei ole nagu puudutatud, kui ära ära rikutud mingitest tantsu vooludest või stiilidest. Ja just alternatiivtantsutegijad on väga isikupärased tänu sellele. Ja nad juurutavad ja uurivad oma kehavõimalusi ja läbi selle loovad mingisuguseid oma nägemusi stiile liikumise suhtes ja ma arvan, et see on see, mis, mis tekitab huvi ja, ja originaalsust antud hetkel Eesti tantsumaailmas. Ja loomulikult, kui seda juba viljeletakse, teatud aeg tekib mingisugune rutiin, siis asi muutub juba selliseks usutavamaks ja professionaalsemaks. Ja loomulikult pannakse seda tähele ja kutsutakse väljaspoole, et seda originaalsust näidata ka teistele. Et selles suhtes on hea jälgida ja vaadata, et alternatiivtasu poole pealt on võrdlemisi selline aktiivne elu Justunud sisse, viimase viie-kuue aasta sees on väga-väga palju selliseid huvitavaid ja omanäolised koreograafia tekkinud, mis ainult rikastab Eesti ütleme tantsu, mille ühed mitte ainult tantsu miljonid, vaid see ka mõjutab ka vaatajat ja ka inimesi, kes käivad, ütleme, draamatükke vaatamas. Mis puudutab puhtalt, ütleme, Vanemuise Estoniat, siis kuna tegemist on suurte institutsioonidega, siis on alati muudatused väga rasked sellistes kohtades. Ja, ja loomulikult valulised, ükskõik kui suur institutsioon ei ole siiski, ta sõltub ikkagi sellest, millised impulsid tulevad ütlema ülevalt poolt ja mismoodi need lainetused siis me ju allapoole edasi lähevad. Mis sa arvad, et kuidas Eesti tantsumaastik selles mõttes tervikuna toetab neid häid tantsijaid siin ja nende arenguvõimalust, et selles mõttes, et üks asi on vabad tantsijad, eks ole, või need, kes on nagu iseseisvalt nii-öelda eraettevõtlust harrastavad tüübid kes loovad ise projekte ja vanemad ise trupiga kui ja esinevad siis Von Krahlis või mis iganes mööda maailmafestivale käivad ringi. Aga teine asi on need tantsijad, kes on saanud ikkagi mingi klassikalise baashariduse koreograafiakoolist ja tegelikult Kellodeerib üsna hirmsalt nii Vanemuisesse või Estoniasse. Et selles mõttes, kuivõrd praegu need kaks suurt institutsiooni need suurt teatrit suudavad toetada ühte tantsijate, tema arengut selles mõttes, et ta saaks oma elu sees nii-öelda korralikku karjääri, plaanitud, et ta saaks ennast rakendada nii modernses tantsu valdkonnas kui ka klassikalise tantsu valdkonnas, et et kas nende suurte institutsioonide puhul pigem kipub mõnikord natukene nagu kinni jooksma, et Vanemuise puhul näen nagu mina seda päris hästi seda arengut, mis mängu lausa iga aasta on silmaga nähtav, et ma olen ise teinud Kultuuriministeeriumi tellimusel selliseid ekspertanalüüse, Vanemuise tantsuteatripoolele ja ka praegu näiteks homme sõidan ma Tartusse vaatama ida tantsufestivali, mis on Vanemuise traditsiooniline tantsufestival, mille kunstiline juht Mare Tommingas ja ja kukkun kutsutud päris hulk maailmanimesid Toomas Edur, Age Oks ja nii edasi ja noored Korograhvid saavad seal võimaluse täiesti tuua välja uued uued tööd lavale sadamateatris just eriti et kõrvalt vaadates, et kuidas sulle tundub, et mis sa arvad, kuidas ühe tantsija saatus praegu, kui sa vaatad näiteks Vanemuise vaatade Estonia Loomulikult mõlemad majad on küll ühtemoodi institutsioonid, kuid mõlemal majal on väga erinev ajaloo. Sisuliselt Vanemuises on ju väga sügav traditsioon tantsul mis on tegelikult vaheldunud tänase päevaga. Ütleme kui 10 circa 13 aastat tagasi, kui oli Eestis taasiseseisvumine siis esimesed aastad ja esimene mulje, et teatrid ütleme, mis puudutab draamateatreid leidsid kuidagi oma nishi kiiresti üles, kuid kahjuks seda nii Vanemuise ballett kui kahest vahepeal kukkusid nagu kahe tooli vahele, nagu ei suutnud leida oma oma sellist palet, mismoodi sellises uues süsteemis rütmis ellu jääda ja ja mismoodi ennast jalule seada. Ja vahepeal olidki meenunud sellel kõrvalt seisma jäi mulje, et Vanemuise balletivist päris kärbub kokku ja pannakse kinni, lihtsalt kärbitakse ära. Kuid rõõm oli tõdeda, et siiski Tartus oli seda visadust, kust siiski tulla sellest situatsioonist välja ja olla piisavalt nutikad. Ja teha ka enda jaoks selgeks, et mida näiteks Tartu Vanemuise balleti võiks eesti tantsu geograafias kujutada ennast. Ja tundub, et tänase päeva seisuga, nagu sa juba mainisid näiteks Ida-üritusega on võrdlemisi konkreetsed jooned juba hakkavad kujunema, et mida Tartu Vanemuise ballett võiks endast kujutada Eesti tantsukunsti kardistamises. Ja minule jääb selline mulje, et nad pürgivad olla sellised midagi, mis jääb alternatiivtantsu ja klassikalise tantsu vahepeale. Sisuliselt ka, kui ma olen endamisi analüüsinud või mõelnud seda, et mis Vanemuise plat võiks endast kujutada, siis ma olen ka ise leidnud analüüsides olukorda, siis tal võiks see positsioon olla. Ja selles suhtes on rõõm tõdeda, et et on selles suunas teel ja, ja on teinud päris huvitavaid ja edukaid samme selles suunas. Mis puudutab Estoniat. Estonia nimi iseenesest on ju väga aukartust äratav, rahvusooper loomulikult suur maja ja kindlasti väga palju sellist jõudu on vaja, et seda maja hallata ja mingisuguses kontseptsioonis hoida. Kuid On olnud Estonias põhiliselt ikkagi see liin, et ta on loonud traditsionaalse klassikalise balletinäitajaks rahvale. Samas Mai Murdmaa omal ajal, et kui ta oli kunstiline juht ikkagi üritas läbi oma loomingu tuua ka mingisugust pehmemat liini, mis on absoluutselt teretulnud, sest kui me tänapäeval vaatame selliseid institutsioone, nagu on rahvusooper, siis praktiliselt ei leia mitte ühtegi balletitrupi, kus ei tehta kaasaegset repertuaari, kaasaegseks repertuaari, on, ma mõtlen seda spetsiaalselt selle trupi tantsijaid arvestades. Loodud repertuaar, kustutakse sisse koreograaf, kes siis arvestab neid tantsijat, kes hetkel just seal on ja loob repertuaari millel on väga positiivsed küljed, sest esiteks ta kajastab meie aega ja loovate akustikute kohustus peaks tänapäeval oleval kajastame aega. Arvestades neid kunstnikke, kes täna elavad ja kui neid kunstnikke, siis nad ka teevad seda hästi, siis arvestad nendega Estoniast antud hetkel lei hõngu, seda eriti ülevoolavalt loomingulist momenti praegult. Ja, ja see nagu ei ole ka saladus mitte kellelegi. Ka paljud Et kes käivad Estonias sisuliselt, on ikkagi rahvusooper ja ei ole ju Eestis, kes pakkus alternatiivi ja loomulikult, kui sa ikkagi tahad balletti näha, siis sa lähed seda ikkagi vaatama ja sisuliselt jääb ju väga vaieldavateks, et mis tasemega seal seda näidatakse. Ma ise oli Estonias, nägin veel, et mis oli siis, see on kaasaegse stiiliga üritatud lahendada, kuigi see kaasaegne stiil juba on mõnes mõttes väsinud. Sellist stiili juba, ütleme paljudes truppides balletitruppides enam ei kasutata ja väljundid on teistsugused. Otsitakse teistsuguseid väljend ja Estoni repertuaaris antud hetkel. Kahjuks ei ole näinud Praegult selliseid tükke, mis oleks läbimõeldud just nendele tantsijatele, kes seal on nende potentsiaali kasutades enam, kui seda on tehtud. Trupp on iseenesest väga hästi treenitud ja, ja väga palju noori pakatavaid tantsijaid, kes tahaksid kindlasti saada rohkem realiseerimist kui praegult antud hetkel situatsioon võimaldab seal. Aga ma arvan, et kuna maja on niivõrd suur ja, ja ka bürokraatiline mõnes mõttes ja eks inimesed on kapressis näinud üht-teist, mis sealt kohati selle majaga seotud on. Et selge see, et potentsiaal on palju suurem, mida sa mulle praegu suudab anda. Jaa, jaa. Ma vaatan, hetkel on sellised inimesed, kes teevad niimoodi neid asju ja selge see, et, et võib asja teha teistmoodi. Ise usun, et seal on potentsiaal palju suuremaks valikuks repertuaaris, mis praegu on, kui, kui seda praegu suudetakse teha. Sisuliselt see on jälle selline situatsioon, kus mujal ei ole nagu vastast antud mastaapsusest, nagu ta on ja ka ei teki sellist vaidlust antud kvaliteedi suhteliselt, mida näidatakse ja kõik on ka suhteline, mõnes mõttes, kui, kui nüüd vaadata, mis toimub Vanemuises ja mis toimub paralleelselt võttes Estonia suhtes, siis on selge, ilmne olemuse üritus olla kuidagi aktiivne tänapäeva tantsuarendamises ja edendamises või siis teede otsimise on ilmselgem faktidele näha. Ja iseenesest räägib ju ka see, et mõne päeva pärast toimub ida tantsufestivali, mis on siis kolm päeva inimeste huvi selle vastu võrdlemisi suur ja ka näiteks kalaetendus on praktiliselt välja müüdud. Vanemuise saal ei ole mitte väike Eesti mastaapides, nii et see näitab iseenesest, et seal suudetud genereerida mingisugune õige energia, mis tekitab ka magneti situatsioone. Jah, ma olen selles mõttes sellega täiesti nõus, et tegelikult ma arvan, et see oleks nagu ilus mõte lõpetada. Et mis on seesama energia genereerimise maantee või energia loomise mõte. Et olen nõus sellega Vanemuine sellises võrdluses Estoniaga ilmsed tantsijate potentsiaal ja ressurss on Estonia kasuks, aga Vanemuine on tõesti osanud nagu võtta kõik sellest, et oma tantsijat nagu väärtustada, kui isikute leida nagu põnev ja sobiv repertuaar, mis on nagu seinast seina moderntükkidest kuni siis klassikalisemalt asjadeni välja. Ja see on tõesti põnev. Aga Estonia Rahvusooper Estonia, et osaliselt on muidugi see rahvusooperitiitel mingis mõttes nagu selliseks taagaks ka mõtteliselt, aga teisalt jälle on see nii, et iga rahvusteater peab tegelikult oma ülesannet kandma ka vastava väärikusega. Ja see on tegelikult selline teatud missioonitunne, mis peaks tegelikult Estonia balletipoolt ja balletti kunstilist poolt nagu juhtima, et arvestades nende raharessurssidega arvestades selle värske tantsu matega, mis maailmas praegu liigub, võiks need asjad nagu omavahel kokku saada ja Estonia võiks olla see koht, kus läheks mitte vanu, nii-öelda muuseumi stiilis klassikalise balleti, ainult, aga kõige uuemate, kõige värskemad, sellist modernsemat tantsu, maanteed samamoodi, et sealt annab veel nagu kõvasti ära teha. Aga selle kõige lõpetuseks on meil veel üks ühine pidepunkt, et nimelt siis tulime me just eduga koos ühelt koosolekult, mis ilmselt annab põhjust rõõmustamiseks ja see tähendab seda keset Tallinna linna linna südamesse, pikendi kööki vastu Harju orgu hakkab kerkima, ma arvan, selline tulevikku mõttes kindlasti hästi huvitav ajamaja, mis siis peaks olema selline kompleksmaja tegelikult see maja on suht-koht vanaaegne, hästi omapärase interjööriga väga heas asukohas. Et sinna peaks tulema sisse nii teatri- või kontserdipaik ning lisaks sellele selline tere vaimukeskusega ilmselt seminaride ruumid, konverentside ruumid ja ilmselt ka mingisugune mõnus restoran või kohvik. Ja seal teatripoolega ja selle, selle kontserdipoolega on Teet ja Teedu mõtted ennast ka sidunud. Et kes siis tahab jälgida, mis toimub Teet Kase ka Eestis ja tema tegevustega võiks kindlasti tähelepanu pöörata selle aja majategemisele. Sinna on planeeritud mitmed huvitavad külalistrupid, tantsutrupid külla tulema ja tee, sul on endal üks projekti mõte, mis on sellega seotud. Tänane saade, pilk püünele lõpetab sellega meie stuudiokülaline oli Teet Kask ja intervjuu eelistada Kristiina garantsis. Kohtumiseni kuu aja pärast. Pilk püünel.