Ma. Partunu aaria Mozarti ooperis Figaro pulm esitab Mati Palm Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit, juhatab Arvo Volmer. On ikka alla õlg no oo No õnnelik. Murra tõkked. Voodiaasta. Tänase saate külaline on dirigent Arvo Volmer, kellel järgmisel aastal on ees väga auväärne ja suur muudatustöödes ja tegemistes. Temast saab Rahvusooper Estonia loominguline juht. Saatejuht Ene Pilliroog küsib, et uus luud pühkivanud alati paremini. Aga kui uus luud hakkab pühkima selles kohas, mis on temale juba armas ja tuttav, siis ta vahest ehk teab mida, kust ja kuidas pühkida, kas on nii? Nojah, eks selle uue hoo, nagu sellega ikka on, aga ma ütleks, rohkem, usuti lihtsalt teistmoodi selle uue luua veel need vitsad terved selle koha peal, kus vana luu olnud ära kulunud on ja mõne teise koha peal peab olema need siis jälle vähem. Aga seda need praegu on, minu koostöö Estoniaga oli kaunis pikk, et ma ei ütleks, et mõni väga vana dirigent oli 10 aastat teatris töötamist pikka aega. See asi, kui ma nüüd vaatan oma viimased tööde tegemised enne nüüd uuenenud suhet, siis sellestki on varsti pea 10 aastat mööda saanud, nii et küllaltki suur vahe on. Teatris on toimunud vahepeal väga palju muudatusi. Siis mul läheb natukene kindlasti aega, et ma saaksin ennast uuesti kurssi viia sellega, missuguses seisus täpselt ollakse. Kas see pakkumine oli täiesti ootamatu? Sellest me oleme mõnevõrra rääkinud viimased seitse kuud, kaheksa kuud. Aga praegusel hetkel, kelle ja mille vahel te ennast jagate, oma töid-tegemisi? Ma olen 94.-st aastast ka Soomes Oulu linnaorkestri peadirigendina tegev olnud ja praegune on siis 10. hooaeg juba seal eelviimane stanud, järgmine hooaeg jääb viimaseks, konnalised ooperimaja kõrvalt tõesti ei jõua, jaga mitmeid ülesandeid endal pidada väikse kiusatusele ei suutnud vastu panna ja orkestri pakkumise Austraaliast võtsime vastu, nii et 2004.-st aastast on väga lõunast sümfooniaorkestri peadirigent ja see töö seob siis mõneks nädalaks kaheksaks kuni 10-ks nädalaks aastas. Aga õnneks on maakera ümmargune, sellel ajal, kui meie inimesed puhkavad, säärane hooaeg just kõige paremas hoos, nii et väga hästi jagada. Kui Soome ooperiteater, lauljad ja muusikakultuur on mitmes mõõtmes meile tuntud ja lähedane siis Austraalia kuigi seal elab kindlasti rohkesti eestlasi hetkel veel siis austraalia muusikakultuur on ehk nagu kaugem. Missugune orkestri kultuuripilt vaatas Austraalias teile vastu ja missugused muusikalised huvid ootasid tööde tegemist. Orkestrikultuur on nostalgiast täiesti euroopalik, tõsi, torkab silma, et nad ise väga huvitatud olnd. Ennast Euroopaga võrdlemises tekivad küsimused, kas ka teistmoodi teeme siis me ei tehta seal midagi teistmoodi ja võib-olla see, et nad on Euroopast eraldatud ja see soov teha kõike väga hästi lisab sellele kohalikule musitseerimisega teatud nihukest jõudu ja, ja värskust juurde, mida võib-olla vana maailma tavalise mõttes keskmiselt hästi rutiinistunud kollektiivides vähem on. Muusikaelu tervikuna on seda tüüpi nagu niukses kelleltki avatud majanduse maas see üldse on võimalik, et igasugust pakkumist on kaunikesti palju, aga tol ajal see kaunis muutlik, sest et riikliku toetuse osakaal kultuurielule on kahjuks väga väike ja palju sõltutakse sponsoritest annetajatest ja see tähendab sellele teatud oma pitseri. Loomulikult öeldakse, maksab, see tellib ka muusika. Nii ja kes on tellinud, mis laadi muusikat Soomes Austraalias, näiteks selles mõttes, et kuivõrd palju dirigent saab otsustada kogu hooaja repertuaaripoliitika üle selle üle, mida ta tahab ja saati reageerida. No siin on võimaluste ja soovide omavaheline kokkuviimine vajalik, nii nagu igasuguste asja tegi puhul oluline orkestris on praegusel hetkel 59 mängijat, olen väga uhke, et mul on õnnestunud selle 10 aasta jooksul see arv 53 pealt 59-ni kasvatada. Ja ehk tulevikus saame ka 61 täis, lähitulevikus loodan järgmise laste peale. See loomulikult ei anna täis sümfooniaorkestri mõõtu päriselt väljastit täis, orkestris on 100 inimest, ütleme olu linna suurepärase kontsert Stahli mõõtmete jaoks piisaks ka vast ehk 80-st, aga sinna on veel tükk maad minna, nii et teatud piirangud repertuaari valikulise loomulikult asetab. Ega meil ei ole niisugust palgafondi loodud, et me võiksime igale kontserdile väga palju abistajaid kutsuda. Lisainstrumente palgata, samasugune regulatsioon toimub loomulikult igas orkestris, sama asi hakkab toimima ka Austraalias ja sama asi toimub loomulikult ka meie ümber. Tallinnas igapäevases kontserdile. Tahtsin ka küsida seda, et need orkestrit, kes on olnud teie ümber ja kes on teie ümber, kuidas vastab ja, ja vaatab vastu rahvusooper Estonia orkestri kõlakultuur kõigele sellele, millega olete juba kokku puutunud. Ooperiteatri orkester on isenesest kitt natukene teistsugune organism kui seda kontserti orkester ja seda eelkõige repertuaari spetsiifilise iseloomu tõttu ja samuti ka oma töö iseloomu tõttu. Ooperiteatris valmistatakse asja kaunis põhjalikult ja kaunis pikale perioodi jooksul ette ja siis tuleb neid see järgi võib-olla mitmegi hooaja jooksul küllaltki ilma proovita järjest mängina kontsertorkestri, et seevastu valmistavad iganes tal uue kava ette mängitakse seal siis mingisugusel kontserdipäeval, olgu see siis neljapäev või reede kombel mängitakse ükskord või kaks korda kätte ja järgmisel nädalal on jälle uus kavanite spetsiifika täiesti isesugune. Sellest tingivalt on ka Estonia ooperiteatri orkestri nägu, kelle teistsugune ja missugune see on. Sõbralik. Arvas kui väga sõbralik ja, ja professionaalne. Professionaalsed muusikud on palgad kahtlemata. Te olete teatris olnud 10 aastat mis on olnud need tööd, mis on teile eriliselt millegi tõttu hinge jäänud sellest 10-st aastast, mis nüüd on selja taha jäänud Niisugused, eks need 10 aastat olid aastad 95 kuni 95 minu jaoks on vahepeal nii palju kihistus, ei tulnud nagu hakkama mõtlema, mis seal siis toimusid? Ma retrospektiivis vast olen õnnelikum kahe koostööprojekti ele, mida õnnestes koos karv litsentsi Laariuga teha. Need olid siis spetsiinile poeemi väljatoomine kus ma tegin suurem osa tööst ja siis tuli tallu ja näitas, kuidas see asi taanlase käes käib. Teine töö oli Verdi Don Carlos. Elasime väga pikka kirjavahetust, lehekülgede pikkust mul niisugused numbrid võtmiseks, et mitte võtta, sest et teatavasti on väga pikk Cooper ja ja me üritasime saada kompaktsemaks. Lõpuks ikkagi Karla suutis mind veenda, mängime ikka kõik niimoodi, nagu neil on, aga võtame lühema variandi lihtsalt sellest nelja vaatuse sinna. Nii see asi siis läks. Itaalia ooper, see on üks huvitav žanr, seda me peame oopereid, kõike terrigeerima, sellest lihtsalt möödapääsemist, sest et mis meil on ooperis, kui me mõtleme tavalisele inimesele ooperis, ta mõtleb Verdi teatavasti mõni teine mõtleb võib-olla Putšiini, aga enam kui keegi nimetab küsimusele, mis on ooper vastuseks Wagner siis kahtlemata on tal õigus, aga oleks äärmiselt ebareeglipärane, vale vastus. See on, nagu Eesti inimese käest küsitakse, nimetagem Muhu vili ja tavaline vastus on õun, sest et see oleks reegel nagu keegi ütleb, puuviljaks banaan, siis statistiliselt paneb küsitluse korraldajad kergelt kulmu kergitama. Pri tegemisel mitte itaallase poolt on alati omad nipid ja ega me ei saagi loomulikult pretendeerida sellele, et me teeme seda niimoodi, nagu itaallased teevad. Muusika on retooriline kunst natukene ka ja seotud väga palju kõne rütmi ja temperamendiga. Ma usun, et Carlo andis mulle väga palju sisemist veendumust juurde teha neid asju, mida ma tänapäeval teen sellest saamis niimoodi, nagu ma teen. Ja sellele ma kangesti omil. Viimasel ajal oleme tähele pannud kultuuriinimeste intervjuudest seda, et väga paljud juhid võrdlevad oma tööd auväärselt dirigendi ka et vaat, dirigent ikkagi on see, kes selle faktuuri aabitsat helisema paneb, kõike läbi näeb ja juhib ja juhatab. Sügisel oli Pärnus isegi juhtimiskonverents äriinimestele. Selle juhtimiskonverentsi läbivaks ideeks oli dirigenditöö nüüd Arvo Volmer, kui te alustate sügisel suure teatri rahvusteatri loomingulise juhi tööga siis on see Seal on selline, et kõik protsessid, kui sa tahad, et nad käima läheksid, siis tuleb arvestada ilmselt sellega, et see võtab kõik aega. Kui palju ta praegu ette mõtlete oma tööde planeerimisel, millises aastas umbes nagu olete. Kuna lähenemas on Estonia teatri vers Eesti kutselise teatri põhiliselt ongi Estonia natuke Vanemuine ka ongi kogu eesti teatri 100 aastane ajalugu. 2006. aastal on lähenemas siis 100 aastane tähtpäev siis kahtlemata meie praeguses planeerimisessiooniks teatud nurgakivi, millest me katsume oma töid ja tegemisi nii-öelda tagantpoolt ettepoole vaadata. Oleme teinud väikseid mõtte ekskursse aastani 2013, kui Estonia teatrimaja kasutusele võtmisest möödub 100 aastat ja natukene mänginud mõningaste mõtetega, mis sellel puhul peaks siis siin etendama ja kuidas see võiks välja näha? See tähendaks, me kavatseme 2013. aastal teatrit juhtivate inimeste eest praegu ära otsustada ja seda kindlasti mitte, aga aga kui me tahaksime näiteks aastaks 2013 valmis saada Ada vastava kaaluga, vaja võib-olla mingisuguse põnevuse tõesti hea sisuga ooperit, uut tellitud ooperit võib-olla eesti heliloojalt, aga võib olla ka mõnelt muult heliloojalt, siis minu meelest täpselt praegu õiges rütmis töötamas hakata leidma lainest, mille sisuline ooper võiks olla. Jaa vaatame, kes võiks selle pretist olla ja liigutama ennast selles suunas, et kas see on siis mõni eesti helilooja või on seal mõni muu helilooja, kellelt see ooper siis tellitakse ja eestlasi vaikselt mõtlema selle peale, et ooperi kirjutamine on väga suur töö ja eluajal tavaliselt kulub selle peale mitu aastat. Aga kas tal on vahel mitu aastat elada ka, ütleme, ooperitellimuse finantseerimine, suurim projekt ja osad inimesed, kes nende küsimustega tegelevad, peavad õige varakult hakkama, neid vahendeid akumuleerunud saaks toimima? Planeerimine käib väga mitmes kontsentrilised ringid on olemas suuremad ringid ja selle sisse mahuvad väiksemad ringid ja ütleme hetkel kõige suurem peavalu seotud järgmise hooajaga. Nii imelik kui see ka ei ole, et seal on väga suured, pikaajalised plaanid tehtud, aga järgmise hooaja koha pealt on veel täppis-lahti kirjutamine täiesti tegemata. Suur mure on seotud sellega, et millal me saame kätte. Ta kasvatas järgmisel sügisel teatrimaja. Alguses lubati poole novembri paiku, tundub, et seoses vana maja ootamatust tagasi tähtaeg mõnevõrra võib lükkuda niiet ei julge lubada enne detsembri algust ja seoses sellega, kuna veel mitmed asjad on planeeritud eelmisel juhtkonnal, tuba selles eelnevas perioodi tuleb neid hakata praegu natukene nihutama. Ja kokkulepped inimestega tuleb ringi vaadata lavastajatega. Nii et sellega seoses on väga palju tegemist praegu kõige pisema ringi täpselt paika saamisega. Jah, kas kevadel või suvel läheb ju lava suuremaks ehitamiseks. Kuidas on, et lava lisaruumid kasvavad nagu õue poole välja? Ja kevadel algav töö on tõesti väga suuremahuline, publiku jaoks peaks ta olema ka väga märgatav. Sest et kõige olulisem on poe nagu mõtlema teatriovski kõige olulisem siiski on meie kuulajad ja vaatajad, et neil hea oleks, mõnus peaks saama ka publiku poolt Pole ruumid remonditud ja nii tegijate poolt vaadatuna tõesti kõige olulisemaks, mis ka publikule peaks palju rõõmu juurde pakkuma, mõnu juurde andma. Orkestriaugu vajalik korrastamine, teeme kütmise, loodame et selle orkestriaugu esimese serva sügavamaks saaksid, dirigent ei oleks nii nagu tüütu võõrast televiisorivahetaja ees kuskil poolit kehast augu ees vaadet varjamas saaks sealt natuke sügavam. Ma tahaks selle esimese orkestri jaagu tagumised otsad ka ühtlustada, sellel orkestrid paigutus muutus mõjusamaksjat. Puhkpillimängijad pääseksid ehk lava serval sealt välja. Osades orkestri mängijatel on ebainimlikud, töötingimused kui pead mängima kuskil kaks meetrit kõrges ruumis, katus on pea kohal, on täiesti väljakannatamatu ja töötaja ette, et Euroopa liidus on selle kohta olemas vastavad direktiivid, mis lihtsalt ei ei luba sellise tasemega kohtades tööd üldse teha, nii et loodetavasti saame ka selle asjanduse korda. Ja siis peaks paranema orkestri kõla kompaktsus saali poole peal ja loodetavasti ka kui mängutingimused paranematja tööd tegemine muutub meeldivamaks, siis kindlasti on seega väikese nüansiorkestri juurde. Lisaruumide väljaehitamine on äärmiselt suur tegevus ja äärmiselt palju ootamatusi täis teatavasti lavakast on teatrite konstruktsioonides olulisemaid ja suuremaid asju ja on ette võtta lammutustöid, tuleb teha äärmise ettevaatusega. Teatri taastamine peale sõda toimus kaunis kiiresti ja küllaltki suur osa töid tehti talve ajal külmunud maa peale ja nii edasi ja selle tõttu on tema põhikonstruktsioonides ootamatuid asju vastu tulnud ka seniste remonditööde käigus, näiteks nagu mingisugune seinal lihtsalt õhus. Ilmselt laoti külmunud maa peale ja pärast aastate käigus soojenes muidugi maja all ülesse ja väikeste nihetega kadus seinalt härra ehtsat, et ehitada siis kuidas seisab õhus olla, mispärast hiljem korruseid kõrgemal peab kandma, lagesid isegi vaatasid, mõtlesid peast ausõna peal asju on siin mõningaid enne sarnaseid välja tulnud, nii et võib juhtuda, et on tarvis töö käigus midagi tugevdada. Konstruktiivseid elemente ei saa täita mõne loodame tõesti, et lavaga tavaliselt trummid suurenevad sest näiteks praegusel hetkel lavale pääsemine on päris keeruline tegevus ja selle tõttu järgmistel juhtidel suurte massistseenide puhul lavalt ära pääsemine, sinna pääsemine on siukseid võimatu õigeaegselt. Loodame, et see avardab mõnevõrra väljendusvahendite võimalusi neil teatris ka. Võib-olla õnnestub ka ja lukuaugu efekti kübekene vähendada. See ei saa küll palju olema, aga kui me saaksime lava avaus ka 70 sentimeetrit, mis kuuldavasti maximum suurendada, siis avaneb juba mõnevõrra Trumpilt ka sellega seal lava peal toimub, sest ei saa salata, sellel ajal, kui see teater ehitati, ehitati sellega avaus sellisena ja ja mõnikord jääb Realis istudes küll selline efekt nagu vaataks läbi lukuaugu, mis kõrvaltoas toimub. Rodrigo Maarja Verdi ooperis Don Carlo esita baarisaal Eesti riikliku sümfooniaorkestrit, juhatab Arvo Volmer. Ma tahaksin tulla repertuaaripoliitika juurde tagasi selles mõttes, et meil on olnud siin aastad ja, ja meil on olnud sellised aastat, kus on olnud nii Bergoleesikuidonitseid kui Mozart kui Verdi kui Putšiini kui mõni eesti helilooja. Aga nüüd see läinud sügis tekitas sellise Wagneri igatsuse peale et kui kontserdihooaeg algas Wagneri ooperi kontsertettekandega, mis oli suurepäraselt esitatud nii Tartus, Tallinnas kui Pärnus siis tekkis ka Wagneri igatsus. Loomulikult on ka siin kohe küsimus, et kust võtame nüüd Wagneri lauljad. Räägitakse niimoodi tegelikult laulmine muidugi üks ja sama aja Admerorkestratsioon on mõnevõrra tihedam, viltu ollakse harjunud rääkima Aaroni häältest, niisuguseid eriti tugevad hääled ja noh, ma ütleks rohkem, küsimus on stiilist saksa muusika interpreteerimisel ja ta enamasti intelliteerimisele Nomad stiililiselt vahet ja need, kes on maailmas tuntud kui suurepäraselt juhtivad lauljad ja parimad lauljad on võrdse eduga laulnud nii kaasa 20 siis kui kaverdiskoiga potsiinis ja ja selle tõttu võib ütleme, taandada Wagneri Verdi lauljate küsimuse piiratuse küsimuseni kes tahab ennast piirata mingisuguse asjaga või võib seda ju vabatahtlikult ise teha. Kahtlemata on muidugi kõikide kusnikute elus asju, mis tulevad paremini kui teised asjad, aga noh, see selleks laagrimuusika esitamiseks on Eestis päris mitmeid võimekaid lauljaid olemas väga mitmetesse riikidesse. Ei saa salata, et neil on ka mõningates riikides praegu vähem hetkel selliseid jõulisi isiksusi, noh, see on väikese rahva asi, et ükskord heldusega antud vasakule ja teinekord paremale ja see tõenäosus, et mida inimestele annetan, jagatud, see on iga rahva hulgas samasugune kui sadu miljoneid inimesi, siis küllap leidub sealt nii sopranit, metsosopranit, basse kui ka tenoreid. Ennast intrigeerinud, kui Estonia ja dirigenditöökoht vastu sai võetud, siis küsimused ajakirjanduses, mis ma kavatsen teha, eks me seal ka, mis sinna endiselt sellele, et mõningad Wagneri kalduvused mul olemas ja reaalsete võimaluste piirides vaatasime ka seda kindlasti siin ellu viia, ma ei julge lubada küll Haagneri lavastust Kaarsetestana afissile, sest et nüüd võimaluste ja tingimuste vaheline suhte küsimus kindlasti mõne projekti nende aastate jooksul ja ja nimetusena mind ennast praegusel hetkel nii esmajärjekorras huvitab reformi ooper Tristan ja Isolde. Ja selle meedia kindlasti mingil hetkel teeme, sest et nii nagu ka lubasin, huvitavat mitmed niuksed, pöördelised punktid ja ma arvan, et seda oleks ka päris põnev näidata vaatajatele, et ooperis on mitmeid huvitavaid momente ooperiajaloos. Näiteks ooperi tekkimine on äärmiselt huvitav moment ja selle tekkimise juures viibiseks ealisemaid muusikuid andis palju sellesse saamise Claudimonte, Verdi, kelle loomingut ooperis on siis minu teada Eestis, sest keegi ei ole veel katsetanud, lavale tuua, see on seotud väga suurte, igasuguste stiililiste kui ka ütleme, lihtsalt tehniliste instrumentide puhul probleemidega ja, ja see on siin praegu meil uurimisel, kuidas, kas seda tööd teda saaks. Kluk oleks järgmine, keda tuleks kindlasti mainida ajaloolist tehaatori reformide ellu viia. Ka väga problemaatiline muidugi, aga see huvitav probleemid ja nende lahendamine seal on ju iseenesest peakski olema see, mis inimese elu põnevaks teeb. Siis võib-olla järgmise, see on muidugi Joseph Biden, ma ei teagi, mitme ooperi, kuna neid on kümneid kümneid neilgi Wolfgang Amadeus Mozart keskel on pidevalt repertuaaris on äärmiselt olulised erinevad loomulikult ooperi arenemisel. Hayden äkki leiab ka tee üle hulga aja Estonia teatri lavale mõni nimetusena siis just seesama Wagner, kes on väga suure pöörde teinud ja mõjutanud kogu lavamuusika arengut enda ümber enda järgi, kaasa arvatud rekordit, sealhulgas. Nii et ma arvan, teda oleks kindlasti põnev näha. No see on lausa vapustav ootus-klokk. Haydn, Mozart, Verdi, Wagner. Ma arvan, et nii head hinnangut Rahvusooper Estonia vokaalsele ja instrumentaarsele kaadrile ei olegi nagu viimastel aegadel intervjuudes kuulnud. See tähendab, et kui dirigent mõtleb, kui dirigent ja loominguline juht mõtleb repertuaarile siis ta mõtleb loomulikult mitte ainult iseenda huvidele, vaid ka sellele, missugune materjal temaga seal on foolida. Sellest teie loetelust. Ma loen välja väga positiivset suhtumist sellesse materjali, mis on teie otsene kontakt rahvusooper Estonia solistide ja orkestriga. Ma arvan, et Eestis on praegu väga hea aeg. Meil on mõned head lauljad, aga meil oli nagu minule tundub hästi palju huvitavaid noori ja häid materjale. Sedasama ütles ka muusikaakadeemia lauluosakonna juhtimise üle võtnud soome bass Jaakko rühenen. Suurepäraselt, materjali palju meil Soomes ei ole, nii palju materjali? Ei oska võrrelda, ma ei tea, missugust materjali on Soomes nii palju neid kuulanud, ei ole neid noori, olen seal, kuula mida, millest, seal on ka väga huvitavaid hääli, väga palju noori, laulja areng, lubavast materjalist, suure solistini on pikk tee, mis kestab kindlasti rohkem kui 10 aastat. Teet suudavad lubavatest lõpuni edukalt käia vaid väga, väga vähesed. Sel teel on palju käendusite kulusid ja nii mõnigi väsib lendavat uppi. Ei ole lihtne otsus või soovisid, vähemasti kõikidele nendele, kes tahavad seda teed käia enda niisugune väikene vihje, et hakake julgelt peale ja ooperiteater teeb omalt poolt kõik selle, et midagi sellele teele. Ma saan aidata seal käijaid. Me mäletame kõik, lausa õnnistatud 70.-te aastate lõpu kaheksandast algust. Estonia teatris oli selline solistide võiks öelda kahurvägiaval välja panna ja igas hääleliigis, et mitte kedagi solvata. Ma ei hakka üldse nimesid nimetama või vahest, kui kedagi nimetada, siis võid nimetada kelle suhtes keegi kadedust enam ei saa tunda juba maestro Hendrik Krumm või Tiit kuusikut näiteks. Sellist olukorda loomulikult praegu ei ole ja meil ei ole kõikidesse riikidesse õistumite praegu panna välja omale esindajaid. Küll aga, nagu ma ütlesin, et meil on väga palju materjali. Ja loodetavasti on sellelt mõningad ja aastate pärast teine, kui me viie aasta pärast võime Regatta uusi lauljaid, neli, viis, kuus tükki, kes seal muusikalisel tasemel laulavad peaosi loodetavasti juba suuremates ooperites. Sest ma arvan, et ma olen oma tööga väga hästi hakkama saanud. Loomulikult naerab professionaalsus kõik nii laulmises kui mängimises. Aga kuidas te hindaksite, mis on vaheooperiteatril maailmakuulsal, näiteks ja rahvusooperil? Professionaalsuse järgi valitakse kaadrit mõlemal pool. Siin mitte mingisugust vahet ei ole, vahe on, kus me elame ja kui palju on sellel ühiskonnal huvi selle vastu, mis kultuurisfäärist toimub ja väiksemates kohtades on väiksemad teatrid ja suuremates kohtades on suuremat teatrit ja Tallinn on üsna väike koht. Ega siin mingisugust muud vahet ei olegi. Kui toimub laulmine või ettemängimine, siis valitakse kandidaatide hulgast välja ikka paremad. Üks selline küsimus on aastaid õhus olnud raadio inimesel, kes teeb saateid. See on see, et ega meil ei ole raadiost saadet tehes kvaliteetset salvestust, nagu võtta lähiaastate ooperihäältest. Missuguseid muutusi võiks lähitulek nagu tuua? Väga hea on see, et rahvusooper mõningaid etendusi on hakanud otsepildis interneti vahendusel maailma saatma. See on andnud tõuke kogu helitehnika videotehnikaviimiseks kõrgele tasemele ja kindlasti on see pildi ja heliülesvõtmise võimalus kasutatav mitmes eri vormis. Loodetavasti Raadio ja televisioon saavad sealt oma klipid kätte, kui seda tarvis on. Mis puudutab regulaator, kesse salvestustesse, et neid nii-öelda müügile paisata, siis sõltub meie sellistest võimalustest või ütleme, mitte võimalustest nagu parasjagu Majas on väljapaistvad kunstnikke, kui on väljapaistvalt kunstnikud, keda rahvas tahab osta, siis küll saavad ka salvestatud CD-plaadid ja nii edasi, kui neid hetkel ei ole, siis ega vägisi ei hakka säästikulises järjekorras soliste salvestama keegi sellepärast et selle jaoks kahjuks lihtsalt tänapäeva majanduse ruumis võimalusi ja ei ole ka mitte mingisugust huvi, et lihtsalt arhiivsed salvestused peaksid etenduste tasanditelt kätte saada, ma küll ja, ja ma usun, et need lauljad, kes tahavad sooloplaati teha, nemad saavutavad selle tasemed, nad seda tegema peavad, siis nad selle ka saavad tehtud. Ma tänan väga, Arvo Volmer tänase väga huvitava intervjuu eest ja mina küll jään väga põnevil ootama Rahvusooper Estonia uusi hooaegu sesse. Tsaarivalik, mida tänases saates kuulsime, on väga mitmekesine, väga ootusrikas ja väga põnev. Saatejuht Ene Pilliroog küsib. Missugune on teie uusaastasoov Arvo Volmer nii Rahvusooper Estonia kollektiivile kui ka klassikaraadiokuulajatele. Raadiokuulajatele saaks soovida rõõmsat aastavahetust ja innukust rõõmsat meelt, hinge, avarust. Rahvusooperi töötajatele tahaks soovida palju rohkem uuel aastal ja järgnevatel aastatel ka selleks, et see saaks vääriliselt tasustatud. Mida inimesed siin teevad? Tänan väga, Arvo Volmer. Bukese Käsmu. Lõpuosa tšakovotsiini ooperi Durandot kontsertettekandest aastast 1995 juhatab Arvo Volmer.