Naftavarude peatset lõppemist arvestades käivad tööd kõiksuguste alternatiivkütuste juurutamisega all. Enamik neist on praktilisest rakendusest aga ikka veel üsna kaugel. Seevastu piiritus, täpsemalt etanool, tõotas päästeteed. Esiteks on seda lihtne saada tööstuslikke tehnoloogiaid tuntakse väga ammu. Teiseks on näiteks Brasiilias autokütusena juba aastaid kasutatud ja seega ka kogemused olemas. Euroopas rutatigi etanooli propageeriva ja võeti vastu isegi otsuseid, mis kohustasid teatud osa müüdavast fossiilkütusest piiritusega asendama. Ent siis selgus ühtäkki, et piiritusekeskkonnasõbralikkus pole muud kui valelik roheline propaganda. Teoreetiliselt võib piiritus saada mis tahes orgaanikast, praktiliselt aga toodetakse enamik sellest toiduainetest suhkruostja maisist. Toiduainete hinnad loomulikult seetõttu tõusevad. Uute istanduste tarvis raiutakse maha vihmametsi ning piirituse üle ookeani vedamiseks kulutatakse ikkagi tohutult fossiilkütust. Tagatipuks selgus, et paljud autod ei talu isegi kümneprotsendise etanooli lisandiga kütusesegu. Ühesõnaga täielik katastroof. Põhimõtteliselt võiks piiritust teha kasvõi põhust, aga selleks pole olemas tööstuslikku tehnoloogiat. Hiljutiste uudiste valguses aga võib küsida, kas seda üldse vajatakse. Nimelt valmis Saksamaa idaosas Faibergis maailma esimene sünteetilise diislikütusetehas mis kasutab toora lainena biomassi biomassina mõeldakse põhiliselt kas puidujäätmeid või ka terveid taimi ning mingi väikese katseseadmega vaid esimese tööstusliku tootmisega. Seitsmeteistkümnendal aprillil toimunud sündmus oli sellise kaaluga, et seda pidas teiste tähtsate majandus ja poliitikategelaste hulgas vajalikuks külastada isegi Saksamaa liidukantsler Angela. Erinevalt paljudest senistest tehnoloogiatest suudab Fribergi tehase ära kasutada kogu taimse biomassi mitte ainult teatud osa. Esialgu kasutatakse selleks hakkpuitu ja puidutööstuse tootmisjääke, aga põhimõtteliselt suudab tehase põhus diislikütust valmistada. Uuringute kohaselt on Saksamaal praeguse seisuga võimalik katta 20 protsenti kütusevajadusest koha peal saadava biomassiga. Perspektiivis võib see osakaal tõusta isegi kolmandik kuni Fribergi tehas hakkab tootma niinimetatud teise põlvkonna biokütust, mida tähistatakse ka lühendiga veel vastu Liquid. Tegu on mitmeastmelise protsessiga, kus biomassist sünteesitakse kõigepealt gaas ning sellest omakorda vedelkütus. Teine pool sellest protsessist on juba tööstuslikult kasutusel. Maagaasi baasil valmistatud sünteetilist diislikütust. Kasutatakse näiteks audijate soo diiselmootoriga võidusõiduautodes. Põhimõtteliselt on tegemist nii-öelda disaineri kütusega, millele saab anda vajadustele vastavaid omadusi. Sünteetiline diislikütus põleb fossiilsega võrreldes palju puhtamalt süsihappegaasi paisatakse atmosfääri. Mõeldud on siis kogu tootmistsüklit kuni 10 korda vähem. Peedeeell praktiliselt ei sisaldanud väävlit, aromaatseid ühendeid kui tavalisi saasteaineid. Gaasi, lämmastikoksiidi, süsivesinike ja tahma tekib oluliselt vähem. Petelli võib kasutada kõigis praegustes diiselmootorites nii puhtalt kui ka tavalise diislikütusega mis tahes vahekorras segatult ning ilma mingite ümber ehitusteta. Petelli tootmise negatiivsetest külgedest pressiteadetes loomulikult ei räägita, aga eks see paistab hiljem. Näiteks pole silbiga mainitud selle kütuse hinda aga investeeringute suurust esialgset väikest tootmismahtu arvestades ei saa sünteetiline diislikütus olla. Rohelised igatahes juba protesteerivad tehase vastu, sest nende väitel mõjutab see ikkagi toiduainete tootmist. Ilmselt niiet põldudel hakatakse vilja asemel hoopis kiiresti kasvavat võsa kultiveerima. Muidu arvestuste kohaselt saab ühest hektarist võsast kolm korda rohkem biokütust kui ühest hektarist rapsist. Fribergi tehase tootmismahuks on ette nähtud 18 miljonit liitrit sünteetilist diislikütust aastas ning selleks vajatakse umbes 65000 tonni puidujäätmeid. Tootmisvõimsus paistab päris suur, kuid kui vaadata, et sellest piisab 15000 auto aastase kütusevajaduse katmiseks, tundub see tilgana Oceani. Saksamaal vurab ringi ligikaudu 40 miljonit sõiduautot ning 15000 sellest moodustab ikkagi vaid 0,04 protsenti. Ning kuskilt tuleb ju alustada ja keegi polegi Bergi tehast lõppeesmärgiks pidanud. Selle omanikfirma Horeninda stress peab plaani hoopis mastaapsemalt 270 miljoni liitrise tootmisvõimsusega biokütusetehase ehitamiseks. Ise tuleb treibergi tehas käivitada ning see pole sugugi lihtne kiiresti lahendatav ülesanne, sest tootmisprotsessi äärmiselt keeruline. Tehas koosneb 26-st suuremast üksusest, mis omakorda jagunevad 113-ks alamsüsteemiks. Kogu tootmisprotsessi käivitamiseks tuleb teha 1200 operatsiooni ning arvestuste kohaselt kulub selleks kaheksa kuni 12 kuud. Tehases töötab umbes 70 inimest ning sellesse investeeriti ligikaudu 100 miljonit eurot ehk 1,6 miljardit krooni. Horeni osanikeks on teiste hulgas autofirma Daimler ja Volkswagen. Kütusefirma Shell, kes ostab ära kogu valmistoodangu. Nagu öeldud, on Fribergi tehas aga alles tööstusliku tootmise esimene pääsuke. Kui see oma elujõulisest suudab tõestada, võidakse juba tuleval aastal teha otsus suure tehase ehitamiseks. Esimene toodang võiks sealt tulla aastal 2012 või 2013. Oreni bossid. Tombleidsi sõnul loob see muu hulgas majanduspoliitikat, mis lubaks teise põlvkonna biokütustel turul konkurentsivõimeliseks saada.