Detsembri keskpaiku etendus rahvusooperis Estonia kaks Chepe Verdi ooperit Travjaata, kus Alfredo rollis laulis Johan Tralla. See on selline rõõmus sündmussaalid olid meil täis, ega siia ei olnud üldse kerge saada sisse mitte. Seda enam, et Juhan Tralla on nüüd see noor inimene, kes sõna kaunis mõttes Eestist otse Euroopasse hüppas. Ja seepärast me tänaseid jutuajamisi siin rahvusooperis Estonia. Räägime Juhan Tralla, pagaa külalissolistide garderoobis. Selline peen kaunis koht. Tere tulemast saatesse, Johan Tralla. Tere. Kuidas koopasse minek oli, räägime sellest kõigepealt. Noh, see hakkas nii, et ma läksingi õppima. Ma läksin Viini muusikaülikooli laulmist õppima, olin seal kaks aastat üliõpilane, siis käisin folks ooperis ette laulmas, mind võeti tööle. Volksoper oligi siis minu esimene töökoht. Eks nad olid muga seal hädas, sest ma olin väga saamatu ja, ja ei osanud istuda ega astuda, aga ma olen väga õnnelik, et mul oli võimalik sellises majas ma esimesed sammud teha. Ja pärast kolmeaastast tööd seal tuli pakkumine saksa rahvusteatrist vaimarist. Kus ma siis praegu töötan? Aga ega's õppima minek kah niisama lihtne ei ole. Loomulikult, et peab olema hääl ja anne, aga mis veel? Ma ei tea, kas see oli nii raske ka ei ole, ma arvan, et kõige suurem probleem on see, et raha kipub vähe olema ja seal küll nüüd minust kõik juba natuke kaugel need probleemid võib-olla, sest ma ise ju teeninbum mitmed aastad, aga aga minu meelest Eestis tuleks siiski mõelda natukene süsteemsemalt, kuidas korraldada noorte andekamate inimeste välismaal õppimist, finantseerimist, et võib-olla teha mingisugused sellised stipendiumid, millele saab konkureerida ja mida ei ole nii palju, aga mis katavad siiski need õppekulud mõne aasta jooksul, et noh, minu meelest on see probleem õhus, et inimesed on hädas oma õpingute finantseerimisega väliselt. Jah, aga ikkagi, kas siin oli ka kellelegi hea käsi mängus või lihtsalt hea õnn selles mõttes, et olite õigel ajal õiges kohas seda asja otsustama või lihtsalt noore inimese meeletu julgus ja ettevõtlikkus. Nojah, minu probleem oli ka see, et mul olid võõrkeeled väga kehvad ja kuigi ma koolis õppisin saksa keelt, aga äkki me hakkasime seda Viinis ja kõik see stress muidugi esimesel aastal oli väga suur, kaotasin hästi palju juhuseid, esimesena lihtsa stressist ja pingest. Aga ma arvan seda, et praegu tegelikult see välismaale õppima minek ei ole enam mingi imeasi, seda teavad hästi paljud ja Eesti Muusikaakadeemia ju ka väga soodustatud kõikvõimalikke vahetusvõimalusi on juba tegelikult see generatsioon, kes läks hästi palju õppima ja sain julgust teistelt. Aga see õppima minek, meil siin räägitakse niiviisi, et katsed ja kõiksuguseid ja umbes 100 või 150000 ühele kohale. Kuidas nüüd see tegelikult oli? No viin on muidugi selline koht, kuhu joostakse kokku, see on selge, et need numbrid on seal hirmuäratavad küll ma ei mäleta, tõesti mitmed sajad meid seal kandideerisid ja mingi kümmekond võeti vist. Aga noh, samas tegelikult kui hakkad vaatama, milline see kontingent on, siis sealt pooled ei kõlba üldse kuskile ja noh, nagu see ikka on, kui sul ikka hääl on, siis võetakse vastu ja teine asi on see, et ega siis see suur linn ja suur kool ei garanteeri veel tegelikult mingit head vokaalkooli. Et seal peab olema väga ettevaatlik ja särgi. Ma olen mõelnud, et kui naljakas on see, et Baltikumi, siis Leedu ja Läti eeskätt Eesti lauljad juba on Euroopas lava tunnustatud, mõtleme selliseid nimesid nagu geoleta Urmana või eelist silins või? Neid on meil mitmeid teisi, kes laulavad väga suurtes majades ja väga suure eduga. Tegelikult pandi seal väga imeks mikspärast, ma eestist tulin õppima Viini. Sest et tegelikult, kui me vaatame Saksa-Austria trennis siis laulavad välismaalast sakslased ja austerlased üldised, reeglina üsna kehvad. Ja siis me tegime raevu vaimaris, mis on lõppude lõpuks oma nimetused saksa rahvusteater. Me tegime Wagneri lendavad hollandlaste ja ainult üks sakslane oli, kes tegi, ise tegi seda Mariid, teises vaatuses on niisugune väike rollikene, kõik ülejäänud olid Hollandanuli ameeriklane, aegsed inglased, jaapanlased, mina, eestlane, tegelikult Saksamaal eriti nagu laulmist ei õpita. Omamoodi õpetlik, õnnelik ja kurb lugu ka, kui see niiviisi on, mida see võiks näiteks mingil hetkel ka siin rahvusooper Estonia solistide muusikutele tähendada? Ei oska öelda, ma arvan, et eesti lauljatel tegelikult ju läheb praegu aina paremini ja ega siis mina kaugelt kõige edukam meist, kes me välismaal oleme. Aga ma arvan seda, et seda välismaal töötamist ei tohi mingil juhul iseenesest nagu väärtustada millekski eriliseks, on suurepäraseid muusikuid ja lauljaid, kes töötavad siin ja jumal tänatud, see on meie rahvusooperis ühe Euroopa riigi pealinn siin ja töötada siin sellise, mitte midagi halba, vastupidi, seal auväärne. Aga lihtsalt. Ma ise tunnen, et see minu arengule minule kui noorele inimesele mõjub praegu hästi, et ma pean seda rasket, välismaalase elu elama, see on lihtsalt igaühe enda äratundmise asi. Kui see maailmas tänapäeval nii on need tõesti igast ilmanurgast muusikud võivad kokku sõita ja konkureerida, jaga tööd, saada, teatrisse, saada nii, et ühes saksa teatris vaid tõesti üks sakslane ainult laulda, kõik muud on nagu mujalt siis ühteviisi, millest see kõneleb, mis rahvused on nagu siis selles mõttes Saksamaa muusikateatrisse kokku nagu sulandumas ja sulandunud. Et missugune on selline maailma muusikapilt praegu maade mõttes, mis nagu teatritesse Euroopas kokku tulnud on konkureerima. Maailma mastaabis Ma ei oska väga kaasa rääkida, ma saan ikkagi rääkida Austriasse, Saksamaast, mida ma rohkem tunne. Aga eks see üldine pilt ooperilauljate osas on see, et väga palju domineerivad ameeriklased, sest Ameerikas on väga laulu pool ja ka Ladina-Ameerikas mitte ainult USAs. Aga väga vähe ooperimaja suhteliselt väga vähe. Kui võrdleme Saksamaaga, siis Saksamaal on tegelikult Kohti lauljatel hästi palju. Ja selle tõttu ameeriklased nagu uputavad Euroopa teatreid ja nad on väga head. Ja nad on väga distsiplineeritud ja nad on väga meeldivad kolleegid ja nendega on väga raske konkureerida. Muidugi venelased, ütleme, kogu see idablokk muutub üha üha tähtsamaks ja tähtsamaks. Ja noh, loomulikult jaapanlased ja Hiina tõuseb ja nagu ikka me kõik teame, tahaks, kui ma ütlen siia vahemärkusena minu jaoks on väga huvitav kogemus praegu töötada endises DDR-is. Aimar on ju endine DDR. Et see on nagu see niinimetatud idablokk endine ja, ja kui ma seal kolleegidega räägin kohalikega või, või kes on terrori ajal karjääri teinud, siis näiteks Georg Ots või Mati Palm või Virgillus Noreicaveni meil siin teadnud, et inimesed on tegelikult idablokis väga-väga suured nimed ja staarid. Seda on huvitav tunne. Mis rolli teil praegu veebruaris on, mida te teete? No mind võeti tööle põhiliselt siis Mozarti üldiselt lüürilise repertuaari peale, mida ma ka ise tahtsid. Et ma tegin võluflööti, see oli minu esimene kevadel tuleb Mozarti röövimise väelist, kus ma tahan veel maanteed. Nüüd tegin Wagneri lendavas hollandlasest tüürimeest, mis on üks asi, mida ikka lüüriline tenor tegema peab. Vahepeal tuleb veel Putšiini Chanis kikinurgad. Ja see ongi esimene aasta. Aga minu meelest on see lausa väga suur rollide ballett, praegu. Ta on jah, suhteliselt kirju, aga, aga ei, ma arvan, et seda ei ole ka liiga palju, sellepärast et teinekord võib ka juhtuda, et tõmmatakse päris ribadeks, aga mul on tegelikult rollide arv ei ole nii väga suur, aga kuna kõik on uued ja on tarvis teha kahega neist ka laastus periood kaasa võluflööti ja rõõmsara helistama tükid, need lihtsalt tulevad taastusproovid siis tegelikult see töökoormus on päris suur. Kui te nii palju tööd olete saanud siis kas teil on selline tunne, et tegelikult, ega te nüüd tundmatu, seal ei olegi enam? Väga tuntud ka ei ole, ma olen ikkagi noor laulja ja teen tegelikult oma esimesi samme selles maailmas. Ja ma ei tahaks mingil juhul ennast kuidagimoodi maha teha, ka alahinnata, ma olen väga rahul sellega, kuidas mul läinud on ja mul on igal juhul selline tunne, et mul on tööd ja ma töötuks Kesk-Euroopas. Aga samas ma ei taha ennast ka mingil juhul siin kuidagi näidata kui mingitest Laari või mingit väga kallist lauljat, seda ma kindlasti ei ole. Praegu. Aga kuidas näiteks vaimari teatris antakse roll, kuidas see valimine toimub? No üldiselt on ta niimoodi, et see sellistes väiksemates teatrites on see trupp niimoodi komplekteeritud, et kui laulja võetakse tööle, siis on ka enam-vähem selge, mis rollides vallandada tööle võetakse. Ja lihtsalt see Monsorti ja ütleme senise lüürilise tenori koht oli nii tühi. Ja selle sellele kohale korraldati konkurss ja mind võeti tööle. Et neid ettelaulmisel mitmetel päevadel ja näidetel kümneid ja kümneid nagu ikka sellepärast et kõik tahavad tööd saada. Aga sellega, kui ma kirjutasin lepingu alla, siis lepingu juurde kuulus ka selline väike lisadokument, kus minul olid kirjas et see oli algusest peale selge, miks ma sinna läksin ja miks nad võtsid. Ma olen ikkagi uudishimulik, kui kümneid neid tahtjaid oli, tõesti, ei tea, no seekord, kui mina käisin, see oli üks neist päevadest, no siis oli meid kas mingi viis, kuus tenorit, kes olete laulsite, tõsi küll, kõik need väga head ei olnud, aga minu teada neid ettelaulmispäevi oli enne olnud juba kolm-neli tükki, tuli pärast veel vähemalt niimoodi põõsad räägiti. Ausalt öeldes mina juures, aga ma usun, et tööd tahetakse saada. Ja kui pikaks siis leping sõlmitakse. Lauljad ajamist huvitud aastasest lepingust, sest sa ei tea kunagi, mis pakkumised tulevad, nii, mina kindluse mõttes noh, teate, pakkus mulle kaheaastast lepingut, tema sellega võtsin, sest et ma tahtsin esiteks teatris korralikult sisse elada ja ma ei ole veel ja et ma peaksin kartma, et ma midagi maha maganud ja minule praegu kahasse lepiganseni puuduculasgigi tahab. Te olete tõesti noor ja teil on tõesti kenasti läinud. Selle pagaga elab ära, nii et ega ma ei kurda. Teie saate Saksamaal hakkama, me saime hakkama. Ja mida te sellest lubada saate, kas te saate lubada endale ka väljapaistvate laulu pedagoogide juures näiteks tunde või, või liikuda või? Et see, see häda on, et tegelikult minu õpetaja jäi Viini ja eks ma siis Viini vahet sõidan, nii tihti, kui ma saan. Ja see ei ole alati nii lihtne, sest et teatritöö on selline, et sealt on nädalaks näiteks ära saadav suhteliselt keeruline. Aga eks ma rahatan kuskilt leidma ja ennast tuleb edasi arendada. Ja kuidas need saksakeelse osa, ega ma väga keelte peale andekad ei ole seal üks selline vigane saksa keel, mida kõik lauljad enamasti räägivad mõni paremini, mõni halvemini, aga sellega saab hakkama. Kuidas Saksa ooperis lauldakse oopereid ma mõtlen originaalkeeltes või siis saksa keeles kõik? Ei ole kõik saksa keeles vaimarisemada nüüd enam-vähem niimoodi, et kui on nagu Buf ooperid, mängu ooperit siis tehakse sageli saksa keeles, aga no näiteks meil tuleb praegu Dianis kiki kus on siis nagu teatri juhtkonna poolt võetud otsus, et see läheb saksa keeles, kuna seal tõesti on hea, kui inimesed aru saavad, aga samas kaks nendest olulisemad aariat, lauretarjääri, nutsu Maarja on itaalia keeles, sest nad on nii tuntud numbrid omi pabiilov haarata, naljakas saksa keeles laulda. Aga no näiteks see vili, Tartus ma küll kaasa ei tee, mängitakse nii, et Crichatiivid on saksa keeles ja siis aariad ja muusikanumbrid on itaalia keeles, et see on hästi erinevalt, aga üldiselt ikka suuri oopereid mängitakse originaalkeeltes poeemi tuba, tuul ja selliseid Kas see rollide rida, mida te siin meile ette lugesite, on kõik tulnud nii-öelda värskelt koha peal õppida kui uued rollid? Või on olnud mingist ajahetkest midagi tagataskus kaasa võtta? Notamiinot maalin laulnud Domino oligi minu esimene suurem ooperiroll, laulsin seda Itaalias Lõuna-tirooli rahvusvahelt hoopis stuudios, veel üliõpilasena. Aga Ma ei ütleks, et see on väga suur pluss oli, sest nende vanade asjadega on alati nii, et et vanad vead tulevad tagasi. Ja selles mõttes stamiinaga ma vaevlesin proovidel palju ja, ja nüüd ma olen temaga mitmed etendused teinud ja viimane etendus, ma juba tundsin, et et see on nüüd juba enam-vähem nii, nagu mulle meeldib. Aga ülejäänud rollingi, kuues. Kui kiiresti uus roll maksab, olete vapper ja kiire õppija. Ei, ma ei õpi aeglaselt, jah, aga noh, üks asi on, saada need noodid ja sõnad selgeks, teine asi on, kuni ta istuma hakkab ja üks protsess, et selles mõttes tegelikult on elu näidanud nii, et et see roll saab kuskil viiendal, kuuendal etendusel enam-vähem nagu katusel. Kui tähtis Saksa ooperis on, ütleme ooperiteatris muusikateatris, sett, teatritegemise, pooled seal mänguline pool. Ta on väga tähtis ja ma tegelikult pean seda väga õigeks. Sest et üks selle ooperižanriga on ju üldiselt see oht, et ta nüüd ei tohiks mingi muuseumiks muutuda ning kujuneda ja ta peaks olema väga elus ja väga arenev ja selline loominguline ja saksa režiid. Teater on muidugi omaette mõiste, neist räägitakse igasugu õudusjutte, mis kõik saksa lavastuses seal toimuvad. Aga minule ausalt öeldes on aastatega meeldima hakanud ja ma teen seda hea meelega kaasa ja sellepärast, et sest ega enamasti ükski lavastaja ei lavastaja lihtsalt niisama, selleks et midagi hullumeelset välja mõelda, mingid absurdsed ole, vaid ta ikka tõepoolest üritab lavastada seda tükki lihtsalt kaasaegsete vahenditega ja kaasaegse keelega. See nõuab muidugi väga suure professiooniga tööd ja aega, et see kõik selgeks saab ja loomulikuks muutub, aga aga ma pean ütlema, et mu voodi naudin neid lavastusi. Pudistame neid õudusi, mis räägitakse, ma pole kuulnud. Eks seal lihtsalt ära nägema, no ma ei ole ju režiid õppinud ja ma ei oska eriti professionaalselt siin analüüsida midagi, aga aga ma arvan, et tänapäeval üha rohkem ja rohkem lähevad need kujundid lavastajaid kasutavad sellisteks abstraktset, eks ja, ja enam ei peeta nimega ajastust kinni ja väljendusvahendite arsenal on muutunud palju avaramaks ja peale selle tinglikult öeldes lavastusele lisandub alati tänapäeval lavastajapoolne väike kommentaar sellele loole, mida me mängime ja ja selle tõttu võib juhtuda, teinekord tehakse laval selliseid esmapilgul võib-olla kohatu. Neid asju aga tegelikult, kui asjasse süveneda, siis selgub, et me ikkagi mängime sedasama lugu, aga me lihtsalt võib-olla viitama mingitele liinidele, mis ühes sellises standardses justkui tüki truus lavastuses jääksid tähelepanuta. Nii et saksa teater ei ole justkui nagu akadeemiline modernsem, pigem. Aga võib-olla puistaksid nimesid, kellega te koos seal olete dirigendid ja lavastajad ja partnerid. Teised solistid. Kohe esimese nimega lüüa, nagu öeldakse, selles siis tegi oma elu esimese lavastuse väga lugupeetud ja tunnustatud sopran kuinist shows kes on nüüd tänaseks juba oma lauljaga ja äri enam-vähem ära teinud, aga on tõesti üks üks kõige nimetamaid oma kopraid Wagner ja dramaatiline Itaalia repertuaar. Ja ta otsustas siis nüüd lavastajana kätt proovida, laastas Hollandlast. Võib-olla mitte kõige õnnestunumalt, aga huvitav oli sellise suure isiksusega muidugi koostööd. Väga-väga toredad kolleegid ja minu meelest see vaimari teatri ooperitrupp on väga professionaalne ja väga tugev. Kuidas saksa rahvast teatris käib? Nad käivad väga erinevalt, vaim oli, on ju selline linn, mis on küll tegelikult elanike arvult, aga väike ma isegi ei tea, kui palju seal on, aga ta on ka hästi pisike linn. Aga, aga samas käib seal väga palju turiste. Eks ta siis nii on, et nädalavahetustel on maja täis ja siis teinekord, kui neljapäeval on etendust, siis jälle ei ole nii palju ja üldiselt käiakse küll. Kui tihti te peate laulma, kui paljudel etendusi nädalas on või kuu lõikes või kuidas see toimib? See on väga erinevalt, ma alguses oligi selles vaevased mulle etendus oli vähe, sest et olid ainult kogu aeg proovid ja proovid. Tegelikult etendusi veel ei olnud. Nüüd hakkab neid juurde tulema. Ma ei oskagi keskmiselt öelda, neid ikka on. Kas te olete saanud nüüd selle mõne aastaga nii palju kindlust, et kui oleks vaja mingil hetkel hüpata mingisse teise kuulsasse paika? Ei noh, ma arvan, see vaimar on mulle praegu päris ja noh, nagu öeldud, on väga väike linn, eksju, tal on küll väga kuulsusrikas ajalugu ja kultuurilugu on tegelikult hämmastavalt rikastavaimaris, aga ta ei ole mingil juhul selline noh, suur koht nagu viil või Berliin, et aga ma tunnen ennast seal hästi, sest see teater on nagu öeldud, heal professionaalsel tasemel ja mis selle teatri teeb. Väga hea, lisaks on muidugi orkester, sest et seal on vaimaristascapell, mis sa just 400 aastaseks, see on väga-väga hea orkestrile, orkestrile Saksamaa mängib seal teatrist. Ja vot see iseenesest annab kogu sellele ettevõtmisele teatava soliidsuse. Kuidas ta rollist välja tuleb, kuidas ta maha raputada, kuidas taastuta. Küsimuse mõte on, et mis siis peale teatrit ka teete? Hilpe raske ühel rumal näide ma siin Eestis löön oma emaga lahingut, sest mul on komme pärast etendust õlut juua, tema leiab, et see on kohutavalt halb, esitakse teeb paksuks ja teiseks on üldiselt ebatervislik. Aga need on sellised pisiasjad, mis, mis aitavad maandada ennast ja häälel taastuda. Et vot see oli lihtsalt piinlik teema, sellest läheks mööda ja ma eriti sportlik inimene just ei ole. Ei käiminega jooksmine kujuminega. No ma üritan ikka jala tööl käia, aga häda on selles, et ma elan praktiliselt teatri kõrval, ma lähen oma korteriuksest kuni teatri viis minutit. Et selles mõttes Viinis oli paremuselt, ma läksin pool tundi jala tööle, maid pritsi teha. Nagu ma aru saan, etendus lõpeb ja sellega lõpeb ka elurollis. No raske öelda, eks nende rollidega on nii, et kindlasti iga inimene võtab seda tööd erinevalt, aga alati kumab mingiks rolliks valmistunud, siis ma tegelikult üritan iseenda jaoks ikkagi väga selgeks mõelda, kes ma selline olen ja olin ja miks ma nii käitun ja ühesõnaga sellised pisiasjad, mis tegelikult iga inimese isiksusele. Et tegelikult see seal rolli loomine on üks äärmiselt huvitav protsess ja, ja mul on mõnes mõttes hea meel, et ma tegin folkse ooperis juba mõningaid ufo rolle ja selliseid nüüd võib-olla nii ainult printsid ja, ja mingid sellised kangelased igast rollist võtad endaga midagi kaasa ja seda on ikka väga raske. Jah, Eesti noor tenor Juhan Tralla istub siin Rahvusooper Estonia külalissolisti toas mis on nii mugavam kohapeal, et siit kohe üle koridori on lava ja nii nagu te kõik, olete tänast saadet kuulates võinud kindlaks teha, et jah, teatris käib etendus nagu pea iga õhtu, nii ka meie jutuajamise juurde, kindlasti on kuulda seda lavaelu tausta. Juhan Tralla, me ei ole rääkinud paljudest väga olulistest inimestest teie elus. Need on inimesed, kes teie muusikuteed on kujundanud. Me ei pruugiks hüpata nüüd lapsepõlve ja kuue, seitsme aastase poissi muusikalise elu juurde, aga kui me jälle vokaalsele lainele, siis kes on need inimesed siin Eestimaal, kes on need inimesed välismaal, kes seda häält on kujundanud ja koolitanud? No kõigepealt ma ütlen, vahe kommentaarina, kui te ütlete, et ma olen siin külalistega garderoobis ja ma olen siin majas bilansis, minul on endale see pööraselt naljakas, sest et ma arvan, et ma tunnen seda maja igat nurka paremini kui mõnigi oma solist. Et mul on hirmus naljakas jalata külalisena tulla, ma lapsena nii palju ringi jooksnud ja, ja ringi vaadanud. Teate, nii palju, kui on tulnud intervjuusid anda, siis alati olnud käinud ikka jutud Henri Krummist läbi ja, ja tõesti, et on üks inimene, kes on minu lapsepõlves hästi olulist rolli mänginud, lihtsalt oma suure isiksusega magusalt särav ja võimas laulja, kellest ma olin pöörases vaimustuses, sellal ja, ja tegelikult hindan väga, aga igast õpet igast sellisest kontaktist võtad ellu midagi kaasa ja tegelikult ainuke haridus on tegelikult viiuldaja, hariduslaulja diplomit mul ei ole, mul on Eesti muusika optime viiuldaja diplane ja ma olen hästi hea meel nendest õpetajatest, kelle juurde ma õppima sattusin. Nad on kõik olnud väga hea ja muusikaliselt mind palju harinud ja edasi viinud ja minu maitset kujundanud ja ja üldiselt ma mõtlen kõigele sellele muusikakeskkooli ja siin muusikaakadeemia perioodide hästi suure nihukese tänutundega tagasi, sest ma arvan, et see haridus tegelikult, mida väike Eesti suutis pakkuda, tahan sulle pakkuda väga hea ja selles mõttes praegu on, igalt poolt kostab neid jutte, et Tallinna muusikakeskkooli ei lähe asjad hästi ja et jälle vist otsustatud, et seda uut maja ikka ei ehitata ja ja ei tea üldse, mis sest majast saab, Araabia ja sellest koolist saab ja et rahadega on seal pahasti ja no ühesõnaga, selle koolis nagu hoolitseta, mul on selline tunne, siis ma mõtlen alati õudusega, et aga mis siis saab, kui seda kuulilt päeva enam ei ole. Mismoodi on võimalik miljonilise rahvaga üldse mingisugust professionaalselt mõju kultuuri edendada, sellist nii hästi organiseeritud algõpetust ja sellist asja tegelikult Euroopas praegu igal pool üritatakse luua selliseid koole, sest et need koolid on niivõrd hästi üks paremaid asju, mis nõukogude okupatsioonist meile jäi, on see, on see muusika, Kesko tüüpi muusika algõpetus? Ma arvan, et see kõik kokku on asi, mis on mind tegelikult pinnal hoidnud, no näiteks muusika ajalugu ju nii noorelt kuskil mujal maailmas noored muusikud, õppida ei saani süsteemselt nagu meil siin, eks ju, nii nagu meile muidugi Esquarist Toomas Siitan luges või Kristel Pappel lugesid musikaalsuse unistus sellist asja ei ole mitte kuskil. Ehk siis tegelikult me ise teinekord sageli ei oska hinnata kõiki neid väärtusi, mis siin on. Jah, nende nimede nimetamisega on see kahtlane lugu, järsku jääb keegi väga kallis ja oluline inimene nimetamata lihtsalt, et hetkel ei tulnud nagu meelde, aga mina siin selline kange, olen uudishimulik, et ma ikkagi tahaksid nimesid, et hakkame kasvõi siis sedaviisi peale ja pikka vokaali pinna peal, et kuivõrd palju ema Marje, Tralla ja kuivõrd palju isa Tiit Tralla on teie häälega tegelenud. Hiinat otseselt häälega eriti tegelenud ei ole, aga no eks omad vanemad ikka on alati oma nõuannete ja tähelepanekutega asja juures ja see on, see on väga hea, et on võimalik omade inimestega asju arutada. Aga minu õpetajad on Eestis ma õppisin Mati Palmi juures laulmist, siis ma olin Viinis kolm aastat professor, kaari õpilane, nüüd ma olen viimasel ajal töötanud ühe vanema Rumeenia tenoriga diisel Adviinistama pesku suurepärase kooliga, minu meelest väga markantne kuju. Aga noh, eks kõik need plaadid, mis on kuuldud ja igasugused kolleegid, kellega kõrvuti lauldud ja see on kõik oma osan nimesid on väga noh, nii nimetada muidugi, aga sageli võib teinekord olla mingisugune mõjutus, mida ise ei märka, aga mis on oluline? Kas tuleb midagi meelde, näiteks? Kui ma läksin viini, siis tegelikult esimesed aastad, kui ma veel ei töötanud, siis ma ju iga nädal, no ma ei tea, kolm-neli korda küll, käisin riigiooperis, seisin seal seisuplatsi peal, maksja Eesti vähe, elan praegu toodab. Ja ma olen mõelnud, et võib-olla see, mis ma Viinis õppisin, see vähemalt pool sellest tulised, mis ma sealt kuulsin. Selliseid suured tenorid nagu Domingo võshikov, Ramon Vargas, võivan poodav, kes seal ju tegelikult kogu aeg kõlavad. Rääkimata kõikidest teistest ja üldiselt see, mismoodi Viini Filharmoonikute seal majas mängivad ja see on midagi erakordset. Need on kõik sellised. Mõjutas, et üks asi on kuulata plaati, teine asi on kuulata, kuidas mees tegelikult seal laval ja teine kord, kui ta võib-olla ei ole hääl kõige parem ja kuidas ta siis sellest olukorrast välja tuleb. Ühesõnaga kõik üks selline väärtus, mille pärast tasub tegelikult sellistes kohtades ka õppida ja elada. Nooreli. Aga kuidas üldse ühel viiulipoisil laulmise soov tuli? Noh, eks ta oli niimoodi, et ma olin ikka kõva laulupoiss, kes hakkas ikka viiulit õppima vahepeal, et et. Tegelikult on ju viiul, on niisugune väga, laulan pill ja ma arvan, et need on üks sama asi, aga lihtsalt natuke erinevate vahenditega, et ma arvan, et sellest sai kokku üks hea haridus ja mul on hea meel, et see nii läks. Kuivõrd te väärtustate viiuli koolitatud kuulmist ja sellist just nimelt seda intonatsiooni jälgimist, et kuivõrd palju on laulmisele nagu kasuks tulnud laulma võib hakata ju ka ilma et oleks mänginud viiulit, klaverit ja, ja kõik see pagas, mis tuleb sellest eelnevast muusikalisest perioodist võib jääda olemata. Et ma kujutan ette, et seal hiiul oma intonatsiooniga mängib ikka väga palju häälepaelte imponeerimise juures. Noh, eks ta muidugi jah, arvan küll, et see mul mööda külgi maha jooksnud, kuhu see töö ja ma võitsin tegelikult viiulimängu väga tõsiselt ja ma mõtlen praegu tagantjärgi, et et väga paljud minust hulka kehvad mängijad praegu on nimekad ja tublid muusikud siin ja teevad karjääri ja ei ole neil see mõtegi pähe tuhanded lauljaks hakata. Tegelikult Ma ju muusikaakadeemia lõpetasin, ma olin ikkagi suhteliselt võttes paremate mängijate seas, mis tuli muidugi suure tööga, sest mul ei ole füüsilise piiri peal on ju väga hea. Aga mida ma sellega öelda tahan, on see, et mul on hästi hea meel sellesse, ma mängisin läbi sellist maailmamuusikat, mis on kirjutatud suure kiirkontsert Tšaikovski B-s. Ja eks see kõik avardas ikkagi mingil määral seda muusikalist silmaringi ja maitset ja arusaamist. Käin. Raba. Saate alguses me rääkisime sellest, et jah detsembri keskpaiku olisi rahvusooperis Estonia kaks seppa Verdi ooperi Travjaato etendust koos Johan Tralla laulis Alfredo rollis. Praegusel hetkel, kui me seda intervjuud siin külalissolisti garderoobis räägime, on teine etendusele olemata, aga te just tulite proovist Eri Klasi käe alt, kuidas oli, mis ta tegi? Ta tegi väga hästi proovi, nagu oligi oodata. See oli selline kiire proovus. Me lihtsalt üritasime vaadata olulisemad tempod ja üleminekud üle ja ega me seal midagi väga pikalt ei töötanud, aga väga efektiivne, väga efektiivne proov. Kuidas teile endale jäi tunne sellest etendusest, mis toimus, kuidas ta klappis laval? Väga hea sopran Maria del, osta see on, see on väga hea sopran, kes Albioletad, laulab ka Viini riigiooperis näiteks armuvisa Tiinat kaasa. Ühesõnaga tõesti maailmaklassi laulja. Aga muidugi, minu elu tegi raskeks see, et mul oli seekord aega nii napilt, et ma sõitsin etenduse eelsel päeval Tallinnasse. Õhtul tegime kohe muusikalise proovi, otse lennuki pealt tulles, järgmisel hommikul tegime laval B-proov ja õhtul oli etendus, et eks ma olen praegu hästi väsinud, sellest kõigest vaatan, kuidas ma loodan, et hääl funksid. Aga väga meeldiv, nagu alati, siia tulla on väga meeldiv. Meil käib praegult jaanis KIKi seade proovini, sellise imeda maralasid. Vaat see on kõigi proovid ja mis sealpool silmapiiril terendab roll. No kui ma selle ära teen, eks ma siis hakkan Montot harjutama, sest et see on mul uus roll ja ma ei ole sellega veel peale hakanud, aga ma üritan siin vahepeal ka tantsu vanis, Otaaviad lauldud Estonia teatris. See on ka vahepeal ära õppida. Ma tänan väga intervjuu eest, ema Tralla, saatejuht Ene Pilliroog ja rõõmu aitäh.