Tänase saate külaline on lifitsegi ooperiteatri solist Ain Anger. Saadi algas Leporyllahhaarjaga Mozarti ooperist Don Giovanni. Rahvusooper Estonia, orkestrit juhatas Juri Alperten ja salvestus pärineb Kaala kontserdilt mis toimus neljandal jaanuaril 2004 ja kandis pealkirja saarlane Saksamaalt. Ain Anger konkureeris mõned aastad tagasi Leipzigi ooperiteatrisse ja sai sisse. Saatejuht Ene Pilliroog küsib, mis sai selleks otsustavaks tõukejõuks minna Euroopasse. See oli kolm aastat tagasi kevadel ja kus see võimalus tekkis ja seda veel minu kliente otsinud neid võimalusi nagu varemgi. Võib-olla see oli, see oli just nimelt see hirm, et ei julgenudki ettevõtte ettelaulmise ja ja mõtlesin ennem mitmeid kordi ära. Aga see leipzigi laulmine toimus mitte ainult õigus, vaid siinsamas lahelises Helsingis ja see tundus nii lihtne olevat ja käisin ära laulsin ja kohe peale seda siis tulevane läksigintsandanud ütles, et seal on saanud tööd. See on ju suurepärane maailm, tunneb vene basse, teame sellest. Aga milliste maade basse veel Euroopas hästi tuntakse? No loomulikult teataks Urmas Johan, grilli nad tõesti. Nad on näidanud, et ei ole ainult Venemaa kassid maailmas olemas. Kas siis on Euroopa teatrites ette Launistega niiviisi, et sadade ja tuhandete kaupa on täiesti inimesi ukse taga? Leipzigis, ütleme kolm korda nädalas võib lugeda tööplaanist, et on järjekordne laulmine tähendab, võtab aega, paar tundi, käib teatri juhtkonna töö hulka, et kogu aeg siis kuulata neid üle, et isegi ka siis kui kõik med töökohad on täis või kui vajata lauljad on, on kohustus siis kuulata lauljaid üle ja tõepoolest inimesed käivad ühest kohast teise ja lepivad eelnevalt kokku ettelaulmised ja teevad seda. Ja Eesti laulukool on siis selline, et sellega saab Euroopasse mindud küll. Ja kindlasti see sõltub palju inimesest endast mõtlema. Minul oli väga raske siit välja minna. Teatud hirmuga, võib-olla see SM natuke suletud kergem nähtavast on minna eelnevalt õppima ja siis saada seal Euroopas tööd. Kui nagu minna kohe tööle. Jah, eks kindlasti ei ole see nii, aga nüüd kas need ootused osutusid tõeks, teie ootused Euroopa muusikateatrite osas või kuidas oleks see pilk Euroopast Eestisse ja teistpidi ka, et Eestist Euroopasse vaadata? Loomulikult ma ei osanud sealt midagi oodata, kuna ma olin olnud ainult Eestis tööl ja, ja siin isegi ei olnud paljumit reisinud ringi. Nüüd. Jumal ei keele pärast seda, kui ma sellega hakkama saan ja, ja loomulikult oli alguses raske, kuna ma ei olnud kunagi saksa keelt õppinud ja esimesed kuud olid päev õppisin, ei seejuures mingeid kursuseid, selliseid ei olnud võimalik võtta, sellepärast et saksa keele kursused tavaliselt olid siis kas hommikuti või õhtuti. Aga ooperitöö spetsiifika on selline, kus, kus just nimelt proovid umbes siis hommikuti ja õhtuti, et jäidki kursuslased võtmata ja praegu, nagu ma tagantjärgi vaatan, siis õppisin keelt nagu väike laps kuulmise järgi ja iseseisvalt siis kodus. Aga kuidas teater tulnuka vastu võttis? Saksamaal on väga palju ooperiteatreid ja, ja see on täiesti tavaline, et toimub selline verevahetus, kogu aeg tuleb uusintendent, teatrijuht, kes võtabki tööle oma lauljad, tahtsime välja ja, ja kõik olid uued. Sellepärast ei saagi öelda, et tulnukas sellepärast kõik on uued, sellel hetkel, kui mina sinna tööle läksin, kollektiive moodustatud. Kõigil olid hea soov alustada hästi ja, ja see õnnestus. Kui pikkadest lepingutest esialgu üldse juttu tehakse? Esialgu oli mul kaheaastane leping. Aeg hakkab sügisel ja lõpeb kevadel, siis igal hooajal, kui leping hakkab lõppema, siis peab kõigepealt juhtkond teatama 15.-ks oktoobriks, kui nad ei soovi sinuga lepingut pikendada. Kui midagi öelda, siis leping pikeneb ja lauljal on aega siis 15 päeva ütelda oma arvamus soovib pikendada lepingut või ei soovi. See on selline mehhanism, mis toimub Saksamaal ja päris kindlasti, sellepärast siis on aeg-ajalt teha just ettelaulmise ja leida maal tööd, sul on veel pool aastat või enam koht. Sisuliselt on aega aasta aega otsida uut töökohta ja, ja see on minu meelest väga hästi töötav süsteem. Ja kui mul oli kaks esimest aastat, siis natuke rohkem kui üks aasta läbi, siis Leipzigis taheti pikendada veel kaheks aastaks ja ma ise naftaaastaks. Ja see oli õige, sellepärast et aasta pärast siis tuligi uus leping muidu lepingut hakata katkestama, see on jälle probleem. Ja tuligi ahvatlevam ja parem leping piinist. Tahtsin küsida ka esimestest rollidest, mis need olid ja kas nad olid kõik uued. Esimesel aastal oli kokku 11 roll suuremad-väiksemad. See oli selline prooviaasta sellepärast et võib-olla ettelaulmine lauljale tähendab ikkagi seda, kuidas ta suudab tööprotsessis toime tulla ja üks asi on laule, 102 V3 aaret ettelaulmisel ära ja jätta endast hea mulje. See asi on olla siis tööprotsessis sees omandada alles siis, kui sa juba oled tööl, siis nähakse, kui lavaline kuju sa oled ja, ja milline sa oled inimesena. Kõik see kollektiiv seal ja ettevalmistusvõimalused ja inimesed, kes sind aitavad, omandad rolli, see on seal väga heal tasemel. Tööd oli palju küll, aga ühesõnaga õnnestus ja esimesed rollid olid Hoffmanni lugudest oli siis Antoni isa pall prantsuskeel loomulikul ta oli kõige raskem asi seal sellepärast et siin majas maalin prantsuse keeles ainult saanud Carmenit ja kuna ma ei ole jälle keelt mitte kunagi õppinud ainult siis laulmise jaoks või tõlkinud ära oma rolli hääldust parandanud, niipalju kui kui sain, siis prantsuse keel oli minu jaoks sihuke kannatuste rada, aga inimesed olid seal, kes aitasid seda teha. Ja see ei olnudki nii väga suur raskus. Kuidas Saxo publikul kisab, karjub? Mina ütleks nii, et enamus esietendused on siis saalist selline seltskond, kes vaheldumisi karjub braavo ja puuühtedele meeldib ja teistele ei meeldi ja kaon lauljast saanud on nii-öelda välja helistatud. Kõige rohkem saavad välja helistatud lavastajad. Praegu on selline minu meelest lavastajate aeg üldse ooperimaailmas, kes otsivad oma idee selle pärast selliseid traditsioonilise lavastusi. Keegi võib-olla ei tahagi näha või kogu aeg peab olema mingi selline intriig sinna tüki nagu sisse lavastatud ja, ja siis loomulikult on siis publik võtab õiguse ütelda Nemad siis asjast arvavad ja, ja mulle tundub, just nimelt on selline seltskond just nimelt esietenduseks tuleb kokku peale seda, kui esietendus on ära olnud, ei, ei kosta nagu saalist ühtegi väljahelistamise sellist. See on selline huvitav sündmus igal juhul on esietenduse annab mingi väga vahelduva pildi või erinevalt meelestatud inimesed siis on kokku tulnud. Kas ma sain õigesti aru 11 uut rolli esimesel hooajal ja lavastavad otsivad ka oma teed ja oma lahendusi Saksa ooperis, et kas need klassikalised ooperid olid siis enamuses nii-öelda kergelt kaasaegse modernse lavastuse pildiga? Mitte kõik, aga, aga kindlasti sellist ranget ajastus ooperit ei olnudki seal, kas seal on lavakujundus väga minimalistlik. Kas seal on mingi huvitav pea peale keeratud lavastusi? Tee? Tavaliselt lavastas tõesti seal? Ei, ei ole nagu näinudki. Ma vaatan, et tegelikult selle paari aasta sisse, millel te olete siit Eestist, nüüd maailma nüüd on mul läinud, on nii palju muhtunud peole Euroopa ja Saksamaa ka Ameerika ju mitmed kuulsad nimed on teie läheduses viibinud kindlasti suur rõõm, õnn ja au ja ja põnev koostööd teha, kellega. Loomulikult siis radio and children ja, ja olin ma seal. See oli siis New Yorgi Filharmoonikute ka kolm kontsertettekannet Rodion Shell trenni võlutud rändur. Ooper oligi selline kontsert, ooper ooperini nime all, aga väga raske oleks talle teha nagu lavastust sellele tegusiskonna, solisti ja kooriga ja väga-väga huvitava orkestri koosseisuga kus oli kaasatud väga palju erinevaid rahvamuusikast tuntud instrumente, balalaika, diasaja pillid ja muud taolist. See koostöö loomulikult oli väga huvitav ja seal kas Saksamaalt kus kõigepealt oli järjekordne ettelaulmine, kus helilooja ja dirigent mõlemad siis kuulasid, kas minu hääl sobib, kas häälevõimalused sobivad selle partii esitamiseks ja see laulmine järjekordselt õnnestus mul. Ja siis järgnes sellele koostöö esialgu Saksamaal. Kui ma sain noodid, tegin omal selle loo selgeks ja siis läksin siis heliloojaga kokku leppinud, et kuidas tema, seda lugu näeb ja elab Münchenis, nii et see ei olnud ka kuigi raske siis kokku saada. Ma mäletan, et see oli väga tore koostöö temaga alustada seal tema enda kodus. Veetsime seal terve päeva ja laulsime mitu korda siis selle opeli nagu läbi ja, ja tema rääkis sellest, mida ta tahaks näha ja, ja tema abikaasa Seega teises toas teha ja ei tahtnud neid segada. Ja siis sealt sealt läks edasi New Yorki, kus palju proove. Aga eeltööd oli nii õnnestunud, et ei, andke neid palju vaja ja on sealt õnnestus ja loomulikult sorima. Enne proovide algust enne New Yorki jõudmist oli mul väga suur aukartus ja, ja ikka siit-sealt kuuled, kuidas ta võib-olla oled vaatlik ja ta võib olla väga halb inimene ja ta võib väga halvasti ütelda ja kui ma läksin koha peale, siis, siis mul oli tunne, et me oleme 11 tundnud juba väga-väga pikka aega. Ja nii lihtsalt nii kerge kui New Yorgis laulda oli, seda rolli mul ei ole mitte kuskil mujal olnud. Nii naljakas kui see ka ei ole, sellepärast et kogu see töö klappis. Kui see selja taga on maailma üks paremaid orkestreid siis tagantjärgi siis ma sain aru küll, et see peabki nii olema, et, et see on parim. Ja kui sind toetavad ühelt poolt inimesest, siis peabki õnnestuma. Nüüd ma hingan sügavalt sisse, et küsida, kuidas jõudis teie tee Viini riigiooperisse, õigemini jõuab. Jah, ta joob siis järgmise aasta septembris. Enne sõda loomulikult tuleb leida teenis ka elukoht ja, ja kõik muud vajalik ettevalmistus tuleb ära teha, jõudis järjekordselt läbi ettelaulmise läbi agendi, kes ütleb, et nii seal on kahe nädala pärast kolm oma päeva ja ma usun, et sul ei ole seal midagi ees sõitma Viini. Ja, ja nii see on, et siis võtad lennukipiletid ja üks öö enne kohapeal selleks, et ei oleks reisiväsimust. Teine päev siis nastasin liinistants ooperiuksest sisse ja juhatati mind lavale. Ennem kontsertmeister, ütlesin, mida ma laulan ja ei teinudki läbi, laulsin ette. Alustasin Brasiilia ettelaulmist, sihuke hea numberite, koomiline lugu ja alati nagu loob meeleolu ja teiseks siis laulsin talandit lendavast hollandlasest ja kolmandana veel Jevgenia niiginist kreeminit. Nii et esindatud oli itaalia, saksa ja repertuaar ja selle põhjal siis võeti mind tööle. Kuidas ette lauliste common lastakse rikaazi lõpuni laulda? Tavaliselt on see juba aru saada, kas nagu pakub huvi, et kas sa laulad ühe loo ja öeldakse aitäh sulle või küsitakse lisa. Ja seal küsitud minut, kolmas asi ka veel, siis ma sain aru, et tõesti pakun intendandile huvi. Oli üks kord, nii, ma tegin ettelaulmise nagu kaks korda isegi instants ooperi ees ja teine oli poolteist kuud tagasi. See puudutas nüüd vini stants ooperi, kas trolli? Ja see oli nüüd väga konkreetne roll seal, Don Giovanni komtuur? Loomulikult nendel oli vaja teada kujungas troll Tokyosse. Et nad võtavad just noore laule tööle. Aga kassasse rolli konkreetselt suudame nüüd hästi laulda ja sellepärast selle mulle helistati kolm päeva ennem, et ole hea ja, ja tolle laulu ette siis mul oli kolm päeva aega, ruttu see lugu nagu pähe õppida. Seda pärast seda ei ole palju, aga ma ei olnud kunagi varem teinud ja õppisin ruttu pähe, seal ei ole aariad, seal on ansambel Jomanni ja kontuur. See on see koht, kus komtuur tuleb Jovendid põrgusse kutsuma. Siis etalon Berliini stants ooperis. Väga raske oli seda laulda, sellepärast vähemalt kaks meist on puudu ja seal seisad üksi üritad siis seda teha. Ja see küsimus, mis tal oli, et kas alati lauldakse lõpuni, lastakse laulda, kui ma olin jõudnud poole peale, siis korraga küllap saalist aitäh. See on, need on nüüd ei sobi enam midagi, noh, mis seal ikka jõudsin veel mõelda, et peast läbi käia, et nii salvestame, nüüd kahe laulnud. Ja küsitakse siis saalist, mis mul veel on, siis võitsin järjekordsel talandi hollandlasest ette, laulsin seda joon esimese salmi lõppu, järjekordselt aitäh, mõtlesin täna, mis on halb päev, et, et midagi nagu ei sobi ja peale seda siis kohe oodake laval kohe siin ja siis tuli kivini stants, operintsendants Hollendar lavale ja, ja nii kui ta mind nägi, siis soovis on, et sa oled selle rolli. Ja tooteski selles Joannis ainult kõrgena. Kuidas ma laulan seda ja ega ma laulan seda hästi ära. Loomulikult ta kommenteeris natuke, peaks suletuna. Aga seal oli selline väga, väga isalik ja väga-väga positiivne soovitus. Ja nii, et esimene ülesastumine ei tule mitte siis stants ooperilaval, vaid hoopiski Tokyos. Tomson anniga. Kas te omandite rolle muidu kergesti ja kiiresti selles mõttes, et on teil hea pea? Ma arvan, et mul on hea pea küll. Kunagi kui ma hakkasin õppima üleüldse muusikat, roll, et valmistame, siis minul oli selline tunne, et teistel on ammu selge, tema ikka veel ei saa ja mul ei ole veel sõnad peas ja ma ikka ei oska seda ja ja proovides ei lase nagu rahulikult proovida, kui sa kardad, seda mulle nüüd järgmine asi seal lähevad kohe meelest ära, et ta ei saa nagu edasi laulda. Aga nüüd on ikkagi näidanud protsess, et kui hakata kellelegagi samal ajal õhtul, siis siis tegelikult tulemus on nagu sama, et, et ei, ei õppima midagi aeglaselt, et vilumus loomulikult tuleb ka, et millest alustada õppimist ja see kiiresti läheks. Muidu selliseid oma lemmikrollid on praegusel hetkel. Ooperirollid kuidagi mugavam laulda, neid nad ei ole kerged, aga hääleliselt sellised hästi istuvad. Et minu jaoks loomulikult oli sul võimalust teha juba Leipzigis Don Carlasest Philipi. Arvasin seda, et ma võib-olla 10 aasta pärast on selle sellele rollile, aga see tuli märksa paremini kui kätte. Ma usun, et sealt ma sain sellise impulsi, jänesekindlused, landaberdit ja mul on nüüd julgus, üteldi, jaan, kui tuleb pakkumine. Ja nüüd sel kevadel tuleb isegi seal välja. Iida seal ei ole küll palju, aga trampis ja kuningas mõlemad kaks rolli nagu korraga. Et üks aasta, üks, teine teine. Tavaliselt ma tunnen, et see on tõesti on, meeldib laulda ja ma suudan väljendada sinna oma emotsiooni sisse panna ja anda sellele loolane õige värv. Kuidas bassilaulja häälega üldse on, kas see bassihääl on üks kaunis suur jumala kingitus taeva Anne või on see laulupedagoogide meisterlik madalate nootide väljatreimine? Öeldakse nii, et bassihääl nagu küpseb kaua. Et siis kui tenorit kõik oma suured rollid peavad olema juba taskus, siis pass alles vaikselt alustab. Ja nii see tegelikult on, et väga paljud noored passid, niisamamoodi, ka mina oli periood, kus ma hakkasin oma häält tegema, kuulan mingit ülesvõtet, Jokad kangesti jämedat jorinate ajama. Et see nüüd on õige asi, aga siis ma sain aru, et sellist päris õige ei ole, sellepärast suhteliselt väsitav päev ja ega ta nüüd nii ilus. Ta ei ole. Bassihääl, tegelikult küpseb kaua. Roomsema, seal kõlavust tuleb nüüd aastatega ja ega siis seda kiirust tagant ei saa. Ja õpetada saab loomulikult tehnikatega alumised noodid, ülemised noodid, kuidas nüüd võtta ja kuidas nad oleksid kergemini, kui nad on. Ilusa legaatoga saaksid kõikjal laulda. Loomulikult seal õpetus, selline soe tämber ja hääle suurus seal kasvab ainult grafüüsisega ja inimesega kokku ja sõnu koega. Kes siis, millal ja mismoodi avastas, et ühel Saaremaapoisil pikka kasvu poisil on selline bassihääl. Eks ma ise seda avastasin ja ma ei käinud kuskil muusikakoolis, aga kuskil, aga laulmise tahtmine oli väga-väga suur ja, ja kodust ema naerab siiamaani, kui ma käisin toast tuppa, elasin siis sigaro aaret ega mu sõnu ei tea, aga niisama hüüdsin meloodiat. Ja ema laulis, palju muusikakool ei olnud, aga ma tahtsin laulda palju, ma laulsin koorides. Lähemal keskkoolis oli seal kammerkoor ja, ja selline meeskvartett ja sellised asjad. Siis tulin Tallinna hoopis füüsikat õppima. Ja ei tulnud mitte mitte kohe muusikaakadeemiasse ja miks sellepärast see on, ma tunnen, et nüüd kolme aasta tagune aeg, kui ma läksin Eestist välja. Sama raske aeg oli tulla Saaremaalt Tallinna, sellepärast et need proportsioonid, vaat seda nagu samad, et Saaremaa oli väga suletud, sa ei tea, kes sa oled, milleks sa oled võimeline ja, ja minna füüsikat õppima, seal on palju kergem, kui võtta nüüd pähe, et oh, ma olen nüüd kohe laulmist õppima, et laulmine minu jaoks oli. Nii suurt, et mina julges seda kohe küll ette võtta. Aga siis ikkagi ma, mis kohanesin siin Tallinnas ära ja olid mõned soovitavad. Ma lõpuks küsisin seal üks koorijuht. Dirigeerimist õppis ta konservatooriumis, kellega ma kooris laulsime koos või koori dirigent. Ja küsisin, et mis sa arvad, kas ma võiksin minna laulmist õppima, tema oli siis heliaus, nüüd Heli Jürgenson, tema, siis vaatan ma laadsed ja mina mõtlesin kangesse füüsikaõpetajaks saada. Oled seda kogu aeg tahtnud, aga, aga siis ta natukene õpetas mulle ja sedasama laste muusikakooli puudujääki üritas nagu täita. Siis ma valmistasin paar laulu ette, läksin ja laulsin siis laulu ettevalmistuskursustel ja kui sealt 10-st punktist kohe 10 sain, siis oli see juba väga hästi. Siis sealt see kõik hakkas. Ja meil on siis vanemad teada saidet füüsikust, poeg hoopis laulab. No eks ma seda siis ütlesin ka selle peale, et sisu oleks ikka õpetajaks hakanud, oleks vähe kindlam see asi olnud elukutsega asju. Ja eks ta tegelikult tal ei ole õigus, sellepärast et ta ei tea ju, mis minast tuleb nüüd lauluõppijaid on ju väga-väga palju olnud ja tegelikult nagu tagantjärgi mõnigi õppija võib mõelda, et selleks nagu ahaa, visatud aeg või süüdistama õpetajaid, kes ei suutnud temast lauljat teha. Kui inimesed lähevad autokoolile näiteks, siis on üsna tõenäoline, et nad autojuhiload nagu kätte saavad, aga kui nad hakkavad laulmist õppima või näitlejaks õppima, siis kell on on palju tihedam sealt ja sealt on väga raske ikkagi välja välja ronida, tõestada endale ja teistele, et mina olen nüüd õige inimene laulma ja selle pingutel ja kõigeks selleks tulemust. Kindlasti ka õpetaja andis teile midagi? Ei anna tänase päevani. Kellest te tahaksite nagu lähemalt rääkida, või kõikidest õpetajatest, ka nendest, kelle juures olete käinud meistrikursustel. Meistrikursused on tänasel päeval väga teretulnud ja positiivsed nähtused ka Eestis. See on mitmed auväärsed pedagoogid maailmast noorifondeid tulnud lihvima. Nii et pedagoogid võtame teemaks. Esimene õpetajaakadeemias siis tol ajal veel konservatooriumis oli Ivo Kuusk kes andis sellise algusega, et ja sealt läks ta edasi peale seda tuli Virgilis Noreika siis Mati Belo. Igalühel oli midagi anda ja sellepärast igaüks neist õpetajatest on olnud väga suur isiksus ja üks asi on vokaalne koolitus, teine asi on selline toetus noorele inimesele, kes ei tea, kuhu ta isegi tahab välja jõuda, et milliseks kujuneb, kuidas interpreteerida lugusid, laule selleks on tõesti vaja nagu teejuhti ja, ja ma usun, et kõik need inimesed on selleks olnud vast kõige paremini sujunud Matti Peloga kellega me töötasime ka siiamaani edasi kes on väga eriliselt hea kõrvaga ja, ja mitte ainult kõrvaga, vaid ta lausa tema teeb laulmise väga kergeks ja vaatab su peale, ütleb, et vabastasid, vabastasid küll seal siis välja tuleb. Ja loomulikult nad meistrikursused on olnud ju igasugused selliseid imemehi, kes tuleb ja paneb sind ühe päevaga, äkki laulme, tundub kui lihtne on ja aga, aga siis, kui ta ära läheb, siis koheselt kaob meister kursused tegelikult mida nad annavad, minu arust nad annavad seda inimesele arusaamisele, kas on vaja midagi muuta, kas see on see inimene, kes sind aitab edasi või otsida kedagi muud? Veel õpetajaks? See õpetaja valik on väga raske leida õiget õpetajat, aga tulemust nüüd ühe meistrikursusega tegelikult kindlasti ei ole, sellepärast et kui vahetad õpetajat, siis ma arvan seda, et alles poole aasta möödudes tekib kontakt ja arusaamine, mida see õpetaja õieti silmas peab. Ja mida ta mõtleb, harjutus talle, need harjutused, mida tehakse, et need alles siis hakkavad tööle, et kui on mingi valeõpetus sees, siis laulja jaoks on see ju lihaste töö ja kompleksne töö, mis on juba kas valed harjumused või õigel ajal sisseõpitud. Et sellest nüüd vabaneda või uut midagi juurde õppida. See võtab väga palju aega. Et selline meistriklass annab just võib-olla esmalt hinnangu või arusaamine, kas oleks vaja midagi muuta, leidunud õpetajaid. Ma olen nii vokalistidest instrumentalistina puhul vaadanud elulugudest seda, et mõned on tõesti kirjutanud seal kümnete kaupa erinevaid meistrikursusi, mida nad kõik on läbinud üles ja minuni. Kirjanikuna olen võhikuna mõelnud hirmuga siinjuures seda, et samal ajal ju kindlasti vene pedagoog tirib seda noort häält või interpreedi vene kooli poole ja itaalia pedagoogile Itaalia poole ja, ja saksa pedagoog, kellel Saksa-Poola ja soomlane Põhjamaade puhul, et et mis sellest noorest inimesest niiviisi, kuna järgi jääb selline väikene kartus See on õige, aga, aga see ongi see, mida ma ütlesin ennem, et kõik noored, kes lähevad laulmist õppima, muusikat õppima ei saa tulla tipplauljat. Ja seal see sõel, et see inimene, keda seal tõmmatakse, lisatakse ühele ja teisele poole, peab lõpuks need valikud ise tegema. Ja kes selle arusaamisele jõuab, mida tegelikult peab tegema see liigubki nagu positiivses suunas, kes murrab sellest läbi, sellest saab ehk asja. Mida te oma kogemustest soovitaksid noorele otsivale, inimesele, kes tegeleb kõikvõimalike loominguliste murdmistega, alles ei ole, siit Eestimaa pinnalt veel ei ühele ega teisele poole kuhugi jõutud. Seesama, mida ma just äsja ütlesin, et võib-olla mitte kuulata kõiki inimesi, kõiki soovitusi, mis sulle jagatakse, sellepärast et mind õpetas, on tohutult palju, kes teavad, kuidas Nende arust peab see olema lõikes arvustavad, et minu arust on sul natukene ülemised noodid, sellised natukene keskregistri küla niimoodi et õpetajaid on väga palju, neid arusaajaid on väga palju, aga sellest nendest inimestest üsna tihti ei ole sellele noorele inimesele abi, sellepärast et see on nagu nagu publikatsioone. Hea laul ei ole hea laulja, iga inimene saab sellest aru, et kas midagi nii-öelda hästi või midagi on halvasti. See hästi, et mida ta nüüd täpselt seda inimesed ei saa aru, aga kui midagi ebaõnnestub, siis saadakse sellest aru küll. Võib-olla noored inimesed just nimelt kui nad teavad seda ise ära tundma, mis täpselt aitab, et mitte hakata nüüd ennast raiskama selle peale, et iga nõuande peale hakata ennast muutma vaid ikkagi otsida nagu iseenesest, et mis süda ütleb, mis on õige. Väljamaal on täpselt samamood, vahe on selles, et seal võib lauluõpetajaid leida väga suure raha eest, aga just nimelt, et sa maksad tunnist 50 eurot ja sa oled seda pool aastat makstud ja otsinud aega, et nädalavahetustel käia nii-öelda õpetaja juures, kes ei pruugi sulle sobida, saad aru sellest alles poole aasta pärast, aga sa oled väga palju maksnud ja siis vot ikkagi on see õigetate. Neid õpetajaid on igal pool häid jaheneb. Ja kes sulle täpselt sobib? Tuleb rääkida ja küsida ja usaldada väga palju iseennast. Oma sellist füüsist ja arusaamist. Mina olen usaldan seda nende juures, et kui on kerge laulda ja mida kergem on laulda, seda õigemise tee. Ja mitte oodata, et ah, tänan raske, mingi koht ikka, need ülemised noodid ei tule, et ma pean ikka pressima veel pressima, veel sisse pressimine jõuab selleni välja, et kaovad üldse ülemised noodid ära. Aga mida kergemini sul enne kui lahendab seda kergem, ütlesin, et toon noote ei pruugi olla väga esteetiline, esialgu, aga see aja möödudes võib muutuda. Et tähtis on see, see lihtsus ja laulmise juures ka, et ei tohi olla seda sügisel juures. Mida kergem, seda parem ja ma arvan seda, iga laulja tunneb nüüd ära. Harjumuspärase keskkonnavahetus harjumuspärasest keskkonnast välja hüppamine ei ole kunagi kergem. Olgu see tuleks siis Saaremaalt, Tallinna või, või Eestist Euroopasse või Euroopast maailma. Nii nagu see tee on ain, Angeri valitud tee, head pass on üks selline hääl, mis küpseb pika mööda ja, ja terve elu. Et ma tänan väga selle intervjuu eest. Väga lõpmata põnev oli kuulata ühe noore inimese muusikutee lugu. Aga küsida on veel palju puht inimlikus mõttes. Ega siis kõik ainult ei ole laval ja kõik ei ole ainult töö ja laulmine. Kui palju ühel noorel bassil jääb ka pereelu jaoks aega, kas Euroopas pereelu ikka ka kehtival? Ja kindlasti on ja, ja täna on, see saab oma rõõmud ja mured ära rääkida või toetust, seega hetkel, et kui peret nüüd ei oleks, siis oleks ikka palju raskem veel kuskil võõras kohas läbi lüüa või elada. Pere on see, sa tunned ennast kindlalt ja hästi kohustusi, loomulikult on juures, aga see jälle viib edasi, kui sa mingi probleemised lahendustes, sa oled jälle ise targemaks saanud. Millega teie abikaasa tegeleb? Abikaasa kõigepealt Saksamaal, siis nagu minagi ei olnud õppinud saksa keelt ja, ja siis ta käis kursustel seal keskkonnas nagu ennast mõistetavaks teha ja Saksamaal mäluga nagu harjuda ja tunda ennast täisväärtusliku inimesena. Lapsed läksid lasteaeda, õppisid sealt keelt loomulikult ka nendel raske algus. Aga abikaasa praegu üritab tulla nagu kodust välja ja hakata ka tööle. Selline koduperenaise roll võib ka rutiiniks ja väsitavaks muutuda. Ka on läinud tööd Saksamaal praegu, noh, see on päris alguses, ta on käinud nüüd kuu aega alles seal, et see on selline kobamine. Mis veel aitab taastada, kas aknast välja vaatamine lihtsalt lugemine, lihtsalt muusika kuulamine, jalutamine pargis või jõe ääres või linnulaulu kuulamine või kangi tõstmine või? Ma arvan seda kõige toredam on raske etendust magada korralikult ennast välja hommikul ärgata, üles, teha lastega midagi toredat koos minna parki jalutama või teha üks väljasõit ja, või mõisteldada midagi koos, et ma arvan, et ongi just nimelt Pereze ja lastega koos olemine annab sedapuhku selleni õige värvi ja annab jõudu. Kangi tõstmine vaevalt. Kas sakslased on väga suletud, ei suletud nagu räägitakse, et põhjasakslased nagu rohkem ja lõunasakslased nagu vähem. Ma arvan, et see oleneb ikkagi igast inimesest, kes need suhted loob, kontakte otsib. Ma ütlen, nüüd on palju kergem, kui juba keel on rohkem suur, siis ei tundunud midagi nii, nii kinnised väga meeldivaid kontakte ja selliseid sõprussuhteid seal läksi, kes nagu leidnud väga toredaid inimesi. Ma tänan veel kord selle intervjuu eest. Tore oli teid siin Eestimaal taas jälle kuulata ja kohata. Millal te jälle taas tagasi tulete? Ma usun, et suvel suvel, siis on jälle kaks kontserti sellel suvel õnnestunud Eestimaal ja kes, mis jääb nüüd tegemata nüüd nädala sees? Olen olnud ainult Estonia teatris ja kahjuks ei jõua Saaremaale koju, et ma usun, et oma ema-isa näen ka suvel jälle ära. Hästi tihedaks läinud sel korral siin, et ei jõuagi Tallinnast välja, natuke kurb, aga see on elu ja tead, on leiutatud telefon. Tänase saate külaline oli Leipzigi ooperiteatri solist Ain Anger saatejuht Ene Pilliroog. Lõpetama jääb talandiaaria Richard Wagneri ooperis Lendav Hollandlane Rahvusooper Estonia. Orkestrit juhatab Juri Albert. Ten ja salvestus pärineb galakontserdilt, mis toimus neljandal jaanuaril 2004 ja kandis pealkirja saarlane.