Sõnaline tere siin järjekordne pilk püünele, saade. Saatejuht on Kristiina garantsis. Saatekülaline Anu Kivilo, Anul Eesti Muusikaakadeemia kultuurikorralduse magistriõppe tudeng ja samas kursuse kokkukutsuja koordinaator. Üsna eriline kombinatsioon. Ise kursust juhendada ja isesammas ka õppida. On hästi ettevõtlik, loogiline ja järjekindel inimene. Palju Eestis meie ümber selliseid naisi, kes on kuulanud oma südant arvestanud ühiskonna ja Eesti kultuurimaastikku vajadusi ja kokku pannud esimesele meie riigile nii vajalikke oskusi andva magistrikursusel. Kloon, tõeline pioneer ja algataja või vähemalt minu arvates miks ja teie ette kutsusin. Põhjus on lihtne. Onu tegeleb just nende inimeste koolituse pakkumisega, kes saavad tegutsema aasta pärast ja täna eesti kultuuri suunamise, rahastamise ja koordineerimisega. Mõni neist teeb seda kooli kõrvalt juba praegugi. Need on need inimesed, kellest idiaatri, silmi ega muusikaga seoses palju ei räägita. Kuid kellele antakse näiteks Hollywoodis Oscareid? Eestil on veel samm nende tuulustamisele teha. Need inimesed, kes kultuurikorralduse magistrit õpivad, on nii-öelda telgitagused, nööritõmbajad, sageli projektijuhid, avalike suhete juhid, lavastajad, assistendid, koordinaatorid, administraatorid. Ilma nendeta hulguks üks näitleja ilma publikute laval ringi ja mängiksiks muusikuma ette pilli. Onu tere, kuidas üldse sündis sinul selline mõte? Kuidas sa jõudsid selle kultuurikorralduse magistrikursuse tikitamiseni äkki sa räägid paari sõnaga, no taustast ja eelmistest kogemustest mis sealt sind sellele teele juhtinud. No esiteks, ma pean kohe seda, ütleme see sissejuhatav jutt oli selline natuke patrioot, mõtlik ja päris tore oli sellist asja enda kohta kuulda, sest ega seda väga ei räägita. Ülikooliaeg õppisin hoopis inglise filoloogiat. Aga selline kultuurihuvi on mul olnud, ma arvan, et perekonnaga kaasa antud peale ülikooli elu viis mind avatud Eesti Fondi ja nüüd just siia tulles ma mõtlesin, et see oli nagu küll viis aastat tagasi. Ja seal see oli vist küll täiesti õigesti öeldud, et kuidagi on elu viinud niimoodi, et ma pidevalt olen nagu pidanud midagi algatama ja looma, et oleme avatud Eesti Fondi läksin tööle, siis just sai võimalikuks see, et kultuuriprogramm nagu loodi sinna juurde. See oli tegelikult väga põnev aeg aastal 94 sellises väga uuenduslikkus organisatsioonis töötada, kus põhimõtteliselt oli nagu kõik võimalik, et me võisime ise välja valida, mis suundi. Me toetame, muidugi raha oli piiratud koguses ja siis me pidime mingisuguseid valikuid seal tegema, aga see oli hästi põnev tegelikult koos erinevate kultuurivaldkondade inimestega arutada, et mul, selles see oligi 94. aasta võib-olla veebruarikuust, kus oli üks koosolek, kus ümber laua istusid Ingo Normet ja Jaan Ruus ja Madis Kolk ja palju selliseid põnevaid inimesi erinevatest valdkondadest ja täiesti öelda sellise lauset. Vaadake, George Soros on otsustanud, et kultuuriprogramm võiks tulla. Siin on nii palju raha Eestile, et otsustage umbes ise, mida te teete. Arvan, et elus ei tule seal väga palju selliseid hetki, kus sa saadki nagu teha niimoodi, et mis on nagu hetkel ühiskonnas kõige rohkem vaja. Ja eks me siis, et inimesed panid oma targad pead kokku ja andsid mulle nõu, et mida võiks teha ja ja üks suund tegelikult oli algusest peale see, et et on vaja erineva valdkonna inimesi, kes kultuuris tegutsevad, neid koolitada ja sellel ajal muidugi me püüdsime võimalikult palju neid koolitada välismaal. Loomulikult on, rahad olid piiratud ja põhiliselt see piirdus ikkagi selliste lühikursustega oli meil koostöö Amsterdam, Maastrichti ülikooliga ja Salzburgi seminaridega sellised lühikursused ja siit võib-olla see nagu kasvaski välja tegelikult sellist kultuurikorraldaja või kultuurijuhi koolitust oleks pidanud, õppekoolitust oleks tegelikult ka Eestis nagu pidevalt vaja, sest me ei saa ka ainult loota selle peale, et me Lähme nüüd välismaale, see on alati väga hea, kui keegi sinna läheb ka pikemaks ajaks ja siis tagasi tuleb, küsimus on alati see ka, kas tuleb tagasi, on seal mõni konkreetne näide ka öelda, et kes said sellist esimest koolitust, kes läksid välismaale, ole, õppisid mingid lühikursustel seal Kettli Tiit Saar, kes on praegu tarbekunstimuuseumi kuraator ja, ja siis Madis Kolk isegi käiski seal. Need on praegu esimesed võib-olla tegija Siiri Siimar, kes Salzburgi seminari siis ma mäletan. Priit raud kindlasti käis meie kaudu. Tegelikult need on kõik sellised tegijad, kes täna Eesti kultuurimaastik olla kultuuripoliitikat teevad ja ja projekte siia kutsuvad ja, ja selles mõttes on nad hästi edukad, et see nagu sinu töö väga tulemusliku, vähemalt senini loomulikult Nad olid kõik juba praktiseerivad inimesed tegelikult, keda me püüdsime saata aastate lõikes oli neid erinev hulk. Ma mäletan, et 98 võis olla selline tippaeg, kus me kuskil 30 inimese ringis tegelikult saatsime välja. Seal oli suurema kaliibri tegijaid ja väiksema, aga ma arvan, et kõik nad on Eesti jaoks väga väga kasulikud olnud. Ja muidugi ütleme 90. aastate lõpus siin räägiti ju mitmetes ülikoolides sellist Touri korralduse õppekava oleks ikkagi vaja Eestis luua ja teha mitmeid koosolekudki ja ümarlaudu käis koos, aga ta nagu ei jõudnud kaaned ennem tegudeni. Tegelikult kui 2001 me siis võtsime esimesed magistriõppe tudengid. Ja eks põhjus on siin ka mitmeti, igal ülikoolil on omad huvid ja meil on väga head praktikud, kes oma igapäevatööd teevad. Aga nad kõik on mõnes mõttes olnudki sellised iseõppijad ja selle kultuurikorralduse mõistes, et nad on loomulikult käinud mingisugustel, juhtimiskursustel, lühematel ja pikematel, kuid sellist akadeemilist kompetentsi või seda ei ole olnud ju Eestis. See oli kindlasti takistuseks, miks see programm varem Eestis ei käivitunud üldse ma võiks öelda seda, et ega see Aasmäe meeldib ja kultuurikorralduse õppe ei ole olnud ju väga pikk, ta on ka maailmas olnud ikkagi 70.-tega kaheksakümnendatel aastatel tulnud ja see on, põhjused on siin tegelikult ju väga lihtsad, et selle õpe või teoreetilise baasi kasutamine on ju ka siis vajalikum, kui ühiskonnas lähevad need olukorrad keerulisemaks, eks ole, et meil ju siiani oli ka selline kindel riiklik rahastamine kultuuril, mis loodan, et jätkub ka edaspidi, aga, aga kindlasti läheb pidevalt keerulisemaks, on vaja leida muid vahendeid ja ressursse mujalt. Nii et lätlastel on ta võib-olla üheksandate aastate lõpus Läti kultuuriakadeemias jube toiminud. Soomes, kus, nagu eeskuju võtsime, ega Sibeliuse akadeemias on ka need tudengid alles olnud kümmekond aastat. Ala on üldse olnud tegelikult ju suhteliselt noor aasta tagasi, sügisel, kui see magistriõppekursus alustas siis muusikaakadeemias, siis ta on selle lähinaabritega ka tegelikult palju tihedam suhe. Et nimelt on selle kursuse juhendaja Rooma soovinal, kes tegelikult ise Sibeliuse akadeemia õppejõud, eks ju. Kes oma magistriteinud üleüldse kuskil välismaal selles mõttes mitte Soomes, et Inglismaal ja et ma tahtsingi küsida, et miks see oli nagu see siin otseselt, miks sa palusid nagu just tema appi, et kas see oli lihtsalt ema nõu hau või siis, et ta oli suhteliselt lähedal sul või siis et ta oli nagu, ma ei tea inimesena sulle sümpaatne koos oma kõikide tarkustega ja muude olemisvormidega ja Meil on küsima, siis ma tahtsin küsida, miks te just Muusikaakadeemia alisid, et miks Muusikaakadeemia juurde see magistriõppekursus luua. Tegelikult oli see idee selline magistriprogramm luua isegi mitte magistriprogramm, aga selline õppeprogramm kas siis bakalaureuse-magistritasemel, see liikunud siin üheksandate aastate lõpus. Ja tegelikult Muusikaakadeemia lihtsalt näitas seda initsiatiivi, et ta oli valmis võtma selle, sest ega suurt vahet mõnes mõttes ei ole, ka see oleks olnud kunstiakadeemias või, või mõnes teises ülikoolis, sest me võtame ju sinna kursusele tegelema kõikide kultuurivaldkondade inimesi, kuna Eestis ei ole seda akadeemilist kompetentsi, tuleb vähemalt esialgu sisse tuua. Et pole mõtet hakata siin jalgratast oma põlve otsas leiutama, et võtamegi sellise ambitsioonika ülesande, et need ained, need alad, mida Eestis ei ole ja mis on mujal maailmas hästi uuritud ja, ja head õppejõud, et nii-öelda ostame sisse. See oli tegelikult natukene nagu õnnelik juhus, et Sibeliuse akadeemiasse sama Aasmäe smendi magistriprogrammi eksisteeris. Ja Muusikaakadeemia Sibeliuse akadeemiaga on väga tihedad sidemed. Seda oli ka selles mõttes nagu pragmaatiliselt rääkides lihtne teha tegelikult et ülikoolidevahelised lepingud olid juba olemas. Toomas au vinen oli sel ajal magistriprogrammidirektor, tema haridustee on olnud selles mõttes põnev. Ta õppis muusikateadust, ta tegi oma esimese magistri Pärdi loomingust, isegi kui ma nüüd mäletan. Ja siis ta läks Helsingisse ooperisse tööle. Ta hakkas hirmsasti huvitama vastuolu, mis, ütleme teatris või ka päris on see kunstilise ja mäesmendi mingil määral nagu vastuolu hakkaski seda uurima ja huvitama, ta läks Londonis City University-sse, kus tegi siis kõigepealt oma üheaastase magistri ja pärast seda tegi seal ka doktorinii, et ma arvan, et ta on Soomes kindlasti ainus taas managemendi doktorikraadi omav inimene, sest neid ei ole maailmas üldse nii väga palju neid ülikoolilegi, kes aas mälesimendi nende kultuurikorralduse kohta doktorit pakuvad, ei ole, palju, on on küll kindlasti kultuuripoliitika ja sotsiaalteaduste ja sellise valdkonna inimesi, kes nüüd kultuurikorraldust õpetavad, nii et ta oli selles mõttes nagu väga hea persoon. Ja kuidagi nii läkski jah, et eks ta nägi ise ka sellist natuke väljakutset, et Eestis ka seda asja teha. Ja kuidagi see asi sobis ja see üks põhimõte, kui te mõtlesite, et mis alustel, miks see kursus nagu kokku pandud saada võiksid olla need inimesed enam-vähem, kuigi loomulikult see kandideerimine oli seal nagu ikka igasse ülikoolil on, kui avatud oli see, et inimestel pidi olema juba Mauruse kraad olemas, ehk siis nad pidid olema juba nuusutanud mingisuguste teatud kunsti või erialal ja ta pidi olema see kogemus. Ja noh, loomulikult sealt põhjalt eks ole, on see magistrikraadi tegemine c magistriõpe just, mitte laureuse õppe, eks ole, sel tasemel. Et äkki sa räägiksid natukene sellest ja siis teine asi, mis mind nagu väga huvitav on ka see, et missugused on siis need nagu põhiained või missugused on need distsipliinid, mida nendele õpilastele seal pakutakse, et seal on ka hästi palju selliste praktilist ja head õpeta, mida saab kohe nagu otseselt ellu rakendada näiteks Mareteismann, kes õpetab sellist rakendusliku psühholoogiat, mida juht peaks teadma ja ja kuidas ta saab stressiga hakkama ja kuidas ta suudab meeskonda motiveerida ja sellised asjad, mis seal nagu kohutavalt kasulikud tegelikult kohtlast ellurakendamiseks mitte ainult sellised teoreetilised asjad, et äkki sa räägiksid ka nendel teemadel. No kõigepealt see, et miks just magistriprogramme, mitte bakalaureusekraad siin alati nagu see küsimus, et kuidas selliseid programme kokku panna, siis kui me Euroopas vaatame, siis on muidugi neid bakalaureuse tasemel, kultuurikorralduse õppeid aga läheb rohkem asi suund siiski magistriprogrammi peale ja põhjus on just see, et 18 aastaselt teada, mida sa nüüd väga juhtima hakkad eriti kultuurivaldkonnad ei ole nagu väga mõistlik eriti Eesti-suguses riigis, kus on nagu suhteliselt väike, see on parem siiski ja üha rohkem, kui ma nüüd vaatan ka neid, kuidas see asi on kujunenud, et ikkagi on hea see, kui sa tead mingit kultuurivaldkonda. Eeliseks oli nüüd sisseastumisel küll see, et oleks juba natukene kassist tegelenud, mingisuguses konkreetses kultuuri organisatsioonis oleks sellega kokku puutunud või oleksid seda õppinud, aga praegu mõtledki seda kursust ise ka siis just nimelt on võetud sinna mõned inimesed sisse majandustaustaga või avaliku halduse taustaga ja see on täiesti teadlikult võetud. Noh, üks asi on see, et inimesed saavad oma teadmisi loengutel ja kuulavad, mida targad õppejõud räägivad. Aga ma arvan, et samavõrd tähtis on tegelikult see, et kuidas see grupp ise välja kujuneb ja kuidas need grupi liikmed 11 mõjutavad. Ma arvan, et see on nagu meil väga hästi käima läinud, et üllatavalt toredalt. Ja just see, et on erinevate valdkondade inimesi siin on võib-olla veidi rohkem muusikataustaga ja teatri, aga on ka, ütleme, rakenduskunsti on majandus, on filmitaustaga, inimesi oli mõnes mõttes võib-olla teadlik valik, teine teadlik valik oli see, et mis vanuses need inimesed on kuskil kolmandik on sellised, kes lõpetasid, bakalaureuse, tulid kohe, kolmandik oli siis kuni 30 ja ja kolmandik oli üle 30. Ma arvan, et see on tegelikult päris hea kombinatsioon, vähemalt esimeste aastate jooksul see kindlasti tulevikus ühtlustub ja, ja enamus tulevad ikkagi kohe peale bakalaureusekraadi või üks, kaks aastat pärast bakalaureuseaastat, sest siin on juba ülikooli seadustes selline suund võetud, et inimesed ikkagi oma õppeteeks võimalikult kiiremini ära. Nüüd, keda nendest ainetest siis lähtusime? Me ka, ütleme, toomas Avineni ka sellest, et kas kultuurijuht siis nagu asub või kultuurikorraldaja oma kultuuriorganisatsiooniga, et ühtepidi on ta nagu see vahendaja selle ühiskonna ja kunsti vahel või kunstniku vahel ja siis peate selle kultuuriorganisatsiooniga hakkama saama. Me jätsime tegelikult kõrvale kõik need ained, mis puudutavad kunst ja kunstniku või noh, ütleme seda teatrikunsti või kujutava kunsti või muusikavaldkonna, sest me eeldasime, et need on enamus inimestel tegelikult olemas. Ja kui nad tahavad veel mingisuguseid teatri ajalugusid või, või mingeid spetsiifilisi valdkondi võtta, siis seda nad saavad teha nende vabaainet baasil ja seda on ka päris aktiivselt tehtud siis kõik, mis puudutab seda ühiskonda või seda raamistikku, siis seal on sellised ained nagu kultuuripoliitika ja seadusandlusega seotud valdkonnad intellektuaalse omandi, kaitsekultuuridevaheline sotsiaalpsühholoogiat, et mis siin ühiskonnas üldse siis toimub või me peame nagu teadma igasuguseid erinevaid rahastamisskeeme kuidas asi toimub Eestis, kuidas asi toimub Inglismaal, mis siin maailmas toimib, see on nagu see keskkonnaplokk siis on selline reetne organisatsiooni managemendi juhtimise plokk, kuhu siis käivad kõik sellised personaliga tegelemisest inimestega personalijuhtimine ja rahadega tegelenud finantsjuhtimine, turundus muidugi strateegiline juhtimine, publiku kujundus, suhtle, korraldus, kõik see, mis Organisatsiooni nagu aitab ja siin ma tahan ka öelda, et me ei ole võtnud konkreetselt selline üldiselt turundus või marketingikursused, need sõnadki võivad võib-olla eriti kultuurivaldkonnas töötavaid inimesena ja ehmatada, et me ei ole kaup ja publik ei ole klient. Ja kui me paneme nendele asjadele vähe inimlikumad nimed, siis me ikka peame natukene nagu rääkima sellest, et mis meil seal lava peal toimub ja ja kuidas me saaksime need inimesed saali. Ja ma arvan, et selles mõttes on olnud ka väga head just välisõppejõud, sest turundusõppejõud, et on meil olnud Ameerikast ja muidugi võib jälle öelda seda, et noh, need asjad ju siin ei toimi meil hoopis teistmoodi Eestis me oleme nii erilised, kõik kindlasti ei ole, ta oli nagu ameerika, aga me peamegi siis nii palju targad olema, et, et sealt selle tera välja võtma. Aga mulle just nagu see meeldinud rohkem, et palju lihtsam oleks ta võtta kuskilt Eesti ülikoolis selline ettevõtete turunduse õppejõud. Aga mina arvan seda, et ikkagi nagu seda kultuuriasutust tutvustada ja turundada natuke veidi teistmoodi, selles mõttes tennifitsiali nagu väga hea. Et alguses rääkis natuke sellist põhiturundust ja siis ta ütles, et aga miks see näiteks kultuuriorganisatsiooni puhul ei kehti. Et see mulle oli nagu väga-väga sümpaatne ja siis lõpus tulebki siis liidessepi või juhtimise psühholoogia plokk, mis on mõnes mõttes võib-olla kõikidele inimestele vajalik, et selliseid väikseid näpunäiteid, mis sa siis teed, kui sa vihane oled ja, ja kuidas sa seda kõikide inimeste peale Yale'i laator ja et kui ongi nagu väsimus, et siis võidki öelda seda mõnikord lähedastele ja öeldi, et olengi väsinud. Ma arvan, et seda tegelikult läheks nagu tänapäevases sellises kiires kiirustavad maailmas nagu kõigile vaja, et eriti suht-koht keeruline on ka Kunstiorganisatsioonides selles mõttes töötada mingisuguse juhi või projektijuhi kohal. Seda teadmata sellepärast, et tegemist on heliste habraste ja tundlike kunstnike hingedega, eks ole, keda sa pead motiveerima. Samas suunama innustama, aga ma tahtsin veel öelda, et nii palju kui mina ja mis seal pattu salata, õpin ka ise samal kursusel. Aga nii palju kui mina olen neid õppejõude ja loenguid siin kuulanud et on järjest nagu see valik, selles mõttes ka tõesti noh, müts maha nagu sinu ees ja Toomas Haug. Meil on nii ees, et need õppejõud välismaalt, kes meile siia kohale toonud nii Inglismaalt kui ka Ameerikast on tegelikult ka omal maal selles mõttes tõelised gurud, et see on selline täiesti julge ettevõtmine ja ma arvan, loorbereid väärib ettevõtmine, et mitte arvata, et mis meie siin Eestis, et me oleme nii väikesed ja meil nagu raha ei ole, aga pigem tõesti juba siis suunduda sellele, et et need inimesed, kes selle kursuse siis nagu lõpetavad, saaksid hariduse inimeste käest, kes oleksid tõeliselt maailmatasemel. Head lektorid, õppejõud ja oma ala praktikud. Viimane näide, näiteks oli kolbi loengut Sibeliuse Akadeemia magistrantide koos Helsingis, kes on tõeliselt oma ala tippnimi, kes on kirjutanud raamatuid ja, ja, ja siis nagu üle maailma loenguid loeb ja, ja nii edasi ja nii edasi, et selles mõttes ma arvan, on see selline hästi hea ettevõtmine üleüldse, mida te olete Toomas auhinnaga kahekesi nagu hakkama saanud. See sai nagu algusest peale selgeks, et noh, Eesti on nii väike, et ei ole ju mõtet ainult sellega nagu piirduda, eriti kui me mõtleme selle peale ka, et kuhu me siin kevadel läheme ja maailm ei ole sugugi enam ainult üksinda eestikeskne. Ma arvan, et need inimesed võiksid nende teadmistega ka mujal leiba teenida. Ma eeldan küll, on Eesti jaoks, aga me ei saa ainult nende piiridega piirduda, vaid, millest me üldse tegelikult praegusel hetkel rääkinud ei ole. On ju see, et need praktikad välismaal algusest peale oli ka see suund, et erinevatest fondides saada toetust ka selleks, et inimesed saaksid töötada kultuuriasutustes välismaal ja üldse ma tahaksin tegelikult, kui mul see võimalus on, tänada, hästi, palju on just neid partnereid, kes meil on olnud, sest ega ainult nagu oma ja riigi raha ka, seda siiski ei ole seda programmi võimalik olnud läbi viia, et meil on tõesti väga head suhted olnud siin briti nõukoguga ja Ameerika saatkonnaga ka samamoodi Leonardo keskusega. Tänu kellegile just eile läks üks inimene Utrechti üheksaks nädalaks tööle praktikale ja neli inimest olid suvel olid Inglismaal ja, ja Phare programmiga me saime kuulata seda ponita Colby kursust Helsingis selle kursusega ja samamoodi kultuurkapital on meid nagu tõesti hästi toetanud. Käisime siin kevadel terve kursusega Helsingi erinevates kultuuriorganisatsioonides just sellist köögipoolt vaatamas, nii et teda me oleme nagu ka püüdnud oma tudengitele pakkuda ja oleks ainult nii palju energiat endalgi, et, et seda asja nagu jätkata pärast, et et esimestel aastatel on kindlasti seda ka endal põnevam teha ja, ja ka võib-olla natukene kergem teha, sest paljud fondid on nagu valmis toetama, aga ega nad siis seda ka lõputult ei tee, eks ole, et alati kõik tahavad mingeid uusi asju teha. Et ma tõesti loodan, et ka tulevikus on niimoodi, aga noh, samas on tuleviku mõttes ka kindlasti see, et teatud asju saab ikka paremini teha ka selle õppekava juures ja mõningaid aineid võib-olla välja vahetada või mis iganes, nii et ma arvan, et siin on teha veel küll Nii et tegelikult on siis nii, et selle aasta kevadel siis lõpetab esimene kursus Eesti Muusikaakadeemia kultuurikorralduse magistriõppes, kes tegelikult saanud sellise hariduse, et kuna kursuse põhikeel ja sisseastumisnõue oli ka, et inimesed valdavad inglise keelt siis nad on suutelised oma oskustega jama keelega tegelikult maailma eri kohtades, kus saab inglise keelega hakkama väga hästi hakkama saada ja ka nagu Eestit esindada igas mõttes vääriliselt, et rahvusvahelisi projekte korraldada ja siia sisse tuues ja teatri muusikafilmi elu tegelikult koordineerida juhendades. Et tundub, et ta on selles mõttes lõpetama sihukese hästi põnev kursus. Ja seal kursusel on palju inimesi, kes juba praegusel hetkel aktiivselt osalevad Eesti kultuurielus ise töötavad, praktiseerivad ja tegelikult ka uusi, hästi võimekaid ja andekaid inimesi, et kellest kindlasti nagu tulevikus kuulda on. Niipalju kui viladele kursusesiseselt on juba igasuguseid põnevaid plaane luua oma kunstistuudioid ja teha iganes selliseid põnevaid projekte, et hoolimata sellest, et magistrikursusel käib praegu teist aastat kui on tegemist juba kuulumisega ja liikmestaatusega rahvusvahelistes organisatsioonides. Et äkki sa räägiksid ka natukene sellest Tegelikult, eks ühe uurimisvaldkonna või sellise uurimisaru oluliseks osaks on niuka see magistritöö tööde tegemine. Et üks õppetöö võib-olla üks peamisi on ju ka see, et kursuse lõpuks tuleb kirjutada mingisuguses valdkonnas magistrit, töökultuurikorraldusega seonduv. Ja siin on ka minu meelest väga huvitavad teemad inimestel ja väga seinast seina, küll on siin klassikalise muusika turundust ja, ja teatrite rahastamist ja mis iganes, mis on, ma arvan, et meie ümber siin väga vajalikud. Aga lisaks sellele on ju hästi oluline, et sedasama magistriprogramm suhtleks samasuguste õppetoolidega õppejõududega üle kogu maailma. Ja selles suhtes me oleme ka nagu juba tööd teinud, et Eesti Muusikaakadeemia kuulub sellisesse ühendusse nagu Euroopa kultuurikorralduse õppetoolide võrgustik. Ent katki oleme osalenud siin mitmetel kokkusaamistel ja, ja see on ka see koht, kus tegelikult leiab uusi õppejõude. Sest ega see ei ole lõplik praegusel hetkel teha, siin saab kasutada teisi inimesi kindlasti tulevikus ka. Ja samuti tee on olemas selline rahvusvaheline kultuuri mälesmendi uurijate assotsiatsioon, kes korraldab iga kahe aasta tagant suuri teadus, konver seitse. Ja eelmise aasta suvel oli siis Torinos aimake konverents ka, millest me ise ka osa võtsin. Mille ettekannete lühikokkuvõte, osalt ka ettekanded on, on need muusikaakadeemia raamatukogus ka olemas, et need on nagu need kõige värskemad uuemad uurimissuunad, mis selles valdkonnas on, sest kuigi on tegemist ju loomulikult väga praktilise valdkonnaga, kui me räägime sellise juhtimise koolitamisel, on väga praktiline, aga samas selline teoreetiline baas peab sinna ikkagi nagu juurde tulema. Ja samuti tänu nendele võrgustikele oleme nüüd ka lülitunud läänemeremaade ülikoolide akadeemiasse, kus praegu just Inga härson on. Meie tudengist on Soomes kaks nädalat ja eelmisel aastal olid kaks tudengid, Sten Rover ja Aivar olid Leedus, nii et see on selline liikuv akadeemia iga aasta üks ülikool, siis korraldab seda vastavalt omal maale ümber Läänemeremaade on erinevad teemad. Nii et see on, ma arvan, ka väga põnev just selles suhtes, et siis tudengid saavad omavahel kokku ja, ja saavad 11 tundma. Sest nagu me kõik teame, on tegelikult selline kultuurikorralduse valdkond väga isiklikel kontaktidel põhinev valdkond ka. Et on ju palju lihtsam mõne Leedu kolleegiga või Rootsi kolleegiga tulevikus teha, kui sa oled varases tudengipõlves kaks nädalat koos mingisugust projekti vedanud, et, et seda me oleme nagu ka püüdnud jõudumööda arendada, et selline rahvusvaheline suhtlus oleks juba nii õppejõudude tasemel kui üliõpilaste tasemel. Aitäh sulle, Anu, soovin sulle jõudu edaspidiseks, et kui nüüd see magistriõppekursus lõpetab, siis on sul kohe käsil juba järgmisele pesa punuda ja nende jaoks Koht valmis mõelda ja kallid pilk küünele kuulajad, et nimelt on teil siis põlev võimulase jääd ootama, vaatama, mis muutused sünnivad Eesti kultuurimaastikul, kui tulemas on terve lend uusi, tugevaid ja väga heade oskustega kultuurikorraldajaid. Pilk püünele täna lõpetab, stuudios oli Kristiina garantsis. Kohtumiseni kuu aja pärast.