Ole kohal omadus laevadele kujutab maantee ristmiku meie sõjasellele rahulisele. Tere päevast eetris taasloomeinimeste sissevaade poliitikasse räägivad selle aasta viies üht järgi, 19. mina olen arhitekt Ignar Fjuk. Nagu ikka meid stuudios kolm. Kuid enne, kui sõna saavad minu kaks tänast vestluskaaslast kuulakem tavapärast epistlit, seekord Eestit, ta ei ole ka Tallina, ehk kas meie pealinn jääb tõesti tagamaks teistele Metro polidele? Erinevate kampaaniate tulemusel on Tallinna elanike arv kasvanud kahe aastaga ligi 18 1000 inimese võrra. Seda on rohkem, kui elanikke on Eesti mõistes suurtes linnades Haapsalus, Paides või Raplas. Tegemist ei ole tulnukatega raja tagant, migrantidega, võõrastega. Need on Eesti inimesed, keda meelitab jõuka metropoli glamuur võimalused, hüved püstitub küsimus. Kas Eesti kasvav linnastumine ei osundada riigi kui terviku tasakaalustamata arengule kriisi süvenemisele? Iseenesest ei ole selles ju midagi halba, kui Tallinn teeb tasa aastakümnete mahajäämuse, mis eriti silmatorkav, kui võrrelda naaberriikide pealinna, Tallinn peagi olema Eesti värav eeskoda nii otseses kui kaudses mõttes. Kahjuks on siin tegu valearvestusega. Arvatakse, et Tallinna edukuse võti peitub üksnes ja eelkõige Tallinna arendamises et see on Tallinna ja Eesti huvides, kui pealinn asetada finantseerimise ja tööjõupoliitika osas muust Eestist eelistatud nii-öelda kasvuhoonetingimustesse. Et Tallinnas tuleb teha käsk, mis imeb endasse kõik ressursid tööinimesed ainelise vara, lõpeks lootuse. Kuid see tähendab seda, et Põltsamaa või Mõisaküla orava mõõdriku kuuluvad hääbumise. Et need paigad jäävad ilma varast inimestest ja lootusest, et sealgi kord elu paraneb. Küllap nii. Sest küsimust, kas Tallinnast, kui eeskojast saab, astud edasi mugavatesse eluruumidesse või on Tallinn maist eeskoda hämarates taga hoovidesse? Ei pea selline loogika oluliseks esitada kuid siis on langenud liisk selle kasuks, et käsna imetud higi, veri ja pisarad ei pruugi tegelikult Tallinnasse jääda. Et Tallinnast kujuneb vaid vahejaam, kust kõik, mis vähegi elu ja konkurentsivõimeline, siirdub teatud aja möödudes edasi nii-öelda parematele jahimaadele. Tallinna-keskne Eesti kui terviku arengut ja huve eirav poliitika viib muu Eestimaa hääbumisele. Seda kinnitab maailmaasustuse lugu. Peame teadma, et varem või hiljem mandub sellise poliitika tulemusena ka eelisarendatud oaas. Maandub Tallinna. Suurlinn, millel puudub konkurentsivõimeline ja tasakaalustada, tagama muutub ise, tagamaks teistele keskustele teistele metropoliitidele. Sest taga Maatajale pealinna eestita ei ole Tallina. Nonii. Kes on siis täna veel stuudios? Tere tulemast, Valve Kirsipuu. Tere ma väga tahaksin loota, et need raadiokuulajad, kes on raadiokuuldeulatuses olnud eelmise sajandi lõpul, veel mäletavad minu häält sest oli niisugune periood, sest ma ütleksin 1970 kuni 1995, kui ma iga nädal olin eetris. Muidugi ei olnud see minu põhitöö. Ja üldse ma võiksin öelda, et pärast seda, kui mina oma pika õppeaja oli lõpetanud, ma pean pikaks ajaks seda, et peale keskharidust ja kõrgharidust olin, maga aspirantuuris kolm aastat, mis kokku teeb õppimist 19, vastad ja asusin siis oma tööle. Teaduste Akadeemia majanduse instituudis oli mul niisugune kuldne võimalus ka osa võtta majandust kommentaatorina, Eesti raadio paljudest saadetest. Ja mul on sellest väga helged ja head mälestused ja nüüd on natukene palju aega mööda läinud, aga veel veel seitse-kaheksa aastat tagasi, kui ma kuskil võõras linnas näiteks start kõnetasid müüjat, siis mõni ostja ütles, hääl on tuttav kusse tuttaval ja siis nad tulid endale meelde, et et see on Valve Kirsi puhel. Et ma väga tahaksin loota, et minu hääl on veel meeles, kuigi viimane 12 aastat olen ma olnud poliitikas. Ja kui ma veel nendel poliitikas olemise esimestel aastatel võtsin päris aktiivselt osa raadiovestlustest siis mida rohkem aega edasi, seda vähemaks on läinud minu sõnavõtud. Ja sellepärast ma tänase tunni aja jooksul kavatsen uuendada oma kohtumist teiega, armsad kuulajad. Nii ilus tagasivaade, valve jättis märkimata, et pikki aastaid oli ta ka riigikogu liige aga võimalik, et sellest tuleb saate ajal juttu ja nüüd siis tere tulemast, Voldemar Kolga. Tere tulemast, või mis sina? Mina olen psühholoog eelkõige ja psühholoog arvatavasti tähendab seda, et see on inimene, kes püüab maailma mõtestada, teha seda arusaadavamaks endale ja võib-olla ka teistele. Kui valve. Ma kuulasin, siis kaks asja olid meil sarnased, nii ole minagi õppinud ja 19 aastat, kui tänapäeval õpitakse ilmselt tsipa vähem ja, ja teine asi, mis oli ka meil sarnane, ka minu häält tuntakse ära näiteks poes, mõned inimesed tunnevad minu hääle ära ja ükskord oli selline naljakas lugu, et ma jalutasin Kopenhaagenis, seletasin ühtedele inimestele ja üks minu sugulane, kellega me pidime nagu hukku saama aga siis meile väga ebamäärane ja ta tundis mind ära hääle järgi häälonis väga tähtis inimese komponent, see on tõesti väga, väga püsiv nähtus. Isegi rohkem kui sõrmejälg ja täiesti inimesele väga personal. See on midagi fantastilised ja, ja, ja siis kaks sellist ühisust on meil, aga meil on ka muidugi erinevusega, millest me praegu ei räägi. Nii veel kord, tere tulemast, mina olen arhitekt Ignar Fjuk ja tänase saate peateema on poliitilisest kultuurist. Kuid kas ainult. Ja siis tehakse, tahaks sammu tagasi. Laevadel pühkides teadsin, ma tahtsin öelda, humoristid ei tööta, nii et asjaga mina olen kuulnud aitäh sellele. On olemas, millel kohati ei saanud aru. Salateed materjalid, kuna ütlevad teadjad, räägivad. Niisiis, poliitilisest kultuurist, kuid kas ainult palve, sina olid nüüd aastaid riigikogus olid tegevpoliitik ja kahtlemata ühel hetkel sa hakkasid ümbritsevat toimuvat hindama ka läbi selle poliitilise kultuuri mõiste. Millal see oli ja mida üldse sinu jaoks poliitiline kultuur sellisena tähendab, olles ise poliitikas? See on sul väga õige tähelepanek, et minnes poliitikasse ei pane õieti tähele see, mis sinu ümber toimub. Minuga juhtus niimoodi, et kui ma 1992. aastal oli valitud riigikogu kui ja siis samal ajal ka valiti mind rahanduskomisjoni esimeheks ja mäletan väga hästi kuidasmoodi, me hakkasime tegema esimest eelarvet, kuidas me tegime seadusandlikke aluseid, õigemini baasi mitte ainult eelarvele, vaid maksukorraldusele. Ja ma pean ütlema, et see esimene kaks ja pool aastat tuletan kuulajatele meelde, et riigikogu VII koosseis ei olnud nelja aastane, vaid kahe ja poole aastane. See läks mul niisuguse töö tähe all. Ma olin nii kaelast saadik töös, et mul ei olnud õieti aega panna tähele, mida teevad paljud kolleegid isegi teistest komisjonidest, sest hulk oli tõesti väga niisugune. Mahukas. Mul on veel üks tähelepanek. Mulle näib, et see periood, kui me taotlesime oma iseseisvust, sest et alates 88.-st aastast ütleksin ma oli ju Eestis niisugune suur vabadusvõitluse laine. Ja ma panin tähele, et kõik poliitilised jõud tol korral me isegi õigesti määratlenud, missugused on need poliitilised jõud välja arvatud juba olla kommunistlik partei ja, ja kõik muud, kes olid. Me kõik olime nagu Balti kett ühe rinnaga ühe asja eest väljas ja meil ei tekkinud hetkekski seda muljet. Et keegi läheb selles rivis ettepoole. Et kellelgi on mingisuguseid teisi taotlusi, kui Eesti iseseisvus teiste taotluse all taotluste all ma pean silmas kasvõi isikliku heaolu või, või mingisuguseid privileege. Ja ma ütleksin, et see kestis umbes kuskil 1995. aastani. Vaat siis ma hakkasin tähele panema, esiteks poliitiliste jõudude skaala muutus, erakondade arv stabiliseerus, kui meid oli alguses, ma mäletan, esimeste riigikogu valimiste aegu oli üle 30 erakonna, siis hakkasid nad koonduma ja mida rohkem nad tundusid, seda rohkem hakkas välja kujunema löögirusikas. Löögirusikas tähendab seda, et sa pidid kindlasti edasi minema, sa pidid ennast kõige võimukamalt, ütleksin ma näitama rahvale, kes on sinu valija, kes aitab sul püsida võimu juures ja vot siis hakkasin ma tähele panema, et see kultuur, mille sees mina olen harjunud olema, see tähendab respekt kaaskodaniku vastu. Respekt inimese vastu. Respekt olemise, käitumise ja väärtushinnangute vastu on äärmiselt erinev. See oli see periood, kui ma panin tähele, et tekib, tekib niisugune poliitilise kultuuri mõiste. Kui sa nüüd ütlesid, et sa niisugust teemat tahad võtta, aruteluks, ma arvan, et see on väga hea teema. Ja natuke mõtlesin selle peale, et poliitiline kultuur, kui näiteks Ignark küsib minu käest lõpus, missuguse hinde sa paned poliitilise kultuurile. Siis ma ütleksin nii, et minu jaoks poliitiline kultuur koosneb kahest osast. Üks on puhas poliitika, see tähendab, mida poliitika on suutnud teha iseseisvas Eestis oma eksisteerimise aja jooksul. Ja teine poliitikute kultuur, kuidas nemad sealjuures käitunud on. Tõenäoliselt selle juurde me ka saates jõuame, aga nüüd, Voldemar, kas sina, kes ei ole olnud aktiivne poliitikas, sinu jaoks on poliitiline kultuur sulle midagi sellist võõrastavalt ja isegi ebamaist see, mis ei toimu sinuga, sa jälgid seda kui mingit näidendit mingisugust, et isegi tragikomöödiat või, või, või on see elementaarne üks osa elust? Lihtne, arusaadav, sa oskad seda seletada endale teistele. Mis on poliitiline kultuur sinu jaoks? Poliitiline kultuur on nii üks kui ka teine. Ühelt poolt on ta tõepoolest selline asi, mida võib vaadelda, analüüsida. Teha mingeid kommentaare, näiteks omal ajal ma tegin valimisplakatite kommen staare ja nii edasi läheb või kellelegi poliitiku käitumisest seal kas ta vassib või Vassi selliseid asju. See on siis üks pool, kuid teine kahtlematult ka see, et poliitiline kultuur või kogu see poliitika puudutab ka sind ikka. No näiteks kui sa saad vabalt reisida, see on poliitika tulemus, saab valitsus, kui sulle mingi mingi teenus või, või mingi asi läheb kallimaks, kui elekter läheb kallimaks. See on poliitika tulemus, tähendab, sa oled, et selle poliitika siis sa oled selle poliitika objekt, tähendab sinud kas asja on ikkagi olemas? Ja, ja veel ka kam. Tsipa mõtlesin enne seda saadet kui üldse, nagu ma mõtlesin, mis asi see kultuur on ja, ja mis asi see poliitika siis algselt, et ma arvan, et poliitikat läks vaja siis, kui tekkisid linna. Kuna me teame, poliitikate on tuletatud sõnast poliskun linna kujutleme, mingit sellist primitiivset ühiskonda, kus kõik inimesed teadsid 11 elasid külas siis mingit poliitikat ei olnud vaja, aga poliitika tekib siis, kui hakkas peale urbaniseerunud linnastumine ja kui inimesed muutus anonüümseks, et ütlesid inimesed, keda ei teata üldse ja, ja siis saadi ja aru, et osa inimesi ei tule endaga toime ja ma arvan niimoodi tegelikult, et selle poliitikute selline üllas eesmärk on, ma ei tea, kui palju nad seda tajuvad või, või, või realiseerivad enda jaoks on tegelikult nende inimeste abistamine, kes ei tule enda eluga, toimeosasid inimesi, tegelikult poliitika tegelikult üldse ei puuduta. Valed, mingi buss, saled, mingi äriinimene, noh, võib-olla mingil määral võib puudutada, aga ikkagi sa saad hakkama, kama, aga need, kes on kusagilt sellest suurest mängust välja jäetud, vaat need on siis poliitika objektid ja, ja, ja siis, nad on ka kuidagi võib-olla ka nagu, nagu, nagu nagu, nagu rohkem poliitikutes kinni nad rohkem räägib ka, näiteks tuttasid pensionäritad näiteks minu ema isa, tunduvalt suuremad poliitikud kui mina, mina, mina olen väga vähe tegelikult tean sellest poliitikast, aga nemad kuulavad raadiot, nemad kõike teavad, kes mida ütles, mis nendest inimestest on saanud, nad on see poliitika on nendesse rohkem imbunud kui minusse. See oli paradoks, üldiselt sul on üsna idealiseeritud, aga kaunis ettekujutus sinu definitsioon poliitikast on imeilus, sest sa nagu ütlesid nii et et poliitika on nendest ja nendele, kes vajavad abi. Ehk teisisõnu, et poliitika sinu jaoks just nagu selline igikestev vaidlus selle üle, mis on õiglus, kelle jaoks seda rakendada. Milliseid, kas ei peaks kandma, aga tuleks selle sõnapaari poliitiline kultuur juurde veel kord tagasi ja ja, ja esimese reaktsioonina vähemalt minu minule, kes, kes ma olen võib-olla rohkem rikutud või täiesti rikutud olles kaua aega olnud poliitikas on need kaks sõna esimesel pilgul täiesti kokkusobimatut. Kultuur, mida see tähendab, see tähendab minu jaoks vastutust, teiste julgustamist, teatud aukartust, teatud väärtuste eeskultuur on läbi aastasadade kandnud meie rahvuslikku olemist on olnud just see aine, millele me tuginesime, mis millele tugineb meie lootus, millele me ehitame oma tulevikupoliitika, teiselt poolt, on just selline. Lisame sinna sõna, partei on parteipoliitika, mis on selline noh, teatud sünonüüm ebamõistlikkusele ja oma omakasu püüdlikkuse ja kildkondlikkusele. Jaa jaa, ja teatud kontekstis see on selline ringkaitse ja ringkäendus ja noh, ühesõnaga üks on nagu selline väga põhine ja ilus asi ja teine on niisugune, just nagu kerglane, et kuidas me nüüd need kokku panema, kas teie jaoks ei ole siin teatud vastuolu, kas te pruugite seda sõnapaari poliitiline kultuur sellise iseenesestmõistetavusega või, või te tunnete, et midagi on viltu? No mina ütleksin nii selle peale, et sõnapaar poliitiline kultuur on minu arvates sinu poolt väga hästi välja mõeldud sest mul on kodus üpris arvukalt mitmesuguseid rahvusvahelisi poliitilisi sõnaraamatuid ja tekste. Ja ma hakkasin eile neid riiulist maha tõstma ja vaatama, kas kuskil esineb seda sõnapaari. Ma isegi võtsin kätte ja sirvisin läbi Margaritat Thatcheri hirmpaksu eluloo, sest tema, kes ta oli, kaua aega oli ju poliitikas. Ja niisugust sõnapaari tõepoolest ei ole, aga ma arvan, et see siiski on niisugune sõnapaar, mille üle tasub mõelda ja mida võib-olla tasub rohkem kilbile tõsta, kui seda senini tehtud on. Sest ühest küljest ma olen täiesti nõus sellega, mida rääkis volli kultuurist jättes ära sõna poliitika, eks ole ju, sest tegelikult kultuuri eesmärk ja ainukene eesmärk on siiski tõsta üksikisiku vaimset ja niisugust taset ja see peaks eesmärk olema nüüd poliitikas, kes saab seda tõsta, seda saab tõsta riik. Ühiskond ei ole mitte ühte otsus, mida võetakse vastu. Ükskõik missugusel tasandil ma pean silmas praegu, kas institutsioonist, tasandit, olgu see maakonnas, olgu see vallas, olgu seal linnas, olgu see riigikogus, millel tegelikult ei ole poliitilist tasa tagapõhja ja just nimelt vot need, need poliitikud, kes võtavad vastu otsuseid, mis puudutavad mitte ainult näidendit vaid ka kedagi teist, nemad ju omavad eeldused-võimalused anda seda, et ühiskonna kõik liikmed tunneksid oma elu elamisväärsena. Kuidas see korda läheb, see on iseküsimus. Ja loomulikult ma ütleksin, et seal idealism arvata, et kunagi jõutakse nii kaugele. Kui jätkata seda idealismi liini, siis mul on kultuurse inimese kohta päikeseline definitsioon. Varan kultuurne inimene on eelkõige tagasihoidlik inimene. Kultuur on selline asi, mis jääb tegelikult märkamatuks, kultuurne inimene. Ta ei ole kusagil esile kuiv ja, ja ta ei ole ka müügiinimene. Ja selle tõttu ma arvan, et, et kultuuriinimesed ja üldse need loomeinimesed peaks kuuluma mingisse erilise klassi võtaksid nad välja ülejäänud ühiskonnast. Kuna, kuna neil ei ole selliseid omadusi kui on teistel inimestel, muidugi iseküsimus on see, kuidas praegu kultuuriinimesed on ka sunnitud hakkama müügi inimestes kas või sirbi ümber toimuv ja, ja seda surutakse peale. Loomulik, et ei saa olla mingeid erandeid, vot see ongi siis ka täiesti, ma arvan, poliitiline küsimus. Poliitilise kultuuri küsimus, muide, mina vaatasin ka mitteraamatutes, aga internetis tegin väikse otsingu ja ka samuti ebaõnnestusid. Ma ei leidnud sellist mingit mõistlikku teksti poliitilise kultuuri mõiste kohta, ma ei tea, miks see nii on, ta. Ma ei, ma ei oska seda öelda, mul on lausa ootamatu, et seda ei ole, sest mõtlesin kindla peale. See on siis elanud ja, ja kuna mul on selline tava, tegelikult, kui ma tulen kuhugi rääkima, siis ma teen internetis väikse niimoodi vaata, mis seal Google com ütleb ühe või teise asja kohta ja. Põhjus selles, et Eesti, sa iseseisvumine ja, ja kogu see Eesti Torm ja tung ja laulev revolutsioon nagu sa esimese põrk loomeinimeste askeldamistest ja, ja loomeliitude kultuurinõukogu, mis oli esimene nii öelda legaalne opositsiooni institutsioon Eestis seda ju peeti mõnda aega lausa varivalitsuseks. Need kultuuriinimesed ehk kultuuri kandjad olid mõnda aeg-ajalt tegid sellist opositsioonilist progressiivset rahva peale minema poliitikat. Et võimalik, et, et see on üks põhjus, miks, miks mul meeldib seda sõnapaari kasutada. Ma üldiselt ütleksin, et Eestisse on seda siin-seal ikkagi kuulda ja, ja, ja mina näen, ümbritsevad just läbi läbi selle mõista, kui ma vaataksin poliitikat. Ja kui rääkida sellest poliitikute kultuurist, tegelikult kes on siis kultuurne poliitik, on see, kes tegelikult teeb oma tööd märkamatult, tähendab mida märkamatum ta on? Ja seda efektiivsem ta on, muidugi, see hakkab vastu sellisele tervele mõistusele, et sa pead olema esil olema meedias nagu öeldakse, mis tahes rekla, Ramon ja, ja, aga tegelikult ma arvan, siin võib-olla ka poliitikutega viga on olnud, et nad on võib-olla liiga vähe, rahvas teab üldse sellist nähtamatus töös, mis toimub komisjonides ja, ja, ja ainult pannakse tähele seda välist hiilgust või viletsus, mida meile näeme neid näitemänge. Et, et ma arvan, niisugune järgmine samm poliitikute poolt peaks olema selline, et või ka meedia peaks kuidagi esile tooma seda nähtamatut tööd komisjonis, mis seal tehakse. Ja seal peaksid ajakirjanikud. No ma ei tea, praktiliselt valve kindlasti teab, kuidas on see võimalik, et nad tuksisele töö esile ja siis oleks ka poliitik kultuurne inimene, tähendab minu järgi kultuurne inimene on see tagasihoidlik inimene, kes on nähtamatu inimene nahaal tav ja skandaalist anne, tav ja, ja see tegelikult ei tohiks olla poliitikute olemuslik mingi omand. Muide, tähelepanelik on täiesti õige see, et meil on küllalt palju poliitikuid kõigil tasanditel. Ma kordan valdadest alates, kes teevad oma tööd ilma igasuguse kärata. Samas poliitilistes ringkondades on põhitõde niisugune poliitiku väärtus, tema hind on tema valijate arvus. Kui ta teeb oma tagasihoidlikku tööd, siis inimene ei tarvitse seda üldse teada. Nüüd tekib küsimus, kes peab esile tooma selle tema tähelepanematu töö, sest kui on tegemist tagasihoidliku poliitikuga, siis ta ise ei hakka ennast upitama. Tähendab, need peaksid olema tema kolleegid, kes näevad, et ta on teinud selle asja ära, ta on teinud teise asja ära, tal on niisugused tulemused, et hakkab teda edasi jubima. Vaat meie poliitiline kultuur nii kaugele ei ole jõudnud. Me kõik oleme tegevusest sellega, et iseennast Tubida, iseennast näidata, olgu ta heas või halvas mõttes eriti noh ja kusjuures ma ei saa midagi halba öelda, mul on võimalus olnud olla õige paljudes parlamentides alates vana tsivilisatsiooniga riikidest ja nad kõik sõimavad 11, hullemini võib-olla meil sõimatakse, see on üks moodus kuidasmoodi näidata, et ma olen olemas, et ma midagi teen. Aga sealsamas on, ma tean ka nendes vanade kultuuride juures ma räägin praegu konkreetselt Suurbritanniat, meil on väga head suhted liberaalidel olnud just nimelt selle riigiga. Nad hetkeks ei unusta ära oma kolleege, kes on kas kunagi olnud aktiivses poliitikas või jõudnud sinna poolele künnisel, nad annavad nendele võimaluse näidata ennast vot nimelt selles oma tagasihoidlikkusest. Ja muide seal liigub, see on südantsoojendav, kui sa näed, mismoodi nad hindavad iga seda inimest, kes nendel olemas on, et meie ei ole nii kaugele veel jõudnud ja ma arvan, et sinna meil on veel üks pikk tee minna. Ja kindlasti ei ole siin midagi erakordset või, või ei pea häbenema, et me ei ole sinna veel jõudnud, sest Me ju algasime ju alles 15 aastat tagasi ja, ja vaevalt on meie seas keegi või raadiokuulajate seas keegi, kes ütleks, et, et see, mis oli siin nõukogude ajal, et seda võiks kuidagi vaadelda läbi poliitilise kultuuri prisma, sest sest esmane osaleja, kui me räägime poliitilisest kultuurist või tegija on ikkagi rahvas. Sel ajal oli rahvas ja kõrvale jäetud, see oli lihtsalt üks auditoorium, kellega manipuleeriti nüüd, kuivõrd meil see nõndanimetatud, see nii poliitikas kui ka kultuur on poliitiline kultuur, sellisena on nii noor, siis on ka meie institutsioonid loomulikult politsei, Insid, poliitilised institutsioonid, üsna noored ja mulle tundub, et, et rohkem kui institutsioonid väravad Eestis toimuvad pigem sellised tähtsamad isikud või ütleme, eliit eliit on olulisem kui, kui, kui on institutsioonid, nemad mõjutavad märksa rohkem toimuvat või, ja isegi eliit on olulisem rahvas, sest sest rahvas ei saa nagu ta ei tule nagu sellele poliitika poolt kehtestatud reeglistik, kellele on need siis valimisseadused või, või mingisugused muud väärtussüsteemide kogum, mis, mis on riigikogu poolt vastu võetud. Ta ei tule sellele järgi, nii et tegelikult on rolli mängivad meie tänapäeva ütleme sellise poliitilise kultuuri või poliitikalaval isiksused. Et kas, kas, kas on võimalik, et, et teatud sellises võtmes? No ütleme nii nagu eelmiste valimiste eel, kui tuli üks uus jõud Res Publica, kes pakkus mingisugust täiesti taevalist ühiskonda, kus ei ole vastuolusid, kus kõik kõik, kõik on õnnelikult, kõik saavad selle, mis tahavad ja keegi peta kõik on ausad ka poliitikud. Et kas selliseid Messiaseid ja, ja, ja jutustajad, kas nende päralt on maailm ka Eestis tulevikus, et, et nad võivad rahvast ära pöörata ja pane uskuma midagi sellist, mida ehk ei tulegi? No meie kogemus viimastest valimistest näitas, et pisut oli see võimalik, sellepärast et see, see võit, mida sai Res Publica, nii kohaliku omavalitsuse valimistel kui ka riigikogu valimistel on siiski eesti lühikeses poliitilises ajaloos kordumatu. Esimesel korral 128 kohta Riigikogusse ei ole sugugi vähe, aga ma tahaksin peatuda ühel küsimusele, mida sa ütlesid, et vat kahtlemata meie poliitilist kultuurimäe määravad praegu isikud, üksikud niuksed, elitaarsed, isikud. Ma ei pea seda iga kord väga õigeks. Ma pean seda õigeks, kui elitaarne isik ise on kultuurne ja tal on kõrged eetika arusaamad. See tähendab seda, et tema teeb oma tööd, tema genereerib oma mõtteid ja püüab neid ellu viia, ilma et ta ahistaks või alla suruks teist. Me õige sageli aga näeme nii et põhiline poliitiku töö, selle elitaarse inimese töö ongi selles, et ta püüab nagu naeruvääristada seda, mis teine kõrval teeb. Eile ei püüta leida seda ühist plaat vormi, et selle pealt edasi minna ja minu arvates see on natukene halb nähtus. Ja ma isegi ütleksin, et mõningal puhul need jutud, mis praegu või õigemini kirjutised, mis on olnud ajalehtedes ja ka raadios, on räägitud, et me võime liikuda vaikiva ajastu poole. See on esimene sellest, et meil on tekkinud elitaarsed inimesed, kes püüavad ainult oma tõega välja tulla, kelle jaoks ei ole olemas teist aru saama, selle kõrvale jätta püüab kõigi vahenditega seda alla suruda, suruda, seda pean mina poliitikas poliitilises kultuuris väga halvaks nähtuseks. Erritaarsuse jutt tekitas mulle väga sellise kauge assotsiatsiooni, aga võib-olla ta on selle asjaga küllaltki tihedalt seotud. Nimelt ma käisin äsja Londonis ja ja mainin tähttähelised kummalised asjad, et kui vaadata muusikalide reklaame, siis seal ei ole ära toodud peaosaliste nimesid. Näiteks ma vaatan Chicagot või Tunaist. Seitse seal on ära toodud, kelle muusika järgi seda mängitakse näiteks sellises rootstühart ja kes on see lavastaja. Ja, ja need nimed, nii nagu me teame, eks, kui me lähme midagi, vaatame, me teame, kes mida mängib, me teame, et on olemas mingi ilmit või mingid tegijad nende peale orientiiri mäe. Kujutage ette, nüüd siis Londonis, tähendab, kui sa lähed mingeid muusikale vaatama Chicago või, või kätte või mida iganes sa vaatad, siis siis see süsteem või Ignar ütles, see, see institutsioon määrab ära selle asja sisu ja ei ole tegelikult isegi tähtis, kui nii kummaline, kui ka see ei ole, kes seal peaosas on selles muusikalis nad peavad siis kui sa sa võitsid ära kuulata ja sa tead, see on see, sa ostsid piletid selle muusikaga, mitte konkreetsetele inimestele. Sa siis sa siis, kui sa näiteks hääletad ühe erakonna poolt, siis sa tegelikult ostad selle muusikali pileti, aga mitte. Sa ei tegele ühe persooniga. Mul on just selle kohta üks enda kogemus, kui oli linnahallis Oliveri muusikal ja seal oli ju see osatäitja, peaosatäitja väike poiss, keda oli seal kolm või neli, kes vahetasite õhtust õhtusse. Vähemalt mina ei saanud kunagi teada, mis ta nimi oli, aga ma läksin sinna just vaatame ühte noort andekat inimest, kes iganes ta siis oli Ants või Jaan või Mart. Ja see oli ka sihuke impersonaalne elamus. Mulle tundub, sõbrad, tegelikult ei ole niisugused suured, see on äri. Ma tahaks magada. Küsimus on selles, et täpselt nagu Oliveri puhul, eks ole, seal oli neli osatäitjat sellel Oliveris, nad ei teadnud, missugusel õhtul, missugune esineb ja nad ei saanud juba nalja öeldes, et vot esineb see poiss kui tegelikult teine poiss. Ühesõnaga, nad teevad sildi valmis, see on kasulik majanduslikult ja see ei ole oluline, kes laulab, eriti on see, muide, see ei ole mitte ainult Londonis, see on terves Ameerikas, on niimoodi, nendel on mitu koosseisu nendele, mitu peaosa, lauljat, ta ei saa sellega välja minna, et ta lubab ühte ja tegelikult tuleb teine, sellepärast tema äri on sellest, ta teeb valmis selle plakati. Vaat selle plakati peal on öeldud kabaree, seal on toodud mingisugune ilus pilt, eks ole, aga kes tegelikult seda teeb, sest inimesed tõesti lähevad kuulama muusikali või teisel puhul tahavad teada, kes autor on, kas poliitikas olla siis. Aga tuleks nüüd sellesama küsimuse juurde korraks teiselt poolt ja, ja no me võime olla tõredalt poliitikute suhtes, kes siis on liiga edevad või esiletükkivad ja me võime kõiki neid öelda, rahustada ja õigustada, sest aga kuidas nad muidu saaksid valijale nähtavaks ja võime võime ühes või teises aktis Hinnatav erakonna või poliitiku käitumist võib olla ebaadekvaatseks või, või noh, lihtsalt hukka mõista. Aga sellegipoolest on ka üks, üks nüanss, mis vahel muudaks selle poliitilise protsessi loetavamaks ja, ja ka nähtavamaks. See on see, et kui Need vaidlused toetuksid mingisugusele selgele ideo loogilisele platvormile, no me oleme kõik seda kuulnud, et et üks erakond on, öeldakse vasakpoolne, teine on parempoolne, keegi on keskel ja neljanda kohta öeldakse vot sellest erakonnast küll ei saa aru, mis juttu ta ajab. Seetõttu Erakond, et ta nagu, ütleme jääks ellu või oleks nähtav, ta peaks siis tegema, kas ta peab ajama siis puhta populistlikule vara või, või b et tema erakonna juhid on niivõrd esile kerkivad niivõrd silmatorkavalt sarmikad ja, ja võluvad, et ükskõik, mida nad räägivad, igal juhul, nende sõnum jõuab pärale või ütleme nagu Žirinovski ja see on üks hea näide. Ükstapuha, mida nad ka ei laulaks, ikka see laul jõuab kohale ja jätkan seda muusikalitraditsiooni. Teie meelest nüüd tundub, kas Eestis on see poliitika läbi lõigutud sellise ideoloogilise tekstiga või meil seda ei ole. Kohe lülitun ka sellesse vestlusse, muide see, mis rolli ütles, on äärmiselt tähelepanu väärne. Nimelt mina leian, et oleks poliitikas õige sammuga muusikalis. Kui on tegemist Reformierakonnaga, näiteks, siis me põhiliselt mõtleme liidrit ja tema ja terve meie erakonna programmi programmis on ju see, see nagu stsenaarium muusikali jaoks kasutame edasi seda huvitavat paralleeli poliitika ja muusikal. Ja muide, me oleme teel selle poole, kas teile ei tundu kasvõi see suletud ja avatud nimekirjad europarlamendi valimisteks on ju tegelikult ühel puhul me ütleme ei ole oluline, kes see inimene on, kes läheb, oluline on, on selle erakonna poliitiline platvorm, ta läheb kaitsma seda sinna. Ja erakonna poliitiline platvorm on põhiliselt tema juhist. See on ju sellest maakonnast kõige olulisem, kes on esile tõusnud just nimelt selle erakonna enda inimeste poolt, on ta ju valitud ja mulle tundub, et see on poliitilise kultuuri arengus üksärjamiselt oluline samm ja siin ta ei ole seotud äriga, vaid ta on tõesti seotud poliitilise kultuuriga. Miks me peaksime neid üksikuid esile tooma? Loomulikult me võime öelda, et poliitiline erakond on nagu püramiid, eks ole, tipus on siis see juht ja allpool on vastavalt nende tähtsusele ja osakaalule need väiksemad tegelased. Aga ma arvan, et selles on jumet. Ma tahaksin seda rohkem kui seda, et igaüks trügib oma poole. Igaüks trügib oma poole. Iga juht on suur juht. Jah, valge, aga nüüd sellest ideoloogiast, tähendab, kas ideoloogia on sinu meelest Eesti poliitikas tegija, kas see on, kas poliitiline tekst on läbi põimitud ideoloogiast või ei ole seal puhtalt sellised, ütleme, käivad ainult tehingud lehmakauplemisest, sina mulle, mina sulle, mina saan selle ameti, sina saad selle ameti, ahah, mingi sotsiaalne, demokraatlik vaatenurk, noh, milleks see läheb rahvale peale, no laseme käia? Ei, muidugi ma saan seda. Ma kohe võin sulle öelda, et meil ei ole niisugust ideoloogilist platvormi, et mis oleks läbipõimunud ja kus oleks see, mida sina praegu väljendasid, meil on ikka kahjuks ikkagi näiteks, kui sa tõid Res Publica selle platvormi, nende lubadused ja kõik, noh see on ju selge, et see on toodud selleks, et sedasama kapitali koguda seal valijate hääli, aga mitte selleks, et selle kaudu ühiskonda juhtida. Ma võtaks ka sõna ideoloogia kohta, selline ideoloogia eitus on, ma arvan, pärit nõukogude ajast, kuna ideoloogia seondus kommunismiga teatud vaadete süsteemiga ja siis tekkis meil ettekujutus, et see maailm on selline ideoloogiavaba, et et erakonnad nagu vahetevahel ma olen ka tundnud, et erakonnad nagu räägivad selliseid asju, et nemad räägivad objektiivset tõde, et see nii ongi, et see pole mitte mingi ideoloogiline seisukoht, et nii on see idee parim ära müüdav rahvale, kuna rahvas on sellest ideoloogiast niimoodi kaugeneb ja vaatab väga halvasti ideoloogiale. Et ma arvan, järgmine samm edasi sellises poliitilise kultuuri kasvatamisel peaks olema erakondadel selgel selline seisukoht, et nemad väljendavad näiteks, mida hariduses nad väljendavad teatud ideoloogiat. Et kui ma vaatan hariduse küsimustele, siis kui mina olen reformist, siis mul on selline ideoloogia ja see tähendab seda, et see minu osaline vaade ja, ja mul on olemas mingid argumendid ja plussid-miinused, mis toob see ideoloogia rahvale. Ja kui ma kuulun mingisse teise erakonda jällegi ütlema, et see ideoloogia, see pole mitte objektiivne tõde, et Smitty tee kõiki õnnelikuks sõnaga, et, et ei ole sellist ideoloogiat, mis teeb kõiki õnnelikuks. Lisaks on lihtne primitiivne ideed, et see ei ole mingi geniaalne idee ja ma täitsa imestan, miks seda siis poliitikud järgida, et miks nad ei ole nii ausad, et, et sa ei ole ju jumal, sa ei saa kõiki õndsaks teha. Muide, siin sellest oli juba juttu, ma võin kohe öelda, miks see niimoodi on, sellepärast et niisuguse ideoloogia välja ütlemine niisuguse ideoloogia kaitsmine poliitilise erakonna poolt nõuab natukene pikemat aega natukene rohkem tööd, kui seda on üks, kaks aastat, nagu meil on siin need uued erakonnad ette tulnud ja sellest on ka niisugused hajuvad need ideoloogiad, et me ei saa aru, kes on kes, kus poole ta kaldub, eks ole. Kujutage nüüd, et nendesamade sotsiaaldemokraatide puhul, endised Mõõdukad Leinud seitsmendal veebruaril tuleb nendel nimemuutus paljud teatavad, et nende liider sellisel puhul ei sobi nendel enam, sest ta ei ole sotsiaaldemokraat. Jutt on Ivari padarist, kellel, eks ole, kuskil seal Kagu-Eestis on talu ja ja see ei ole nagu sotsiaaldemokraat sotsiaaldemokraadil, nagu ei tohiks talu olla. Olen olema, eks ole. Nii et ühesõnaga meil on väga palju niisuguseid muutusi. Ma ütleksin isegi niimoodi, et maid, tauni, eriti Eestit, sellepärast et siin on palju muutusi. Vaadake, me otsime ju tegelikult seda kohta. Me oleme tõesti väga noor demokraatia näiteks Isamaaliidu, kes ju ei ole kahtlust, et 1992. aastal oma rahvustundega oma isamaalise kuuluvusega oma selle, selle võimendamisega. Nad tegid suure asja ära, see andis meile nagu jõuda jõudu olla oma maa patrioot, aga praeguseks oleme oma iseseisvuse taastanud, kui me oleme saavutanud selle 10 aasta jooksul midagi niisugust tol ajal ei osanud aimatagi see, et me satume suurte vihmavarju tallama, pean silmas praegu Euroopa liitu ja NATOt. Siis nad muudavad natukene praegu oma seisukohti, nende jaoks ei ole enam vat see iseseisvuse kättesaamine, see ei ole enam Mart oluline küsimus, tulevad teised küsimused praegu nendel on, eks ole, see perega suurenemine niisugune, et seda tuleb lugeda normaalseks, teatud ideoloogiliselt väga olulised seisukohad muutuvad, aga nüüd ma tuleksin selle ideoloogia juurde veel tagasi, vaat kui sa ütled, et vot minu ideoloogia on niisugune ja ma tahan seda ellu viia. Minu arust see on äärmiselt oluline niisuguste ideoloogiate puhul ka panna kirja prioriteedid, sest selge on see, et kui mul on oma, olgu ma tähendab parempoolne või vasakpoolne, mida ma tahan saavutada, siis on selge, et seda ühe hoobiga saavutada. Muide, see on see, mida väga paljud tavainimesed ei pane tähele, kui palju ma olen inimestega kohtudes kuulnud küsimusi, et vaat teil Reformierakond lubas seda ja teist, miks seda tulnud ei ole. Ja tavaliselt see küsimine on niimoodi, et kui eile olid valimised, siis järgmisel nädalal küsitakse, miks see niimoodi ei ole. Vaatlen, taevane arm, olete te näinud mõnda last, kes sünnib, kõnnib ja isa pintsak on paras, ei ole ju, tähendab, sa pead kasvama, mina tegin oma programmi või ütleme, erakond teeb nelja aasta peale, küsib minu käest nelja aasta pärast, kas see olukord on saavutatud ja samasugune kasvamine toimub kõigiga, aga põhimõtteliselt muidugi peavad prioriteedid olema kirjas ja mul ei ole midagi midagi öelda. Mulle näib, et reformierakonnal on üks väga selge ideoloogia. Väga selge niisugune platvorm ja. Meelde tuletada, et, et see on avalik-õigusliku raadiosaade ja, ja Reformierakond üks paljudest erakondades. Aga saate alguses valve, sa nimetasid, et sinu jaoks on poliitilisest kultuurist nagu kaks subjekti ühelt poolt on siis nagu rahvas ja teiselt poolt on poliitikud ja aga mina ei saa kuidagi aru, kuidas see rahvas saaks seda poliitilist kultuuri mõjutada, sest tema on ikkagi selles mõttes rahvas, anonüümne impersonaalne, tema temale kehtestatakse reeglid, talle antakse võimalus kord nelja aasta jooksul tulla valima. Ta ei saa võib-olla täpselt aru, keda ta peab valima, mida ta peab valima, mis reeglite järgi. Aga samas poliitikud on nagu öeldakse, tegijad ja, ja hetkeperemehed. Kui on keeruline olukord, ma mäletan näiteks viimase Laari valitsuse ajal, kui, kui oli seal, ütleme, majandusministri suhtes oli kõigil, nagu öeldakse, siiber, siis leiutati välja, et, et me ei saa ju kuidagi seda ministrit vabastada, sest pole reglementi. 2001. aasta lõpul siis Mart Laari valitsus nagu kokku kukkus ja Reformierakond tegi Keskerakonnaga valitsuse, siis kasutati sellise poliitilise kultuuri. Sõnu heldin, näete, reetmine ja, ja, ja, ja, ja mis iganes selline noh, mitte asine asi. Kuidas saab poliitik seltse reeta, kui hoitakse oma põhimõtetest kinni? Nii et minu küsimus ongi see, et, et kuidas nüüd see poliitik tegelikult võiks mõõta seda rahva arvamust ja hinnangut asjale või ta on täiesti võib sõuda omavoolu Enda tahtsi sõltumata sellest, mis rahvas arvab, ainult väriseb ükskord peale valimishetke valimisööl. Et kas saab valitud või see või sa või, või ta peab millestki nagu lähtuma. Minu arvates. Teile mõlemile kullaga, Sestlejad on teada niisugune ilus sõna nagu kodanikuühiskond. Ja ma arvan, te olete kuulnud ka kodanikualgatusest ja te võite minna ükskõik millisesse arenenud demokraatlikku riiki. Ja kodanikualgatus ja kodanikuühiskond toimib hoopis teisiti kui meil Eestis. See tähendab, et on terve niisugune võrk loodud, kus. Neid ei saa, see ei ole muidugi üksikmaali kuskilt või keegi teine, vaid see on üks inimeste grupp, kes on omakorda koondunud. Ma pean silmas praegu mittetulundusühinguid, võib valitsusväliseid organisatsioone, mis kõlab isegi paremini. Sellepärast et need on need organisatsioonid, kes seda rahva soove kannavad ja kes koos suudavad mõjutada väga mitmesuguseid tegureid kaudu valitsust toimima, nii et nad ei mõtleks ainult selle peale, mis on valitsusele oluline, vaid mõtleksid selle peale, mis on inimestele oluline. Meie kahjuks ei ole sinna jõudnud. Ma arvan, Ignar Sa ise mäletad, kui palju kordi me arutasime kodanikuühiskonna kontseptsiooni, mingisuguse kontseptsiooni, me oleme ka läbi töötanud, aga et sellel oleks mingisugune seaduslik tagapind, seda ju tegelikult ei ole olemas. Räägime kodanikualgatusest. Nagu te mäletate, oli Mart Laar see, kes tuli välja ettepanekuga tehase oma oma. Mis oli selle nimi? TomTom? Täna ise teen või? Igaüks võis seal omaettepanek oma ettepanekuid teha interneti kaudu, eks ole, see oli ju ainult pingete maandamiseks, sellest ei tulnud ju mitte midagi välja. See ei saagi teisiti olla, see oleks umbes niimoodi, kui me hakkaksime, kui poliitikud, kui valitsus hakkaks vaatama, mis ütlevad Delfi kommentaarid ja selle järgi tegutseda tähendab ei ole võimalik üksikisikute soovide kaudu midagi teha, vaid seda tuleb teha organiseeritud korras just nimelt kodanikualgatuse korras. Seda tuleb teha kodanikke liikudes kodanikuühiskonna poole, meie ei ole praegu ikka ühiskonnas ja see ei ole üldse kriitiline, Eesti niisugune väga kriitiline olukord Eesti suhtes, kuigi me praegu võiksime natuke pikemate sammudega minna. See aeg ei ole veel tulnud. See on demokraatia kõige kõrgem vorm, kui me oleme jõudnud kodanikeühiskonda, kus valitsuse tegevust hakkavad teatud määral mõjutama valitsusvälised asutused oma soovide kaudu, muide, see ei ole streik. See ei ole, see ei ole niisugune omaalgatuslik, vaid see on väga koordineeritud tegevus. Ja mina muide praegu Eestis ei näegi niisugust, meil on neid mittetulundusühinguid, ma arvan oma 600 või rohkemgi veel. Aga nad kaugelt ei ole niisugused, kes sekkuksid. Avaldaksid oma Soome valitsuse seisukoha pealt, et mina näen, mina näen vot niisugust lahendit selle niisuguse poliitilise kultuuri kasvuks, aga ma arvan, et sa võib-olla ei pannud päris õigesti tähele, mis ma alguses ütlesin, ma nimelt ütlesin, et kui mina peaksin panema hinde Eesti poliitilise kultuurile, siis ma paneksin eraldi poliitikale ja eraldi poliitikutele. Või ka eraldi, võib-olla rahvale näiteks kogu see võti poliitilise kultuuri vuti ja minu meelest rahva käes. Kas see rahvas on muutunud poliitilisemaks, võib küsida, näiteks kui oli meil ja 88 ja milline on see rahva osalus poliitikas olnud niimoodi ja, ja siin on ka üks kindlasti hindamisobjekt ja, ja me, me ei ole kindel, et, et me saame paremaid hindeid. Tere päevast, head raadiokuulajad, pisukese siis sead, sa tahaksid, aga tema jaoks on sammu tagasi astuda. Me oleme praegu kell üks. Siiski püüaks natukene seda konteksti avardada, ma tahtsin öelda humoristliku vaherepliigina kuulajate tähelepanu juhtida sellele mina esindan siis luuletajaid ja minu jaoks on poliitika psühholoogiline. Võib-olla täpsustaksime, võib-olla kõik ei saanud aru, mis sa selle all mõtlesid ja muidugi on olemas veel üks vaatepunkt, see on eestlase vaate, kas siis selle laulud ei ole selles või rätsep? Küsimus, et mul on väike saladus vabandamise tiriaadleks pikale, kas see oli küll väga asjalik materjalid on väga huvitavad. Aitäh sõnaõiguse eest. Niisiis poliitilisest kultuurist, kuid mitte ainult ja see mitte ainult ehk osutabki sellele, et et kui me räägime poliitikast, poliitilisest kultuurist ja poliitikutest, siis oleks nagu õige aeg rääkida poliitilisest vastutusest. Poliitilist vastutust ei taheta nagu päris täie jõuga kanda või on see asi nagu inimestele täiesti arusaamatu. Ma mõtlen poliitikuid. Poliitiline vastutus on, on sageli ainult sõna seda nagu ei kanta teos. Poliitiline vastutus on poliitiku puhul ka mitte ainult teo eest, vaid ka tegematajätmise eest. Poliitik kannab vastutust mitte ainult oma tegemise eest, vaid ka teiste tegemise eest. Poliitiline vastutus on jagamata. Ta on nii personaalne kui impersonaalne. Ja, ja kui seda poliitilist vastutust ei ole piisavalt rahva meelest poliitikute poolt nagu harrastatud, siis tulemuseks on poliitikast võõrandumine, rahva eemaldumine üldse enda saatuse, oma tegevuse, oma tuleviku üle otsustamisest. Kas teie meelest on Eesti nüüd lähiajaloos olnud perioode, kus on ohtlikult väga sügavale arenenud see võõrandumine, rahva eemaldumine poliitikast või, või, või selliseid kriise pole olnud, või on ehk praeguse kriis? Kas, kas sellest vaatepunktist te oskate Eestit hinnata? Võõrandumisest on väga raske rääkida, see sõltub, millises ühiskonna kiis inimene asub. Nii nagu ma alguses ütlesin, seda poliitikat on võib-olla vaja eelkõige nendele nõrkadele inimestele, kes millestki ilma jäänud, lapsed, pensionärid, niimoodi, ja nii edasi. Kui nendest lähtuvalt, siis ma arvan, et seda poliitikat ei ole vähemaks jäänud ja tegelikult need oleksid optimissegi. Tegelikult need asjad ei ole nii halvad, nendega tegeldakse ja ja ei saa mingit kehva hinnet panna, kuid muidugi see rahulolematus tuleb hiilgigi nendelt et mitte nendelt, kes jõuavad hästi edasi, nendele tundub, et poliitika on hea. Aga tegelikult nad on ise võib-olla võõrdunud. Sellest poliitikast nad tegelikult midagi ei tea, kuna see neid ei puuduta. Ta, aga kui räägid. Kui Ignari juttu kuulasin, siis see vastutus eelkõige on tegelikult see on siin, minu arust on selline nagu tühi sõna, et, et eelkõige mingite asjade tegemine ja mulle miinus üks pilt vanast ajast, kui ma esimest korda Ameerikasse katsusin minna ja, ja siis see, kes mind sinna kutsus, tema pöördus omasinaatori poole. Et kuidagi aidata seda viisat saada sellisel vene aeg veel lõpp niimoodi. Ja, ja see tähendabki, et mingil moel oli seotud tema kui valijaga, ta lahendas talle mingit küsimust, kuigi see võis väga tühine küsimuse alla ja, ja siit ta siis võtabki vastu, et tal on võimalus pöörduda inimese poole. Et lahendada see talle isiklikult tähtis küsimus, et, et kutsuda keegi ka kaugelt Eestist sinna Ameerikasse ja, ja see ongi vastutus, vastutus on muidugi asja ära tegemine, see lihtne jutt. Ma ei oleks nüüd selle rahva eemaldumisel küsimuses poliitikast nii väga optimistlik. Ja mulle tundub, et see on üks väga halb tendents, mis praegu meil toimub, sest mu tutvusringkond on väga suur ja mul on võimalust olnud nendega kohtuda ja rääkida ja kummaline on see, et väga ärksad väga niisugused inimesed, kes on, kes on tahtnud midagi poliitikast kuulda, kes on tahtnud diskuteerida poliitika üle. Nad praegu ütlevad, et nad ei loe, lehti neid ei huvita ja ütlevad ära räägi, palun poliitikast. Tähendab, nende huvi on kadunud? Huvi on kadunud sellepärast et õige paljud ootused, mis nendel on olnud, ei ole täitunud. Ja isegi need, kellel neid ootusi pole olnud. Ma pean silmas? Noh, ütleme, kes ei ole selles, selles väga vaeses kilpkonnas ka nendel on teatud teatud aru saama, et meie ühiskonna arengust kas või hariduse tervishoiu suhtes ja kui nad näevad, et siin kogu aeg mingisuguseid ideoloogiad teevad mingisuguseid reforme kusjuures seda sageli tehakse nii, et ei vaadata tarbijat, seda rahvast, seda üksikinimest, kes seda peaks saama siis see väsitab neid. Näiteks paar päeva tagasi oli mul juttu aptekite arvust, nagu te teate, praegu see on küsimus, kas neid on palju või vähe, siis on muidugi suhteline, Tallinnas palju kuskil mujal maakohas üldse ei ole olemas ja vaidlus käib selle üle, kas lubatakse aptekitel mingisugust lisa lisa tulu saada, mis tõstab selle medikamentide hinda muidugi ravimite hinda, mitte keegi ei räägi ühtegi sõna, mida tunneb rahvas selle koha pealt, kusjuures terve ja Eesti inimeste, eriti pensionäride küsimus on ju selles, et ravimid on liiga kallid, Nad ei suuda neid osta, see ei huvita nende tegijaid. Ja vot need küsimused viivad viivad inimese niisugused, et ma olen väsinud rääkimast. Ma olen väsinud kuulamast, ma ei taha seda enam kuulda. Mulle tundub, et võõrandumise protsess on praegu läinud natuke liiga suureks ja ma väga ootaksin meie juhtivate poliitikute poolt rohkem Rahva hääle kuulmist, kodanikke soovide arvestamist mitte ainult seda, mida ma ise tahan praegu mitte ainult seda, mis minu jaoks on oluline, jumala eest ei ole mina see, kes ütleks, et valitsus või riigikogu on teinud samme, mis ei ole vajalikud Eesti ühiskonna arenguks, on, on, on see kõik on vajalik, aga me ei tohi unustada ära seda lõpptarbijat. Me ei tohi ära unustada inimest. Me ei tohi ära unustada seda ühiskonnaliiget. Kahjuks me teeme seda. Mulle sageli tundub, et poliitika on rohkem, kui ta peaks olema mäng mängijat enda rõõmuks, et palju rohkem nähakse selles sellist üksteisele raha panemist või, või positsioonivõitlust või, või lihtsalt retoorikas säramise võimalust. Kui seda, et iga inimene, iga poliitik, ma mõtlen küsiks endalt vaataks endasse sisse, mis on hea ja mis on halb ja prooviks lähtud oma südametunnistuse häälest või, või sellest kõige lihtsamast hea ja halva äratundmisest. Kuid kui me räägime sellest mängust, siis on olemas mänguteooria noh, see nõndanimetatud pluss ja nullsumma mäng. Et. Vastupidi, kus mõlemad võidavad Unn strateegia nõndanimetatud. Kuigi ütleme mingis mõttes pluss summa mäng ongi see, et saavad võita mõlemad koos. Et kas, kas ei võiks vaadelda seda mõlemad koos võitmist, seda sellisena, et need kaks tegijat need mängijat, et üks on poliitikud ja teine on rahvas. Ja juhul, kui me mängime nullsumma mängu, siis poliitikud tahavad võita ja kaotajaks on rahvas, kas me võime, ütleme sellist retoorikat siin kasutada? See oleks väga ja selline retoorika, kus mõlemad pooled võidavad ja ja muide, kui niimoodi oligi selline filmida, piinatud geenius mõtles just välja sellise mänguteooria, kus siis mõlemad võidavad ja, ja see on siis, see ongi manu kogu selle ühiskonna eesmärk on tegelikult luua madja retseptiga, kus tundub, et alati kui x peaks kaotama, kuna me oleme harjunud selliste mängudega, malets, et üks võidab, teine kaotab, kuid alati on, meil on ka kolm ta niimoodi, et, et ideaalne, et kõik kõik võidaksin, mina võidaksin valvega Ignagi, kõigiga oleks võidud olemas. Ma arvan, et see mõte on väga tänuväärne ja väga huvitav, aga ma väga kardan, et jõuda niisuguse mänguteooria ellu rakendamiseni, kus mõlemad pooled võidaksid ei ole praeguses meie ühiskonnas võimalik. Kus võib-olla kõik pooled võidaksid, võib-olla me olemegi ning puulida võimalik rääkida, kodanikuühiskond peab võimalikult palju olema ja siis tuleb see võit. Aga kui meil on ainult kaks poolt, mina siin ja sina seal mustvalge pilt ja selles Nii me selle saate, lõpetame poliitikas nagu kultuuriski, ei tohi olla kaotajaid. Siin saad olla ainult võitjad. Kui on kaotajaid, siis poliitika puhul on kaotajaks rahvas, kultuuri puhul me kõik sealhulgas ka poliitikud. Tänane saade oli teemal poliitilisest kultuurist. Ja kas ainult mina olen arhitekt Ignar Fjuk, minu vestluskaaslased olid Valve Kirsipuu ja Voldemar Kolga. Kuulake, räägivad saadet järgmisel nädalal.