Teatrilaval on palju asju, millega on inimesed niivõrd harjunud, et nad ei pööra sellele nagu erilist tähelepanu Ki. Kõik see toimib. Üks on selline asi nagu valgus või pimedus. Oti, nii valgust kui pimedust teevad inimesed, kes kuuluvad teatri valgusgrupi. Ja tänases saates tahamegi rääkida valgusest, lavastustest ümber mikrofoni. Rahvusooper Estonia valges grupi liikmed Paavo Puškin, Neeme Jõe ja Tiiturrik. Sounte juhteni piiru küsib kõigepealt seda, et kui palju on üldse praegusel hetkel valgustajaid Estonia teatrist. Praeguse hetke seisuga on meil koosseisus 10 valgustajat ja siis nendele lisaks on veel inimesed, kes on käivad meil etendustel teisel rõdul nii-öelda jälgijad soliste jälgivad need, kokku on siis 14 inimest kes käivad siis erinevalt vahetustega tööl ja ühe vahetuse moodustavad keskmiselt viis inimest olenevalt etendusest mõnikord rohkem, mõnikord vähem. Kas valgustajatele on omad kindlad kohad, kus te istute ja oma töötajate? Esiteks on meil oma puhketuba, mis on ka nagu töötoa eest kus on arvuti ja kus me kõik oleme etenduse ajal, kes on regulaatoris üleval, kes on siis puhketaas, kui etendus käib minu enda töö näiteks on etendusel regulaatoris etenduse läbiviimine arvuti tagant. Jah, ja siis võtadki selle arvuti, see tähendab seda, et ka valgus tuleb siis läbi arvuti. Ja ikka läbi valguspuldi, mis on ühendatud arvutiga, mis on samas ka arvuti Et ei olegi nii, et inimene istub kuskil laval ja keerab Ei lae alla ei keera. See töö tehakse kõik enne etendust ära. Huvitabki, et kuidas ühe valgustuse inimese jaoks tehakse see töö nii valmis, et tema oskab etenduse ajal täpselt teha seda tööd nii nagu lavastaja, valguskunstnik, kes iganes on soovinud selle etenduse juures. No meil on iga etenduse kohta või edendus tuleb välja, siis koostatakse alguses žürii, koosneb siis prožektorite suunamisest, nende värvidest, nende asutustes, la siis samuti on, millised valguspositsioonid käivad läbi etenduste, see siis seotud arvutitööga seal salvestatud arvutile arvuti mälust tuleb see ja kõike, seda arvestades pannakse ka etenduspaika, nii et ega ei ole sellist asja, et midagi teeks etenduse ajal umbes. Meil on kõik varem paika pandud ja selle järgi me siis teeme seda etendust. Harva on etenduse käigus inspiratsiooni, see on nagu meie keelatud lauset. See on välistatud, aga mis tähendab valgus reži, et kuidas mõista valgusrežiid, kas on midagi samast nagu terve ooperi partituur näiteks või? No seda võib võrrelda partituuri, ta küll võttamatuks etendus lõplik, sest see koosneb erinevatest osadest on muusika, lavastus, dekoratsioonid ja siis on valguse kõik veel muudan juures, mis moodustavad terviku ja valgustavad nimetavat etenduse läbiviimisel igat erinevat valgust valgusest pildiks, mida siis võib ka ühtlasi nimetada valgus rasiiks. Ja see erinevate piltide järjestikune läbimängimine vastavalt etenduse käigule ongi nagu valguslasi läbi mängi etendusel. Kas valgusrežii on ka kuidagi ajastatud, kui meil on siin arvuti ja kompuuter niimoodi kasutusel siis on võib-olla midagi seal sisse söödetud ja sätitud, nii et hakkab aga jooksma. Aga kui tuleb üks temperamentne itaalia dirigent ja teeb näiteks midagi seal kaks korda kiiremini, pisis valgusest, saab. No arvutis muidugi midagi sellist ei toimetanud, ise paneb uue valguse, seda peab ikka ise tegema nupule vajutamisega, nii et endal on kõrvad ja lihtsalt kuulad. Või siis teine variant on, ütleb inspitsient loomus etenduste valguspildid numbritega nagu ette ja siis lihtsalt ja ülenupule vajutada õigel ajal. Nii et see mees, kes valgustajana selle režiipuldi taga istub, on nagu omamoodi režissöör kes siis juhib kogu seda algused käiku. Jah, võib öelda nii küll. Kuigi samamoodi on režissööriga inspitsient, kes juhib tervet etendustes, kaasa arvatud ka valgust Nii arvutist on juba ülevaade, aga konkreetselt need lambid ja, ja mis nad kõik on, kust need valgused välja tulevad. Mida rääkida sellest tehnilisest baasist teatris? Teatri valguspark, nagu me seda nimetame, koosneb väga erinevatest sektoritest ja veel on ka muid lisaseadmeid mida saab juhtida valguspuldist. Aga ta on üldse meie Estonia maja valguspark, nagu kogu aeg uuenenud vastavalt võimalustele. Prožektorite võimsused on läinud suuremaks. Valguspuldi võimalused on läinud laiemaks ja kogu see tehnikamaailm ka selles valdkonnas areneb päris kiiresti. Kus te ostetava tehnikat? No eks me lähtume ikka sellest võimalustest, rahalistest võimalustest olete te suhtest ja enamuses tehnikast ja valguspult. Ta on meil Belgia päritoluga firma ATP mis on Siemens grupi üks osa. Millistest hindadest räägime? Vot jah, kui inimene nagu üldse ei kujuta ette, mis võib maksta, siis prožektori suurusjärk on eesti kroonides avaliku sektori, mida meenutan, profiili sektoriks, on seal 10000 krooni ringis ja neid on kokku meil prožektorid, üldse mitte ainult seda tüüpi olevaid erinevaid on meil umbes 400 ja lisaks kõik muud lisaseadmed, mis veel juhtimise osas ja kõik. Et ei ole ainult Põltu sektor seal vahepeal peavad olema veel nii-öelda elektroonikaplokid türistaja plokid, nagu neid nimetatakse. Ja see kõik on suhteliselt kallis tehnika. Kui me mõtleme helirežii peale helisalvestuste peale siis me võib-olla kujutame ette, et milline suur revolutsioon on toimunud viimaste aastakümnete sees. Aga tavaliselt me ei oska valgusest nagu selles mõttes midagi rääkida. Tavalised inimesed, kes etendust jälgivad, et minu küsimuse mõte nagu ongi, et mis valgustehnikas muutunud viimaste aastakümnete jooksul näitaks. Prožektorid iseenesest, seal on vähe muutuda, seal lihtsalt võib-olla kvaliteedi suhtes on muutunud kõik nagu töökindlamaks, lambid on sees, töökindlamad ei ole enam ohtu, et iga etenduse ajal võivad lambid lõhkeda, nagu oli nõukogude aegse tehnikaga prožektori tööprintsiipe, muidu kõigil sama, muidu tehnilised võimalused on neil suuremad, muidugi muutunud on meil valgus, juhtimisosa, see on punkt, kus me töötame siis, kui ma tööle tulin, 75 aasta, siis oli just äsja teater saanud uue poola juhtimispuldil, mille nimi oli sutt. See oli ka juba uus sõna, enne töötati kõik ainult käsitsi laudadel peale, tuli laduda valguspildid, siis koeraga kasutada nelja valguspilti etenduse jooksul ja siis vastavalt etenduse jooksul, kui oli aega neid vahetades kombineerite nende vahel nii tehtiga kogu etendus siis järgmine etapp oli meie enda kodumaise arvuti just baasil tehtud vallutuspõld seal juba sai salvestada mällu etendus ise oli juba suur samm edasi, siis me saime etenduse jooksul kasutada juba rohkem erinevaid valguspilte, sest varem oli see arv lihtsalt ajaliselt piiratud. Aga see ka ei olnud nii väga palju võimalusi avardanud, mis on praegu muidugi praeguse tehnikaga võrreldes praegusel ajal võib-olla ei oskagi isegi kasutada neid kõiki. Ma küsin, mis meil on avanenud seoses uue puldiga, mida me saime ka sellel hooajal alles? Kas te teate, kes selle kodumise jussi välja töötas? Seda ma tõesti nüüd ei tea, Andres Virkus töötas, meil oli ta siis nagu selle ala peal. Aga mis siis vanasti juhtus, kui prožektorid plaks ja plaks katke, läksite etenduse ajal? Vedelsõjale ja ei ole praegugi midagi teha, sest et lampi vahetades peab ootama, kuni lamp ära jahtub, siis pahalambi vahetada ja siis, kui on väga vaja midagi, siis peab asendama selle teisega. Muidugi, väga hull on siis, kui mingi valus pilt on arvestatud ainult ühele prožektori, mingi üks valguskiir, mis on etendusel väga oluline. Ja kui juhuslikult seda enam ei ole. Siis on, võib öelda, et kui on pimedus ja edendus nagu käib ja et midagi on toimunud, rahvas midagi ei näe, siis on suur õnnetus on meile kõigile. Mis nüüd selle mehe jaoks, kes juhib valgusrežiipulti, tähendab etenduse lõpp, mismoodi tema siis nagu seal arvutis säilib, lõpetab seda lõppenud etenduse valgusrežiid ja mis nüüd selle mehe jaoks tähendab järgmisel päeval, kas hommikul proovi algus või õhtul sisele etenduse algus sest ega teatrimajas on ju kogu aeg ju töö. Ega ainult etendus ei ole see tööaeg, tööaeg on hommikust peale. Jah, kui nüüd etendus lõpeb, saab siis, kui on vaja Seivida midagi, midagi muutunud etenduse käigus, siis tehakse arvutisse. Säilitaks ärase viimane etendus. Siis lülitaks arvuti välja ja minnakse koju, kui need on etendus hommikul, siis tuleb valgustada tavaliselt kolm-neli tundi varem hakkab valgust paika panema. Või on näiteks proov valgusega. Kui ei ole hommikul valgusega proovi või etendust, siis kindlasti see õhtu ja tavaliselt tuleb valgustaja. Kella kolmeks hakkab kella seitsmeks etendust ette valmistama valgusega. Kolm tundi valmistab ette, mida tema seal nii kaua teeb. Kõigepealt maja nagu öeldakse, kontravalgus, panna paika, meil on näiteks kolm valgusplaani lastakse järgemööda alla ja iga prožektor, mis käigus on, saab omale filtri ja vajaliku suuna edasi läheb juba laieneb töö sildadesse. Praegu lavasild ja saali sild, pluss portaalid ja need tuleb kõik läbi käia ja vajalikud prožektorid suunataja õige filter ette panna. Siis samamoodi käib töö inimestel, kes on laval tööl, nemad panevad küljetorne asju, kõike, mida tuleb laval paika panna. Samamoodi kõik käib. Siis toimub lõpuks laval suunamine, kui on juba kõik muu suunamine tehtud. Ja siis lähen mina näiteks vaatan üle oma etenduse valguspildid, kui need klapivad, siis on kõik valmis, olen rahul, mul on võibolla tunnike puhkust enne etendust. Nii et head inimesed, teatri, see ei ole, inimesed, ei lauljad, tantsijad, orkestri mängijad, koorilauljad, valgustajad, kes iganes ei ole tööl ainult kella seitsmest etenduse lõpuni vaid nemad on tööl väga palju pikka aega mitte ainult proovi aeg, vaid juba kaks, kolm tundi enne etenduse aega. See on nii nagu ka raadios näiteks on ju palju inimesi, kes mõtlevad seda, et näe, ta on tööl siis, kui on saade 45 minutit või tund aega ja ei mõtle üldse seda, mis tarvis, saate ettevalmistuseks aega. Ja nii see kahtlemata ei ole, jah, kõigepealt tulebki tööle valgustada, kas hakkab panema valgust, siis tulevad lavamehed ja nii edasi. Etendusi, mis on kohe nähtavalt mahukad etendused ka valgustaja töö mõttes ja võib-olla siis seal kõrval on ka lühemad või kergemaid etendusi anda. Mis tähendab selline mahukas töödit väga detailne valguskunstniku töö teie jaoks. See võib olla tegelikult väga petlik, sest et väga paljud valgusrežiid on nii seatud, et seda inimene üldse tähele. See võib öelda, et see ongi väga hea algus, reži, kus inimene, kui ta istub Saarist, ta ei pane tähele, et valgustada tema meelest on kõik loomulik, mis laval toimus, et kui inimene juba hakkab tähele panema, et üks osa etendusest valgus, siis peab seal etenduses olema midagi puudu, et valus hüppama sõsar mängima, see võib nii öelda, kui näiteks inimene vaatab paletti ja ta unustab ära, ta toimib, ballett hakkab valgust, vaatame siis nagu midagi valesti. Siis olen, ma esitasin selle küsimuse teatud mõttes provokatiivset provokatiivset, aga kui mäletate saate algust, siis mõtlesin just nii, et inimene võtab seda niivõrd iseenesestmõistetavalt seda valgust või pimedust, mis laval on. Et ta ei tegele selle mõttega, et seal taga on inimesed ja töö ja sügav töö ja ka suur töö. Et sa oled tõesti on loomulik, jah, loomulik, aga minu küsimuse mõte oligi veel selles, et et etendused ise on ju erineva töömahuga. Et ilmselt siis teie viiekesi kõikeste sellel õhtul seal valgusega ametis olete, olete intensiivsemalt töörütmis. Seda küll jah, on siin muidugi, mida saab lihtsamalt üles panna, mille jaoks on aega, võib öelda, et on etenduse, mida saab korralik, et üles panna mille järgselt Rubaiga teised etendused on, mis on tõesti iga minut, võib-olla isegi sekund on, arvab igavese sektori suunamiseks on teatud arv sekundeid. Vaata nii lugema neid prožektorite arvab tavaliselt, et me seda ei tee, meil on nagu üldteatud osad, mille jaoks meil on, kui palju aega, laps vaatab kogu aeg kella, mis on kell, kaua sa võid veel aega raisata selle objekti peale, siis sa lähed järgmiselile, sa pead selle tee valmis saama, sest muidu ei olnud ka etendus, peab töö tegemata. Siis on meil üks raskemaid pretid Cassandra ja ooperites Don Boriss kodu, noh palju on edenduse, selliseid aega võib ainult loota selle peale, et kõik, mis on see töö, on tehtud, et see nüüd kõik toimib ja see on kõik tehtud. Täpselt kontrollimisaega praktiliselt ei ja jaa, muidugi on. Mis on halb, asi on selle juures see, et enne iga etendust hooldus peaks olema meil niisugune aeg, kus saab inimene puhata või peale seda tööd kohe istuda pulti, siis kannatab ka selle natukene kvaliteet. Iga etendus on elav organism. Me teame, et juhtub ju inimestega, ikka juhtub, lauljatega juhtub ja dirigentidega juhtub ja etendustel ka juhtukas. Valgustajad tahavad valgustada oma juhtumistest erinevates etendustes erinevatel aegadel. Kas on juhtunud? Juhtunud on ikka, juhtub kõigil, kes teevad midagi. Mul tuli meelde üks. Juhus, kui meil oli see jussi periood, jussile oli ka nii-öelda esietendus siis selle etenduse finaalis oleks väga oluline valgus, kus pidi olema ainult üks punktvalgus keset pöördlava ja pöörleva pöörles. Aga õnnetuseks sele Jussil see ei tulnud nii hästi välja ja selle asemel mingil põhjusel tehnilisel põhjusel selle elektroonikaga läksid põlema kõik prožektorid. Ja see oli muidugi väga vale selle etenduse finaali jaoks. Põhiliselt on ikka nad seotud, kas äpardusega vaevalt et meelde jääb seda, kui sul midagi õnnestunud. Äpardusi on nii palju olnud elu jooksul olulise äpardusi nagu ei olegi olemas, et nad on halvad asjad. Juhtunud on näiteks sellistesse tee läheb kinni. Inspitsient paneb töövalguse peale esialgu lahti ja ETV valguses on teha selliseid asju ikka juhtub. Valguses valguses on see, millega, nagu tehakse laval tööd ja proove ja mis on siis sees, kui teised prožektorid ei põlenud. Etenduse ajal. Lähiaastatel oleme kavalehtedelt lugenud, et Estonia teatris on tööd teinud rohkesti külalisvalgustajaid. Kindlasti on see toonud kaasa uut mõtlemist ja värskust ja kindlasti on nad kõik olnud isemoodi, erilised inimesed. Jah, meil on siin läbi aastate käinud väga erinevatest riikidest külalisalguses kujundajaid alates Soomest ja lõpetades Ameerika Ühendriikidega, kes on kõik meile muidugi andnud kogemusi ja siin neid eraldi ära mainida võiks, kes on meil päris palju teinud etenduste kujundusi, õnnescasu olen Soomest ja arvuliselt on ka palju teinud koos Mai Murdmaaga ühiseid projekte, loits Sobel, Ameerika ühendriikidest on ka muidugi palju teisi, keda ma siin kõiki praegu jõuaks nimetada. Aga nad on kõik andnud meile kogemusi, sest et noh, meil on see tehniline ja kogu see areng on toimunud, see on samm-sammult ja nendel on see olnud selle koha pealt nagu mees, aga selle valguskujundajad tööpõhimõtete koha pealt oleme saanud häid näpunäiteid, kuidas vormistada etenduste valguskujundaja pabereid ja palju muudki. Kes on hea valguskunstnik, valgustaja pilgu läbi? Loomulikult valgustaja pilgu läbi hea valguskunstnik, see, kes võimalikult vähe kasutab, laskus aparatuuri nii, et ta teisi etendusi segab, tähendab ma mõtlen seda, et oskab ära kasutada kohaliku aparatuuri, nii et aitas ta seda luga palju ringi, sest meil on repertuaariteater. Ja meil on väga raske teha etenduse nii nagu tehtud projekti teatrites, kus aitäh see jaoks. Kui paigutada arus aparatuuri sellisesse kohta, kus on meeldib, kus seal vaja tuleb teil alati mingi kompromiss, sest et meil ei ole võimalik, lihtsalt meil napib aega etenduse ettevalmistamiseks. Meile jääb alati hea mulje sellisest valguskunstnikust, kes on osanud ära kasutada meie teatrivõimalusi väga hästi, see tähendab, ta ei ole seda pea peale pööranud meie valgusaparatuuri. Loomulikult, kui ta on seda teinud ja resultaat selle taga siis võimelised heaks valguskunstnikuks. Aga kui abinõu nagu ei tule, nagu see järele, siis võib öelda, et saar, kus kunstnik nagu ei olnud pädev juhtunud selliseid olukordi, kus teeme palju tööd, aga resultaat, päik. Kuna aega lihtsalt väheks, oleme ka nii teinud, et oleme näiteks hommikust etendust hakanud üles panema juba õhtul, eelmise päeva õhtul, kuna lihtsalt ei ole aega seda teha hommiku. Kas teiega on ka niiviisi juhtunud, näiteks nagu on vahest juhtunud kostüümi õmbletajaga, et kõik on kokku lepitud ja materjali valmis ja kleit kostüüm on ka valmis ja siis enne esietendust selgub, et 20 sentimeetrit lühem või pikem hoopis teine Riia. Päris nii vist ei ole, tehakse muidugi väikseid parandusi ka esietendusel, aga üldpildi peaks ikka juba esietendusel kätte saama, mis etendusest peaks tulema? No ikkagi on, siin, on, mõnikord on nii, et palju oleneb sellest, milline on see kujundus ümberringi. Meil on juhtunud isegi nii, et vahetatakse põrandakate ringi, põrandakattele on hoopis teine värv, seal võika algused muutuvad, tänu sellele toimub võib-olla enne esietendust isegi mitte päris, vaid üks proovilinesi etendust. Dekoratsiooni saab valmistada, ei ole nii, et kogu dekoratsioon on valmis algusest saadik, kogu aeg seda tehakse tööga, teevad seda, siis riputatakse üles, võib juhtuda nii, et alguses pita, mis on juba valmis tehtud, tuleb välja nii et kui on esietendus, siis on just selle koha peale midagi uut deta riputatud, mis ennem seal ei olnud ja nüüd me ei olnud arvestanud sellega. Siis tuleb leida mingi lahendus, kas jätta see uus asi ära, millega harjunud, või siis leida mingi koht, prožektorid, et seda kohta meile valgustada, aga see ei ole nii lihtne. Tavaliselt siis meil on teatud eeskirjad. Lühend on tuleohutuseeskirjad, mis ei luba igale poole prožektorid panna lihtsalt ja prožektori valguskiire ei ole kõver. Naaritsat ei mahu igalt poolt läbi. Kuigi paljud inimesed valgusest peegeldub. Valgus peegeldub peeglist, võib olla. Lühidistantsil on tavaliselt kiirsari otse kaaskonna võib-olla öelda nendest viimastest ütleme külalislavastustest, kus on olnud ka selles tiimis on olnud valguskujundaja, siis minul isiklikult on jätnud kõige parema mulje itaalia alguskonsonant Carlotzervi, kes meil on kujundanud balletietendusega Sandra, kes on väga hästi õnnestunud assaadi kupeele kobee. Tahtsingi küsida, et millist muusikat ma võiksin tänases saates kasutada teie soovi järgi kui teie, igaüks kolmekesi mõtlete, missugune on see teie lemmiketendus, mille muusika võiks saates kõlada. Mina pakuks välja sedasama, kas Sandrat, millest siin juttu oli? Muusikaline pool on ka väga hea. Muusikaliselt võib-olla mitte nii, kuidas nüüd öelda tunduda või kuulatav. Salomee, mis mulle meeldib nagu etendus? Minul ei tule loomulikult mitte midagi muud, rohkem meetriku, Luikede järv, mida ma olen võib-olla teinud terve lugemad pallima seal puldis istunud selle etendusega vist kokku terve aasta etendusi. Nüüd on muidugi uus variant, seal ei ole ma teinud nii palju kaasa, nüüd alles ütleme, viimased etendused tuli see etendus ülevalt. Ta on meie varalahkunud kolleegid eelmise etendusega ilmse luikede järvega. Ma olen praktiliselt iga etendusse Estrin puldis nihukseid korteri, kas ma võin sellest eel ja kui niipalju kui ta mängis nii palju, et ma olin puldis pluss proovilt kordi ma ei oska täpselt öelda, Kristjan praktiliselt terve hoo. Iga elukutse valitakse mingil hetkel mingil põhjusel. Mis põhjustas teie valikut, kas huvi teatri vastu või huvi valguse vastu või mingi kolmas huvi? Minul isiklikult oli huvi nii tehnika kui ka muusika vastu ja need kaks asja ühendada on vaja töötada, teates tehnika poole peal. Minul läks asi natuke teistmoodi, mul oli siin ennem ees töötamas üks sõber kes lihtsalt kutsus mind siia tööle. Mul hakkas asi meeldima ja siis jõudsin ma edasi sealt juba valgustusosakonda ja siin ma olen. Mina tulin tööle, siia ütelda kasvõi puhtjuhuslikult on puhtjuhuslikult, sattusin teadvusse küll, sest minul oli eesmärk minna hoopis õppima kunsti eriala. Õppisin tehnilises Instituudis joonistamist, joonestamist ja tööõpetust, aga siis ma mõtlesin, et nagu sätti mulle väheks tuli ära käia, vahepeal sõjaväes on hoopis minna õppima kunsti, aga vahepeal oli vaja tööl käia, suhtlesin siia tööle. Siis ma vaatasin, et see eriala mulle enam-vähem sobib. Ja viima jäingi. Siiani olen Seniaaess, sisaldab. Nii igatahes valitakse, igat asja õpitakse. Kas nüüd konkreetselt valgustaja tööd ka saab kusagil õppida? Jah, saab küll, Viljandi kultuurikolledžis on olemas osakond, kus siis õpetatakse valguskujundust ja aga sealt vist ongi ainult üks lend on sealt praegu tulnud. Ja Eestis eraldi mujal õppida vist ei saagi. Vanasti sai vist veel kunstiülikoolis lisa, eri alanemist anti mingit õpet, aga, aga praegune Viljandisse? Ja kuidas teil selline pilk on, kas on piisavalt inimesi, kes seda tööd teevad või on puudust nende järele? Tundub, et neid inimesi on piisavalt sest et hästi on ikkagi, väiketeatreid on vähe ja etendus on suhteliselt tuuakse välja vähe. Praeguse seisuga mulle tundub, et neid inimesi on piisavalt, sestap väga paljudes teatrites käivad ka külalised mujalt tegemas, mitte ainult tõesti inimesed ja ma ei oska täpselt kommenteerida, aga. Aga kui nüüd noor inimene Viljandi kultuurikolledži õppima läheb, kuidas ta siis tööd leiab oma oskuste ettenäitamise järgi? Vaat see ongi see rasket, et nad lähevad sinna õppima ja muuseas, kes ei ole tegelikult otseselt sellel erialal nii-öelda valgustena varem töötanud ja siis, kui nad selle kultuurikolledži selle osakonna seal lõpetavad, siis nad hakkavad tegelikult ka ise väga palju alles nagu praktilist poolt nägema. Ja ega siis loominguline pool, see tuleb ikkagi koos praktikaga, tavaliselt aitab see praktiline pool väga palju ka. Kas siis parem variant oleks see, et inimene tuleks kõigepealt huvist teatrisse, ootaks seda tööd, teeks seda tööd natukene. Ja siis kui on leidnud, et see on õige ja ka kogemust on, siis läheb õppima. Kas ta nüüd täpselt nii on? Eks muidugi, siin on mitu tahku asjas senisele tööle, nagu inimene ei tahagi tulla, mis valgustaja töölt teatris. Sest ega siin palk ei ole just suurem asi eriti valgustele. Ja kui siis ta näeb seal temale tõesti mingi meeldivamaid ja ta tahab seda eriala nagu endale jätta, siis tal on võib-olla mõttekas minna edasi õppima Viljandi kultuurikolledžis selle, siis ta peab olema kindel, et ta selle lõpetab, siis saaks selle uuesti tööle, ütleme kasvõi samasse teatrisse või mingisse teise kohta ka sageli ei ole see garanteeritud. Ja Ta on lõpetanud Viljandi kultuurikolledžis seal tavaliselt nad tema ees avatud nüüd kõik teatri uksed, kohe võiks alustada tööd näiteks valguskunstnikuna hoones, valguskunstnikud nagu töötavad rohkem nagu piinantsleritena. Üks teatel nagu ei suudagi üleval pidada endale valguskunstniku. Ja kuna minu ettekujutuste järgi Viljandi kultuurikolledžist alistab, et inimesi valguskunstnikuna siis lõpetades kultuurikolledži inimene satub tööle teatrisse ja tuleb hakata töö olustena. Ta muidugi pettub, sest see, tegelikult see tee on hoopis teine, mida ta õppis seoses õpingutega. Soovis näha soovist saavutada sest valgustaja ei ole üksinda loomulik. See on ka raske füüsiline töö tekitab palju stressi ja tegelikult on nüüd raske tee moonutada. Oleks võinud seda teha, on samasugune nädal tegelikult nad on erinevad asjad ühildada nagu valgustatud ja valguskunstniku tööd, nagu päriselt ei saa. Kuigi oleks hea, kui kõik varvustadeleks, hingelt valguskunstnikud. Aga lihtsalt kõigile ei jätku seda teed. Mul on väga hea meel, et te olete tahtnud teha oma tööd seepärast, et kui teatris oleks valgust, siis oleks teatris pimedus. Ma tänan väga tänase intervjuu eest. Teid Rahvusooper Estonia valgus Grupi liikmed Paavo Puškin, Neeme jaajaa, Tiiturvik saatejuht Ene Pilliroog tänab teid kuulamast ja ütleb hea soovitus, et kui ta nüüd järgmine kord teatrisse lähete siis vaadake seda lavapilti, mis nii iseenesestmõistetavalt toimib ka valguse koha pealt. Kohtumiseni.