Tere eetris on pilk püünele saade saatejuhiks Kristiina garantsis ja seekordseks stuudiokülaliseks Priit raud. Priit on tegelikult väga mitmekülgne tüüp, tema nimelt on tegev nii teatris kui ka tantsuteatris ja mina tegelikult tean Priitu hästi-hästi ammusest ajast läbi selle, et olen ise tantsust kirjutanud ja ja ka läbi selle, et Priit on olnud väga pikka aega Von Krahli teatri direktor vist kohe täiesti algusest peale. Vesteldes taga enne tänast saadet selgus aga, et ta on pannud Ungari direktori ameti maha ja nüüd ma küsikski, et kaua sisse seal Von Krahli teatris direktorina tulnud ja mis siis põhjustas sellise meeleolu muutuse. Ma arvan, et seda ma tegelikult ei oskagi öelda, kaua ma seal on olnud, ma arvan, et see on kuue, seitsme võib-olla isegi kaheksa aasta kanti Von Krahli teatris töötasin ma olin ühe aasta veel seal teise kohapeal, aga siis direktor millest muutus tuli kogu selle aja, mis ma olin Von Krahli teatris direct ikkagi ajasin ma seda tantsurida, et organisatsiooni teine tants ja ja siis magasime Kanuti Gildi saali ja, ja noh, see tekitas selle nagu väga raske oli juba kahe erineva tooli peal istuda lihtsalt puht füüsiliselt. Ja teiseks noh, tundus ka, et aeg sai täis Von Krahlis minu jaoks. Prograalil läheb hästi. Sest et see aeg, kui mina sinna läksin, eks oli tööl vist kas neli või viis inimest trupi. Nüüdseks on siis juba trupp peaaegu 18 inimest tööl, eelarve on umbes viiekordistunud ja nii edasi ja nii edasi. Et otsisime võib-olla siis uusi väljakutseid ja, ja sellepärast siis ka sealt 31. detsembril ära tulingi. Et nüüd siis vast päris pikka aega juba ei ole seal. Sina oled siis tegev teises tantsus, organisatsioon, teine tants, mis oli varem siis tantsuinfokeskus, aga muutsite ka siis oma vormi, nime ja Kanuti Gildi siis samamoodi, et kuidas see sinu suhe Kanuti Gildi kannad, see on nüüd kaks aastat vana selle Kanuti Gildi taasavamine või taasavastamine teatri- ja muusikamaailma jaoks. Et kas sa oled seal siis nii-öelda kunstiline juht või vastutad, saime tantsurea eest või mismoodi sellepärast et tegelikult tee kavand seal äärmiselt kirju. Teil on ka kaasaegne muusika ja film isegi väga intensiivselt sees. Jah, lase saigi tegelikult ikkagi alustatud sellena, et peakski olema niisugune tõeline vaba lavateater, nii nagu need teatrid ju terves Euroopas pass on, et mis tehakse lihtsalt kunstilistel põhimõtetel kava sõltumata sellest, mis kunstiliigist siis nüüd nagu see etendus või kontsert või film on, et ta lihtsalt ikkagi kannab ühte ühesugust maailmavaadet. Teisest küljest Kanuti Gildi saal sai alguse eelkõige vajadusest sõltumatutele tantsuinimestele nagu oma koju või oma koha rajamisest. Et tekkisid niisugused momendid, et siis me hakkasime alguses tegema palju ka muud peale tantsuteatrit. Kanuti Gildi saal on koht, kust tuli välja toodeti Luikede järve etendus Von Krahli teatri luikede järv. Aga seal on samamoodi, eks ole, kontserdid toimuvad nii eesti kontserdi kui Tallinna filharmoonia Jazzkaare kontserdid, filme oleme näidanud. VAT teater on seal mänginud nii, et seal on toimunud päris päris palju erinevaid ettevõtmisi. Ja nüüd on nagu selles mõttes kõige lühikese ajaga aga on üks nähtavasti üks etapp selles reas täis saanud ja me oleme otsustanud, et me pöörame oma pilgu rohkem rohkem tantsupeole ja vähem ja vähem muude asjade peale. Et tahame tekitada või tekiks niukse täiesti loomuliku jätkuna sõna otseses mõttes nagu Tallinna tantsumaja. Et siis teater, mis on pühendunud Ennast kaasaegsele tantsule, tantsuteatrile ja loomulikult kergelt kõrvalehüpped filmimuusika või teatrimaailma, on alati lubatud, aga põhimõtteliselt ikkagi tantsu seltskonna jaoks tantsupubliku jaoks. Ja ma arvan, et seal ka õigem, sest et olgem ausad, et ega raske on nii ühiskonnal pressil kui meil endal ikkagi aru saada veel selles süsteemis ei ole ju meil päris selge süsteem, ühtegi niisugust maja ei ole ei Eestis ega ei ole ka Baltikumis, kus ei ole siis trupi. Aga ta tahab siiski olla kunstiliselt nagu ühe suuna esindaja, et selles mõttes, et ta ei ole lihtsalt välja üüritav saal, et me ju me mitte kunagi ei ole oma, oli välja üürinud Kanuti Gildi saali selle kahe poole aasta jooksul. Isegi kui keegi tuleb oma ettepanekuga midagi seal korraldada, siis üritus saab seal teoks ainult sellisel juhul, kui see tundub meile, et ta on meie jaoks vajalik meie publiku jaoks vajalik ja siis me kindlasti paneme sellele kõvasti oma oma õla alla, et see üritus teoks saaks. Ja see tekitab muidugi olukorra, et eks ole, kui näiteks press tahaks ütleme, press on, tahaks kirjutada kõigest, mis toimub Kanuti Gildi saalis, siis tuleks oma ajaleht teha, eks ole, sest et see tähendab ju põhimõtteliselt seda, et kuus toimub tsirka, 10 12 erinevat, täiesti erinevad ja ükskord toimuvat etendust loomulikult raske, ehk siis et ja noh, nagu natukene võimatu. Et kõik need olid nagu selleks aluseks, et me mõtlesime, et kuna see niikuinii on rohkem nagu tantsuinimeste jaoks ja tantsu inimeste abiga üles töötatud kohtade tants meile endale ka nagu kõige rohkem hingelähedasem, siis las ta nüüd jääb siis niisuguseks Tallinna tantsu. Kuidas käib kui nii-öelda puust ette ja punaseks, et see protsess, et kuidas nende lavastused seal on, Kanuti Gildi tekivad ja saavad, et sa ise reisid suhteliselt palju ringi, vaatad olemas erinevaid festivale, etendusi ja mingisugused põhifestivalid, mis puudutavad nagu Eesti kaasaegset tantsu ja selle esitlemist. Et ehk siis uus tants, eks ole, augusti tantsufestivali, need on enam-vähem nagu ajaliselt paigas, üksis kevadele, teine augustis, aga kõik need muud sellised hästi põlevad välistrupid, kes siin käivad. Et kui nüüd natukene maailmas ringi reisides, siis on teada, et nagu Ida-Euroopas on see truppide ringi liikumine, suht-koht kergem, sellepärast et need maad on seal nagu maasikad kõik kobaras koos. Aga meile siia praktilises skandinaavia piiri äärde Venemaa kõrvale midagi tuua majanduslikult suht-koht raske, et kuidas sa seda teed, et kas on hästi helded ja head siis mingisugused ka välisprodutsendid või kasutad seda rahvusvaheliste fondide abi veel? Kõik need plaanid saaksid teoks ematerjaliseeruksitseeniust. Ja loomulikult on see raske ja seal on veel raske natukene, me oleme ta ise veel kunstlikult nagu raskemaks teinud just nimelt sellega, et nagu hoiame niisugust suhteliselt kuidas seda nüüd õieti nimetada suhteliselt avam kartsa, etenduste poliitikat, eksised et nii imelik, kui see ka ei tundu, siis enamus nendest etendustest, mis näiteks Kanuti Gildi saalis välisetendustest on käinud ega nad näiteks Soomes ei ole käinud ja no ei tea, kas ikka jõuavad varsti, sest et see on natukene soome analoogsetes teatritele ja ütleme siis teatrite produtsentide natukene üle võlli, nemad arvavad, ei ole nendega nõus, aga nemad arvavad, et Soomes selle jaoks publikut ei ole. Et noh, toome kasvõi niisuguse niisuguse näite, et noh, tõepoolest maailmas väga suurt tähtsust omav koreograaf Sawyeri roa käis eelmisel aastal kevadel esimest korda üldse Soomes esinemas, eks ole, meil ta on käinud juba, ma ei tea, kaks korda ja, ja aga soomlased ei olnud teda lihtsalt julgenud tuua. Sellega me oleme tekitanud veel see olukorra, eks ole. Et ta on veel nagu kahekordselt raske, et me ei saa isegi koos soomlastega siia midagi tuua. Rääkimata siis juba lätlastest leedukatest. Et jah, see ongi raske, aga noh, iga asja tehes tulevad kogemused, suhted tead, õigeid variante, tead seda teist ja kolmandat, me oleme seda ikkagi teinud ju. Alguses siis jah, tantsuinfo keskusena 12 aastat, et ikka nii kui nii, kui tekib tunne midagi syya tahaks seda ja seda siia tuua, noh siis päris hetkega tuleb kohe ka need mõtted pähe, et kust siis saaks selle jaoks ka nagu vajalikku finantseeringut. Ja teiseks ikkagi on juba ka Eesti heaolu natukene juba kasvanud ja, ja mõned asjad saab isegi ilma igasuguste välisfondide kasutamise ta juba ära tuua. On ju need Eestis fondid ja nii edasi ja nii edasi ikka piletitulu hakkab juba juba hakkab mingisugust, eks ole, osa mängima. Nii et ka seda on juhtunud nüüd eriti viimasel kahel aastal, hästi palju, et et me ei olegi pidanud pöörduma kellegi poole palvega noh, näiteks tuua üks monoetendus Berliinist Tallinnasse, et selle ühe inimese sõidu ja siis selle palgaga, kuigi ta ei ole väga väikese palk, eks ole, aga aga me saame sellega ikkagi kuidagi ise juba hakkama. Nii et noh, nii ta tuleb, aga see täpselt niimoodi käibki, et selle 12 aastaga on tekkinud juba täielik konkreetne teadmine, et kui midagi niisugust tahad näha, mida sina arvad, et sobiks siis sa tead juba, kuhu sa pead minema, mis festivali sa pead käima, mis teatrisse pead käima. Ja kui tekib mingi uus asi, siis. On ju olemas niukene, sisene, nimetagem seda kasvõi siis mitte ohvitsiaalseks netoaeg. Et kui keegi tutvusringkonnast produtsentidest kuskil näeb mingit lahedat asja, siis järgmine päev teavad kõik juba sellest. Ja siis selle sa kirjutadki kõrva taha, et selge, et kui mul nüüd on võimalik seda näha, ma usaldan seda, kes mulle seda ütles, et see on päris hea, siis ma lähen seda kuskilt ja vaatan. Ja siis üks teine variant veel on muidugi see, et nende aastatega tekib ka see kogemus töötada kunstnikega, ehk siis, et tekib usalduskunstnike vastu, enam ei olegi vaja seda konkreetset etendust näha. Et siiski kunst on ju igal juhul tegemist riskiga, et siis ei olegi mingit nagu küsimust, lihtsalt sa kutsunud selle kunstniku oma uue tööga, isegi kui sa seda näinud ei ole, sest et sul on lihtsalt usaldus, selle ost. Võttis ju on viimased kaks aastat on toimunud palju Residence, ehk siis, et me oleme kutsunud välismaa trupid siin looma oma uut etendust. Ehk siis me ei tea midagi sellest töötamisest. Jumal, Sariifi sel aastal tuleb Pastro Hollandist ja Hispaaniast oma trupiga tuleb Toomas Leesmann Saksamaast oma seltskonnaga kõik need tulevad lihtsalt selle jaoks töötada, Kanutis, elada natukene Tallinnas olla ja teha siin tööd nendes toomas lehmani etenduses küll uue seaduses on eestlased sees, aga pas Roomas ei ole ühtegi eestlast sees. Ja see ongi just see töö nagu kunstnikega. Kindlasti ei pea ennast niisuguseks kohaks teatriks lavaks, kes nagu ainult kutsub etendusi Terede etenduse ära ja aega, et me tahame siiski ikkagi hoida sidet ja töötada nende inimestega ja, ja hoida neid, siin tekkis kontakt meie kohalike inimestega. Kõik see on noh nagu seesama töö, mida analoogsed teatrid, majad siis, nimetagem siis tantsumajad kogu maailmas kogu Euroopas teevad ja ja ma küll ei näe mitte mingisugust põhjendust, miks siis Kanuti Gildi SAAL sedasama ei pea tegema, nii et selline põnev nõelu Järgmiseks selliseks põneva eluprojektiks on Aue tablin, mis on siis terve nädalavahetus tablini kaasaegse esitluskunstiga siis selgelt performans aat 21.-st 22. mainin Kanuti Gildi saalis. Et see on siis see, mis peaks ühendama Iirimaalt pärit kunstnike, koreograafia, muusikuid ja keda iganes, siis nende töid saab näha aga tegelikult kaheks järgmiseks teemaks, millest võiks rääkida, on see, et Baltoscandal sel aastal on tulemas rahvusvaheline teatrifestival, mille siis selliseks pesaks on tavaliselt Rakvere ja mis siis toimub üle kahe aasta, et üks aasta on siis draamafestival, mis toimub Tartus ja teine aasta siis tavaliselt Baltoscandal, mis on selline rahvusvahelise maiguga festival? Et nüüd, kui priid see on tagasi astunud nii-öelda siis elektori kohalt Von Krahli-ist on ta Baltoscandali kunstilise juhi mantli endale võtnud. Ehk siis ma valetan. Sest ma mäletan seda juttu küll juba pikalt, mida Peeter Jalakas rääkis, et tema enam ei taha seda teha, ta tahab selle kellelegi nagu edasi anda. Et mis seal siis selle võtsid ja mis on siis nüüd sel aastal Baltoscandali teistmoodi kui tavaliselt sinu juhtimise all? No võtsime loomulikult sellepärast, et see tundub jällegi toreda väljakutse, sest ma olen ju seotud selle Baltoscandali ka olnud ikkagi ka viimased korrad olen sinna soovitanud tantsuetendusi ja neid ka siis sinna toonud. Ja seekord ma võin kohe kõigi inimeste täiesti rahustuseks öelda, et noh, võib öelda vist nii, et praktiliselt ühtegi tantsuetendust sellel aastal Baltoscandali ei ole. Kõige kaugemale, mis me lähme on ütleme, niuke tantsuline või natukene tantsuline performance-etendus, aga kindlasti ei ole see nagu seotud kuidagi tantsuga või tantsuteatriga füüsilisi. Jah, niuke füüsilisel teater, kus võib-olla ilmtingimata sõnal ei ole kõige tugevam osa. Et see on üks asi, mis sel aastal on üks selle hea, et sa mainisid seda draamafestivali, et, et üx, Baltoscandali probleem on alati olnud, kas see viimastel aastatel, et noh, hea küll, on see draamafestivali, et mida me siis mida siis nüüd kuidasmoodi Baltoscandal peaks lähenema eesti teatrile ja me otsustasime sel aastal ringiga, kuhu siis kuuluvad Baltoscandali tegijad, et Indrek Saar ja Urmas lennuk ja, ja Peeter Jalakas oli lähedal. Otsustasime, et me toome välja niisuguse üldnimetuse festivalil toimuvate Eesti etenduste kohta nagu olematu teater. Ehk siis see peaks olema põhimõtteliselt see teater, mis on nagu võib-olla et kõige kõige elusolevam teater Eestis see teater, millele keegi ei ole nagu passi välja, ainult keegi ei ole kirjutanud ühtegi paberit, nii et teie olete teater, see on teatrietendus. Ja see tähendab, et selles olematu teatriprogrammis on palju. Tähendab, kõik need on niisugused etendused, mida ei talvel, sügisel ega kevadel Eesti teatris näha ei saa, kui üldse saab. Võib-olla need ongi ainult üks kord ja seal Baltoscandali mängiti, kui hästi meelde tuletame, siis 90. aastal Baltoscandal loodi, siis oli ju Baltoscandal just sellepärast kuulased, et hea küll, need välismaa tropid olid ka seal. Aga just sellepärast kuulus jõel Eesti teatraalid tegid spetsiaalseid projekte Baltoscandali jaoks. Nüüd oi oi, aga meil on õnnestunud nähtavasti sedasama asja hakata ajama, et meil tuleb siis Peeter Jalakas ise oma monoetendusega välja tuleb vana Baltoscandali gala Toomas Hussar, kes teeb spetsiaalselt selle festivali jaoks etenduse, mida mängitakse mõlemaid. Arvan, et ainult üks kord ja ongi kogu lugu, tuleb samamoodi vanapats kanderida, eriti kurva muusika ansambel Anders Härm, keda tunneb küll kunstiinimesed, aga ei tunne, eks ole, teatriinimesed Tallinna kunstihoone kuraator tuleb oma monoetendusega välja. Tuleb ooper Tallinna filharmoonia kammerkoorile Helena Tulve uus lühiooper. Ja loomulikult siis ka mainitud draamafestivali juht, eksole, on Margus Kasterpalu Jaan Toomik kahekesi töötavad etenduse kallal või, või perfomance kallal, mille nimi on ratsukäik. Ühesõnaga, kui keegi tahab saada eesti diaatrist ülevaadet, siis Baltoscandal raudselt ei ole koht, kuhu tulla, sest et see on natuke teise kallakuga. Ja loomulikult on seal siis välismaa trupid, kogu värk on, oleme tõmmanud ainult nelja päeva peale ehk siis ta muutub intensiivsemaks. Osad etendused on meil muutunud väga kammerlikuks, nagu Soome uue teatrigeeniuse Christian Smetsi etendusele mahub, kahjuks 15 inimest, mängivad nad seda igal festivalipäeval, ühe korra ma ka, see tähendab ikkagi, et ainult 60 inimest saab vaadata. Nii et ma olen täiesti kindel, et see on nagu suvel Rakveres kõva musta turu nagu värkan, Christian etenduse pilet. Ja loomulikult noh, nagu nagu raamivad seda, seda festivali, siis võib-olla kaks etendust, mida mina nimetaksin nendest välismaa etendustest peaesinejateks Lowers nyyd kompanii noh, ikkagi väga-väga prestiižikas ja kõva trupp Brüsselist. Kes seal noh, tõesti maailma tipptasemel ta ei ole küll jällegi ei riigi ega munitsipaalteater on täiesti nagu sõltumatu teatritrupp. Ja mis on festivali esimene etendusse, festivali viimane etendus, Mark Tomkins Pariisist oma monoetendusega songen Dance, mis on? No ütleme, mis on minu viimase pooleteist aasta üks kõige kõvemaid teatrielamusi üldse, mida ma olen kogenud väga-väga-väga mõnus, ja noh, nagu täpselt festivali viimaseks etenduseks nagu paremat oleks raske tahta. Aga meil on näiteks niisugune etendus nagu tõsine poliitiline teater Kaspia mere naftast Jaanriidsema pojana, Šveits. Mõlemad elavad Brüsselis, üks on hollandlane, üks on Jugoslaavia Anna ja tõsine poliitiline teater, mis minu meelest on juba põnev, sellepärast et palju me siis tegelikult meil siin niisugust asja on ega ei ole. Ja siis on, Me oleme harjunud siin Baltoscandali üldse Lätist, et ikka vaatama rohkem alvis Hermanist ja, ja uut Riia teatrit, et seekord siis ma kutsusin külla lavastaja, kes on ainukene läti lavastaja, kes on julgenud luua oma teatri, oma trupi, mitte olla riiklikus struktuuris võid luua täiesti oma trupp. Nagu leedusse väga kombeks on. Et vestlus Kairys, kes oli siin ikka paar aastat tagasi, väga kuum nimi, Lätis. Lavastas ju ta Läti rahvusooperis võluflööti, mis oli suhteliselt nihuke skandaalne lugu isegi. Ja, ja tema trupp tuleb Inga Aabele, siis Ingaabele läti dramaturg, mida keegi on hellitavalt nimetanud, eks ole, läti Jaan Tätte, eks. Et tema teiega jasmiin, neid tegelasi ja asju on palju. Paljud nendest on ka niisugused loeng etenduse vormis, nendestki, mida ma nüüd just ei nimetanud. Mis on nagu noh, nihukese tõsisele vaatajale, aga noh, siis on Barbara Kraus, mis kindlasti sobib absoluutselt igasugusele teatri maitsega inimesele. Transiitteater Bergen samamoodi sobib igasuguse teatri maitsega inimesele ja siis on arutelud, mis on siis sel aastal esimest korda ja arutelude inglise keeles. Meil on selle jaoks moderaatorid, kes on valmistanud need arutelud ette. Me alustame ikkagi niukse, noh kohe laiatamisega lagipähe populism teatris Jandreitzema siis hollandi lavastaja ja teoreetik ja õppejõud ja mis ta kõik on? Tema valmistab siis sellealase asja ette, et ehk siis me näeme, kuhu see läheb, aga teistel päevadel on seal arutelud kunstniku vastutusest, mida juhib Christian, smed, on kollektiivismist või õigemini grupitööst teatris, mida teeb Šveits Belgradis? Need kõik toimuvad hilja hilja öösel pärast kõiki etendusi väikse saali paaris, aga ma arvan, et see on õige aeg, noh nagu niuhti toss välja lasta, lihtsalt rahulikult vestelda seal turvameest meil ei ole, kaklemiseks seal minna ei saa ja nii edasi. Ja siis on veel kaks uudist, mis seal Baltoscandal il nagu võib-olla vähem kunstilised uudised on see, et me oleme tõsiselt kasutusele võtnud Rakvere teatritaguse pargi. Seal nimelt on telklinnak, iga inimene võib rahulikult oma telgiga tulla, piiratud, kaitstud alale, selle telgi üles panna ja elada seal kõik need neli päeva kusjuures boonusena saab ta õhtut tee oma telgiuksest vaadata suurel ekraanil näidata vaid ö filme. Isegi teest välja tulema, tööfilmid hakkavad küll väga öösel hilja, minu meelest oli, kaks hommikul hakkavad aga no mis siis, ja filmid on osaliselt nendest esinejate poolt esinejate filmid, kes Baltoscandali üles astuvad, ehk siis on Kestors Kairišilt kaks lühikest filmi on Itaalia teatri tantsutrupid Kinkaleeri, kes on meie kõige kaugem külaline, ma arvan sel aastal kaks lühifilmi, Jan Jan Lauersi juba mõnedel filmifestivalidel lausa auhinnatud mängufilm Belgiast. Nii et noh, niisugusi seinast seina päris ei saa öelda, et seda seda teatrit näeb. Aga Baltoscandal üks esialgne ja siiamaani minu meelest pädev põhjus ongi see, et näidata teatri erinevaid eksisteerimise vorme ja, ja seda me üritamegi näidata. Noh, sel aastal tundub see Baltoscandal, mis siis on 16 kuni 19, juuni on see aeg, mis on hea märgitud? Tundub väga selline terviklik ja kontseptuaalne ja kuidagi hästi intensiivne. Et võib-olla jah, et see neljapäeva peale uued päevalt kokkulükkamine on tegelikult selles mõttes täiesti hoomamatu, et see nagu kondenseerib selle festivali vaimu kokku ja et jääme siis põnevusega ootama. Aga veel korra tulles tagasi sinu tegevuse juurutan tantsus, siis viimane suurem üritus, kus ma sind nägin pidulikult ja uhkelt edasi-tagasi jooksma askeldamas, oli Philip Morris ja aastapreemiate tantsuaastapreemiatega andmine. Ja tegelikult on see selles mõttes, et, et minul hästi südamelähedane ridades on ka see, mida mina olen nagu püüdnud siin vaikselt ajada. Kui olen ise kirjutanud, tänud tantsust ja sellega tegelenud, et just tähelepanu pöörata ka sellele uuele kaasaegsemale tantsule, mis Eestis on väga jõuliselt arenemas ja võib-olla kindlasti mitte veel nagu selles mõttes päevases vormis hoiad, see ei ole kindlasti oma tipu saavutanud. Aga noh, alati kui on ka tipp ja siis hakkab mingisugune laskumine, nii et selles mõttes, ma arvan, on see väga huvitav seis praegu. Ja et oleme saavutanud nagu selle, et vähemalt see suur Eesti teatripreemia, mis antakse 27. märtsil ehk siis rahvusvahelisel teatripäeval et sinna lisandunud kaasaegse tantsupreemia või isegi preemiad ja et ka Philip Morris, kes siis ennem on tavaliselt tegutsenud Eestis vähemalt noh, maailmas kindlasti mitte ka Eestis on pilk siiamaani suunatud rohkem nagu klassikalisele tantsule on pööranud pilgu kaasaegsele avangardsele nüüdistantsule. Kuidas see muutus, see pea pööramine tekkis ja et mis sellest aastast on selliste heade põnevat, mida spetsiaalselt võiks välja tuua, et kui inimesed tahavad mõelda, et mida tulla vaatama kaasaegses tantsus kes olid need tipud, kes need preemiad said ja mida sa tahaksid öelda selle kohta? No esiteks seda ma täpselt ei oska öelda, kuidas Philip Morris selle pöörde tegi. Et seda peab nähtavasti ikkagi Philip Morris'e esindajatelt küsima. Aga, aga küll ma võin öelda, et Philip Morris oma aruannetes Eesti Philip Morris on löönud selles mõttes häid laineid, et väga mitmeid Ida-Euroopa riikide Philip Morris, et on hakanud ka mõtlema, et ehk läheks ka kaasaegse tantsupeole välja. No Leedu on üks nendest, kes juba vist on läinud Venemaa kaalub kohe väga tõsiselt seda ja nii edasi ja nii edasi, nii et noh, selles suhtes väga hea võib-olla oleme nagu niuksed suunanäitajad. Aga sel aastal anti välja kolmes kategoorias ja see kolm kategooriat on lihtsalt väga konkreetselt seotud, eks ole, auhinnarahade summaga jagub ilusasti kolmega. Päris muidugi otseselt kolmeks seda auhinna summa tead ja me oleme otsustanud, kuidas anti teist aastat välja, siis me juba eelmine aasta nagu mõtlesime, otsustasime, et jätame niimoodi, et üks nendest kolmest on iga aasta muutuv auhind ehk siis et me mõtleme mingi teisesuunalise auhinda iga aastal nagu sinna, kolmandaks. Nii et kui eelmine aasta me andsime niinimetatud pikaajalise eduka töö eest ühe auhinna, sel aastal oli selleks tantsija auhind. Kas nüüd see tantsija auhind jääb ka järgmiseks aastaks, ei oska öelda. Ja teiseks on muidugi aasta tegija. Tegija masi Eesti tantsumaailmas sellel aastal 2003. Aasta läbilööja ehk siis need, kes žürii ja ma veel kord toonitan nagu kõik auhinnad, see on täiesti subjektiivne zürii otseseks žürii arvates tegi kõige tugevama läbilöögi Eestit tantsumaailma eelmisel aastal ja loomulikult aastad ei ole vennad. Kui eelmine aasta oli kõige suurem rebimine aasta tegija preemiale, siis sellel aastal ma millegipärast arvasin, et tuleb ka tugev rebimine, aga edulnud tuli hoopis väga, väga pingeline rebimine just nimelt selle läbilöögiauhinnale ja mis muidugi võib seda võtta kahte moodi, võib-olla see, et need neli nominenti, kes siis esitati igasse kategooriasse esitatakse nominendid ja see žürii ise otsustab need neli, kes need jäävad nominentideks sel puhtalt žürii otsus, nii et võib-olla siis jah, see tähendas, et läbilööjatele oli, oli lihtsalt neli väga võrdselt läbi lööjat. Aga auhinnad said, on lihtne. Einar Lints. Ühesõnaga Viljandi kultuuriakadeemia mehed ruulivad eestitantsus. Viljandi akadeemia lõpetaja Einar Lindsay läbilöögiauhind ja Viljandi kultuuriakadeemia lõpetaja päev päeval seal sai aasta tantsija auhinna ning Peeter Jalakas ja šašlõkilaev ja tegelikult kogu Von Krahli trupp sai siis aasta tegija auhinna oma Luikede järve eest. Et see oli küll üllatus, et nagu mehed seekord nagunii puhta platsi, tegi ta, aga seda toredam. Aitäh Priit rauale tänasele saatekülalisele ja kokkuvõttes võib siis öelda, et põhjustan kiigata Kanuti Gildi saali seoses Priidu tegemistega 21. 22. mail aue tablin seal etendumas ja Baltoscandal tuleb sel aastal põnevam ja teistsugune 16.-st kuni 19. juunini. Saatejuht Kristiina garantsis tähendab teid kuulamast ja kohtumiseni siis järgmises pilt püünele saates. Kõike head.