Raadiopastor Kivisildniku jutlused, 26. köide. Viimasel ajal on ühiskond täieliku hirmu all. Valitsus kardab, et raha ei laeku ja õigesti teeb. Kunstnikud kardavad, et realistlik kunst keelatakse ära. Üldse on kõik parajad jänespüksid ja muutkui värisevad iga tühja asja pärast. Pole vaja ette karta, kui asi käes, selgub tavaliselt, et see polegi nii hull. Milleks pabistada? Eriti haige on Eesti televisiooni poliitika näidata erutavaid teemasid käsitlevaid dokfilme, aga teha seda öösel kell pool kaks, kordan, dokfilme näidatakse eesti televisioonis öösel kell üks. 30. Ma ei tea, kas keegi nii hilja üldse teleka tuhatab või kas öösel saabki midagi näha. Sellel nädalal oli kavas dokfilm katoliku pedofiilidest. Väga huvitav ja tore teema. Räägib eetikast ja eetikutest kirikust ja tema kohast tänapäeva maailmas avardab meie arusaamist maailmast klassikalisest kultuurist. Ühesõnaga, tegu oli kirjelduse järgi väga asjaliku linateosega. Minu huvi oli suur. Võimalik, et ETV inimesed polnud väga suured asjatundjad filmikunsti alal ning arvas, et tegu on pornograafilise teosega. Võtsin endale kindlalt pähe film ära vaadata ja olin sunnitud mitu tundi vaatama väga halbu muusika, videosid närust, metalli, rusuvat rokiklassikat ja eriti halba alternatiivi. Võimalik, et hirm porno ees on valdav vaadanud unega võideldes usumeeste perverssusi, ringkäendust paljastava filmi ära. Võin kinnitada, et tegu pole pornograafilise teosega ja seda võib näidata ka koolilastele. Ei mingeid lihamägesid ega sperma, jõgesid isegi piitsutamist ei näidatud. Ka ei ole mõtet karta, et usuelu kedagi ei huvita. Igaüks, kes on ajalehte või Delfisse kristlastest loo kirjutanud teavad, milline möll siis lahti läheb. Kiunuvad ja mõnitavad kommentaarid, lõputud peale kaebused ja verised vastulöögid kristlaste kontrollitud meedias eelkõige Õpetajate lehes. Fakt. Samas on väga turvaline edastada informatsiooni katoliiklaste kohta. Neid on Eestis vähe ja nad on võrreldes luterlastega vaoshoitumad. Minu isikliku kokkupuute ja kogemuse põhjal otsustades aga oluliselt intelligentsemad muuhulgas oskama nimetada isegi paari väga võimast katoliku luuletajat. Üks selline on isegi Eestis. Faktid selles unetsensuuri ohvriks langenud filmis olid rabavad. Ilmselt oleme kõik kuulnud, et Ameerika katoliiklastel on tõsiseid probleeme. Pederastia ja pedofiili aga et Ameerika katoliku kirik on maksnud miljard dollarit advokaatidele ja kannatanutele lepituseks. Miljard dollarit on 10 miljardit Eesti krooni ehk käsilolev riigieelarve kärbe. Tekkis küsimus, kui palju on pedofiil Eesti luterlaste hulgas. Kahtlusi ja kõhklusi süvendas tõik, et kõrgeid kirikupead nii Ameerikas kui Vatikanis matsisid pedofiiliaskandaale kinni kaitsesid pervertide eest preestreid kohtuvõimu eest ja vallandasid Yaledusele tähelepanu pööranud pastorid. Ühe eriti perverssed preestri vastu tõstis kaebust kuskil poolteist 1000 ohvrit, see tundub uskumatu. Peaks uuesti filmi üle vaatama. Kas tõesti Saabiks kiitsakas pastorina s viis aastat järjest iga päev ilma ühegi puhkepäevata kedagi ahistada. Aga kuidagi nii pidise tal käima katoliikliku pedofiilia probleemiga riike loeti üles ligi tosin, alates Inglismaast ja lõpetades Austraaliaga. Eriti raju oli aga väide, mida filmis mitu korda üle korrati. Ameerika katoliku preestrite eest on kolmandik kuni pooled homoseksuaalid. Miks ja kuidas sellise naljaka sättumusega isikut katoliku kirikusse kogunesid, mine võta kinni. Muidu võikas filmis oli ka üks väga tore tegelane katoliiklaste pressiesindaja, kes kõik ilusasti üles tunnistas ning igale üleastumisele kriminaalsusele ja Vassimisele lihtsa inimliku põhjenduse leidis. Uskusime neid, nad lubasid ennast parandada, nad on ikkagi preestrid ja nii edasi ja nii edasi. Oli väga mahlakaid kohti, ühe preestri ülestunnistust, teiste preestrite, elustiili ja nende vestluste sisu ja vormi kohta. Jälk. Nagu pervertide jututuba. Kohutav. Kujutasin ette, kuidas vanajumal suhtub pärast seda katoliiklastesse. Tõenäoliselt saadab ta nii hingekarjased kui nende kogudused ilma pikema jututa põrgusse. Need, kes pervertide seksuaalkurjategijatele annetusi teevad ning kuni elupäevade lõpuni rikutud ning kõlvatute isikute valesid usuvad. Neid ei saa ju käsitleda teisiti kui kuriteo kaasa aitajatena paremal juhul puupäiste kaasosalistena. Igal juhul on katoliiklased minu jaoks need kahtlane seltskond. Kas lollitatavad tobukesed või laste pilastajad. Nii tore, et meil katoliiklasi pähe on ja needki on korralikud inimesed. Kohalikest luterlasest võib küll mõndagi oodata, eriti sisutud sõnamulinat meedias mõõtmatut ahnust maksumaksja raha suunal. Aga seda, et piiskop Põder midagi pilastaks või pilastajate organisatsiooni kaitseks, seda ma küll ei usu. KGB poleks mitte mingi hinna eest sellist asja luteri kirikus lubanud. Isegi poliitbüroo ei tohtinud selliseid asju teha. Tore, et me elame turvalisel maal. Et meie kirikutes peaaegu ei ole perverte. Meenub ainult mõni lehelugu maalt välja saadetud kiimalise seksi jutlustaja kohta ja see tühine juhtum prostituutide ja pastor Hillar hallastega. Mõned asjad on Eestis siiski väga hästi. Võib eluga rahul olla küll.