Tere, siin saade, pilk küünele ja stuudios on Kristiina garantsis saatejuht ja tänaseks on meil kutsutud külaline Maarja on Leppik Tallinna linnateatrist. Tere tulemast diregistina. Vaariun on linnateatris avalike suhete juht ja võib-olla räägiksid paari sõnaga oma sellest ajaloost, mille sa oled teatris olnud. Kaua sa seal juba töötad ja et igas teatris, nagu ma eelnevalt siin rääkisime, on tegelikult reklaamijuhile, avalike suhete juhile, võib-olla dramaturgi natukene erinevad ülesanded et mida sina täpselt linnateatris teed, et noh, sina oled ju niikuinii nagu see inimene, kes on alati nimi, on võib-olla kavalehel ja pressiteadet seal, aga tegelikult inimesed ikkagi teavad ainult näitlejaid põhiliselt teatris. Nii et nüüd on sul au ja võimalus ennast natuke tutvustada. Mina tulin linnateatrisse tööle esimesel detsembril 1993, kui tegemist oli veel Eesti noorsooteatriga ja tulin tööle, sekretäriks, administraatoriks, täna siis olen avalike suhete juht, tööülesandeid on, võiks öelda lausa seinast. Seinateater on selline koht, et kõik, mis vajab tegemist, see tuleb ära teha. Et sa oled siis nii-öelda mõtteliselt karjääriredelil ülestõus olnud kogu aeg? Jah, kuigi võib samas ka öelda, et teatris on kõik tööd väga olulised. Kuidas avalike suhete juhi koht sinuni jõudis, et kas teatri siis otsustati, et tuleb teha eraldi nagu pressiesindaja koht või siis mingit teist teed mööda, et mina mäletan, et Kadi Herkel oli vist kunagi, kui ta lõpetas Moskva Kitise, siis teatud aeg seal noorsooteatripäevi linnateatri algaastatel dramaturg, aga tema vist tegeles siis ka nagu kirjandusala juhataja tööga ja ka igasuguste pressiteadete tegemisega. Aga niivõrd-kuivõrd, teater alati nagu suureneb, siis muutuvad ka ülesanded ja tuleb töökohti juurde, et täpselt nii ongi. Teater tasahilju kasvas suuremaks ja teatud tööülesandeid tuli ka juurde. Ja eks need, minu praegused tööülesanded olid ka varem nagu mitme inimese kanda lihtsalt oma töö kõrvalt ja siis mingil hetkel Läti vajadus nagu tingiski sellise ametikoha tekkimise ja sina praegusel hetkel tegeled siis sellega, et kui keegi linnateatrist midagi kuskilt telekast näeb, raadiost kuuleb või loeb lehes mingit uudist, siis on need nagu sinu toimetatud ja saadetud ja väljamõeldud minu tegevus number üks, nagu ongi see, et, et kõik hea, mis linnateatris toimub, et see jõuaks siis ka inimesteni. Lisaks sellele tegeled segamist mingi reklaami poolega ka natukene, nagu ma aru sain. Jah, eks mingil määral tuleb ikka natuke seda atraktiivset momenti ka lisada ajakirjanduse vahendusel ja see on siis tõesti ka minu õlgadel olles ise Draamateatris täiesti samas ametis nagu sina, avalike suhete juht Jarmo, et aeg-ajalt on üsna keeruline kokku panna diaatrise voldikuid, ehk siis sellised kuumengu kavasid, mis peaksid jutustama teatri repertuaari siis ühe kuu lõikes täpsete kuupäevadega. Ehk siis voldiku valmimisaeg või trükikotta toimetamise aeg on juba sellest kuuest tegelikult varem kuu aega, või siis et kokku saada sellist infi, mis peaks minema koduleheküljele ja mis oleks õige õigete kuupäevadega Õigete, näitlejate koosseisudega või siis see, et teisi etendusest varakult teada anda ega õigesti teada anda, et faktid oleksid õiged ja näitajad oleksid õiged ja isegi etenduse pealkiri oleks enam-vähem mis siis algselt välja kuulutatud. Et kuidas sina sellega oled maadelnud või hakkama saanud, et see on tegelikult see, et tavaliselt avalike suhete juht teha, reklaami puhul saab alati enda kaela sellega midagi on nagu valesti. Aga kunagi pole ju nemad selle välja mõelnud, et alati on see nagu teatritööprotsessis sündinud. Siin ongi see moment, et tuleb nagu püüda võimalikult palju ühte sammu käia selle teatri loomingulise poolega ja mitte siis neid õigeid väljamõtlemise hetki maha magada, kui mõni pealkiri on muutunud või midagi muud taolist. Aga muidugi, kui näiteks keset püha päeva või laupäeva midagi välja mõeldakse, siis on tõesti kaunis raske seda muudatust näiteks kodulehel õigel ajal sisse viia, et teinekord on küll mõni inimene olnud natukene pahane, et miks ei ole kodulehele õiget infot õigel ajal väljas ja see ongi just sellest tingitud, et et tõesti see inimene, kes siis ütleme, mina kodulehte teen. Et ei olegi sellel hetkel parajasti arvuti ulatuses, kui see kõik välja mõeldakse. Aga eks me kõik anname oma parima ja esimesel võimalusel saab kõik tehtud. Aga kuidas sina oled enda jaoks lahendanud selle, et kui nüüd valmib järjekordselt uus esietendus, mis peaks olema sündmusega teatriloos ajaloos? Lavastajad on tegelikult ülimalt loomingulised inimesed, võetakse küll näidendi teksti kuid proovide käigus võib hästi palju muutuda, ehk siis algselt ütleme, mingisugune kontseptsioon, mis läheb mingisugusele flaierid reklaammehele või koduleheküljele välja, millega etendust tutvustatakse väga palju muutuda. Et kas sinul on nagu head suhted oma lavastajatega, kes siis tulevad ja räägivad, et Marion, vot nüüd me muutsime selle ära, nüüd on nii, sest sina ju tegelikult iga päev proovides koos näiteseltskonnaga ei ole või sul lihtsalt kõrvad või see lihtsalt siis kuuled infot kuskil puhvetis kohvitassi taga, et kui midagi muutub, et siis sina ka teada sellest saaks. Meie teatris käib see niimoodi, et üsna lavastusperioodi alguses teeme ühe reklaamikoosoleku, kus on siis nii lavastaja kui kunstnik, kellel me palume ära rääkida täpselt siis lavastuse kontseptsioon, teisisõnu see, mida lavastaja annab proovisaalis edasi näitlejatele, et ta siis selle annaks edasi ka meile nii-öelda reklaamitiimile, et meie omakorda suudaksime sedasama sõnumit edastada publikule. Loomulikult tuleb selles kontseptsioonis ette teinekord ka muudatusi. Meie teatris on niimoodi, et kirjandustuba, kus mina töötan, on selline koht, mille uksed on vahetpidamata valla ja nii lavastajad, kunstnikud, näitlejad astuvad sealt, et nii, enne kui pärast proove läbi ja info liigub selles mõttes üsna hästi. Linnateater avas oma 40. hooajal ja tähistas sellega ühtlasi 10 aasta möödumist esimesest etendusest, mis siis toimumas linnateatri nime all ja 12. 13. 14. augustil toimusid siis kell üheksa selles teie lavaaugus teatri 40. hooaja avakontserdid nimeks panite te siis sellele suurele show'le tervitus samamoodi tegelikult lõpetasite hästi suure pauguga kevadel minu arust või suve alguses kus tegelikult Linnateater käitus täiesti teistmoodi, ehk siis ta kutsus kõiki, kes soovisid vaatama oma etendusi tavaliselt kõik teavad, et imedaltril väiksed saalid mõeldakse tegelikult reklaami pole eriti üldse mõtet teha, sellepärast et niikuinii kogu aeg puupüsti täis. Aga pakkusid välja sellise erilise võimaluse, et kõik inimesed siis, kes tahavad, pääsevad siis ehk siis etenduste arv, mida mängiti siis lausa ühe päeva jooksul, oli siis mitmekordne. Räägiks kõigepealt sellest hooaja avakontserdist, kuna sellest on nii vähe aega möödas ja mälestused värsked. Kuidas siis läks? Minu arvates läks väga hästi ja tundub, et publik arvab sama. Kohal oli väga palju inimesi, muidu on meil lavaaugus 600 kohta, aga igal õhtul oli kohal üle 800 inimese ja ka palju oli ka püstiseisjaid. Ja inimesed on meile juba saatnud rõõmsaid kommentaare nii kodulehele kui ka helistanud ja tänanud ja tundub tõesti, et publik oli väga rahul nendele, kes seda ei näinud, äkki sa hakkaksid kirjeldada paari sõnaga, mis seal toimus? Toimus siis üks selline suur kontsertshow, kus linnateatri näiteseltskond kehastus ümber nii eestimaisteks kui välismaisteks staarideks lauljateks ja, ja tegemist oli sellise suurejoonelise kontserdiga, kus ei puudunud ka valgusšõu ja tulevärk. Nii et oli näha, et publik nautis täiel rinnal. Kas need teie näitlejad ja näitlejatest lavastajad pakkusid ka midagi täiesti uut välja, ehk siis näiteks rohuma vist bändis Jaak Joalat ja Simmul, Elvis Presley ja nii edasi, et ma olen nagu näinud leigelt läbi aastate ju teie enda etendustest, noh, on ilmselt pärit, ma kujutan ette mõned rollid või tüübid, kes siis seal laval astusid või siis samamoodi olete te valatud, eriti kui on nagu sellised suured teatrite üritused, teatriballid ja igasuguseid teatrite sünnib päevad, et siis te olete sellised laulvad näitlejad, kes alati teevad ühtegi mõnda näitlejat järele või esinevad mingisuguse sellise muusikalise show'ga et kas see oli midagi päris uut või oli see nagu, nagu meenutus ka nendest vanadest asjadest? Tegelikult suurem osa nendest tegelaskujudest on alguse saanud juba lavakunstikooli päevilt. Kui igal näitlejal on ülesanne teha ka paroodia, et kellestki ja siis igaühel on tegelikult juba kooliajast mingi kindel kuju, keda tema oskab kõige paremini järgi teha. Ja muidugi on mingid tüübid, mis on nagu hiljem leitud, aga jah, suurem osa on juba kindlalt käes juba varem olnud inimestel. Ja et tagasi nüüd minna meenutustes kevadesse, mis juhtus linnateatriga kevadel, kuidas sai võimalikuks, et kõik soovijad, kes tahtsid, said järsku linnateatrisse ja oli kohti ja pileteid? See sündis niimoodi? Et mitte kunagi varem ei ole me teinud siseetendusi juunikuu seas lihtsalt statsionaaris oleme alati ära lõpetanud, etendustega, mänginud suvelavastust lavaaugus ja nüüd tuli nagu mõte, et aga miks ka mitte, et saalid on ju tegelikult täiesti jõude, seisavad sellel ajal, et miks mitte seal siis etendusi teha tõepoolest, kuna on nii palju inimesi, kes ei ole pääsenud hooaja sees neid etendusi vaatama ja et oleks tore ju, pakkuda neile seda võimalust, selle asemel et nad peaksid oma nimesid kirja panema ja seisma mitu aastat järjekorras, nagu seni on olnud. Meil on väga hea meel, et see, et see õnnestus, aga need etendused, mida te siis mängisite, olid siis selles hobu hobuveskis köismäe tornis ja ajutises Stahlis, ehk siis äri, Nüganeni lavastus, Prosa lavastus, Vincent ja Eva Klemets i lavastas, et keegi mind valvaks ja siis kaotajad, mis on teie suvemuusikal just? Ma tean, et järgmiseks suveks plaanitade täiesti uut suvelavastust siis Mart Koldits, teie noor uus lavastaja, kes linnateatris hetkel on nüüd palgal, tema hakkab 22. lennuga koostöös siis tegema. Aga miks te otsustasite, et sel suvel ei tule uut suvelavastust, kas kaotajad oli siis niivõrd publikut täis eelmisel aastal? Või oli see mingisugune muu otsus? Tegelikult on niimoodi, et meie oma sisehooaeg sai niimoodi planeeritud, et meie trupile enam prooviaega nagu ei tekkinudki selles et selle suvelavastuse proovidega tuleb alustada juba aasta algusest peale peaaegu ja siis etenduste proovid võtavad nagu kogu aja ära ja siis me nagu leidsime, et ilmtingimata. Ta ei tuleks keskenduda oma trupiga suvelavastuse väljatoomisele. Ja seepärast saigi nagu haakutud selle lavakunstikooli pakkumisega, mis tuleb nüüd aasta pärast. Kui nüüd vaadata korra, siis seda sellist hooaega, mida see võiks tõotada. Et pimedatel on üks esimesi, kes alustas nüüd oma hooajaga peale oma selle vabaõhukontserdiga, teised teatrid tulevad riburada pidi järgi, ehk siis tegelikult alustavad oma põhistatsionaaris etenduste mängimist rohkem septembris ja oktoobris. Aga aga Linnateater tõotab siin hästi huvitavaid projekte, lavastusi. Võtsite te teatrisse oma palgale kaks noort 20-st esimese lennu lõpetajad Klemetsi ja Mart Koldits, kes siis hakkavad oma kätt proovima lima teatri näitlejatega ja Mart Koldits on tegelikult selles mõttes ka ilmselt laiemale avalikkusele juba tuntud. Tema lavastas Vanemuises ju, lendas üle käopesa ja ka kunstnikupreemia saanud tüki linnateatris, ehk siis Pille Jänes sai oma kunstnikupreemia Bajevi õppustata kujunduse eest. See on tegelikult päris palju kiita, seal on tükk nii kriitikute kui ka publiku hulgas. Kuidas siis tunne on? Kaks suurt lavastajat on majas, tõotab see midagi huvitavat? Tunne on väga ootusärev ja need teemad, mida nemad nüüd uuel hooajal käsitlema hakkavad, on ka väga põnevad. Esimene uuslavastushooajal tulebki Mart Koldits, sealt. Aga tegemist on siis Franz Kafka metamorfoosi põhineval lavastusel. Mart Koldits tegeleb ise teksti kokkukirjutamisega, mis siis, nagu öeldud, põhineb metamorfoosi, aga sinna on kaasatud ka teisi kaka, novelle ja lavastus tuleb välja oktoobrikuu sees ja väga põnevusega ootame seda. Ja Eva Klemets toob lavale Bernardo Alba maja mida on kunagi varem ka noorsooteatripäevil meil lavastatud. Ehk siis Rico Garcia Lorca just näidend. Mina olen nagu kuulnud, kuna ma ka tegutsen natuke tantsuringkondades ja liigun seal ringi. Et kaks koreograafia ehk siis Mart Kangro ja Kristiina Paškevicius rääkisid ka sel teemal, et nii Mart Koldits kui ka Eva Klemets nendega rääkinud, et luua nendele lavastustele selline harmooniline liikumine või vähemalt panna näitlejad nii liikuma, et tihti andmine oleks hästi loomulik ja et oleks selline füüsiline dimensioon olemas. Et minu arust oli nagu see hästi huvitav. Et sellist nagu füüsilise teatri dimensiooni tuleb ka hästi palju sisse, nii nagu teil omal ajal võlume lõi koreograafia ja Teet Kask ja siis ka natuke kaotajatele muusikalile. Et selles mõttes on selline eepiline ja võib-olla rahulikum teater, kus näitleja seisab ühe koha peal või jookseb ise ringi nii palju, kui ta oskab või siis noh, muidugi musketärid olid natukene teine näide, et see oligi suvelavastuse spetsiifika. Et see hakkab ka lugu muutuma nende noorte lavastajatega seoses, et kui tuleb selline liikumine, teisend suund, tundub jah olevat sinnapoole, et näitleja mitte ei seisaks laval nagu post muidugi, et kui on kasutatud koreograafia liikumisjuhti, et see annab ikka oluliselt juurde lavastusele. Mida ma veel vaatasin sind sellest nimekirjast, et kindlasti on hästi huvitav tagasi Braitseedi, mida siis taevalaval hakkab välja tooma Jaanus Rohumaa ja ilmselt inimesed on läinud üsna kurikuulsat kuulsat filmi paar aastat tagasi, mis jooksis ka meie televisioonis. Siis oli veel üks hästi huvitav nimi, genoom Jaanus Rohumaa, Mari Tuulingu tandem, kes on juba varem koostööd teinud. Kas sa sellest tulevad ka midagi kuulnud? Genoom on jah, üks väga põnev asi millest on meie majas juba juba mõnda aega juttu olnud. Et see räägib siis inimeste probleemidest läbi aja ja nende seotusest inimese geenidega, õigemini sellest, et kuidas inimese ajalugu, inimese probleemid võiksid olla seotud inimese geenidega genoomiga. Aga see tekst on siis kirjutatud nagu kahe peale see tekst on alguse saanud või, või ütleme idee või sellise tõukejõu saanud ühest akadeemias avaldatud geenialasest artiklist, mis köitis siis näidendi teksti autorite tähelepanu ja selle põhjal või sellest arendatud on siis üks väga huvitav näitemäng, et näitemäng, mis on kirjutatud nagu kahepeale kokku tekst. Jaanus Rohumaa, Mari Tuuling. Kes on käinud varem linnateatris, on ka läinud nende varemed koostöös ilmunud lavastusi. Neil on tegelikult päris mitu näitemängu koos kirjutatud on ainus ja igavene elu ja siis ka impro kaks Nanseni pass. Mis siit veel midagi huvitavat on? Jaan Tätte on suvel kirjutan täiesti uue näidendi, mille praegune pealkiri on meeletu, aga see võib ka ilmselt siis veel muutuda. Et ma sain aru, et selle peaosas on Rain Simmul. Lavastab noor lavastaja Eva Klemets ja peaks siis tulema, kas hobuveskis välja hobuveski saalis, kus mind senti mängitud ja just loodame, et tuleb jah, seal välja. Ja siis Jaan Tätte tavaliselt kirjutabki kõikuma näitemängud mõeldes ühele konkreetsele näitlejale. Ja seekord siis on ta silmas pidanud täiesti lain simmanit. Kas oled sa juba tekstiga tuttav, mingit saladust, et ei, ei saa kergitada, et näiteks kes on peategelane, mis ametit ta peab või mis asju ta ajab? Jään siin veel saatuslikuks. Ega ma võin nii palju öelda, et töö veel algsem Pealkiri enne meeletut oli mesilane. Mina kuulsin ka selle kohta hästi põnevat juttu tööprotsessist, kuidas Jaan Tätte oli hakanud alguses hoopis üht teist näidete kirjutama. Ütleme ära 10 lehekülje jooksul selle näidendi, mida ta tahtis ära kirjutada või mis tal alguses mõttes mõlkus. Ja siis inspiratsiooni ajel sündis, sellest tehti uus tekst, mis siis praegu töö pealkirjaga peakirjaga meeletu, et selles mõttes, kuidas selline kummaline tee. Jah, ma mäletan seoses tema kaotajatega sedasama juttu, et, et alguses oli ta hoopis teine teema ja siis ilmselt ta siiski kirjutaski mitu tükki korraga, millest viimase siis nüüd meeletu, siis on meil üks hästi põnev teema, mis läbib lausa punase joonena. Nimelt Elmo Nüganen, teie kunstiline juht ja pealavastaja nii-öelda on jõudnud siis oma elus hetkel Tammsaare nii ja tõeõiguseni. Ehk siis oli kohe kaks lavastust taevalaval Tammsaare Nüganeni Mauruse kool ei, põrgulaval jõeäärse kooli Mauruse kool ning siis teine plaan, mis tal on siis vist rohkem kevade poole juurde tagasi siis uuesti Tammsaare juurte ja lavastada tõe ja õiguse neljanda osa. Et ega sai ei tea, kust see mõte nüüd järsku. Tegelikult see ei ole üldse järsku, vaid ta on tegelikult sellest rääkinud juba ka päris pikka aega ja see tõde ja õigus on tal meeles mõlkunud juba tõesti pikema aja vältel. Ja see on nagu hirmus tore plaan, et Need mõlemad tõe ja õiguse osad, Mauruse kool, kui siis neljanda osa instseneeringu mõlemad tulevad ühel ja samal hooajal. Ja ma ütlen kohe siin ette ka ära, et samu tegelasi nendes lavastustes ei mängi, samad näitlejad. Nojah, seal on ka, nagu on vanusega, seega tegemist erineva vanusega just see on küll kindlasti põnev ootamine, et mis sellest sünnib. Ja tegelikult ilmselt te olete ka aladel teadlikult või teadlikult täitnud nii-öelda Kultuuriministeeriumi tellimuse, mis siis on see, et uuest teatriaastast muutub siis teatrite rahastamisskeem. Ehk siis on see, et vanasti kultuuriministeerium arvestas hoolega ka ja teatri pidid hoolega statistikat andma selle kohta siis palun publikut. Et ehk siis etenduste lavastuste järgi etendusel, kui palju inimesi on, selle järgi toimus siis nagu teatrite finantseerimine vastavalt publikuarvu järgi igale ühele nii-öelda pearaha maksti igale publiku liikmele. Aga nüüd muutub see natukene, et ehk siis see on nagu kooskõlas need või siis soome rahastamissüsteemi järgi, kuidas teatreid rahastatakse. Ja see on vastavalt siis teatritöötajatele, mitu töötajat on teatris siis koos näitlejatega lõpetades siis lavapoistega, et ehk siis kellel on vaja palkama, kas te teatris kõikidele inimestele, kes teatrit keerutavad ja teatriga tegelevad ja tänu kellele teater üldse nagu toimib? Ja sellega seoses oli nendel ka mõte, et igalt teatrilt oleks, neid ei huvita selline nii-öelda teatri kunstiline kreedo ehk siis mida ta välja toob ja kuidas Bransoniga teatri enda otsustada ja peanäitejuhi enda otsustada. Kuid Nad tellivad igalt teatrilt ühe lastelavastuse või noorsootüki ja siis teise eesti originaal, dramaturg tükki, et siis olete te juba selle programmi täitnud igatpidi. Nüüd ma tahaksin veel küsida seda, et linnateatris on ka tegelikult selles mõttes ju natukene teistmoodi, et hetkel on teil väike saal remondis. Kahjuks küll jah, mega pikisilmi ootama selle remondi lõppemist, see on kõvasti pidurdanud meie tööd selles mõttes, et suur hulk huvitavaid lavastusi on lihtsalt lihtsalt seisab ja ootab oma järge ja inimesed ei pääse neid vaatama. Ja selline kurb lugu, ehk siis Nende uuslavastused on teil need planeeritud, mis tulevad kohe järjest siis taevalaval ja põrgulaval uuest aastast, siis loodame väikse saali ikkagi oma käsutusse tagasi saada ja sinna on meil ka planeeritud uuest aastast siis uusi lavastusi, mida sa ütleksid lohutuseks see siis linnateatrifännidele, publikule, kas nad näevad neid oma vanu lemmiktükke, neid, mis on nägemata ka taevalaval põrgulaval või väikese saali tükid hakkavadki mängima alles siis uuest aastast väikses saalis väikese saali tükid hakkavad jah mängima ikka siis, kui väike seal remondist tuleb. Oma publikule ikka sooviks kannatlikku meelt ja me ootame koos teiega sama kannatamatult lohutuseks, et tegelikult põrgulauale vist mahub ka nii-öelda rohkem publikut tegelikult väiksesse saali. Tegelikult jah, põrgulaval taevalaval seda enam tasub tõesti rohkem publikut, aga aga tükke nii-öelda ei saa üle viia teistesse saalidesse täpselt lavastatud sinna saali ja, ja sellepärast peab ootama ja siis on teil tegelikult ju ka kevadel avatud see ajutine saal. Pupp teab kõik Urmas Lennukitükiga, et seda täpselt samamoodi seda kasutame jah, ja eks aeg näitab, kui kaua me teda saame kasutada, selles mõttes, et tegelikult on see ruum, kuhu see ajutine saal on ehitatud on muuks otstarbeks mõeldud. Aga ajutistel, asjadel teatavasti on kobe muutuda mitte nii väga ajutisteks, et eks siis aeg näitab, mida veel öelda, et mis on meil sellist täiesti põnevat või mida sa näiteks ise ootad sellelt linnateatri aastalt, et on sul mingisugune lavastus, mida sa nagu eriliselt tooted või mingisugune muu teatritegemisega seotud fakt. Lootus on selline, et kõik lavastused tuleksid õigel ajal välja ja ootan huviga kõiki kõiki lavastusi. Tundub, et tuleb väga põnev hooaeg, et lavastajaid on rohkem ja, ja selle võrra ka erinevaid nägemusi on rohkem. Nii et ootan huviga, kuivõrd neil on 40 hooaeg. 10. hooaeg, aga samas saab ka kohe juurde lisama, et see ei tähenda mitte neljakümnendat sünnipäeva sellel hooajal. 40. sünnipäev ise tuleb poolteist aastat hiljem ehk siis aastal 2006 13. veebruaril. See on ka siis selleks daatumiks, millal, mil noorsooteater andis oma esimese etenduse 13 veebruar 66, mis selleks oli, otsustage meie üle inimesed. Ja selleks ajaks siis aastaks 2006 on plaanitud ka mingisuguseid erilisi pidustusi, jah, raamat välja anda CD komplekt ja veel kindlasti väga palju huvitavaid lavastusi sellega seoses ja, ja ka eesti teatri 100. aastapäevaga seoses. Sina olid tegelikult ka veel sellel ajal teatrisse, tegelikult alustasid oma teatrielu siis 93.-st aastast nagu sa ise ütlesid, et siis oli see ka veel noorsooteatriaeg. Kas sina oskad nüüd nagu võrrelda või öelda, et mis on muutunud või et selles mõttes kindlasti praegune linnateatril on absoluutselt teine, kui oli nagu tollane see noorsooteater? No selles mõttes ta nii väga teine ei ole, et tegijad on, on ikkagi suures enamuses needsamad. Et sel ajal, kui mina läksin sinna tööle, oli peanäitejuhiks juba Elmo Nüganen direktoriks Raivo Põldma. Et mis on muutunud, on muidugi see, et teater on ise suurenenud, toona oli meil ju ainult väike saal meie käsutuses ja nüüd on ikkagi lausa viis maja. Et inimesi on juurde tulnud ja kõik sellele vastavalt on, on suurenenud ja, ja laienenud ja keerulisemaks läinud. Aga ilmselt ka põnevamaks. Mis sa arvad, kas linnateatri puhul peab paika see mõte, et teater on ka maja, et mis te siis oleks näiteks saanud, kui nüüd nagu mõelda utoopilised, kui te oleksite jäänud sinna vanasse Salme kultuurimajasse kultuurikeskusesse? Ma usun, et me ei oleks sinna jäänud, kuna see oli laenutatud ruum. Et eks me oleksime siis leidnud mõne teise maja. Ja siis oleks noorsooteatrilugu kasvanud mõne teise maja ümber, et see, millest see praegune Linnateater nii-öelda alguse sai või et millega võib-olla inimesed samastavad, ehk siis mis maja või hoonega. See on ju tegelikult seesama väike saal, mis remondis on olnud, et seal lihtsalt noorsooteatrile tol ajal üks saal, mida noorsooteater kasutas, eks ju. Ja siis, kuna see aura ja atmosfääris ja vanalinn seal ümber ilmselt oli nii maagiline, et siis otsustati, et siin on nagu see, kus inimesed ennast kõige paremini tunnevad. Jah, et inimesed tõesti tundsid ennast seal juba algusest peale väga hästi, et niipea kui see maja seitsmekümnendatel aastatel noor teatri käsutusse sai, et sinna see noorsooteatrisüda ka nii-öelda koondus sinna kohe tekkis proovisaal ja kõik kõik nii-öelda administratsiooni ruumid, õigemini kõik istusid pead-jalad koos ja võib-olla sellesse selline ühtekuuluvustunne ja, ja oma maja tunde tekkimine, et see ongi sellest tingitud. Tahtsin veel seda küsida, et Külli tuli teatrisse, Elmo Nüganen, siis ta võttis tegelikult kaasa terve suure seltskonna oma kursust, kes on tegelikult linnateatri tuumik. Et kas sina arvad, et millestki nime teatri fenomen on, et kui sa oled nagu ise seal teatri sees, et üks on see, mis sa rääkisid, tulite kõik pead-jalad koos ja tekkis selline ühtse pere või tervikutunne. Aga teine asi on see, et kas sellest noh, nimetatud seostatakse, võib olla sellise hästi noorusliku ja sellise nagu energilise vaimuga ja sellise ansamblitunnetusega, et tal ei ole eraldi nagu mingit paare, keda võiks nagu välja tuua, loomulikult on, aga ütleme isegi rääkides Matverest või Tättes, siis mõeldakse tegelikult ka kogu linnateatrit kui tervikut või sellist ansamblit. Et teil on see hästi tugev, selline ansamblitunnetus, hästi tugev meeskonnatunnetus, et sellega te olete nagu edasi läinud. Ma olen kindel, et tegelikult on, on selle juured on kaks asja, on üks, on see, et kindlasti karismaatiline juht tingib selle, et tema ümber ümberolijad nakatuvad sellest tema karismaatilisust ja teine asi on see, et tõesti seesama pead-jalad koosolemine, et aga pikka aega linnateatril oli ainult näitlejate kaks garderoobi, meeste garderoobi, naiste garderoob ja selline selline ühtse pere tunne, see on lihtsalt niivõrd nakkav ja selline positiivne ühe vereringe tunnetamine. Vot see on ka väga oluline. Ma usun, aitäh, Marion, Lepikule, linnateatri avalike suhete juhile. Jääme siis põnevusega ootama, mida siis see hooaeg linnateatrile toob. Ja selleks korraks ütleb teile stuudiost nägemist Kristiina garantsis. Saate pilt, millele juht ja kohtumiseni siis uba uuel kuul uue saatekülalise.