Tere taas on eetris saade, pilk püünele stuudios on Kristiina garantsis ja tänaseks saatekülaliseks on Terje, tere Tartust. Terje ametinimetus Tartu Vanemuise teatris, kus ta töötab, on tegelikult muusikatoimetaja, aga teiega me räägime täna ka teistel teemadel, mis otseselt muusika valda ei vii. Nimelt siis mõtlesime teha väikese ekskursi Vanemuise uute hooaega just eelkõige muusika poole pealt. Kontsertidest natuke räägiks, räägiks ooperitestmist plaanis ja siis räägiks veel tegelikult sellisest põnevast asjast nagu tiimi ja Vanemuise koostööst. Aga sellest, mida see täpselt endast kujutab. Kuulake siis edaspidi. Ja alustaks siis sellest, et teri on tegelikult juba paar aastat Vanemuises tööl olnud ja rohkem seal kirjandustoa kandis. Ja siis aasta aega umbes, on ta töötanud nüüd muusikatoimetajana. Mida on siis muusikatoimetajal klassikaraadiokuulajatele rääkida? Tere ka minu poolt. Vanemuise kõige viimane muusikaalane saavutus on kindlasti ooper, mad, hambad, reflai, mille esietendus toimus juba 24. septembril ja mis muidugi läks väga hästi. Ma tahan, pate flail on kaks koosseisu, mõlemad on segatud nii Eesti kui välismaiste artistidega. Kõige suurema panuse on selleks olnud Läti vabariik, Läti rahvusooper, Nemad hambade flai lavastajaks on samuti lätlane Guntis Kailitis ja see lugu pajatab siis ühe jaapani tüdruku kokku armastusest autundest ja lõpuks ka surmast. Ja soovitan kõigile kuulajatele seda kindlasti vaatama tulla, sest kunagine seitsmekümnendatel toimunud mad hambate play Tartus on tänaseni väga paljudel meeles ja seen suhteliselt ammune sündmus, nii et oleks põhjust küll oma mälu värskendada. Mina mäletan juba tegelikult kuu aega tagasi Tartus komöödiafestivalil olles, et need plakatid, mis seal siis mad, hambatahvlist tehtud ja need hakkasid juba tegelikult igal pool tänavanurkadel silma, et see on selline tõeliselt jaapanilaadne, selline valge mask. Ja vist pisar oli silmanurgas. Kas see oli rohkem nagu pilgupüüdmiseks või on seal seda sellist jaapani esteetikat ja maailma nagu päris palju sees? Kindlasti see etendus on algusest lõpuni ikkagi jaapani mõttemaailm, stiil ja eestlasele on see võib-olla ikkagi kauge ja tundmatu too ja juba sellepärast on seda huvitav näha, mismoodi on, see lahendatud on lisaks sellele on ju tegemist väga kauni muusikaga ja ma ütlen nii, et minu kogemus on see, et näitlejad annavad endast parima, absoluutselt parima peole mad hambate flai on meid ees ootamas oktoobri lõpus operlatravjota, mis on siis enamus ooperiteatrite püsiräpp, repertuaaris olev lavastus? Ja siin saame me see aasta näha jälle nii oma jõude kui väljaspoolt Venemaalt lauljaid ja tegemist on siis samuti kui omal ajal ühiskonda kõigutanud looga, kus paraku jälle lugu lõpeb surmaga, aga kogu süzee keerleb ikka taas kõige olulisemas endise armastuse ümber. Kas ooperilauljatest on seal ka mingeid põnevaid külalisi ja on üks väga põnev külaline Venemaalt Svetlana drifoonala, kelle hääl tõesti ei jäta mitte ühtegi, isegi kõige küünilisemad ooperikülastajad külmaks? Aga kas see on sellepärast, et lihtsalt on nii hea, et ta on kutsutud sellepärast või et lavastaja on just läinud teda nagu osas või on siis lavastaja Taisto noor, eks ju või siis sellepärast, et lihtsalt Vanemuisel napib sellist jõudu. Ma arvan, et nii seda kui teist et tegelikult ei oleta osatäitjaid, on seal kolm, on alla pupovased laadrifoonova ja Vanemuise endine ooperisolist Tatjana romaane. Ma, kes praegu töötab vabakutselisena. Nii ja siis järgmisena ah, ilma naisteta. Ta on jah, see on selline naljakas pealkiri, ah, ilma naisteta on kurb, maailm on operetikala või siis ka täpsemalt võiks tema kohta žanri nimetusena kasutada siis ikkagi etendus. Ja seal siis kõlavad paljud operetiviisid meie operetisolistide esituses ja selle etendusega plaanime me ka Eestis ringi reisida. Nüüd kontserdi poole pealt on kõige lähem kontsert, on hingedepäeva kontsert siis Tartu Salemi kirikus, mis pakub sellist mõtliku moment. D ja on selle poolest väga teistsugune kui eelmistel aastatel, et kontsert on palju mahukam. Meie uus peadirigent Hendrik Vestmann on selle kava autor ja igati seisab selle eest, et segava hästi õnnestuks. Siis edasi tuleb muidugi jõulukontsert taas Salemi kirikus, kus toreda kavaga, mis noh, jõulukontserdid üldse mõelda tavaliselt terve perekontserdid täna, nii et seda jõulumeeleolu juba varakult looma hakata, siis oleme sellel aastal plaaninud selle kontserdi 18.-ks detsembriks juba sellega Vanemuise sümfooniaorkester laias laastus lõpetab Vanemuise sümfooniaorkester, osaleb veel ka majanduse kontserdimaja kontserditel, aga aga juba uued kontserdid Vanemuise teatrile tulevad siis teisel poolaastal. Nendest võib-olla ma mainiksin ära lastekontserdid Eesti kino, mis on siis Anu Tali dirigendikepi all ja seal kavatseme lastele needa filmi ja, ja mängida muusikat samal ajal, et neid kahte asja omavahel seostada, lastele sellist muusikat lähemale tuua, midagi niisugust nagu tummfilmiklassika võtmes. Nii ma ei ütleks seda ja ma arvan, et seal on juttu ka ikka siis dirigendi enda poolt ehk ja peale lastekontserti mainiksin veel ära kindlasti ka Serenaadide kontserti, mis toimub aprillis ja ajaloo muuseumis, mis on ka üks kontsert, mida meil varem pole üldse programmis olnud ja on ka meie peadirigendi selline firmamärk. See toimub ajaloo muuseumis, sellises väiksemas intiimsemas keskkonnas ja väiksemale seltskonnale ja koosseis on ka kammerlikum. Programmis on ilusad ja südamlikud Serenaadid muidugi. Kuidas te saate siis tagada, et väiksem seltskond, lihtsalt münte, väiksema arvu piletid? Ei, mitte selles mõttes, aga see saal juba tingib selle, seal on umbes 100 kohta ainult see on seal ajaloomuuseumi tavaline suur valge saal klaveriga ja, ja vahepeale jäi veel märtsikuine ülestõusmispühadekontsert, kus siis mängitakse Erkki-Sven Tüüri positsiooni ja Bergol esistabad materjalid, selle dirigent, eks on, Lauri Sirp ja Vanemuise hooaeg lõpeb muidugi hooaja lõppkontserdiga, mis on siis koostöös Vanemuise kontserdimajaga. Seda dirigeerib Anu Tali ja kõike infot meie kontserdite kohta võite leida meie koduleheküljelt www. Vanemuine poee. Ja muidugi on ka rohkelt igal pool voldikuid, nii kontserte hooaja kohta eraldi kui ka teatrihooaja tervikuna. Kohta ehk kestab siis täpsemalt infot saada Vanemuise kohta, näiteks paberkandjatel pultikutelt lendlehtedelt, see pidagu silmas punast värvi ja musta värvi ja valgega on ka midagi. Et ma mõtlesin, et teil on tegelikult uus logo ja uus kujundus-ist juba siis kevadest välja tulnud ja ka kõikidel reklaammaterjalid, mida te trükite, on selline uus nägu, et mis on see punane värv, ikkagi on niisugune korralik kärtspunane teatraal reaalne ja muidugi tegelikult punase, musta ja valge kombinatsioon on niikuinii, et see torkab silma. Mina tulin just Prantsusmaalt, Liiuunist, kus ma käisin Euroopas paa tantsubiennaalil ja seal oli hästi naljakas see, et kõik teatrid olid enamikus musta-punasega ja siis midagi oli valgega, aga põhimõtteliselt ei ole kõik must punasega ja ka näiteks Liooni pärit teatrikoguse kujunduse stilistika oli samamoodi nagu valge punase ja mustaga, nii et noh, lihtsalt mul nagu selline paralleel tekkis silme ette või tuli me oleme siin saadetes tavaliselt rääkinud. Mul on hästi paljude erinevate inimestega, kes kõik on pärit sellelt suurelt teatrimaastikult ja kes on inimestele teada, kes on iga päev võib-olla laval näitlejana, tantsijana ja nende inimestega, kes inimesele iga päev näha ei ole, kes jäävad tegelikult eesriide varju aga ilma kelleta Ta teatrit ei eksisteeri. Täna hommikul panime üles Eesti Draamateatris Andres doltsi sünnipäevanäitust ja see on selline koostööprojekt kunstnike liidu ja draamateatri vahel ja Andres Talts koos oma abikaasaga siis viibis teatris ja nad ütlesid, et naljakas on see, et ühtegi näitlejat, eriti pole näha, et kõik on põhiliselt, kes teatris ringi liiguvad, igasugused muud inimesed, keda nad ei tea ja kõik sebivad väga suure hooga ringi, et sina oled muusikatoimetaja. See võiks tegelikult klassika raadioinimesi huvitada, et mida üks muusikatoimetaja siis teatris päriselt teeb, et kuna teil on uus dirigent Hendrik Hendrik Vestmann siis tema tegeleb ilmselt põhiliselt ikkagi selle muusika poole kunstilise kokkupanekuga, kontserdite vallike repertuaar ja ka ooperit. Aga et mida sina üldse tohib teha ja mida sina teed? Muusikatoimetajalt oodatakse eelkõige kavade kontserti programmide kokkupanemist. See materjal oleks lugejatele kuulajatele vastuvõetav. Lisaks sellele igasuguste organisatoorset tööd, mis puudutab ükskõik missugust muusika seltskonda selles Vanemuise teatrisse, olgu see siis orkester, koor, solistid, solistid, väljastpoolt maja, see organisatoorne töö siis on põhiliselt selline, et kõik leiaksid 11 ülesse teaksid kus nende proovid toimuvad, kas noodid on sellised või teised, kas need on kohal, kas need on tellitud kavade puhul siis muidugi ka pildistamised. Seal on meil abiks ka terve reklaamiosakonna tiim ja üldse see minu töö on väga seotud ka teiste toimetajate tööga ja müügiosakonna reklaamiosakonnaga. Nii et eks see on üks tiimitöökavalehtedel. Selline sisuline kokku pannakse, on sinu teha jah, et kõikide kontsertprogrammide puhul ja kaupperi puhul jah. Aga siis juba edasi see töö, et kes suhtleb näiteks pressi avalikkusega, selleks on teil juba Tambet kaugemale. Ja selleks on Tambet, kaugema, aga samuti meie vahel on tihe koostöö, et info liiguks ja täpsed andmed ja ja vahest ka mingeid arvamusi peab ikkagi välja ütlema. Kas muusikutega on mõnikord sama keeruline koostööd teha kui, kui näitlejatega, et selles mõttes ooperiprimadonna nendest räägitakse alati legende, nende kapriiside tujudest. Ja mina olen ka neid palju kuulnud, aga mul ei ole siiani ühtegi kogemust, ei ole olnud, et nendega koostöö on minu meelest väga hästi laabunud, et mingeid erilisi tõrkeid pole küll ette tulnud. Juba eestlase temperamendile tunduvalt rahulikum olla. Aga lisaks sellele muusikat ja tööle oled sa tegelikult kokku puutunud ja igasuguste muude põnevate ka teatri poolt kasutamist leidvate asjadega, nimelt et sa olid aasta aega tagasi umbes Napolis Inglismaal ja tegid magistritöö praktika tööd. Sattusid kaheks kuuks sellisesse firmasse seltskonda, mida nimetati siis tiim ja võib-olla räägiksin paari sõnaga sellest, et mida see tiimisel tegija selles mõttes, et see algus oli sulle ka päris keeruline, nagu ma mäletan, et sellest tiimitööst sotti saada, sellepärast et Eestis päris keegi sellisel taseme sellise kliendihaldusprogrammidega ja sellega nagu ei tegele. Ma kõigepealt räägin natuke lahti, mis see tiim on, tiim on siis sõnaühend, mis ingliskeeli kõlab teie n sünteenvend, Aatmeni yours, mis siis eesti keeli on selline seltskond, kes tegelevad meelelahutuse ja kunstiturundusega, see on siis nende selline moto, mis räägin natuke lahti seda tegevust. Ja see on erafirma, kes tegeleb põhiliselt publiku uuringuga, lisaturundusteenuse pakkumisega, teatritele ja teatrite andmebaaside analüüsiga. Jaa, sellel organisatsioonil on ka väike tütar organisatsioone, tiim Tilivers, kes tegeleb põhiliselt, et igasuguse lendlehtede Oklettide kõige sellise laiali jaotamisega. Kuna Inglismaa on tunduvalt suurema kui Eesti ja, ja seal on väga palju kunstiorganisatsioone, siis on seal otsustatud niimoodi, et sellise Ann analüüsi ja turundusega võid vabalt tegeleda ka veel üks eraldiseisev organisatsioon. Ja temal on siis omad kokkulepped oma liikmetega tiimiliikmete hulka antud. Hetkel kuulub 10 teatrit, kes maksavad iga-aastast liikmemaksu ja selle maksu eest saavad nad vastu analüüsitud kliendi andmete info. Kõik need liikmed koguvad oma klientidelt või siis ostjatelt ostuinfot, ehk siis kes nad on, kus nad tulevad, mis nad ostavad. See info omakorda saadetakse ühele tarkvarafirmale, kes kodeerib need andmed, et need oleksid võimalikult anonüümsed. Ja siis kodeerituna jõuavad need tiimi meeskonda keda tegelikult seal meeskonnas on, ainult kolm inimest, kes on väga tublid ja tegutsevad väga läbimõeldult. Ja siis hakkab pihta andmeanalüüs. Nüüd ma võiksin tutvustada natukene, missuguseid võimalusi siis andmeanalüüsis, nad kasutavad ühe ühe teatri põhjal. Kõigepealt analüüsivad nad materjali broneerimise aja järgi, ehk siis mitu päeva varem inimesed ette broneerivad ja siis toovad välja protsendid siis teiseks isegi sellise asja järgi nagu kohalejõudmise aeg. Nimelt on nende väide see, et kui kohale jõudmine teatrisse võtab aega rohkem kui 20 minutit, siis muutub kohaletulek üldse küsitavaks siis järgmisena sissetuleku järgi. Nimelt on Inglismaale tehtud suurepärane programm, mis on siis kättesaadav just sellistele organisatsioonidele nagu tiim. Ja see programm võimaldab vaadelda sissetuleku järgi kogu näiteks mingisuguste piirkonda, täpsemalt siis see piirkond, kus tiim töötas, on siis Manchester ja Liverpooli piirkond ja siis vaadata, et missuguse sissetulekuga inimesed on selles või teises piirkonnas. Ja nende üks jälle selline eeldus on, et ühe sissetulekuga inimesed võiksid tarbida ka ühesugust kultuuri. Kas see oli kuidagi niimoodi, et see piirkond ja sissetulekutega inimesed, kuidas nad piirkondades on jagatud, oli mingisuguste posti, aadresside või koodide järgi, et nad eeldavad, et teatud rajoonides siis nagu elavad teatud sissetulekuga inimesed käivad, ma tulen teile lubada maja, autot, armukest, naist ja kõike muud. Pealekauba, ja Inglismaal on tehtud niimoodi, et ühe postiga voodi alla kuulub 17 maja. Ja siis olete me võtame ühe postikoodi lahti, siis võib arvata, et selles selle postikoodi all inimesed tarbivad enam-vähem ühesugust asja, omavad enam-vähem ühes stiilis asju ja neil on enam-vähem ühesugune sissetulek, nad saavad endale lihtsalt seda lubada. Sellises stiilis ilmselt nii peenelt on tõesti võib-olla mõtet analüüsida kliente, mõtlen kuskil Inglismaal või Saksamaal või Ameerikast, et noh, Eestis ma kujutan ette, on seda nagu suht-koht keeruline teha. Aga jätkab. Siis järgmiseks selliseks grupiks on muidugi vanuse järgi uurimine et kas tulevad noored-vanad või keskmised ja selle kohta jälle. Inglastel on oma arusaam asjast, et ilmselt on igal kunstivaldkonnal oma vanusegrupp ja seda ei ole mõtet. Vägisi muutma hakata, et ooperis käib ikka pigem selles vanuses inimene ja, ja kinos pigem selles vanuses inimene. Kuulus ka Ameerika statistika, et umbes ala moderntantsu vaatavad inimesed eluaastast 15 kuni 25 ja siis keegi rohkem vaatama ei tule. Ja et kuidas siis kino jaotatakse omamoodi põhimõtteliselt ikkagi nagu teismeliste järgi ja siis ooperit vaatavad juba soliidsema staažikamad inimesed, kes küll on nii-öelda väljasuremisohus, sellepärast tegelebki ooperiteater näiteks Inglismaal sellega, et kuidas leida endale uut publikut kutt, organiseerida mingeid spetsiaalseid lasteprogramme selleks, et nende publik lihtsalt nii-öelda välja ei sureks või jääks nagu liiga vana. Ja võib-olla siis viimane on külastuste arv, et mitu korda inimesed külastavad näiteks aasta jooksul teatrit ja kõik see kokku on väga tore. Aga selle juures tuleb alati meenutada seda, et Inglismaal on tehtud selliseid uuringuid juba 20 aastat, et aga noh, mingisuguste väga eriliste uute tulemusteni pole jõutud. Kuid kõik see annab teatritele väga hea taustinfo ja arusaamise sellest, kuhu üldiselt kogu see, see valdkond liigub. Tahtsingi küsida veel vahemärkuse korras, et siis on nii, et, et see info analüüs pärast edastatakse uuesti siis sellele teatrile ainult nii-öelda anonüümselt, et see teater saab, kuna ta oma mingisuguseid pileti broneerimise kliendiinfo ju tegelikult annab sellele tiimi meeskonnale nagu üle, et siis kogu see info jõuaks kuhugi avalikkuse ette, kus sa, teater seda ise ei tahaks ja ma sain nagu aru, et on, tiimil on oma liikmetest Sis koosnev seltskond, kuhu kuuluvad mingid erinevad teatrid ja siis nad maksavad siis mingisugust teatud maksu sellele. Ta on liikmemaks lihtsalt ja kui nüüd tiimi sissetulekutest rääkida, siis, siis ma võingi öelda, et umbes 14 protsenti eelarvest on nendel riiklikud tondid, sellepärast et sellised erafirmad ja neid on Inglismaal kokku umbes 12 on riigi poolt vägagi soositud ja nad saavad aru, et seda on vaja siis üheksa protsenti tuleb neil liikmemaksudest ja 67 protsenti on neil oma tuluprojektid. Need on kõik siis publikuuuringud ja igasugune turundustegevus ja, ja lisaks ka veel siis see lendlehtede asjade jagamine ja sellise teenuse pakkumine. Aga nüüd tiimiliikmetele on see, et noh, palju soodsam. Ja loomulikult on neil oma nõukogu, kus siis on igast teatrist üks esindaja, kus nad arutavad, missugused oleksid paremad võimalused, kuidas saaks teatreid paremini teenindada, missugust infot iga teater personaalselt vajab ja, ja mis toimub loomulikult usalduse peal. Muidugi on taga ka lepingud, aga, aga noh, selline asi saaks eksisteerida muidugi ei oleks vastastikust usaldust ja soovi paremas suunas edasi liikuda. Ja huvitav on see, et selle seltskonnaga on liitunud ka mõned väga rikkad inimesed, kes teevad näiteks mingisuguseid nõustamistöid tasuta lihtsalt investeerivad oma teadmiseid, mitte rahaga, investeerivad teadmiseid. Ja selle firma praegune tegevdirektor just kes oligi minu juhendaja, tema rõhutas seda tegelikult. Tiimi kõige suurem kasu seisneb just teadmistes ja nende kasutamisest, just nendes inimestes peitub see võti, kes, kes nõustavad neid, nii et väga suurt rõhku paneb see väike organisatsioon ka oma töötajate koolitusele ja nende karjääri arendamisele. Nii et need inimesed, kes seal töötavad, nii vähe neid kui ka seal olnud, on väga motiveeritud töötajad. Ja kui ma nüüd mõtlen selle peale, et mismoodi saaks aidata Vanemuise teatrit või üldse Eestit teatreid, siis tuleb mulle selline mõte, et Eestis tegelikult teatrid koguvad küll kliendi andmeid, aga reaalselt analüüsi ja rääkimata veel mingisugusest tagasisidest tegelikult ei toimu. Ma arvan, et seal on kaks põhjust, üks on see, et pole inimesi, kes seda teeksid, teiseks noh, see on tohutu ajamahukas. Kui eesti teatrit sooviksid siiski seda teed minna, et, et luua mingi selline analüüsi võimalus, siis nad võiksid, et siiski proovida seda kõik koos teha, mitte igaüks eraldi, sest need programmid, mis sellise töö ära teevad, on väga kallid. Ja siis oleks pigem mõtekam kutsuda teatreid üles ühinema, kui, et igaüks üksinda tellib endale programmi ja siis teeb selle laseb selle töö teha. No mis sa arvad, kas praeguses seisus, nagu eesti teatrid üldse arvavad eraldi, et nendel on vaja oma kliente ning põhjalikult uurida, et igaüks võib-olla arvab, et ta teeb ise päris hästi, et kes on tema klient ja missugune on tema vanus ja ja kellele ta oma oma lavastusi pakub? See on huvitav küsimus. Kui vestlesin oma juhendajaga Inglismaal sellest, siis tema ütles samuti, et jah, tõesti, võib-olla Eesti on nii väike, et silmaga pealegi vaadates võib ära aimata, aga siiski siin ringi vaadates mulle tundub küll, et Eesti teadlased oleksid sellest huvitatud, neil oleks täpselt teada, kes neid külastavad, kui tihti missuguse sissetulekuga need inimesed on? Et lihtsalt ära arvata, missugused need võimalikud piirkonnad või grupid on, keda veel pole üldse meie info puudutanudki. Kuidas sellist teenust nagu et talle pakkuda, et kas kuidagi kõige parem oleks niimoodi teha, et ütleme, teatrijuhtide koosolekule minna, esitada mingisugune projekt ja küsida, kas inimesed üldse huvitatud sellise info, ütleme sellisest meeskonnast või sellisest seltskonnast, kes nende kliente niimoodi uuriks ja vahiks analüüsiks ja pärast ka nendele tulemusi näiteks annaks. Ja siis leida võib-olla teatritelt mingisugune väike investeering, päike riigilt kindlasti ilmselt leida ka veel mingisugust sponsorraha või eraldi raha või lausa mingisugune IT-meeskond taha, kes oleks sellest huvitatud ja siis programm nagu välja töötada ja siis hakata edasi seda teenust kuuma vee või kuidas sa arvad, et kuidas see süsteem mulle kõige targem, et kas eesti teatrit praegu oma rahanappuses üldse nagu võiksid selle asja vastu huvi tunda? Ma arvan, et nad tunnevad vaatamata rahanappusele selle vastu huvi, aga kuidas reaalselt toimuda saaks, see saab toimuda reaalselt, kui leiduvad need inimesed, kes on teemast piisavalt huvitatud ja usuvad sellesse. Ja noh, teevad midagi selleks, kutsuvad ellu selle asja. Mina usun sellesse, see on võimalik ja, ja ma näen, et seda on teatril vaja. Nojah, siin on nagu töötad tegelikult küll rohkem selles kunstilises pooles aga olles tegelikult kirjandustoas töötanud, olles ka Vanemuises pikka aega töötanud, et siis sa lihtsalt oskad ka, võib-olla nagu öelda, et teil on suht-koht keeruline teater veel kolme erineva žanriteater ja see, et kuidas saada publikut tegelikult mitte ainult Tartumaalt, aga igalt poolt Tartu lähistelt ja ka Tartu linnast, nii et teil oleksid saalid täis, et see on vist eelnõukogu selline üsna kuum probleem alati olnud. Nojah, et Vanemuise teater on ju mõnes mõttes mono poolses seisundist on ju ainukene Lõuna-Eesti selline suur teater ja selles mõttes oleks tal eriti vajalik teada, kust tema rahvas tuleb ja mida nad ostavad, kui tihti need teatris käivad, missugused need inimesed on, et noh, tõesti olla selle turvalise teadmisega, missugune on minu kliendi käitumine see oleks talle vajalik. Oled sa ka maad kuulanud, natukene, ma tean, et sa oled oma teatri sees seda rääkinud, et missugune on sinu kogemus praegu ja nõu hau et sellised meeskonnad nagu see tiim töölepanekul või lihtsalt mingi kliendiprogrammi, töölepanekul või mis iganes, aga oled sa ka maad kuulama nagu teiste teatrite kohta, et kas on inimesed huvitatud sellest. EKRE juhid, ei, tegelikult ma ei ole üldse maad kuulanud, et, et see aasta, mis, mis on mööda läinud, on minul isiklikult möödunud muudes tegemistes, aga see teema on kogu aeg tallel ja võimalik elustada. Tegelikult peale tagasitulekut Rakvere teatri ühe ühe töötajaga, me rääkisime sellest ja tundus küll, et nendel oli selle asja vastu huvi. Aga praeguseks seisuks on üsna vaikne vaikne etapp selle teema puhul. Ma tean seda, et teatriinfokeskus hakkab koguma, kukub praegu juba teatritest statistikat, aga seal on rohkem ikkagi see, mis on uuslavastused, kes on autoreid, kes on lavastajad, kes on näitlejad, et nad siis kuidagi töötlevad seda ja tekitavad mingeid andmebaas, aga see on tegelikult absoluutselt nagu teine teema, et see on nagu selline hästi arenev ja ilmselt ja seal ma kujutan ette, et sa pead ka olema, et kogu see arvutimaailm areneb, egas IT tehnika, et ilmselt tuleb igasuguseid uusi kasutusvõimalusi veel selle nagu juurde ja mingeid mõtteid ja ka võib-olla analüüs muutub komplitseeritumaks. Nojah, siin tuleb teha kindlasti koostöös statistikaametiga, kes, kas siis noh, ma ei tea täpselt, missuguseid isikuandmeid nad saavad lubada. Aga kindlasti on, on mingid andmed küll, mida sellise analüüsi puhul oleks hädasti vaja ja mida ka statistikaamet meile võimaldaks, nii et mina arvan, see on igal juhul Eesti tulevik. Aga kas sa, järved, seal võiks olla nagu teatrijuhtidel ka selline hirm, et et kui nad siiamaani on siiski suutnud oma mingisuguste kliendiarvudega natukene manipuleerida vastavalt siis sellele vajadusele, mis aruanded nad peavad esitama kultuuriministeeriumile või, või noh, mis iganes, eks et sel juhul kui keegi nendele seda teenust pakuks ja kõik oleks mustvalgel kirjas ja veel koostöö statistikaametiga, et noh, ilmselt osaliselt oleksin tal endal seal kergem tööd teha, sest et nad ei peaks topelt tööd tegema. Aga teisest küljest jälle nad ei saa enam midagi varjata. Jah, aga kui tegemist on anonüümse infoga selles mõttes, siis ei pea ju ükski teater nagu seda avalikustama. Et noh, iga teatriga võib teha eraldikogule selle kohaselt, kas nad soovivad selle avalikustamist või mitte ja minu meelest siin mon küll probleemina, et noh, see, et üks teater võiks teisele konkurendiks muutuda nende andmete läbi. Ma arvan, et anonüümse info puhul see, see ei ole võimalik, see info anonüümne ainult selle konkreetse teatri jaoks, kelle jaoks analüüs on tehtud ka kõigi teiste jaoks, on, on see anonüümne info. Noh, ilmselt oleme me praegu osa Euroopa Liidust ja ma kujutan, vaata tihti teater kindlasti areneb ka teistmoodi, et meie näitlejad hakkavad rohkem võib-olla mujal maailmas käima, kui enam keelebarjäär, Saar ei teki ja ka välislavastajaid Eestis ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi ja ilmselt võib-olla see teatrimaailm ikkagi avardub ja suureneb ja muutuvadki teatrimaailmavajadused. See on hästi põnev idee. Jäärsenov Haumise tegelikult Liverpoolist said, et ma arvan, et praegusel hetkel on vist esimene kord, kui sa sellest nii põhjalikult räägid, aga et. Ma arvan, et sellel on kindlasti tulevikku ja võib-olla aasta pärast juba teeme me saate sinuga sel teemal, et kuidas Eesti tiim töötab. Aga aitäh stuudiosse tulemast. Aitäh, tänase pilk püüne. Stuudios oli saatejuht Kristiina garantsis ja stuudio külaliseks oli Vanemuise muusikatoimetaja Terje Potter.