Kohe kuulete, mida üks hästi tuntud eesti inimene peab oma lemmiklauluks läbi aegade. Algab uunikum. Tere, mina olen Kati Murutar ja teie kuulate uunikumi. Vabakutseline ja vabameelne kirjanik ja ajakirjanik Kati Murutar särab aeg-ajalt lausepärlitega. Nii meenub näiteks auk, on auk ja pauk on pauk. Kirjatükis kuus khati väitis, et pole elu sees kohanud lõpuni eranditult truud meest. Kui lai tema mõtete ampluaa on, kinnitab seegi tähelepanek ühes tema kirjutises. Autor rool on kujunenud mingiks kummaliseks õõvastavat enese väljaelamise paigaks, kus inimloomuse kõige tumedamate tunnetele antakse vaba voli vohh. Istun oma plekist, plastikust ja klaasist mullis ja laiatan nagu tahan, sest muidu viskab katuse viltu, muidu ei jaksa kena inimene olla, muidu ei suuda raamides püsides karjääri teha ega ontlik pereinimene olla. Minu uunikum ei olegi tegelikult väga vana, ta on niisuguses keskmises kultuurikihis minu teadvuse sees ja see on nimelt ansambli Pantokraator muusika kusagilt 90.-te alguses, siis kui, kui oli see laulva revolutsiooni lõpp ja oma riigi saamise algus iseäranis mind, mind siiamaale paneb selgroogu mööda jooksutama vaprusevärinaid see lugu, kus refräänis sõnad. Me teame seda, teame kuid ei tõrgude taevaliku käimast, keelab põrgu. Ja selle juures on veel selline kummaline aspekt, et, et neid Erik Sakkov algatusel tehtud lugusid laulab, eks ole. Nii, nii tollase pantograatori peal kui ka nüüd see uus sünni ajal mu tädipoeg, Lauri Haapsalu. Aga ma tookord, kui ma neid lugusid kuulasin, vapruse värinad sain, ma ei teadnud, et Lauri on minu tädipoeg. Nii et umbes neil aastail tutvusime ka meieni, et, et minu jaoks on ta niisugune isiklikult üleriigiliselt eksistentsiaalselt igas mõttes väga oluline bänd ja väga olulised lood. Õnneks Erik Sakkov võttis selle selle asja uuesti ette. Ei, ma väga loodan, et tulevad selle uue plaadi tutvustus, kontserdid, ma läheks täiesti joostes kohe kas või praegu ja paljajalu. Pantokraator rock oli segatud eesti rahvamuusika elementidega, nõnda et folgist oli asi kaugel ja bändi progressiivseid saunde peeti siinmail algul pelgalt tudengite Veiderdamiseks. Bändi A ja O oli Erik Sakkov, kes on meenutanud, et grupp alustas 1981. aastal kuid esimesena vastased kulusid õppimisele, kumba pidi pilli käes hoida. Pantokraator L oli haruldasi ja tänapäeval naiivselt kõlavaid põhimõtteid. Tantsuks ei mängi, esinemise eest raha ei võta. Laulja Lauri Saatpalu on meenutanud. Kui vanasti toonud bänd sittagi sisse, siis ta ei viinud välja ka. Pantokraator hääbus 1993. aastal, kui Sakkoviste sai Saatpalu sõnutsi suurde Lavoy laulu vaim raisku proojusse, mille Kati Murutar oma Monicumiks valis. Helilooja On Pantokraator, kitarrist Mait Karm. Vanu aegu meenutab Lauri Saatpalu. Pantokraator üks vana lugu, suhteliselt õnnestunud lugu sellest hiljuti, üks kord kuulasin üllatavalt tihasaundiga. Et, et seal on mingi mingi nipp on küll tehtud, et rahvas on alla karjuma pandud, nii nagu oleks äge kontsert, et noored poisid tegid ikka ägedad, aga tegelikult oludele karjumisetega väga hea saundiga lugu, lugu, lugu töötab, lugu liigub, või noh, osad nagu mingi muusikaline point. Ta viib edasi algul hakkab pihta ja veab kuni lõpuni välja, et see ongi nagu lool point. Salvestamist ma ei mäleta, aga ma mäletan, et me tegime selle loole ka. Video oli selline suurepärane võimalus. Ahhaa selline saade oli nagu saatesari oli Eesti Telefonis, nagu isade pojad. Isavel oli ka tegevpoliitik siis Kalev Vapper arvasid sellise toreda saate saab teha siis ma olen sellega nõus, et sinna oli võimalik saada. Et mina olin nagu nullipoiss ikka, isa tegi suuri tegusid ja samuti Helmut. Mind ka nagu väärtust. Kuidagi ma kauplesin, et aga teeme siis Pantokraator videol sinna vahele, no siis olid kõik kaamerate stuudiod olemas ühtäkki. Ja me tegime sellele loole video ja suuliselt panime kõik ilusad riided selga ja tassisime veel raadiost klavessiini teleigast naljakal sööt mängib muideks klavessiinimängija üldse minu arust klahvpille väga hästi. Nagu kõigi põud Eestis ja varajastel 90.-te alguses vahetasin need lindid üle. Ei ole seda saadet, millest mul ei ole midagi suurt eriti. Aga seda videost ei ole mitte ühtegi jälge, sellest on natukene kahju fotograatorist, kahju, nomis. Kahju. Me oleme praegu koos ja terve stuudios muusikat ja järgmine aasta vaatavad jälle siin kahju olnud.