Tänagi tuletame meelde vanemad ja head muusikat, algab uunikum. Tere, mina olen Jaan Tätte Vilsandi saarelt ja teie kuulate uunikumi. Jaan Tätte on mees, kes on sündinud Viljandis, kuid elab praegu Vilsandil ning kes juba praegu on eestlaste mällu sööbinud oma laulude, näidendite, lavastuste lava ja filmirollide ning purgisupireklaamidega. Kohe aga kuulata, millised on tema kaks vana lemmiklaulu. Ma mõtlesin pingsalt ja mul on kaks võrdset vapustust olnud, ma ei suuda neist nagu ühte välja tuua, nad on selles mõttes ühtemoodi, nad mõjusid mulle täpselt ühtemoodi, kahjuks need minu mälestused ei ole väga vanad, kuna ma ise ka veel väga vana ei ole, aga aga lähevad ikka sinna 20 aasta tagusesse aega. Ja kui mõned laulud ära kuulsin, siis ma sain aru, et Tunne oli mulle uus, et ükski hakkas minu sees värisemine ja see muutis nagu minu hinge, hinge olemust, nende laulude kuulmine. Mõlemaid ma kuulsin televiisorist, ma arvan, Aarne Oidi lauluvõistluse raames. Üks oli nüüd juba hästi jälle poplaul on see Rannapi Alendri esituses rahu, vaikus valgusse puhtusse minna. Ja teine laul oli stentfeldi, pealkiri oli tal kaks, südantsed, kurbus, viskan hinge pugenud. Ja kui ma need laulud olin kuulnud, siis nagu jäi õhust puudu ja sain aru, et on miski muusika, mis on minu hinge mõjutanud. Jäädavalt on sinna mingisuguseid ohvitserid, vajutan, teame, et see, mis on klassikaks jäänud, siis need asjad peavad koos käima. Ei ole nii, et on. Et on üks tohutu ilus viis ja, aga kahjuks on viletsad sõnad, et, et alles jääb see, kui need omavahel on õnnestunud seal nagu õige armastus, et et kui on kaks inimest, kes tunnevad ühtemoodi siis sellest karmastus. Et kui sõnad ja viis elavad täiesti ühte elu. Ja muidugi igale inimesel ei saa olla sellist laulu või sellist muusikat, mis kõigile ühtemoodi mõjuvat. Igal inimesel on omad hingekeeled ja kui sa tunned, et sinu omasid on puudutatud, siis tähendab, et nendel loojatel on sinuga midagi ühist. Vähesed mäletavad, kuid asjatundjad ei unusta, et menukite nagu tiigrikutsu tassike teed. Mägramaja ja 200 ant autor Joel Friedrich Reinhold äratas oma loominguga tähelepanu 70.-te teises pooles Nõmme kultuurimaja juures kollektiiviga haak, kui tollal mängiti haarde rokk-kompositsioone. Tänane esimene uunikum jääb ansambli vitamiin aegadesse. Loos kaks südant räägib Joe's treinfel, nüüd ise. Kuidas jõuavad muusikapalad inimese nimi, autori nimi, eks ikka mingisuguste läbielamiste või emotsioonide läbi ja seal sündis aastal 1908 50 ja 81. aastal võitis laul Aarne Oidi nimelisel lauluvõistlusel kolm preemiat, see oli siis parim laul, parim tekst ja parim korkestratsiooni. Mäletan, et see tuli suht kiiresti niimoodi valutult. Et sellega ei olnud selliseid sünnitusvalu sinine kuma nimetan oma oma neid loomi, kes nii viis, kui Nad sündisid üsna üsna lähestikku või et mul alates sünnib viis ennem ja siis selle peale tuleb tekst kohe vastavalt siis nii nagu see see viis nõuab. Sellepärast. Irooniliselt niimoodi kokku klapivad nähes ja teades inimeste üksindust või seltsi otsimist, see on üsna standartne, et vajatakse seltsi, aga siis selles laulus konkreetselt on jälle niimoodi. Inimese ihu üksindust ei pruugi sugugi olla alus, kui südames on on keegi kas siis noh või see või usu läbi, siis on juba inimsuhtleb ka hoopis teisel tasandil. See kahe südame nisugune fenomen ei jäta sind kunagi üksikuks. On olnud niimoodi, et havi käis, lahistab luteri pisaraid et kas siis rõõmupisaraid või siis olenevalt, kuidas kellelgi see hingeline seisund ja elu on, et siis olnud vastavalt kas siis rõõmupisarad või võtab meeleni kurvalt härdaks. Ja seda tihtipeale küsitakse, ka, tahetakse just spetsiaalselt, kes mängitaksegi kellelegi või millelegi pühendatud või, või siis. Tom Henning, kuhugi kadunud on. CD Nixon kurgusamet-il londil silma jääda, aga palun see ma soola lega. Sööda sku saabee puhumas, kui too Värele kui. Seal endamisi siis, kui kale sõelu vaikid Nüüd on Lahemaa luu Laura siis abi? Ei, ta ei saa südaööni. Taseme tase on valude ja säraga. Süüdi on väike ja siin ole hea ja ära küsi. Seal on väike soo. Ta kahekesi. Tulen loid tuulekäiva olen jää, kui söögide. Nii kaks süda kahekesi teineteist nüüd hellalt. Ja jätkame nüüd, Jaan Tätte teise vaieldamatu vana lemmiklooma, 1971. aastal loodud ansambel Ruja oli eesti rokiarengupildis oluline ansambel, mille kohta Anne Erm oma raamatus polkast rokini kaks kirjutas järgmist. Ruja suutist tõestada, et rokkmuusika ei ole diletantlik ajaviide, vaid elamuslik, noortepärane kunst. Ruja loost rahu räägib nüüd lähemalt autor Rein Rannap. Eks see laul sündis ansamblile Ruja samamoodi kui peaaegu kõik ülejäänud laulud väheste eranditega selles mõttes, et laulusõnad olid enne Urmas luuletas. Aga minu arust nii palju, kui ma mäletan, on see küll ainukene tema luuletus, mille ta mulle üle andis eesmärgiga, et ma seda viisistaksin. Ja see tekst oli noh, tähendab olla tüüpiline laulu tekst. Samas ta oli, ta oli igati piisavalt rütmiline teda viisistada, seal ei ole muidugi erinevaid Salmega refrääneda, lihtsalt järjest läheb läbise teksti mõte, laulu ülesehitus, sellest tulenevalt ongi nii, et eks lauldakse üks kord järjest läbi, lauldakse veel teinekord ise, kes läbi seal erinevaid salme ei ole. Mul on meeles, et seal mingi laulu võistlused, nagu neid ikka tookord regulaarselt korraldati mitmeid nii raadio kui ka tolleaegse Eesti Kontsert, ehk siis Eesti filharmoonia raames jama boksinud ühele võistlusele just selle mõttega, et saaks suuremaks kestriga siis ära lindistada. Selle võistluse raames kõikidele heliloojatele anti võimalus lugu orkestreerida, orkestriga renti mängida. Ja nii saigi ta lindistatud seal võistlusel küll läks keskmiselt kas teine või kolmas koht, täpselt ei mäleta, kumb, et see, mis seal võitis, seda suurt tänapäeval ei mäletata enam, aga et nii on enamuse oma lauludega läinud, et et ega, ega esimesel hetkel, kui kuni kuuldakse või esimesed kolm-neli korda, see oli juba nagu kuulajatamise see mõte. Ma ise püüan küll kirjutada nii lihtsalt kui vähegi võimalik. Aga, aga noh, ta ei õnnestunud nii lihtsalt, et tavaliselt esimese korraga see laul lööks ka raagus sõnad ja kõik ei ole edukad olnud, et vajab rohkem kordi kuulata metsa. See on nagu haakuksid selle muusikaga rohkem ilmselt. Ja igal juhul see lindistus, mis sai tehtud suure orkestriga, et selle me panime ka Ruja esimesele heliplaadile helbeele. Ai, kus. Ta kui ta sinusse las selle Siis meelejanal. Vaipa ehituses?