On lemmikmuusika ehk uunikumi aeg. Mina olen Indrek Sammul Kuulate uunikum. Indrek Sammul on mees, kes oskab vehelda, mõõdeldaja torgata ning uskumatu tõed ruudusega laval hinge heita. Oma teadmisi ei hoia see endine linnateatri näitleja ja praegune Viljandi Ugala näitleja endale vaid jagab neid ka lavakas tulevastele põlvedele. Täna ei räägime aga mõõdukadest, vaid muusikast. On selline lugu Tõnismäe tiivad, et see on selline emotsionaalne lugu, mis mulle ütleme, viimastel aastatel on niimoodi kõrvu jäänud, mis mul aeg-ajalt niimoodi jälle tuleb meelde, et muidu mul niimoodi valikuliselt kuulan. Riik mul üldiselt plaadikogu on väga niru, võib-olla laste muinasjutud on. Et ühesõnaga, mingi hetk mind saatis, praktiliselt on ta mul peas, aeg-ajalt tuleb jälle meelde ja, ja üldse Tõnis Mägi mulle meelde, et ta on hingega asja juures sõnum mulle meelde loostab olemas, et esiteks ta peab olema hingega esitatud täisrauaga, siis võib-olla pole isegi nii oluline, milline stiil see on või, ja teine asi peab olema sõnum, meloodia üks, niisugune sellised asjad peavad olema ka just see, et esitus peab olema, mitte ludri. Tõnis Mägi lugu tiivad on pärit 2005. aastal ilmunud plaadilt Vestlus Hermaniga. Herman klaver, mille taga Tõnis Mägi on loonud pea kõik oma lood ning see album on pühendus tollele vanale ustavale sõbrale. Tõnis Mägi räägib nüüd ise aga lähemalt sellest klaverist plaadis nimega Vestlus Hermaniga ning tänasest Huunikumist pealkirjaga tiivad. Ta on minu vanaisa kingitud klaver minu emale, kõik need lood ongi ainult klaveri taga sündinud, sellepärast ongi Vestlus, Hermaniga ei, ma olen vähekohana nii kõlama klavereid ja pealekauba on see Eesti klaver tartu klaver, kunagi eesti ajal täiesti ajal oli, ainuüksi Tartus vist oli neli klaveri, sellist töökoda või üldse Eesti peale kokku oli, neid oli rohkemgi. Ehk tehti väga lugu Euroopas, nii et kui oleks toimunud murrangulised sündmused 40.-le, teine maailmasõda 41 siis oleks võimalik olnud, et seesama Herman ehk Herman jurakas selle mehe nimi, tema klaver oleks olnud Euroopa võib olla, aga see oli see noh, klaverifirma välja. Äsja oli surnud minu hea sõber Ott Arder ja see lugu on ühendavad Ott Arder, neile mõeldes tema peale, siis kirjutasin sellise loo osas ka pühendusega lugu, et, et on, ongi nagu kõik, mida ma oskan selle loo kohta selle teksti juurete sisse säält adub mingisugust sellist teispoolsust. Selles tekstis selles mõttes spetsiaalselt kirjutatud otile tardarile tuntud luuletaja lastekirjanikule ühendatud, seda plaadid on, kirja pole pannud, aga, ja nii enese teadmiseks ja nüüd siis paljudele teha.