Kaheteistkümnes Tallinna Pimedate Ööde filmifestival, kell on kaheksa ja 15 minutit, PÖFF-i minutit tulevad siinjuures ja tahaksin täna teile soovitada kahte filmi. Kõigepealt kell kaks kinos kosmos linastub selline Portugali Hispaania koostööfilm nagu Fadu ning teine film on Venemaalt. Ja kannab pealkirja ela ja mäleta, see film on aastast 2008 režissöörilt Aleksander Browskinilt. Aga kõigepealt läheme silmi fado juurde. Loomulikult ma soovitan seda filmi ka selle tõttu, et tihti on Eesti põhjamaist des pimedate söödes vaja sellist mõnusat päikesevalgust ja sooja särtsu ja kõike seda, seda kahtlemata faadu pakub juba iseenesest filmi pealkiri, fado viitab ju loomulikult Portugali rahvuslikule muusikastiilile laulustiilile Fadule mis on läbi aegade sündinud meremeesterändajate kirest ja kurbusest ja mälestustest. Ning Fadu räägib alati alati armastusest, tihti sellest armastusest, mis õnnelikult ei lõpe. Aga alati on selles muusikas midagi igatsusliku, päikese ja lõuna poole. Filmi fado režissöör on Carlos Sauras on valminud eelmisel aastal. Muuseas, režissöör on varemgi muusikalähedasi filme teinud, mis kannavad, kannavad pealkirja flamenko või siis tango fado muusikat siis selles filmis, seal on väga palju artiste, see film on selline dokumentaalfilmipärane, aga ma arvan, et selles peitub palju enam kui lihtsalt dokumentalistika. Pange tähele, režissöör on 76 aastane ning jätkuvalt deep filme. Ela ja mäleta vene film. Aastast 2008 linastub kinos kosmos kell pool üheksa. Täna õhtul Aleksander Puškini 100 minutit kestev film räägib väga karmist asjast iseenesest. See räägib Desert töörlusest. Vaadake, venelastele on niinimetatud suur isamaasõda ehk teine maailmasõda, emotsionaalselt erakordselt tähtis hetk ja tähtis aeg. See on seotud venelaste arusaamaga kangelaslikkust. Ja kujutage nüüd, et kui keegi teeb filmi sellest, kuidas venelane laseb rindelt jalga. Ta ei olegi nii kangelaslik, ta ei lähegi võitlema, vaid ta tahab oma pere juurde, ta tahab sellest vastikust sõjast minema, ta tahab jääda ellu. See on tema loomulik reaktsioon. Temas ei võta võimust selline suur kangelaslikkus, vaid ta laseb rindelt jalga, tuleb koju. Aga siis loomulikult tekivad juba edasised probleemid, kuidas teda varjata, et, et keegi ei saaks teda kätte ja ei hävitaks koha peal ja kõikvõimalikud sellised peened psühholoogilised nüansid, mis sellega kõik kaasas käivad, see on midagi ekstraordinaarset, huvitavat arv on maa ja, ja ma ei usu, ma ei ole sugugi kindel, et see film Venemaal on väga populaarne just nimelt selle tõttu. Et ilmselt poliitikute ja Venemaa ajalugu kirjutavate ja herr roilisusest pakatavate kirjutiste autorid on Browskinile tõenäoliselt või Browskini suhtes tõenäoliselt üpris vihased. Et ta sellise filmitegija sellega väidetavalt nagu tõmbaks maha Venemaa kangelasliku ajalugu, et kõik ei olnudki nii ilus ja kaunis, et kõik venelased ei olnudki sugugi teises maailmasõjas kangelased. Vaat sellisele nendele kahele filmile tahaks tähelepanu pöörata täna. Tõsi, kindlasti ühte filmi ei saa jätta vaatamata ja ma soovitan seda kõikidele, see linastub kinos kosmos kell pool 10 ja see on Paulo Tarantino film yli tiiva, mis on löönud laineid, nüüd ka juba PÖFFil löönud laineid, räägib see poliitikast ja poliitikutest Julie André otis, täpsemalt keskendudes sellele, aga see on universaalne film ja ta näitab poliitika telgitaguseid ja ka seda, mis on poliitikas head. Ka seda näitab ta loomulikult ei maksa jätta kahe silma vahele ka seda, et käib jätkuvalt tassi filmikool. Ja täna kell 10 hommikul kohe pärast klassika hommiku lõppu vudinal vudinal Jos Stellingu loengule. Jost elling, et ei ole saanud küll filmiharidust, aga ta tegi oma lavastajadebüüdi 1974. aastal ning kui see film valiti esimese Hollandi filmina Cannes'i võistlusprogrammi. Ta õpetab. Viimastel aastatel Moskvas, Kiievis, Tšehhis, Poolas ning Peterburis filmikoolides ja ka PÖFFil linastub tema uusim film nimega tuska. Kell pool 12 arutletakse selle üle, kuidas digitaliseerimine mõjutab filmitegemist ning kella poole viiest kuni kella kuueni õhtul toimub paneeldiskussioon koostööfilmidest ja sellest, milline on Baltimaade produtsentide võimalik osa. Edasine võimalik osa koosta filmide ilmutamisel või koostööfilmide tegemisel. Ma arvan, et üpris huvitav diskussioon, niisiis ilusat filmi vaatamist.