Märtsikuu on klassikaraadio ooperikuu ning sel puhul oleme ka oma portreesaated pühendanud eesti tuntud ooperilauljatele neil, kelle loomingulisest teest ka helijälg järel keskendudes loomingulisele portree-le. Täna on stuudios 28. veebruaril 75 aastaseks saanud Teo Maiste keskusest Estoniast nüüd pensionil, kuid käib ikka veel mõnda rolli laulmas. Läinud kevadel aga tähistas Teo Maiste 40 viiendat lavajuubelit siint Teo Maiste visiit kaastaks eramoodega. Sharak. Tema. Mida ta võimuda ükskõik KT Salavorm on. Küll ilus. Ja mina näotu nagu ainult mina. Teo Maiste suur osa teie elust on möödunud laval. See elu on olnud väga rikas ja mitmekesine. 45 aastat Estonias üle 100 rolli ja tänases saates tahaksimegi keskenduda Teie, rikkale ja mitme kesisele lavaelule. Olete tuntud ja hinnatud väga eluliste lavakujude loojala. Kas nende pikkade aastate tohutute kogemustega on teil välja kujunenud ka oma retsept, rituaal seaduspärasus. Kuidas kujuneb lavaroll? Mul mingit niisugust retsepti ei ole olemas, aga lavarolle on mul olnud üpris palju ja tohutult erinevaid ja siis on niimoodi, et kui võtad kätte uue rolli siis nagu on tarvidus alustada puhtalt lehelt, siis hakkab kuskil tööle intuitsioon, et mis selles rollis on ja mis tegelane see on ja mis tunded tal on ja ma olen kogu eluaeg nagu usaldanud seda püüdnud sisse elada rolli isegi nii, et kuni esietenduseni pärast esietendust kaabel ikka leiad uusi nüansse, uusi jooni sellel tegelaskujul, vot niimoodi on sündinud need rollid kõik ja neid on jah nii erinevaid olnud ja selle üle ma olen isegi õnnelik, et mu meelest siis ei teki niiskust. Stampi maru on kuulda, et paljudel juhtudel ka välismaal ja meil on väike materjal, peab kõike laulma nagunii, aga tavaliselt kujunevad teatud rolli esitajat, kes näiteks on ainult koomilistele rollidele pühendunud või siis traagilistele ja nii edasi. Aga teil on küll kõike teinud niimoodi väärikaid kuninglikke roll, siis on selliseid naljakaid vanamehi, psühholoogiliselt romantilisi kujusid. Muuseas, kõige raskem oli mul algul vähemalt niisugusi tavalisi inimesi mängida, ütleme laval näiteks jällegi elus palju juhus mänginud suurt rolli ma olles alles kolmandal kursusel, pakuti mulle teha ooperis stuudios partolo osa Sevilla habemeajas, kuna taheti teha terve tükk valmis oli, kõikide rollide peale oli, aga partulate ei olnud neil. No minu jaoks, kus oli see muidugi väga suur niisugune väljakutse ja ma vaatasin, et, et see on väga raske roll siiski ja tohutult palju laulda ja tol ajal veel minu jaoks natukene tundus, et kõrge minule, aga kuidagi sai seda õpitut kogu talv nagu ooperis stuudiosse tunnid käivad ja kevadel aastal 1960 oli Estonia laval, tõsi, mitte täisorkestriga, aga tril raudselt seadis selle saatepartii või terve selle ooperi väiksele ansamblile üks 14 pilli oli pluss klaver ja nii sai see Ta ära lauldud ja huvitav küll, et, et see oli nagu hüppelaud, et ei läinud palju aega mööda paar kuud, kui Vanemuine ehk siis Laar tuli Tallinnasse ja otsis mind üles, et, et kas ma ei taha Vanemuisesse tööle tulla. Siiski on Teo Maiste esitusesse, vilja habeme ajajast kuulsaks saanud hoopis Don Basilio laimu juttuaaria. Siis. Siis. Siis. Lib ringis. Kingi. Kiirelt paigaltpaistvast töötab veelgi paigast ära sõitma ja seda kõike ühekorraga. Nii et koomilise rolli ma olin teinud ja Vanemuises oli mul esimene roll Tarkovski näkineiust. Mölder, vaat siin ma jõuangi sinna, et esimene vaatus, kus Mölder on lihtsalt tavaline vene vanamees õpetab oma tütart, et kuidas kasulikum on elus läbi lüüa ja nii edasi ja nii edasi ja vot seda mul oli tõesti raske algul teha. Aga kus, teine vaatus, kus Mölder on hull, vot see mulle istus juba siis päris hästi. Nii et kui sul on nihukesed, tugevad karakterjooned ja niisugused kas või hullunud mölder ja vot seda on kergem teha. Et kui on võimalik sisse elada erilisse rolli, kas see aitab vokaalis ka? Just aitabki tagasi pöördusest õpingute juurde, et siis, kui ma õppisin, muidugi mul oli väga palju probleeme oma hääle kujundamisel ja kõik aga kui ma elasin sisse mingisse palasse, vaat siis hakkasid tulema noodid ka õiges vormingus ja see aitas mind väga palju siis õpingutes. Et kõik on vaja siiski endast läbi lasta ja, ja tuleb ka see tehnika areneb järele. Ma tahangi öelda soni. Muutmist. Bubreaa WWW. Verdi Adowne Ostora. Nitro päevi. O A, R. A. Ka müüt oskaskaavikum. Pokri AK-Norra juunior sott, Austria A1. Uto kupreaavia. Kui palju on teid lavastajad aidanud lavarollide loomisel? Lavastajad on sellega mind aidanud, et nad on mulle pakkunud kogu aeg roll. Muidugi ma kuulan kõik lavastaja ilusti ära ja mul ei olnud niisugust kommet, et vaielda lavastajatega, palju ma kuulasin ära ja püüdsin elada sinna sisse sellesse kontseptsiooni, nagu lavastaja seda oli mõelnud. Aga siis sealsamas suunas jällegi läbi enda prisma panin jälle oma poolt nii palju, kui ma õigeks arvasin ja tähendab spontaanselt tuli ja lavastajat olite sellega suhteliselt alati rahul. Nii et seal sündinud kõik koos tees lavastaja kerigendiga. Just nii ja kui palju teid ennast näiteks see muusika inspireerib, üks asi on see psühholoogiline karakter, aga muusika väga inspireerib mind, sest et muusikas on väga palju nagu öeldud ja see annab teatud tundeid ja vot need tunded läbivad kogu mu keha ja siis väga vajalik on laval olla ka teatud mõttes plastiline, nagu muusikas elada, tunnetada kehaga muusikat. Teie olete laulnud nii baritoni kui bassiroll, tegelikult te olete hääl liigilt bass, kas see toob endaga kaasa palju lisapinget, kui on vaja terve partii laulda? Pisut kõrgemast testituuris? Aja, see on teatud määral raskem selles mõttes, et mul alguses üldiselt, kui ma alustasin õpinguid, siis mul oli nii kõrgete nootidega kui alumiste nootidega oli tegemist muidugi baritoni rolli laulda, ma isegi imestan, et ma juba Vanemuises laulsin stiigurit ja see tuli üpris juhuslikult. Ird andis mulle selles ooperis kaks rolli. Räuskav bass, Vladimir, see oli vist Yaroslauna vend ja siis ütles ka, et proovigu mõnikord ka õppida. Ja siis juba hakkasid juba lavaproovid ja üks päev ird tuleb mu juurde. Et ka Soome proovi Igorit laulda, jama, laulsin selle siiski ära, otsast lõpuni, proovi, lõpus tuleb hirm mu juurde ja ütleb, et nüüd selle Osabeli jäädki. Talle meeldis, et Igor on kirjutatud küll võib-olla dramaatiliselt haritonil, aga no meil olid seal töörilisemad baritonid, kes laulsid ja siis talle meeldis, et mul nagu passi hääl, jääted, mehisem hääli koorile ja et et see nagu sobistan. Kui nüüd Vene opereti peale jutt läks, siis teil üks võimsamaid roll on borš olnud paiskuda. Boriss oli täiesti, see on kõige passide unistused seda laulda, meil oli ta selles algvariandis, mis muu Sovski kirjutas. Maailmas esitatakse selles versioonis, mis on teinud siis Rimski korssakov natukene värvikamaks, orkestri poolest ja pidulikumaks. Aga see oli üldiselt lihtsam, aga seda enam sügavam. Just see algvariant seal ei olnud seda uhket poolavaatust. Hiljem siin viidi üks lõik sellest vaatusest sisse kuninga lavastuses Aarne Miku lavastuses seda üldse ei olnud. Poolavaatust. Aro. Puutub bariton nendesse muidugi jah, baritoni osadest mul on õige mitu, just mis on jäänud väga südamesse, mul näiteks omal ajal oli poor GPS ja see oli tõesti siis ma nagu esimest korda tundsin, et vot see on otsast on niisugune ooper, kus on sugune dramaturgiat, mis kohe kisub kaasa terve tüki jooksul ja siis veel ma olen Georg Otsa dublant, see tõstis vastutust veel kõrgemale. Aga seda oli tõesti nii hingeliselt kui vokaalselt muusikana. Haarav ja haruldane. Jah. Olen külla olgu noor moelooja No ja siis muidugi üks niisuguseid rolle oli veel Serrano. Ausalt öeldes Serrano on roll, millest ma oleksin tahtnud meie juttu alustadagi, sest minule olete te hinge läinud just eelkõige Seranoola seda ooperit. Ma arvan, et väga paljud peavad Eesti muusika tippteoseks ja pärliks ja neil on ja seda ei ole võimalik kuiva silmaga kuulata. Aitäh räägivad jah, et seal eriti epiloogiasse, et naistel olid pisarad silmis. Kas see roll haaras teid pikkamööda või vallutas teid kohe, kui te. Selline enam-vähem kohe, aga muidugi pikkamööda ta nagu arenes rohkem edasi, edasi, sügavamaks läks. Õnn on see, mul on väga hea meel, et see olemas plaadis ka vahetevahel endal kuulata, teeb südame soojaks, et see on niisugune hea muusika. Vaeva. Jah? Jaa. Ei ole see maa. Minuti. Muidugi jällegi passi rollidest üks suuremaid ja raskemaid oli Richard Straussi roosikavale Parun oks. No see oli tõesti nii ulatuslik partii oli seal, et tol ajal klaviire ei olnud, ei jätkunud, aga igatahes mul oli partii välja kirjutatud ja ainult partiid oli selle kaheksakümneleheküljel. Aga ta oli väga huvitav nii muusikaliselt, kui ta seisuvahelisi muusikali haruldane. Seal andisse mängi taga. La. A. Veidi. Jaa. Teise vaatuse lõpus stseenis Richard Straussi ooperis Roosikavaler laulis koos Dio mõistega Viivika vasar. Passirollidest näiteks ma tahaks veel meenutada võib-olla Boriss kodunovi kahmussowski Howanssina, see oli suurepärane selles mõttes, et tuli lavastama seda ooperit maestro Pokrovski Boris backrovski ja algul mulle tundus, kui ma hakkasin seda rolli laulma esimestes proovides, tundus, et mis on, see ei ole küll minu roll vist, et see on niisugune räuskav, venesugune õlike, aga siis pärast äkki hakkasin tundma, et rohkem rohkem hakkab mulle istuma. Ja pärast veel ma peaksin sellega kirjutama lemmikrollide hulka ja sellest tehti me esitasime seda Savonlinnas ka ja sellest on videovõte. Savonlinnas läks ooper suure minuga ja läks küll täiesti. Teie lavakarjäär jäi suures osas sinna aega, kui me olime suletud riigis. Siiski te olete teinud rolle ka väljaspool Eestit. Millised neist kõigepealt meelde tulevad? Meelde tuleb kõigepealt võib-olla, et mind kutsuti hoolusse laulma Falls Daffy Nikolai ooperis Windsori lõbusad naised siis järgmine oli turuteatris, see oli Rossini ooper Itaaliat all seedis ja siis oli mul õnn laulda Prantsusmaal Nanti teatris, see oli 95. aastal Soome ooperit sallineni ooper, kullergu, kus nimiosa täitis Jorma enninen ja mina, Ma olin siis tema isa kalleroo. No see oli päris huvitav kogemus, läänes on tihti niimoodi, et tehakse üks ooper valmis, edendatakse seda kolm kõige rohkem neli korda ja siis on lõpp, hakatakse kohe uut ooperit jälle ette valmistama ja sel ajal siis etendusi ei toimugi. Ja kui see valmis saab, etendada seda, et kolm või neli korda kõige rohkem. See ooper läks Prantsusmaal soome keeles, kusjuures peategelasi oli Soomest mitu peale ennise, aga siis mõned osatäitjad tulid ka. Üks inglanna laulis soome keeles ja, ja muidugi koor laulis soome keeles. See oli siis selline kokkupandud rahvusvaheline projekt. Ja need ooperid läksid ka soome keeles. Soomes laulsin. Ja siis Mustafa Itaaliatele Alžeerias selles ooperis ja siis ma korra käisin ka Boriss kodunoovis laulmas Soome rahvusooperis Varlaami. No see oli sakslase lavastus muidugi kõigega nagu ei tahtnud rahul olla, aga huvitav kogemus siiski oli. Aga millised koostööd lavastajatega on olnud teile isiklikult muljetavaldavad? No ma olen peaaegu kõigi lavastajatega väga hästi läbi saanud, Tartus oli Kulno Süvalepp ird ja muidugi Väljaots, Väljaots oli selles mõttes tore lavastajat, ta tegi väga head tööd just algajatega, kes minagi alguses olin mõndagi niisugust asja, ta mulle ütles märkusi, mis mul jäi eluks ajaks meelde. Ma mäletan seda, et selle esimese lavastuse näkineidude lavastas ka tema tema saalis muidugi jälgis, ütles, et, et mu silmad pidid väga hästi saali paistma, aga et ekslesin silmad laval vaja siiski see on mõjuvam. Kui sa vaatate ühte punkti või oled mõttega ühes suunas, siis vastavalt silmad on ka paigas. Mõte õiges suunas. Estoniasse tulles oli Paul Mägi Jaan Väljaots poogia pessa välja otsa lavastus ja palju muud veel üks raskemaid osi veel seal alguses Mazepaschelikkutšoveeroidi seal ja ma mäletan, et see oli kõva pähkel kohe muidugi mussowski ooperit on selles mõttes kerge teha, et mussarski kirjutas väga kaalselt, kusjuures nii et intonatsioon juba väljendas seda tunnet, mis seal selles lauses oli, on sõnarõhud. Gaasi rõhud olid paigas juba nii et ei tulnud endal pingutada, otsida, mida välja tuua, kuidas seal. Nii et lavakuju lavastus nagu tuli muusikast, jah. Lavastajatel väga palju, ma olen Aarne Mikuga teinud lavastusi Neeme kuningaga, nüüd viimasel ajal tehtud ja siin käis külalisi, külalisi, rovskist oli juttu backrovskist. Väga hea töö oli veel ja väga huvitav oli lavastajaga Anssimoviga, Moskvast, Georgias, Ansima, tema lavastas Prokofjevi ooperi kihlus kloostris. Seda ma olin juba Irdi lavastuses laulnud, seal Vanemuises ka. Aga see töö oli siin väga huvitav. On Rooma on Rooma on Rooma. Maali aeva. Siinis Prokofjevi ooperis kihlus kloostris laulis koos Theo mõistega Urve Tauts. Orkestrit juhatas Peeter Lilje. Dirigentidest Vanemuises oli Jaan, kuulge üks väga tore dirigent, ta oli väga huumorimeelne mees ja temaga tegi isegi nalja, kui mõni solist eksis, siis ta vahepeal kihistest naeru ja püüdis alati kinni ka. Ja siis muidugi Erich Kõlar ja Estonias. Kõigepealt ma puutusin kokku tril raudsepaga pärastpoole. Neeme Järvi, Eri Klas. See periood oli muidugi väga huvitav. Neemega oli kergelt ja ükskõik, mida ma palju laulsin, suur vormega Neeme Järviga ja huvitav oli see, et kui mõnikord tundsite kuidagi väsimus oli ja ei tea, kuidas ta saab lauldud ja kõik, aga tema oskas niimodi lauljat kaasa tõmmata, et lihtsalt unustasid kõik muu ära. Tekkis niisugune tunne, et Aviv kuskil kaasasinud eriklassiga on ka väga palju tehtud, suurvorme. Palju häid dirigente olnud, kui kaheksa Peeter Lilje, Paul Mägi, Jüri Alberten ja Arvo Volmer. Kui nüüd meenutada veel eesti oopereid, siis kõigepealt meenuvad teie rollid Tubin ooperites. Barbara von Tiesenhausen, Reigi õpetaja. Ja vot need on ka mul lemmikrollid Barbaras ma tegin esimesest lavastusest peale kõiges kolmes lavastuses, viimane oli alles nüüd aasta tagasi, nii et kõigis lavastustes kaasa teinud, vahepeal tegin keskmises lavastuses tegin veel partalomeost kah ühte venda. Tõesti, see ooper on ka üks parimaid eesti oopereid ja siis muidugi Reigi õpetaja mida andis oodata väga kaua aega, sest et Tubin just rääkis sellest, et ta on kah selle osa peale mind mõelnud ja ma ei tea, kui kaua see andis oodata, sest et ei lubatud meil lavastada enam Tubinnad viimase nõukogude ajal, aga siis sai siiski ära tehtud ja mul on selles mõttes ühelt poolt hea meel, et mõlemad Tubina ooperid said Stockholmis kuningliku ooperilaval ette kantud. Aga kahjuks heliloojate enam ei olnud elavate kirjas. Sellest oli tõesti väga kahju, me käisime tema hauale. Temal oleks olnud see suur elamus oma ooperit seal laval näha ja kuulda. Lähevad sinu. Läbi. Ja. Aga üks nii-öelda teie ooperiteele kirjutatud roll on ka Veljo Tormise luigelennus. Ja on tornis, kirjutas seda, kui ma olin Vanemuises ja valmis ooper, kui ma juba hakkasin ära tulema vanemusest, aga ma tegin selle seal ikka ära. Päris huvitav ooper oli lühiooper, meestelaulud olid sinna veel teises osas, mind hakkas piinama hiljem nisukene. Et sellest oleks saanud hea ooperfilm, et seal oleks võinud palju võtteid teha niiskuse loodusesse seaduse kunstnik läks jahile, luike laskja, kuidas ta seal siis kukkusest vette ja siis jäi haigeks ja ja ühesõnaga see oleks saanud teha väga dünaamiliselt seda ooperit, see on idee ja mõte tulevikuks operediividi. Jah, tuleb kellelgi mõte pähe kõigepealt salvestada ja siis loodusteha, sest see muusika siiski vääriks seda. Seal on väga ilus luikede teema ja naiskoor laulab alguses sissejuhatuses. Ootan tütarlast. Tõepoolest imelik. Ei oleks. Ei oleks uskunud, et taolist veel minuga Line? Magaapisoosi väär. Mis teile meenub eelkõige ooperikuninga, Verdi rollidest? O Verdi rollidest kõige rohkemale muidugi meeldib Don Carlo ja Filipp. See on ka niisugune lemmikroll, et seda aariat ma hakkasin juba õpingute ajal laulma ja siis leidsin, et see on kõigest aariatest kõige ilusam, Maarja ja vene ooperites sel ajal ma mäletan, et mulle teisena nagu vene ooperites kõige rohkem meil Saleco kõvasti. Need kaks olid sihukest lärmi õpingute ajal juba. Aga Alekut kahjuks ma ei laulnud ooperis, kuigi meil lavastati, aga ma laulsin vana mustlast ehk seda Sempiira isa. Aga kas Don Carlos oled kade, mitut rolli teinud? Ja ma olen laulnud ka suurinkvisiitorit küllaltki palju, meil on üks huvitav väljasõit, meil pakuti Leedus Vilniuses Eesti vabariigi aastapäeva tähistamiseks grupp meie soliste, me laulsime leedu ooperiteatrist, on Carlot. Seal oli siis Mati Palm, oli Phillip, mina olin suurinkvisiitor, Don Carlo oli Vello Jürna ja osa oli Aare Saal. Ja siis naisosatäitjatest leedulased Elizabeth ja e-palli ja see etendus läks ka päris kenasti välja, nii et vastu kära oli väga hea. Kui Verdist veel rääkida, siis ei saa antilast mööda. Verdid olen üpris palju laulnud tõesti Attila siis Regoletus, laulsin kahte osa prahwotšellija Monteroonet ja tra teatas need väiksemad rollid, laulnud padrunit ja doktorit trubaduuriks. Väga kaua mängisime Estonias, ta läks üle 10 aasta vist seal randa, päris osa oli ainuke Kahalise, see osa lõppes poole pealt ära, kuhugi algas suraarjaga, nii et tihti läksin juba poole etenduse pärast. Ka Mozarti ooperites olete te teinud rolle võluflöödi haaremi röövis Don Joannis. Nad on Johannes, viimati ma tegin kontuuri aga siis, kui 75. aasta lõpul see välja tuli, Georg Ots pidi seda lavastama. Ta tegi ka uue teksti ja eestikeelse tõlke ja kahjuks ta ainult natukene sai proove teha algusega ja siis lõpetas selle töö Aarne Mikk ja see tuli 75. aasta lõpul välja. Seal ma laulsin lõppurellot. Suuri ja põnevaid rolle on palju olnud, aga näiteks soovikontsertidest on ühed kindlad asjad, mida ikka ja jälle soovitakse kuulda ja ja üks neist on duett Don Bosqvalest. Üldse on, mitu lavastust on olnud, et ma olen teinud seda Basquale rolli mitmes lavastuses, esimene lavastus oli kusagil 74. aastal, ma mäletan seda selle tõttu, et teater oli remondis ja see tuli välja nii, et me käisime väiksemates kohtades laulmas, seda kuskil siin Harjumaal olime, tegime selle ooperi ära, aga rahvast ei olnud kuigi palju, aga siis pärast etendust inimesed olid, tead, et nii tore lugu, mis Oper? Need inimesed tihti ei julge ooperit kuulama provintsis, arvavad, et ei tea see seal mingi arusaamatu lugu ja siis sai seda hiljem tehtud veel ühes lavastuses ja siis oli üks niisugune tudengite lavastus, konservatooriumi ooperistuudio lavastus ja siis ma tegin noortega, tegin seda paska vahel, et ka laias nimelt, aga muidugi ja malatesta duetti, seda on nüüd küll lugematuid kordi tehtud seda. Aga mul on hästi meeles, et millal ma esimest korda seda tegin, usbekis eesti kultuuris dekaad ja siis kadunud Paul Mägi lavastaja ütles mulle, et õpikuma ära, et siis saab Georg Otsaga kuulda seda seal usbekis juba avakontserdil ja siis laulsime otsaga seda esimest korda laulsin seda, sest et ots sinnamaani laulis alati seda ju Ott Raukase tähti. Täpsem plaan võttes võidu meile kindlasti. Õige ei oleks piinlik vaidleks ess peitu poeme. Proovime olla öösel. Varguse risti-rästi peitub selles, et ta saab karterisse. Askopi. Milline on teie viimase aja suurim ooperielamus vaataja kuulaja seisukohalt? Viimane on Rossini Tuhkatriinu Estonia laval, see oli tõesti tore, noored ilusti laulsid ja mängisid, lavastus oli väga huvitav ja nüansirikas ilusti lavale seatud. Väga tore saavutus. Teil on olnud ka rõõmu oma õpilastest laval. Jaa, on küll neid õpilasi mul väga palju ei oleks, kümmekond on, kes on lõpetanud, aga kes nüüd laval tegutsevad pidevalt on siis. Siis Jaan Willem Sibul on väga heale järjele jõudnud Vanemuises väga ja lavaline näitlejasoont on tal ja, ja laulab ka päris kenasti. Siis Andrus Mitt on Soome rahvusooperis kooris aga tööka osi. Saksamaal on väga pikka aega laulnud juba Taimo Toomast ja Toomas Mürk, kuskil tegutseb ta kuuldavasti Hollandis. Mõned laulavad meeskooris. Aga teil on see õnn olnud laulda 45 aastat ooperilaval rohkemgi veel ja teha niivõrd palju põnevaid ja huvitavaid rolle, kui need valiksid, millega seda saadet lõpetada, see võiks olla nagu ülistus ja hümn ooperile ja passi Häälele. Mis aaria see võiks olla? Ma ei tea, mul endal millegipärast mõeldakse otti mängima, siis Ati Laariate. Kuulsite Teo Maiste, loomingulised portreed, saate teostasid helioperaator Helle baasia toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast.