Kas tundsite ära head kuulajad? Nii laulis 23 aastane Ivo Kuusk. 1964. aastal ja Tamiino oli tema esimene roll Estonia teater. Päris ajaratas on hoogsalt Eyre teinud, kaheksandal augustil saab Ivo kuusel Eluri. Minge kokku 70 ning teatrirolle on olnud enamgi veel. Aeg on tagasi vaadata käidud teedele. Ivo Kuusk, me oleme siin klassikaraadio stuudios selleks, et vaadata tagasi teie käidud teatriteele teie tehtud töödele. Kas te olete kunagi päevikut pidanud või mingit statistikat oma esinemiste kohta teinud? Mul olnud klotsid on kuus tükki. Ja mis seal klaredes kõik kirjas on. Ainult sellest, kuidas läks, palju rahvast oli, kuidas vastu võeti. Hilisemal perioodil juba on nagu analüüsiga mingil määral. Aga siiski see periood, kui ma hakkasin Jakse juures õppima, seal on mõnedki leheküljed, on on niisugused laulu pedagoogilised mis harjutusi ta tegi, mida ta nõudis, mida silmas pidas? Ja on teil nendest tema näpunäidetest kasu olnud, kas ta sinna päeviku vahele praegu ka veel piiluta vahel? Praegu enam metsa juba mitu-mitu-mitu head aastat, aga vanemal ajal küll, sest küsimus oli selles, nagu üle sai, ennast lauldud või natuke ülepingutatud. Nii mul tuli ikka tema kuldne soovitus meelde, et, et ikka sinna tuleb tagasi minna. Kuskohalt sa lähtud. Mitte seda, et kui nüüd olen hääle üle laulnud, ütleme niimoodi kahe meetri kõrguselt hüpates, nüüd tuleb hakata uuesti stiili parandama hakata, jällegi meeter viiekümnendatel peale need harjutused, mis kujundavad välja inimese stereotüübi, need tuleb võtta nagu aluseks terveks järgmiseks eluks. Nii et see baas peab olema õige ja sobiv selleks, et selle peal üles ehitada, koguma edasine lauljakarjäär. Ja see on algõpetuse olulisus, mis peab neid terve elu saatma, sest see on meid aidanud kujundada. Edasi juba sõltub inimese temperamendi, standekusest üldse elujõust, vitaalsusest, kõigest sellest aga, aga see algõpetus, see on see, kuidas ta käimiseks. Kas need algtõed on laulja jaoks väga keerulised? Ei, nad on peaaegu kõikidele ühesed aga hilisemal perioodil tekib niisugune nagu spetsialiseerumine, individualiseerimine, aga päris algõpetus, nii nagu meil siin ütleme, ettevalmistuskursused olid ja võib-olla muusikakoolis paari esimese aasta jooksul ikka kõikidele lähevad ühed ja samad harjutused, ühed nõuded ja see õpetus on empiiriline. Kui teil juba need algteadmised endal nii-öelda käes olid, siis kuidas teie teatritee kulgema hakkas, öeldakse, et veri viib rähnipoja puu otsa. Mis teid sinna lavale ajas? Noh, kah veri, õige oleks niimoodi teha, et, et selle jaoks ongi see pedagoog ja head nõuandjad, kes ei kiirusta nagu Jõks ütles, et kiirustada tuleb aeglaselt. Ja meil Eestis on siin, meil on väga häid häälematerjal väga häid, aga see kiirustamine, see on enneaegselt lõpetanud paljudel inimestel selle karjääri ja milline noor inimene ei ole ambitsioonikas, ega Maximalisti ikka tahab saada, teine saab, miks mina ei saa, võib-olla pedagoog tunnetab, et teisel on juba peaaegu lagi käes. Las ta teostab ennast, aga kõik ei saa peale selle veel meie laiuskraadil, inimesed küpsevad hiljem. Üks mehedki küpsevad hiljem tunduvalt hiljem kui naised. See niisugune mehistumine ja see mina, julgen küll ütelda, et seal 35 aastane meeslauljad võib siiski nooreks lauljaks nimetada. Itaalias on ta juba ammu tegija. Kuidas teil endal läks, kas kiirustasite te aeglaselt või läks teil kuidagi teisiti? Ma olen kah kõik selle kaasa elanud ja hiljem targaks saanud, teisi õpetades järeldused teinud, minu puhul on see asi selline olnud, et see algul oli see pooleteist aastane äpardus või Nikastamine oli niivõrd niivõrd põhjapanev, et see ümberõppimine ja, ja see oma hääle leidmine Jõksi juures oli küllalt valulik ja siis kui ta hakkas tulema jälle, siis ma niisugune nagu ma olen, kole keevaline ja, ja eks ta, mõnigi kord ma püüdsin üle, aga areng see on olnud nagu niisugune, et kogu aeg on elu raskemaks läinud, kuni siis nüüd selle hetkeni nagu sai laulmisest loobutud või ühesõnaga teatrist ära tuldud, kogu aeg repertuaar muutus nõudlikumaks ja no päris siin viimastel aastatel enne pensionipõlve sai see hullumeelsus ka ära tehtud, hotellut lauldud. Siis on ju elu olnud väga huvitav ja sisukas, et elu on esitanud uusi väljakutseid, mis on tulnud täita. Millal selline esimene tunne teil tekkis, et vot nüüd mul tuli see asi välja enesekindlus ja ja usk endasse või oli see teil kogu aeg olemas? Varem, ma tegelesin spordiga ujumisspordiga, mul oli see hingamisOrn, kops oli arenenud, kael oli peenikene nagu niitja, peenike poiss, olin tollel ajal. Ja kõri oli küllaltki õrn. Tarzani moodi jah, kisendasine ja karjusime kõike nii, aga ma olin harjunud sellega, et kui ma ikka võtan ennast kokku pingutanud, küllap siis saab, aga laulja nii ei tohi, ütleme sellest sporditegemisest. Aktiivse sporditegemisest oli hingamine liiga massiivseks, liiga kõrgeks kujuneb täie kopsuga hingamine, aga nagu me teame, laulja peab hingama kostaal Abdominaalselt madalamalt vöögaga. Aga millal see laulja tunne teil peale tuli ja mis asi see oli, mis laul veooria? Tegelikult see laulja tunne tuli ka kuidagi niimoodi, kus ma seda head maitset sain tunda oli siis, kui muusikakoolis mulle anti laulda põhjatäht Severnaja staatiaks andis laulda vokalisina ja teine, mis ta vokalisin, andis laulda olinadiiril romanss. Kui ma siis muusikakooli lõpetasin, siis ma laulsin sedasama Nateeri romansi juba sõnadega. Ja laulsin Fausti kavatiini, Rahmaninovi ja teadžadinak ja seal oli veel mõningad asjad niimoodi. Ja vot selle Faustiga vatiini ja Faustiga siis sele, nadiri romansiga ja Arvekeni serenaad oli ka väärt leuko Vallo pajatsetest ja sellega ma sellel ajal kaasa juba lindi peale võetud ja ma tundsin, et ei, see on ikka päris tenorihääl küll. Hakkasite iseendale meeldima? Mitte, olete kriitiline? Ma teen üldiselt mul ei ole kunagi meeldinud minu niisugune, nagu mul abikaasaga ütelnud, et nagu härmas oli hääl ülevalt hakkas, läks kirkamaks, aga alt oli kuidagi nagu härmas, aga see oli oli oskamatusest ja see oli ka sellest, et hiljem nagu naalsemaks mul tenor muutus. Aga see oli ka spetsiaalne ettevõtmine, et seda nii Alt panna kõlama, fokusseerida, muidu tuli ka otse välja. Ja saatus viis teid Vanemuisesse. Ja algul Vanemuise kooris ja siis seal kooris siis Prokofjevi duenias kihlus kloostris seal lausenandooniat. Päris esimene lugu oli Gustav Ernesaks ooperis, kosilased Mulgimaalt ja esietendus üldse. Teatrilauljale oli mul Põltsamaal ka külalisetendusse sama kosilased. Ja siis oli aidas, oli saadik rohkem enne konservatooriumi nagu Maila Te, olite Vanemuises laulja, kas ma olin 59.-st kuni 60 teisene, kui ma astusin konservatooriumis 62, ma läksin meeskoori, poolteist aastat olin meeskorisolin solistiks. Keegi tegin pikalt Venemaa reisilt kaasa. 64, tulin Estoniasse ja esimene lugu oli võluflööt. Nii et olete olnud pidevalt tegev mitmes teatris ja mitmes žanris. Jah, seda küll žanr, kui võtta nii, et suurvormide peale läks, Roman matsu kasutas mind. Ja paralleelselt teatrirollidega olid Paralleelselt ikka ja see oli, see oli isegi huvitav ja see oli isegi kosutav selles mõttes, et kui nendest teatriproovidest mitte tüdinenud, aga lihtsalt väsis siis kahe proovi vahel, mis hommikuse ja õhtuse proovi ka see aeg, kui siis lauldanite jurituure seal ja harjutada selliseid asju, mis olid sellele soodsam, sest teatris tuleb teha väga sageli seda, mida lavastaja nõuab, liiga palju sisu anda. See puhta muusika pealt libiseb asi nagu väga sageli selle ma olen ise küüniliselt nimetan seda vahel kirbutsirkus, eks muusika saatel, aga nii ma olen seda elu elanud, kogu aeg seda tsirkust tõid kaasa. Aga süda on mul küll kohe jäägitult selle suurvormi poole peal. Algselt juba 68, kui ma olin Tartus, siis tuli Beethoveni missa Solemmnis Mozarti reekviem, siis tuli Bachi haaval, mis, ja peale selle aastaajad Hayden aastaajad ja loomine. No neid ikka oli seal kogu aeg mingi tellimine sees, et midagi tuli teha. Kahju oli ainult see, et neid asju suhteliselt vähe esitati paar korda ja oligi kõik. Kui nüüd minna tagasi Vanemuise perioodi juurde, siis millised need olulisemad osad solisti osad seal Vanemuises olid Juss hilisem periood, mis juba pärast konservatooriumi oli. Aastal 68 tulid mul sellised asjad mängu. Ma tahan pataljon, seda ma laulsin Estonias ka Tormide rand, tradiate õppisin ära, läksin sisse. Mustlasparun tuli seal. Kuno Faust tuli, viis lugu, kõik nagu ühel hooajal tuli, absoluutselt. Siis tuli 69 tuli Karmen, Tosca, Katerina Izmailova. Seda ma tegin küll ainult vist paar korda televisiooni etenduses. Kas te tegite kaasa ka selles legendaarses Ülo Vilimaa madaam pater Klais. Ja tei küll see on üks üks kaunimaid lavastus ja haruldane Badeflai. Silvia vest, Silvia Vestmann, kui tal puudu jäi midagi vokaalsest täiuslikkusest, siis muu kõik oli ka absoluutne, samuti maimuke lina. See ja Meeri Säre oli kunstnik, see oli nii kaunis, ainuke asi, mis häiris see, et kõik oli nagu tepitud neid lillekesi ja nipsti täps. Rohu tutikesi oli kõik see põrand täis ja ta võttis nagu kõla ära. Aga seal oli nii ilus olla, mäletan suur nimetatutele armastuse sild, mis sinna majja läks ja siis sai käte peal seda patrialatsinna kantud ja kahel pool olid siis need vannid v8 Sultrasid sinna ükskord sisse, kui daam oli kate pealt, aga ilus oli, see oli lõpmata ilus. Kas ma võin seda kinnitada, kui teil oli laval ilus olla, siis minul publikuna oli ka seda väga ilus vaadata ja ma mäletan, et see oli ooper, kus ma lausa lahinal nutsin selle pärast, et see oli tõesti nii ilus ja nii armas, kõik, mis toimus ja muidugi see pataljon on teatavasti väga traagilise lõpuga ja väga hingeline ooperiüleüldse. Aga samas Vilima niisugune väga-väga kõrge pieteeditundega tehtud kõige karmimaks tika osaliseks sain mina umbes nii, et nüüd on elevant portselanipoes, kui ma seal kõvasti püüdsin laulda, no aga ma siis põhjendasin ära, et ma olen jänki. Ma ei ole mingi jaapanlane, aga teised, kes seal sellest kaasa tegid nagu sulandusid sele Vilima lavastusse ja nad olid nii, nagu me näeme jaapanlasi sügavalt kummardamas ja väga taktitundelised ja idamaiselt naeratavad väga viisakad, nii täiuslikku lavastust ja ei ma mäleta. On teil veel selliseid eredaid mälestusi ja kogemusi kokkupuutest lavastuste või lavastajatega. Näete, need lehed on mul siin laua peal, siin on 90 nimekirjas. Ja katsu sa seal siis välja valida selle 90 hulgast. Ma ei oska, ma ei oska ausalt öeldes mulle väetis väga sügava mulje jättis juba siin konservatooriumi ajal Paul Mägi lavastatud Jevgenia niiginud täpselt selle järgi ta oligi tehtud renteri, dekoratsioonid olid ja kõik oli nagu läbi medaljoni, nagu lavapildid olid mingisugused kujundist läbi kas oli ovaalne või oli ta või oli ta siis kandiline. Nii nagu see on, ja nagu Paul Mägitada nimetasid lüürilisest stseenid tegelikult saksa klaviiris on ka petakse klaviiris on ka niimoodi kirjutatud lüürilised stseenid. Nii et jah, ja ikka jälle sellel Essteetsel tasandil hoida, et mitte ei muutuks nato realistlikuks. Ei, ei muutuks, ei need kirjed ei oleks ülepaisutatud ega jõuaks sinnamaani, et nüüd peab juba virutama. Ei kõik jääb ikka sellisele heale tasandile. Kunst ei pea olema nagu elu, vaid sellepärast ta ongi. Siis peaks küll, mõnes kohas peaks küll olema kagust tühjaks tuleb lauldav ja mängida seal ikka. Mõnedki asjad nõuavad väga Subitu atakke ja nisust järsku käitumist. Kuidas toimus teie ületulek Vanemuises Estoniasse? Ja see oli nii, et maa oli juba enne, olin seotud Estoniaga. Mõlemastpäraselt olin ja ta langes siis kummalisse perioodi, seal tuli mängu Prokofjevi õnnemängija, samal ajal pakuti ka siin lutše tila. Praegu ma seda ei teeks, sest seal tuli esietendus välja ja olid olid proovida, siin hakkasid Katroovid, aga nulud siia, seda ma kuulasin hommikul õhtul ja mulle kohutavalt meeldis ja ta ongi jäänud niisuguse muusika ilupoolt. Eks märkimisväärseks pärast lavastati teda mitu korda ümber siin ja pärast tulid päris itaalia keeles ka, laulsime seda ja ja noh, see kuulus Sekspetzee oli ju igal pidupäeval võib galakontserdil seda tuli laulda. Tonitseti Lutsiferi lammer murran ka tegelikult üsna legendaarne etendus olnud Estonias, sest meil olid ju väga vägevad koloratuur sopranit seal chia osas. Just no mitte ainult need, aga kõik koolid. Te olete olnud väga mitmekülgne laulja just selles mõttes, et olete laulnud suurvorme, mida te väga armastate olnud ooperis ja ega ei ole ta mööda pääsenud koopereti žanrist. Eks see alguses oligi nii, et Paul Mägi nagu tahtiski selleks koolitada, well, aga vaat siin tuli see minu jonn tuli peale, et ma tahtsin ka kõva häält teha. Nii et esimene lugu peale võluflöödi, mis ma siin Estonias tegin, tuli Strošiviniveri, mida või ka väga palju laulsime, aga tegelikult ütlen niimoodi, et et operett oli minu jaoks, ta oli sellepärast raske, et teda tuli väga kergelt teha. Nagu öeldakse, šampanja, kogu aeg. Ega mul see konti väga kergelt liikunud, seal lava peal jagama, tantsumees ka palderjani ja nii häältari siin ikka selle niisuguse rohkem dramaatilisi, oma väljenduse poole ja ma väga austan operett, aga teine asi, mis ka mingi piduri mulle hääle tõmbas, oli ikka, ega see pikalt kõnelemine ja kõvasti kõnelemine on mul päris kontimööda ei olnud. Need on erinevad žanrid täiesti. Ja ooperit nõuab täielikku lugupidamist, eriti klassikaline operett. Kui me kuuleme ikka neid, neid kuulsaid opereti lauljaid, vini lauljaid, siis tenorid on kõik kõrged, baritonid praktiliselt ja sees sõna valdamine, kõne valdamine, see on ikka väga oluline. Aga kas teie oskasite oma lauljadel öelda ka ei, et kui telepakuti osa, mis teile tundus, et ei sobi kasuks, ei tule, kas te suutsite siis ära öelda? No üldiselt sundseis oli küll mingil määral, aga mitte jäägitult, näiteks ühes asjas, millest ma ära ütlesin peale peale kontrolletenduse oli Hoffmanni lood, mina tundsin, kuidas mind kurnasid need prantsuse keele peale ehitatud retsitatiivid. Kuigi ta oli eesti keeles meil agavat raske ooper. Kas peab laulja oskama öelda ei ja tegema õigeid valikuid? Aga loomulikult tagantjärgi targutamine, see ei vii kuskile, kui see juba arstikabineti nõuab ja nii edasi, siis on hilja, siis on ikka mingisugune tsentrum, meil saanud traumeeritud, tekivad hirmud, tekib usaldamatus iseenda vastu, tekib kiirus nende vastu, kes suudavad elu osa. Inimlikud negatiivsed tunded ei käi laulja elukutsega kokku, et tuleb hoida ennast ka elus ja suhetes. Vaat siin ongi see, kus eksisteerib niisugune vastuolu, kus PEAB kainet mõistus olema, aga ka taltsutamatut, kirge ja see peab kokku viima, mõistus peab mind kõrvalt kuskilt kuulama, vaatama, kas kõlbab või ei kõlba. Siis kui jah, inimene on jõudnud teatud ikka ja ja ütleme nagu midagi ei ole kaotada, on sellesama näite selle otello laulmisega. Paluti, mitu korda paluti ja no siis ma lõpuks olin nõus. Mis on olnud just need rollid, milles te olete suurt rahuldust rõõmu tundnud, mis on teile andnud ka arenguks nii palju, et olete õnnelik olnud? Oi õnnelik olema, kaua aega olnud, nii kaua, kui ma ikka laulsin ja, ja tööd oli ja, ja kui on niisugune lugu, et sellises sundseisus inimene on, et ta nagu paratamatu sees ta peab tegema mobiliseerima kõik, et ikka eksisteerida. Kui laulja, no siis päris sisuses ütelda, mis kahjustab häält ja vaimu ka siis need on tavaliselt praeguse ütleme tänapäeva muusika puhul niisugused, kus tõesti ei saa rakendada seda, mida oled õppinud. Nagu ma ütlesin, siin alguses juba algõpetusest liiga kaugele eemale lähevad või nõuab eriti teravat kõrva. Ei ütle, et mul lausa elevant kõrva peal oleks astunud, aga tegelikult ega, ega päris neid Atonaalsed poldonaalseid lugusid laulda, ega ta ei aita pilli ehitada puht minu sisemuses ei ta kasvata minus emotsiooni, kui see on mingisugune keeruline meloodika, mida on raske raske meelde jätta ja nii edasi. Mis ei ole loogiline nagu näiteks pärg? Läks küll läks küll, aga ta läks kuidagi sellesama läbi selle intonatsiooni, kui need sõnad said selgeks õpitud ja pärast ega vilistada sedaviisi ei oskanud. Muide, sama lugu oli Prokohviga õnnemängijaga. Kui seal juba sõnad olid paika pandud ja kõneintonatsiooni järgi oli paika pandud ka meloodiline intonatsioon, siis Erich Kõlar, kes oli dirigendiks, palus seal mingisugused sõnad vahetada ära, võimatu enam ei saanud. Ta oli algselt niimoodi sisse kulunud ja nii ta jäi. Tegelikult te olete päris palju laulnud soololaule andnud liidikontsert. Aitäh jah, Venemaal sai käidud ikka päris mitmel mitmel aastal järjest, Valgul oli, Reet Laul oli kontsertmeister, pärast oli Matti Reimann ja siis ma jõudsin oma tiirudega Siberist kuni siia kuldse ringi peale. Mis puutub nendesse lauludesse. No need olid ikka iseenda järgi ja mingisugune moraalne kohustus oli ka, kui näiteks silmas peate, kas ojalaule või Mart Saare laule, eks Nad oskuslikult sõideti mulle, et ega mõtiskle hiti oleks, ojad oleks küll pallinud ise, aga Mart Saart küllaltki raske laulda ja täiesti problemaatiline. Aga pärast, kui õnnestub, siis on hea meel, et läheb välja, tuli. No see, kes need laulud teile ette söötis, nagu te ütlesite, oli ju Vardo Rumessen, kellel on suur missioon esitada ja jäädvustada Eesti muusikat, nii et teie olete samuti seda missiooni kandnud. Noh, seal on jah neid kümmekond laulu vähemalt olnud peale lauldud. Ojasaare laulude kõrval on kindlasti veel palju muudki olnud vaja laulda. Tubiinat Tubin, kui siin oli meil ta muutus jällegi kasutamiskõlbulikuks, et ei olnud enam vastuseisu, siis sai palju-palju lauldud Tubina laule. Te ei ole mitte ainult laulu Tubina soololaule, vaid olnud kaastegev tema ooperi ettekannet. See on mul oli, see oli Barbara von Tiesenhausen ja Reigi õpetaja. Mõlemad on mul lauldud plaadiga. Eraldi erinevalt tuleb läheneda sellesse. Mulle tundub, et niisugusi ooperliku kompaktsus mõttes on riigiõpetaja põlest. Ma olin vananen Beliusega, olin ühes garderoobis, ma pean silmas Teo Maiste, et ega peale Reigi õpetaja etenduse lõppu ega tükilaliga tühja juttu jäänud. Mõlemad mehed olid niisugused natuke enesesse süvenenud ja, ja kidakeelsed tõsiseks disBarbara selle vastu osa juba oli selline niisugune läbi minev, nagu ta oli Saksamaalt tulnud üks bänd sinna ja ajas tüdrukul pea segi ja kes teab, kuidas see lõppenud oleks. Tubina esimene lugu ka ooperina ja ma mäletan Rootsis, kui tegime seal oli üsna asjalikku kriitikat, oli sel teemal just mitte lauljate või etenduse kohta või nii, aga ooperi kohta. Eks ta oleks teisiti teinud, sest ma mäletan seda, et kui ta siin Eestis käis andis intervjuu, siis ta ütles seda, et mul on üks seik on eriti meelas on see sealt sigulda koopas, kus sisse Barbara ärkab, kui Bartholomew manustada mõõgaga puudutab ja siis Tubin rääkis sellest, kuidas ta sinna kirjutas 18 takti muusikat vahele, kuna abi kaasak draamanäitleja, eks ole, ütles niimoodi, et kuulajatelt niimoodi rampväsinud inimene ei ärka kunagi ülese kohe nagu puudutataks kargab ülesse, kub laulma, et tal on ikka ärkamiseks aega vaja ja kirjutas 18 akti muusikat, vahel. Milliseid osatäitmist te veel mäletate, mis on teid nagu mõjutanud või kujundanud? No vot siin ma pean ütlema, et juba siin väga paljud osad on juba selles eas tehtud, kus ma olen juba kujunenud ütleme Verdi lood, Don Carlost, mitte palju, Baylor, Luisa Miller, seda ma laulsin üpris palju. Ravjaata, Rigolettot, Mc bet edasi, hotell Carlos. Kõik, mis Eestis ette kantud on, kõikides teil on olnud tenori Nüüd üle ainult Attila Attilos, võtsin ühest kontserdist küll osa, kus ma laulsin seal mingit juppi, aga jah, lauldud on üpris üpris palju, siin oli teatud periood, kui ma oleks varem seda, keegi ei ütle, et ma näiteks sellist sellist asja hakkan laulma. Ma ei oleks uskunud. Aga nüüd see elu on kogu aeg nagu orav rattas ja, ja ega kergelt küll ei tulnud, aga, aga ära tuli teha ja pärast tuleb välja, et oli ka seal oma õnnehetked sees ja, ja õnnestumised nii et ega muidu poleks lasknud tehagi, kui oleks hakkama saanud. Kerdi meeldis ja sobis teile. Üldiselt küll isegi väga. Ja samuti ka siis Putšiini, järelikult. Vaata, ma laulsin palju kordi edasi, poeemi ka isegi laulsin, aga siin on need muud asjad olnud, mis on veristlikud seal talupoja au ja pajatasid ja härra laudik. Talupoja auli oli õnnestumine, itaalia muusika oli ikkagi kõikidele lauljatele, hävitajatele arvan, et teil on ju nagu meelisrepertuaar. Eks ma olen silmas pidanud ikka nüüd oma algõppimisestki peale ikka seda vajadust kantileenselt laulda, mitte nüüd hakkida ja niimoodi siis on see mul võib-olla nagu õnnestunud, enam, aga teistest palju puudu jäänud seal ikka õnnestusid hästi, kui Tartus seal Peter Breivik lavastas Fideeljo Beethoveni ideel ja see oli krõbe lugu hiljem Weberi nõid, kütsiin. Kuidas teile tundub, kas te olite dirigentidele ja lavastajatele nii-öelda kerge materjal kuidas seal omavahelised suhted olid? Lausa tülli ei pööranud, haigemaima kerge olnud, mind on süüdistatud selles, et miks sa siia ivad dirigendid süüdistanud Ma ei saat. See mu jaoks oli valesaalis olles jälgin etendust ja kui laulja kiikab kuidagi ebaloomulikult seda dirigendi poole, siis ta peab vastava positsiooni leidma ja ette valmistama ennast selleks, et, et loomulikult silmanurgas seda näha ja nii ja kui veel noh, oletame olnudki tegemist niisuguse lauljaga, kes muidu prille kannab, siis tema vaatamine on eriti kuidagi terav. Ses mõttes, et ta muidu näeb pahastiga. See häirib ja see häirib ka vaatajat saalis, sest see on kohe näha. Ma räägingi, et mina räägin vaataja seisukohast. Te olete väga aktiivselt tegelenud järelkasvu kasvatamisega meie lauljate perele. Olete olnud õppejõud pikki aastaid ja teil on palju õpilasi. Kui pikalt see pedagoogitöö juba kestnud on? Noh, ta algas peale see pedagoogitöö Tartu muusikakoolis 68, kui Rudolf Jõks loobus ja siis oma klassi nagu mulle üle andis, hiljem kui ma tulin Tallinnasse tagasi, siis ma olin ooperiklassis pedagoog, lavastasin siinsele Cosi fan tutte Tartus ma sain muidugi lavastada kah seal mõnda asja Chima roosa salaabielu ja Tšaikovski alante ise tuli kaasa laulda ja ka see oli kurnav töö. Siis oli küll Yolantega, oli lausa nii, et, et kas, kas esietendus toimub või lavastaja tõstab käed püsti, aga siiski toimus. Ja pärast läks päris ei olnud väga vigagi. See oli väga ilusad dekoratsioonid, olid, ma mäletan selle kui kadunud Leo Merzini, tema oli trahviks, et vot seekord maalritöökotta. Ja siis ta, ta oli kunstnik ja ütles, et nad ei vaja jooksma, maalin siiani, et midagi niisugust pärast tuli välja LTT numinesseerivatele värvidega oli ta kuningas Reneevial ante isa lossi taha mäetipud niimoodi, et kui sinna erinev valgus peale siis mängisse valgust nagu oleks jäised mäetipud ja tõesti nii vapustav ja muidu oli ta lakooniline, lihtne, ilus lavapilt, aga küll see oli kaunis. Nonii, jaga õpilase õpilase sinna, esimene oli väga lubav, oli Tiiu Reinu lõpetas 87. aastal, aga läks suurte laia maailma ära, siis oli 89, oli Uku Joller nii hästi tunnustatud suurvormide laulja Riina Air enne 89. Vello Jürna. Vello Jürna tuli minu juurde tuli peale Hendrik Krumm surma. Niisiis oli Lauri vasar Aile assoni, Iris Oja. No ja siis, Aare Saal õppis viis aastat ja Ain Anger ka viis aastat. Mehed tundsid, et tiivad kannavad ja muutusid iseseisvaks. Mina oma biographessebane nad sisse kirjutanud, aga kas nemad mind kirjutavad, see on nende asi. Näitab tulevik. Te olete oma õpilastega ka laval koos olnud, see on kindlasti väga eriline. Palju see on nii, et pärast tunniskitki siis pahandad või, või annad nõu või kritiseerinud midagi või niimoodi, aga ei, niisugust asja küll ei ole. Õpilase pärast klimp kurku tuleb saalis olles või eksamit tehes kuulad neid, vaat siis on rohkem hirmu. Ise laval olles ei ole. Kui palju peab ooperilaulja jääma laval iseendaks ja kui palju kehtib tema puhul see, mis näitlejate puhul kehtib, et tuleb nagu ümber kehastuda? Väga keeruline küsimus, kui ma olen kuulnud draamanäitlejate intervjuusid ja nii edasi, siis kuidagi mulle tundub isegi mõnikord mõistmatu, kui ta nii palju muutuda saab, aga kui ma olen Häid ooperilauljad häid näitlejaid enda kõrval näinud, siis see muutumine on orgaaniline. Kuid see algab peale juba esimesest hetkest, kui inimene tutvub muusikaga, millisena ta elas, selles näeb või kuuleb või tunnet ja see meloodika ja rütmika see ongi, mis määrab need raamid, kuhu nii või ooperilaulja nüüd näitlejana tõusta või minna üldse. Küsimus on ju selles, et Neil on meetrumi kaudu tere antud reageerimisaeg. Kui on tegemist näiteks andekad teatri, ütleme draamanäitlejaga, siis ta vastavalt selle etenduse üldisele tempole häälestab endasse end sellesse tamisel köhatada kõike muutja. Ta ei välju sellest ja ta on usutav ja näha on, kui pikk on ta reageerimine, kuidas tema seda teatud vastust või küsimust esitada ja nii edasi. Aga meil oli üks, kaks, kolm ja juba peab tulema. Aga kui nüüd on lugu selline, et ma ei ole küps selleks veel momendil, ma ei ole valmis. Ma ei ole valmis veel virutama või ma ei ole veel valmistada embama. Läheb veel hetk aega, eks ole, nii et see on, see on üldiselt, sõltub sellest, kui andekas on helilooja või dramaturgilise vaistuga nuputšiini selles kohas on, on lausa lausa ideaal. Tal on remargid ka kus, kes mida teeb. Aga väga paljudel puhkudel just selle taha nagu asi asi kipub minema, eriti vanemates ooperites, aga seal on jälle teised väljendust andis ja teised teised reeglid, mille järgi mängitakse nendega lausa draama tasandile. Hea muusikaga ooperietendust ei tohi viia, seal peab jääma ikkagi taaniga, kunsti süntees, seal on kõik seal muusika, seal on draama saanud dekoratsioonid, saanud kostüümid ja kõik, see on üks suur süntees. Kuigi täiskasvanud inimene mulle meeldib, see, mul see muinasjutt kunstis meeldib. Sama olen ma ka oma kolleegidega vestelnud ja iga päris mitte millegi peal midagi teha on küllalt raske. Inimene teab ekspluateerima seda, mida ta on õppinud, milles on ta professionaal ja milles ta leiab, vaieldamatult, et temal on õigus, sest see on isegi küllalt juba laulja jõua allupgaa dirigendile. Vaat dirigent on üks väga-väga oluline, kõige olulisem persoon ta etenduse dispetšer, tal on oma nägemist ja selle selle taustal selle toel ka muu, mitte muu ja seega muidu siis tekibki seesama, nagu ma siin alguses ka ütlesin, et kirbutsirkus muusika saatel mäng on nii palju, et muusikat ei olegi, seda on meil väga palju esinenud. Kes need muusikaalsemat ooperi dirigendid teie lauljade jooksul olnud on just selles mõttes, et ooperisse sobivat või sinna neede tükigi, siis sinna ei kõlba. Mulle tundub nii, sellepärast et alati on alati on, on kõigilt midagi väga head saadud. Mõnikord see see ei pruugigi olla ei tea, mingisugune geniaalne muusikaline lahendus või leiutis, vaid see on lihtsalt õla tunne. Mul ette heidetud, et miks sa ei vaata siia. No on olnud õla tunne ilmselt et ei pea. Kas teil on jäänud oma pika ja väga viljaka karjääri jooksul ka midagi tegemata? Ei, mul on selle pika aja jooksul isegi jätkunud, näete, siin hotello pajatasid, mis ei ole minu lugu. Ma tean, et ei ole, aga ma olen ära teinud, tähendab, selles mõttes ma õigel ajal taipasin selle ära. Kui ma hakkasin natukene nagu jõulisemad või dramaatilisemaid asju laulma. Geffiorituuridega partiidest Rosiinit ei ole, ma laulan, ega ma ei oleks hakkama saanud, ma praegu lausa imetlen meie noori Tuhkatriinu. Oi-oi, nad teevad nii toredasti, et ma isegi kade ei ole, kui nii võtta, et Mozarti puhul see oleks, see oleks hästi sobinud, sest kui 64 või no kui ma tegin seda võluflööti siis kadunud Georg Ots? No mul oli au temaga ühes garderoobis olla sellel ajal, kui tema papa keelab tegija ja tema oli ka esimene šarbles. Ma tahan, pataks lais, sest tollel korralgi Estonias ei mängitud paterlaid muidu, kui olid ainult väliskülalised ja neid oli õige õige palju. Mul nende daamide pildid, kõik olemas, kaunitarid üle maailma, kõik. Vaat siis tema ütles ka mulle niimoodi, ta tahtis mind kõrbelaulu, mida ta lavastas, tahtis Siigi laulma panna, siis ta hiljem tahtis mind portaali jaoks. See oli juba siis, kui ta lavastas Joe vannid ja ütles ka mulle, nii. Tookord võib-olla üle varju oled püütud hüpata, sest seotaavia aariaid ma laulsin konservatooriumi ajal ja päris edukalt kohe siis tollel ajal ma pean ütlema, et ma lõin põnnama ja loobusin. Nonii te olete ise väga palju laval olnud, te nimetasite arvu ka, mitu rolli teil olnud on? No rolle jah, 90 ringis, aga siin paljud korduvad tähendab lavastusi. Ja te olete ka ise tegelenud lauljate õpetamisega, aga kuidas teil oma peres lood on, kas oma perest ka lauljatele järelkasvu tulemas? Kas põhimõtteliselt või või lihtsalt on nii läinud kroonika lõinud, seda ei saa ette planeerida muidugi. Planeerida musikaalsed on küll kõik ja ega see vist ei tee väga tõmmanud, eriti. Tegelikult siin vist on üks niisugune asi. Nad nägid, kui raske see asi siiski vist on. Aga lastelastest ei ole laululembeseid. Lambil on küll, aga see oli juba, see on juba meil, kuidas ütelda mitmelaulja pere peale ehitatud tulevik, eks, eks seda ei tea, veksleid välja ei anna. Seda näitab aeg, mis tulevik toob, aga loodame, et tulevik toob teile veel palju toredat, palju õnnelikke päevi, et olete terve, et lähedased on terved ja et elu läheb edasi. Edasi läheb elu niikuinii, aga kuidas selle tervise kõige sellega on, seda nii, kuidas, kuidas jumal juhib? Portreesaates Ivo kuusest kõlasid katkentaminaariast ooperist Võluflööt, hingemisco Verdi Reekviem ist pinkertoniaaria, Putšiini madaam, pater, flayst sextet, tonitsetiluczia, Dylammer muurist, Eduard Oja ö poeem katkend Tubina Reigi õpetajast Ricardo aaria Verdi maskiballist härradossi aaria putšiniToskast ja joobnu kevadest Gustav Mahleri sümfoonia kantaadist laulmast. Saated Kustas, Tiina kuningas, tehniliselt teostasid Helle baasia, Katrin maadik.