Tere, armsad kuulajad, roheline saade, järjekordne Peeter Liiv, nagu ikka siin. Täna on meil teemaks jällegi kultuur. Täna olen ma kutsunud siia inimese, kes on tegutsenud rohkem linna, kes sealt isegi kosmopoliitsed. Peeter Jalakas, Von Krahli teatrijuht. Ma olen tähele pannud, et andekad, aktiivsed, edukad inimesed liiguvad sellist skeemi mööda, et kõigepealt nad teevad raha ja siis nad lähevad poliitikasse ja kui see on ka nagu ammendatud, siis nad hakkavad tegelema võib-olla kultuuriga filosoofiaga, maid, isegi religiooniga. Et sul on kuidagi teistpidi olnud, et see on vist väga ebaharilik skeem. Ma ei oska öelda, kui harilik ebaharilik see on, põhimõtteliselt ma tegelen kõigi nende asjadega üheaegselt. Kõige puhul on ikkagi keskseks nüüd selles esteetika või ütleme, et sinu ambitsioonid kunstnikuna, mis on siis kõigepealt sundinud endale elatist teenima ehk siis pannud mõtlema sellele, kuidas rahaliselt hakkama saada, kuidas üleval pidada sellist üksust nagu. Ja kuna ma olen loomu poolest selline põhjalik, aeglane, siis kui sa tegeled mingi nähtuse mingisuguse ilminguga kunstis, varem või hiljem, jõuad sa sama ilmingu juurde reaalses elus. Püüd kohandada asju oma äranägemise järgi, mis lavastaja elukutse on, sa üritad kõigepealt endale mingi idee omaseks mõelda siis. Et inimestel oleks võimalik seda ideed realiseerida, algul lavastas, virtuaalissis lavastada, elus lavastada, elus tundub nagu kuidagi sugune vale, eks ta ei ole nagu õige sõna vist, aga pigem siis nagu korraldad lavastaja asi ongi luua eeldused, et inimene tahaks särada. No räägimegi siis kõigepealt sellest näitlejast ja teatri poolest kasse säramine tähendabki seda, et inimene muutub ja areneb, kuidagi avardub ja muutub õnnelikumaks ja Von Krahli teatris on see niiviisi, et ma olen püüdnud ka seal asja selliselt seada, et inimestel oleks esiteks põhjust ja soovi osaleda kogu selle ette võtta, mis arengus mitte ainult ettekandes siis vähem või rohkem õnnestunud roll, vaid ka ise aktiivselt kujundades keskkonda elavad, et see on meie endi elu. Ei saa nagu seda käest ära lasta lasta seda kellelgi teisel teha, et ma olen püüdnud seda niiviisi, et saada, et näitlejad ka teatri igapäevaelu puudutavates küsimustes kaasalöögiks, et need ei ole nagu selles sundust. Aga selline võimalus on. No ma ei kujuta näiteks ette, et meil oleks niiviisi, et ühel päeval näiteks Taavi Eelma tuleb tööle ja näeb, et stendi peal on kirjas. Tal tuleb järgmisel kevadel hängida mingis etenduses seal kolmandat teenrit, kui siis peakangelast või midagi, aga see on hoopis teistsugune protsess. Ei ole niiviisi nagu käsu korras meil kunagi olnud teisipidi ka näitlejaroll laval mõtlen, kuidas ma seda iseloomust on viimasel ajal juhtumisi sattunud palju rääkima interpreedi looja positsioonist kui tavapäraselt teatrikunstis näitleja on ikkagi interpreet, noh seepärast ta võib olla ka väga hea interpreet, mitte need ei ole asetatud mul kuskil mingisuguses arhilisse süsteemi interpreedid üleval on siis nagu looja võib olla väga vilets loojad võib olla väga hea interpreet. Aga et need on erinevad suhtumised, erinevad lähenemised materjalile siis Krahli teatris ma olen üritanud küll teadlikult kujundada sellist kunstniku positsiooni ehk loojapositsiooni mitte ainult näitlejate puhul, vaid samamoodi ka ka tehnikud. Et vähendada üldse sellist teatrisisest rarhiate, noh, selge see, et mingisugune otsustamismehhanism peab olema, eks, ja mingisugune tegutsemise proderamegi noh, mingeid marju, jaotus ja nii edasi, eks ole. Aga meil on ka tihti nii, et noh, ma ei tea, näiteks keegi toomas läheb ära siis töölt näiteks ühel või teisel põhjusel, siis reeglina nüüd järgmine, kes siis tema asemele tuleb, ei ole mitte siis uus helimees või uus valgustama, et see on nagu uus toomas. Põhimõtteliselt kutsutakse, seni mõnitas saab siis nüüd ma ei tea kes iganes Pille või kalle kuni ta endale ise jällegi kujundab oma ruumi nüüd selles keskkonnas aeg-ajalt see toimib väga hästi, aeg-ajalt jälle vähem hästi sellist janti jändamist on sellisel moel rohkem. Aga mulle tundub, et loomingulist rahulolu pakub ta märgatavalt, enam ei valita inimesi lausa sotsiooniliselt, et kas inimtüüp sobib nii-öelda küll, aga jällegi olnud õnne, et meil on olnud väga vähe vaja alt valida, kuidagi on alati sattunud õiged inimesed õigel ajal, just sel hetkel, kui on tekkinud mingisugune kriitiline olukord, et üks või teine töö tahab tegemist, siis on kuidagi see inimene alati kohal olnud, mitte et me ei ole need käed rüpes oodanud. Me oleme suhteliselt innukalt ka, tegelen, aga tavaliselt selle tegevuse otsene tulemus ei ole mitte kunagi olnud nüüd üks või teine inimene, keda me oleme siis nüüd otsinud. Ta on ikkagi kuidagi nagu sattunud niiviisi, et ei ole seda otseselt osanud nagu näha või otsida. Muide sellega, mis sa rääkisid, et näitlejanna rohkem kunstniku interbet, sellega seondub mulle kunagine Krotovski teater, kus näidend loodi näitleja enda sisemistest otsingutest improvisatsioonidel ja parimad neist siis kuidagi kinnistati. Ja siis nad said. Kunagi oli selline rühm nagu Ruto kyllagunud, kus me põhimõtteliselt Dowski barba süsteemi järgi treenisimegi innukalt vaata, kas see tähendab nüüd näitlejad ise loovadki niimoodi ka näidendeid, etendusi või on siiski mingi dramaturgia aluseks, noh, aeg-ajalt on, aeg-ajalt ei ole, et kõik sõltub minu puhul reeglina kirja pandud näitemängu ei ole aluseks selle ise kuidagi tekib asja käigus lihtsalt selline kirja pandud näitemäng ette kanda, ma ei tea küll üldse kunagi on üksnes juhtunud, et reeglina ikka tehakse täiendusi ja parandusi ja kohandatakse seda vastavalt oludele ja et selles mõttes osalevad ka väga aktiivselt selles protsessis kui mitte muul moel, siis vähemalt nagu kunstinõu kõhna, et kuule, et see on küll jama, et, et ta sai nüüd ära, tuleb vaielda, kui sa nüüd veenda ei suuda, siis tuleb ära jätta, ilmselt see nii ongi, see on ka vist üks põhjuseid, miks üsna mitmed lavastajad, kellel On küll häid asju olnud, kuid mitte alati. Et neil on õnnestunud kuidagi meie trupiga üsna hästi mitmed asjad. Ühe põhjusena ma näengi seda, et trupp aktiivselt osaleb kogu loomeprotsessi. Kas see tähendab, et teie teatrist no ütleme, et siis on näitleja selle aktiivse osalemise kaudu nagu tõesti kiiresti muutuv ja kas teie teatrist hakkavad ka siis tulema, ma tea, On üks külad ja Evald Hermaküla ja Einari Koppelil aitaja väärid ja ma arvan küll, ma arvan, et meil ongi täna kõige paremad näitlejad. Ei ole ammu teatris käinud. Laadid oligi viimane näide, mida käisime vaatamas, selle on kirjutanud eesti rahvas, eks ole, põhineb väga vanadel lauludel need laulud kohandanud koorile, orkestrile. Veljo Tormis, noh, minu poolt oli nägemus sellest asjast, seal olid lavastaja nüüd kogu see lavaline esteetika või ütleme üldse kogu see vorm oli siis see, mis sellega minu roll, aga olnud ise, eks ole, olid iidvanad seda on nimetatud täiesti kõigi aegade parimaks etenduseks, tore on, kui inimestele meeldib ja kui korda läheb miski asi, aga majutustamine miskiks väga eriliseks asjaks oma oma elus ei pea, et ma arvan, et mul on nagu sellised hõrgumaid enda jaoks rohkem kokku kõlksunud asju olnud. Meil tuli päris hästi välja võluv, et kas sünkroonsus, edenemine, see juhtuminetse vedameni õnnestumine, kas see on sul nagu kogu aeg olnud või? Ma usun juhusesse väga palju, noh nimetame seda juhuseks, aga selleks, et asjad juhtuksid, tuleb üsna aktiivselt tegutseda. Tegutsemine reeglina ei vii eesmärgini, et sa võid, tegutses ükskõik kuidas ta näiteks, kui sul on mingisugusel ärilisel üksusel läheb nagu kehvasti, kas inimesed ei tule kuidagi, käive väike ja siis hakkavad töötajad nurisema ja nii edasi, et piisab sellest, kui nagu ühel päeval ainult ühel päeval, et sa nagu otsid seda lahendust ja nii edasi. Palvetad vallutaja on üks variant, eks ole, aga samahästi võid sa võtta näiteks värvipotiga värvid ühe seina ära kirglikult mitte nagu tuimalt, vaid püüdes sobitada keskkonda, tegeledes selle keskkonnaga sedasama üksusega. See mõttetöö, mis on seotud mingisuguse füüsilise väljundiga, ei pruugi olla üldse see, millele nagu miks on ratsionaalne põhjendus. Ja samamoodi ma üldse elus, et kui sa näiteks mõtled selle peale, et mulle tundub, et, et ma olen oma asjadega jõudnud sinnamaale, et ma tahaksin vot mingisuguse järgmise perioodi tegeleda näiteks muusikalavastustega kui sa hakkad seda niimoodi nagu ette valmistama, siis minul see niimoodi välja ei tule. Ja kogemata sa satud kellegagi kokku, kes on sõber mõne heliloojaga Grasele ammulad nagu lugu pidanud tulebki sealt hoopis nagu niipidi, eks ole, eks siin kohtuma selle Vaikel Naimaniga ta on olnud üks väga oluline persoon minu jaoks ja ma olen kunagi ammu mõelnud selle peale, et jube tore oleks näiteks mingit lugu temaga koos teha, nüüd läksin temaga kohtuma ja siis mõtlesin selle oma kunagisi soovi peale, mõtlesin noh, tegelikult oleks tänagi päris tore. Ja kuidas seda siis nüüd sõnades välja öelda ja siis me kohtusime, vestlesime hoopis teab mis teemadel. Pikalt rääkisime lõpuks sisened, kuule, teeks õige mingi loo, gurus, plaanimegi, sul on kuskil see soov olemas, lihtsalt vaata et midagi juhtuks, aga see tegevus ei pruugi olla no absoluutselt nagu noh, kuidas öelda, siis suunatud niimoodi selgelt selle soovi täitumisele. Aga võib-olla sa oled kõrvale projektid, kõik need ökosahvri ja, ja ongi loodud mitte ainult selleks, et teatrit üleval pidada väidet, sealtkaudu oleks ka mingit teistsugused suhted ja teistsugused tegevused, mingi teadlik valik, see selline küll pole olnud, absoluutselt, lihtsalt selle toidu puhul oli see, et ma ise tahtsin seda süüa mulle vana sõber Juhan Särgava suuremaid Põldnike, tema siis selgitas mulle, et ma küsinud, kus sest seda kraami kõik ostetud ei saagi. Niisugust kohta, kus Laaneots, et paljud on proovinud nagu vussi läinud, siis mõtlesin, et okei, et kui ei saa, siis tuleb seda kuidagi korraldada, et saaks, aga ma ei oska öelda, nüüd ikkagi sulle nagu sa jõuadki mingi konkreetse põhjuse sinna. Et mul ei ole kunagi naguniiviisiliselt mõtled, et teeks võiks äkki kuidagi oma tegevust suunatavat sinna pole, seegi on alati reageerida. Mitte niivõrd aktsioon kui reaktsioon. Eks see aktsioon on sinus end selle läbi, et sa arendad ennast, üritad olla oma mõtetele ja ideaalidele truu ja kõik ülejäänu reaktsioon, ehk siis, et see, mismoodi maailm sind tähendab, et sa teed sealt oma valikud, mul on jäänud mulje, et need aktsiooni inimesed, nad sageli lõpetavad infarkti, et insuldi ja töö nautiga see võib olla ükskõik kellel ka nendele, kes vaatavad. Kui nüüd sellest jäi mulje, et istun ja ootan, et peale, siis see läheb suhteliselt nii väga aktiivselt, tegutsen tihtilugu koormaga, füüsiliselt teedki, ebameeldivaid asju ei ole pääsu, eks. Kus sa siis saad? Seda, ma võin küll öelda, et ma vist ei tegele nende asjadega, mis mulle korda ei lähe või vähemalt siis ütleme, kui on elu sundinud mingi asjaga tegelemast püüdnud selle endale nagu omaseks mõelda. Aga noh, selge see, et igasugused tegevuse juures niuksed seotud juhtimisega, eks noh, mis paraku on üks mu rolle, eks tal ei ole kõik, ainult meil ei ole Ena juhti, hakka kuri olema, ma sain aru, et hea ja kurjuse mingisugune sümbioos peab olema. Sa pead olema konkreetne, siis peab olema nagu mingit konkreetsust, inimesed oskavad midagi oodata. Mõtlesin pole kindel olla kui palju sul on sellise koostöösuhteid ka sõprussuhteid? Ma arvan, et minul, ütleme selles adresspukis, makis on vist kuskil alla 1000 ikkagi see on tohutu arv. Aga noh, ma küll ei saa öelda, et nüüd kõigiga aktiivselt suhtlen, seda kindlasti mitte. Ikkagi need, kellega ma aktiivselt suhtlen, nüüd on vast mingid mõned sajad. Sa ütled siin, mul läheb karv turri, kui mind äri mäestituleeritakse. Noh, lihtsalt see tundub jällegi selline väga ahtakene definitsioon. Mis äri, mis tähendab, et ma ei saa aru, mis, mis amet see, selline on ärimees, see nagu ühe tuttava poeg, kellelt küsiti, et kelleks tahad saada, kui suureks vaat siis ta tahab omanikuks saada. Kuidas sul see, see rahaga suhe on nagu edenenud, noh see nii veider lugu, et sõltumata sellest, palju siis mu käest raha läbi käib, endal raha ei ole reaalsuses need, ütleme, et seal oleks nagu hunnik kroone kuskil, ma ei tea, mina pole osanud oma elu niimoodi sättida. Ja teisest küljest ma arvan, et see mind natuke distsiplineerib, et ma kipun olema väga lohakas asjades, aeg-ajalt ma olen selle olukorraga täitsa nagu harjunud ja, ja omamoodi ka rahul. Ideid ja kohustusi on alati natuke kõne rohkem kui võimalusi neid teoks teha. Kas investeeritada pidevalt kuskile ei restorane teoks saanud aed jällegi reeglina on mingisugune põhjus näiteks aia poole konkreetne põhjus, et kunagi ammu olin ma sunnitud maha müüma ühe maja seal Rataskaevu tänaval selleks, et nagu teiste majadest maksta, toona sai ära müüdud ainult hoone, aga seda tollal ei saanud muud moodi vormistada sisse, lihtsalt kinnist plaanile tõmmata. Joon need siis on, mis ostja müüja omavahel siis asuvad, seda nüüd kinnistatud plaanidesse sisse viima, neid muudatusi, mida muidugi kunagi ei juhtunud, siis müüdi seal majas on mitu korda edasi siis osavate, notarite ja advokaatide näputöö tulemusena selgus, et ma ei mõelnudki enam mitte maja, vaid terve krundi. Aga mida see tähendab, see teatri tagumine ots tuli ka sinna krundi peale välja. Väga lolli olukorda niiviisi, et selgus, et meie teatrisaali tagumine ots on nagu umbes kellegi magamistuba. Täiesti idiootlik. Selliseid asju juhtus Eesti vabariigis üheksakümnendatel suhteliselt, ma arvan, palju. Ja alul mulle tundus see nii absurdne, et noh, see peab ju kohtus mingisuguse lahenduse leidma, selgus, et nojah, et tõenäoliselt on mul võimalus see protsess, võit, aga sa oled rahalise kompensatsiooni. Sellega teen, et mul ei olnud seal küll midagi peale hakata. Ja siis ainuke variant kuidagi see asi lahendada, tuli see maja tagasi osta. Nii selleks et nüüd selle majast maksta vist oli tagasi osta tuli uus restoran selleks SAISis Aia restoran seal nagu noh, jällegi kõige põhjus oli see, et ma tahtsin teatrit teha ei restorani ega seda maja. Kas sa oled ka prohmakaid teinud rahamaailmas? No enam-vähem kogu aeg, ma arvan, ma käitun nagu täiesti ebaratsionaalselt tihtilugu näha, kasvõi seesama näide, mis ma tõin see restorani avamine, eks ole. Et selle taga ei ole mitte see, et teha üks hea äri, vaid selle taga oli see, et päästa see teater sellesse, kus ta lähtus, eks ole, et see ei ole enam noh, selles mõttes, et ei ole ärilise loogika järgi ratsionaalne tegevuseks. Samamoodi näiteks noh, kasvõi see, et enamus toorainet ostetakse otse mahetalunikele siis ka see ei ole ratsionaalne tegevus, palju lihtsam on ju, eks ole, teha nii nagu tavapärane on, eks ole, saavuta Tulgi laastuvaks sulle kohale täiesti anonüümne kaup, aga ta on odavam ja praktilisem, eks. Noh, selles mõttes ongi, et see tegevus ei ole nagu päris niiviisi, nagu selliste äriliste reeglite järgi adekvaatne. Kui sa oled nüüd niivõrd palju investeerinud sellesse teatrisse selle nimel üht koma teist ette võtnud, siis millisena sa tajud seda teatriperspektiivi, sul peab olema mingisugune motiiv edasi minna, et see asi ei ole nagu ammendanud, et kas seda on võimalik kuidagi määratleda? Ei ole. Ega siis see ei ole teater, mida ma seal teen või millesse ma investeerin, see on mu enda elu. Ma tean, et seal lõpus paistab surm, eks mis sina tänase päeva ja surma vahele jääb, on raske ennustada, et ma loodan, et sinna jääb veel väga palju. Mul on nii palju asju, mida ma tean, et ma peaks tegema, kuhu tahaks jõuda, aga kuidas see seal on, ma ei tea. Lähme nüüd tervisliku toidu kallale. Kas sa punktuaalselt ja pedantselt jälgid, millist toitu sa sööd? Aeg-ajalt mul on sellist harjumused aga reeglina on niimoodi, et kui on võimalus valida, siis ma valin, eks, puhta toidu, kui seda võimalust ei ole, aga mis neil, Kaie, ega sa ei karda, et su tervisele halvasti mõjub? Tervisele mõjuvad nii palju asjad halvasti selle järgi, kus on võimalik väga, üritan sellega kaasa aidata, et see oleks võimalik ja et oleks aina rohkem võimalik teha terved valikud, seal on nii palju põhjuseid ja mitte ainult see, mis su tervisesse puutub. Vaid nagu me kõik teame, eks ole, seal on ju ümbrusega, tundub, eks ole, noh, alates mullast, eks ole, ka muld saab üks kord otsa, eks ole, kui, kui teda sellisel moel kasutada, nagunii-öelda see suur tavapõllumajandus seda teeb, pluss, eks ole, et mulle meeldivad isiklikud asjad, ehk siis et ma ei talu sellist anonüümset lähenemist. Ei üheski eluvaldkonnas mulle meeldib, ma tean, kus asi pärit on toidu puhul, eks noh, kuni selleni, et jube tore on teada, kes seda kasvatas, ehk siis ikkagi see teadmine, et sa võid suvel minna, vaadata seda põldu, kuidas seal läheb. Et see on nagu hoopis teistsugune suhe ehk siis armastusega kasvatatud toit. Hea oleks, kui see oleks nüüd niimoodi päris, ma ei oska öelda selles mõttes selle, kuidas seda armastust defineerida, eks ole, ütleme siis niimoodi, et pigem on see nagu vastutustundega ja võib-olla siis ka mingis mõttes ka mingisuguse hoolitsusega seotud, eks ole. Armastus on võib-olla natuke liiga kirglik sõna selle jaoks, et ma natuke pelgan, seda soovitan võimalik põhimõtteliselt ka kirglikult peeti kasvatada. Mina arvan küll, et nii nagu toidupalve või veeõnnistamine muudab seda veestruktuuris, on teaduslikult kindlaks tehtud ja kindlasti ka see, mis tundega neid lilli aknalaual või need teed seal. Selles, selles ma ei kahtlegi, aga lihtsalt mõtlesin, armastus minu jaoks nagu selline noh esimese hooga ta kangestus osakonnas, aga teatud ikkagi isegi kirglikkusega seda peeti nagu armastad, sõltub loomulikult sellest, mis tähendus sellele sõnale anda. Kui kaugele Läänemaale sa nüüd oma talumaja savist õitsele kuskilt mujalt läänerannikult. Mul on millegipärast olla poisist saati selline unistus, et ma peaksin elama mere ääres talus ka ükski korralik mõistlik eestlane, ehitanud talu mere äärde ja siis aastaid ma otsisin, noh, loomulikult ei leidnud need vähesed, mis olid nii kallid, et hammas ei hakanud peale. Siis kuidagi jõudsime sinna, et vene ajal ma mäletan, oli mingi sellised kuulutused aeg-ajalt, et müüa palkmaja ravimiseks ja tollal kaheksa-üheksa aastat tagasi sihukesed kuulutasid polnud ja siis ma mõtlesin igaks juhuks vaatajate kutsuda siis selle üks taskus selline kuulutus oli, ei olnud enne seda, ei olnud tükk aega pärast seda niukse kuulutusega. Ühesõnaga nii need vajadused Lõuna-Eestist lõpuks otsaga sinna Läänemaale jõudsid. Kui tihti sa seal, aga sa elad ka seal? Enam-vähem pool aastat ta mõnevõrra keerukamad täpsetele siin koolis kuidagi ei saa päris nii vabalt täna seal olla, aga ma üritan ikkagi ka noh, mitte ainult niiviisi seal, ainult suvel ka talvel. Kas sa sõita suht pikk maa ikkagi Tallinnas tööl käia? Nojah, selles mõttes see oleks tobe nüüd tõesti sealt sealt käia igapäevaselt Tallinnasse tööle, eks, kui sinna minna, siis tulebki võtta mingiaeg, eks. Kus sa saad siis olla seal mõne päeva? Isegi sinu päevarežiim rütm on teinud, sa ärkad koos kukelauluga ja lähed koos päikesega, looja, see on nii veider jah, et kuidagi Tallinnas ma ei suuda kuidagi nagu ära lõpetada öösel või ütleme, magamaminek tähendab siis, kui nagu tõesti enam midagi Jakse seisma jääb, eks see juhtub toaski mingi varajastel hommikutundidel, Knormaastasimist ärkavad eksmaa, läheb kuidagi enesestmõistetav, et kui ei ole just siukest mingit pikka sõpradega istumist, eks ole, kuidagi nagu enesestmõistetavalt läheb pimedaks, kobin voodisse, ei olegi mingit probleemi, hommikul ärkad üles, kas mingi sel ajal, kui toast magab kas hommikuti on siis energia on palju suurem, on muidu päikesetõusu linnud, kõik rõkataval ja selge see lihtsalt ei olegi seal lihtsalt vana harjumus, no mida tegelikult oleks juba ammu aeg muuta. Et noh, eks ta ole mingeid praktilisi põhjuseid ka olnud, et öösel sa nagu üksi olla, eks ole asjadega, et keegi segasin, alati tahaks ta kõik siis mingid kohustused või, või mingid siis sa tead, et neid ei ole, eks ole, ja siis, et sa oled nagu omaette, eks taevalava peal seda aega nagu raskem niiviisi võtta. Aga iseenesest on hommik ille peale produktiivsem aeg, kuidas taru asul hajatalu sihuke eraldi kõigist on seal mingi k kogukond kuskil lähedal hetkel on veel ajada talu, aga aia taga juba kinnisvaraarendus käib, et mul on tunne, et sinna tekib mingisugune väike külaga ja noh, loomulikult ma hea meelega näeks, et selleks eco küla täna raske öelda, selles mõttes, et endale sellist väge ei ole, et terve see maatükk ära osta ja siis arendada, eks ikkagi lõppkokkuvõtteks, noh, need inimesed siis, kes sinna tulevad, eks nad ise lõpuks otsustavad, aga aga noh, ütleme eeldas, et selle, kui on olemas noh, kasvõi läbi selle, et seal selle minu majapidamise näol ettekujutus või noh, ütleme mingisugune näidis olemas, eks noh, kuni selleni, eks ole, et ma teen ise elektrit ja nii edasi, et see, kas see nüüd ainust aru Eestiski varustab ennast ei, ta täna ei ole enam ainus, näiteks Naissaar on üks, kus ei olegi muud võimalust, kui tuleb ise elektrit. Et siiani oli see nagu genekat abil, aga nüüd on sinna mitme suve jooksul juba üsna palju väikse paneele pandud ja tuule genekaid kui minu puhul mõtlesin nagu sellisest Nobism, eks ole, et seal tegelikult see post, kus otsas elekter istub, ei ole üldse mitte kaugel. Vihale ajas toona jällegi, et see see number, mis eriti selle ühendamisest täitsa jabur, monopoolne number ja nii et tegelikult ma arvan, et siin paar aastat veel nii-öelda ise toota, sest ma olen umbes selle tagasi teeninud juba millal sa endale priienergiaseadme muretsed või ajavad päikesepaneelid ja tuulegeneraator, sest ma ei tea päris täpselt, mida sa silmas pead. Ma ei tea, kas on olemas sellised seadmed juba niipea, kui nad ilmuvad, nii, peame kohaga soetaks, kas ei ole videosid vaadanud? Mina ei teadnud, müügis oleks kusagil müügis ei ole ka kuulnud jah, neid tööstuslikult minu teada kuskil toodetena, selles ongi asi, et ega siis noh, iseenesest on väga nutikaid lahendusi ju maailmas juba täna olemas, et mina usun päris kindlasti, et seal lihtsalt tõesti ütleme lähiaja küsimus kui energia salvestamiseks ja üldse kogu selle tootmiseks nagu täiesti ma ei usu, et see niuke täiesti selles mõttes paugustele revolutsioon toimub. Aga need olemasolevaid tehnoloogiaid, et mõni nendest muutub juba noh, niivõrd käepäraseks, mis tänaseks on lihtsalt liiga kallid. Põhiline probleem on juhatuse salvestamine, kus see, kuidas ta salvestada nagu ta vahetult kogu aeg annab, teisipidi tõesti, kui sa tahtsid, ümbritseb, et sa suudad selle ümbruse ära kasutada, siis loomulikult kuskil salvest seal õigedes täna ei mäleta, see vati hind oli tõesti kallis, praegu mingi kahe kilovatini maksis alla miljoni natuke, aga vennad ütlevad, et kui sa ostad mingi diiselgeneraatori või mingi siukse asjaolus, et ega see ka palju odavam. No selge see, et ega siis ühel hetkel on see, et siin lillaks lihtsalt pole. Küsimus ongi selles, et kas see on aasta pärast kahe või kolme pärast, eks päeval me oleme olukorras, kus eks ole, lihtsalt seda ei ole enam, et sul on küll genekas, aga eks ta kõik palju selleks valmis maksma, aga lihtsalt pole n uuring tehtud ja ka ma lugesin Eesti looduses kunagi, et ka meie tollase metsa loomulik nii-öelda juurdekasv või, või see loomulik raie korvaks kogu Eesti energiavajaduse ja Eestis on palju selliseid kasutamata ressursse, eks ole, tohutult palju kui võrrelda Euroopaga ja tõesti vaadates seda, kui vähe inimesi, kui suurel maalapil elab, eks teiste alates metsast lõpetest tuulega lihtsalt haruldane. Kas sa poliitikasse tulid selleks, et riigilt rohkem raha välja pressida oma teatrile, mida nüüd vähendati ja mille tõttu 2007. aasta võib-olla sellises mõõdus jääb viimaseks naise ikkagi on järgmiseks aastaks mingisugune lootus olemas, et ehk ehk siis järgmine aasta see esimene aasta, kui ei tehta vahet omandivormil, aga kui see küsimus oli, et, et kas sellepärast siis läbi tagumiku hammaste ravimine? Noh, ma olin reformierakonnas aastaid, ma olin seal ka kunagi väga aktiivne? Ei, pigem ikkagi nii viisid tundus olevat üks asi, mis tuleks nagu ära teha ja noh, nagu ma toona lubasingi, et minu töö on sinnamaani, kuni see erakond saab parlament, eks noh, umbes niimoodi ta läks, eks. Lihtsalt. Mulle tundus, et tänasel päeval oleks hädasti vaja sinna toompeale mingit sellist. Kas ei naiivsevõitu idealistliku mõtet, et ta nii kuidagi pragmaatiliseks ja argiseks muutunud ja ka väga asist tänaste küsimustega tegelevates koguks. Sellist kogu Eestis praktiliselt ei olegi, kes suudaks ka natukene kaugemale mõelda kui neli aastat ja mina ei tea, kust ta peaks tekkima. Okei, üks variant, et tekitada noh, näiteks presidendi institutsiooni juurde, selline üks Külli sarnane tulevik kui kohalik Viliaalsedada ja pakkus seda jah, sai seal ka meie presidendiga räägitud. Täna ta on ikkagi veel niiviisi nagu soikuseks tulevikumaailma nõukogu ja lasen ta keerukas selles mõttes, et kuidas seda tekitada ja nii edasi ja nii edasi, et kes siis seal ikkagi on, mis nende funktsioon on. Aga noh, ta on ikkagi mõelda ses mõttes, et selliseid näiteid on maailmas seni, kuni seda ei ole ikkagi paratamatult ainukene, kellel nagu selline kohustus justkui oleks, on ikkagi riigikogu, eks. Mulle lihtsalt tundus, et see oleks hädavajalik seda mingit selline jõud tekitada ja noh, mulle tundub, et otsapidi see ka õnnestus. Kõiki teisi erakondi väga innukalt tegelema samade küsimustega alates energiast lõpetades keskkonnaga mingil määral ka sellist üldse demokraatia, sellised põhiküsimused, et mis siis ikkagi on ülim riigis kuigi loomulikult ta oli nagu innukam kõik, eks ole, seal valimiste ümber, aga siiski eks on, mingid lubadused on antud, mingisugused motiivid õnnestus ju ka sinna koalitsioonileppesse sisse kirjutada, eks ma iseenesest aru, ant läks täitsa hästi, sest ega see roheline erakond ei ole nagu mingisugune masti asi. Ma üldse ei usu väga sellise erakondliku tegevuse ülimuslikkusesse, ma arvan, et et erakondlik tegevus on lihtsalt üks ühiskonnaelu mõjutamise võimalusi. Väga kurb, kui seda nähakse nagu mingeid kõige kõrgema asjana, et see oleks nagu hierarhia tipus just eriti tänast päeva, kui vaadata, siis on täiesti selge, et sellel läänemaisel demokraatial on väga selged piirid. Ja et juba nii palju on noh, kasvõi maailmas ringi vaadates näha, kuidas piirid lähevad nahtamaks, eks ole. Ja aina rohkem tekib sinna kõrvale teist laadi initsiatiivi sellist ühiselu korraldamise mooduseid. Et seega ka see roheline erakond, kui tal õnnestub tuua mingi uus hingamine sellesse poliitilisse maailma, siis on tal mingi point. Ja kui teised erakonnad võtavad needsamad asjad ajada sama innukalt, siis ega ta ei pea olema minu arust. Vahepeal üldse mõtlesin, et noh, vaimuinimesed, loovinimesed on siuksed suht kõikuvad neil käivad sellised loovuse hood, siis nad rajavad midagi ja siis nad nagu tõmbuvad kõrvale, kaovad ära, aga aga sinu puhul ma just mõtlesin, et kuna sul on kogu see asjandus seal taga, et sa oled nagu väga mitmekülgselt haavalt asjasse sisse läinud. Nagu sa ütlesid, et sinu eesmärk aidata erakonda riigikokku, siis ometigi ju sa jätkad ja nüüd jälle nagu aktiivsemalt vähemalt mõttevahetus selles, noh, ma ei oska öelda, kas siis ka niisugune ohtlik. No üks põhjus on see, et lihtsalt seal on noh, töö on selline, eks ole, et see aeg-ajalt seotud mingi lavastuse tegemisega lihtsalt siis on, kes midagi muud ei ole olemas, eks ole, seal tegelebki ainult sellega, kui sa jälle sellest vabaned sisele vaatad ringi, et huh, et mis siin vahepeal juhtunud siis ongi, siis jälle tekkis vaheaega lihtsalt lavastustes. Seda ka, jah, aga noh, eks seal ole ka mõned asjad võib-olla võimendunud, mida seal nagu ka juba tegelikult varem ette nägin, et võib juhtuda. Aga ma ei arvanud, et see nii kiiresti juhtub, nii et noh, see mõnes mõttes paneb ka ikkagi reageerima, et ega see kõrval olemine ei tähenda seda, et sa oled nagu lihtsalt, et, et see pole olemas, eks ole, aga siis ikkagi ta nagu selles otsapidi ka nagu oma laps, eks ole, või läheks asi, millega sa oled ikkagi nagu vägagi seotud olnud, et see ei ole nagu mingi ülim eesmärk, eks ole, nüüd vot olgu roheline erakond ja olgu Parlamendis, eks ole, nautini välja, et see infardini välja, eks ole, et ma loodan väga, et see keskkonnaorganisatsioonide jaoks ei tähenda mitte nende tegevusele puu, vaid vastupidi nagu nende tegevuse nii-öelda uut niiskust Puusti või võimendust, eks ole. Ütles, et, et oleks nagu tugi neile, mitte nagu nende nii-öelda ülemuse katus või, või kuidagi nagu tegelikult iseenesest minu meelest võikski ideaalis olla niiviisi selle rohelise erakonna puhul, et kõik need mitmed keskkonnaorganisatsioonid ja mitte ainult keskkonnaorganisatsioonid vaid teisedki, ükskõik, kas siis formaalsus reaalselt ühendused, Mil mõttelaad sobiks. Rahalistamaga võiksid olla need, kellest moodustuks miski selline nõukogu või mingi selline keha, kellel oleks väga aktiivne suhe kogu selle erakonna tegevusse. Esiteks annaks laiema kandepinna, annaks võimaluse oma ideid järgi proovida ja üldse tekitaks nagu täiesti teistsuguse olukorrad. Noh, ütleme näiteks, kui Reformierakonna puhul ongi seesama Reformierakond ju kõik, eks ole, siis on nende toetus, tahad, eks ole, ja nii edasi. Aga seal ei ole niisugust noh, midagi veel missugusele parteile lisanduks. Roheliste puhul see on nii, et see potentsiaal on täiesti selgelt olemas, eks lihtsalt see partei võiks olla nagu üks teiste seas üks väljundeid paljudest. Et mitte kõik asjad ei pea käima läbi Toompea või tulema sealt nagu initsiatiivile. Ja samamoodi ka mitte kõik ei pea käima sealt kõrvalt, eks ole. Lihtsalt ongi, need kanalid oleks nagu justkui väga erinev, et see on üks asi, mille õnnestumisele tahaks võib-olla ka kaasa aidata. Täna ma seda kahjuks ei näe, noh, kuigi meile tegelikult on mitmed inimesed, kes on isekohtadelt seotud ühe või teise organisatsiooniga ikkagi nagu orgatsioon tervikuna, tundub, et on nagu kuidagi kõrvale jäänud. Aga noh, eks seal ole palju asju, mida võiks kunagi paremini korraldada ja võib-olla ühel hetkel seda õnnestubki teha, aga noh, mitte mitte. Tänaval. Olengi mõelnud, et kui mingi liikumine sünnib, et siis peab olema seal ka mõni selline tuntud isik ees, et see nagu käivitab selle kiiremini ja paremini. Kuidas sa ise tunned, kui sa ise räägid nüüd, et võiks olla selline kodanikuliikumine seal kõrval ja kuidas sinu isik, sellega seonduv vastutus võiks seda? No sa ütled, et praegu see ei ole nagu võimalik või praegu nagu ootama siis vä? Ei, mitte lahe, kas siis jällegi üritades nagu pikalt rääkida, et ega siis ootamine ei tähenda, et sa lihtsalt istud ja midagi ei teeks, kuigi siin see oli eile või üleeile, sattusin kuulama jälle taas Fredis jutu mõjutamisest. Mõjutada on aeg-ajalt aga tervislik asi, aga, aga see ei saa olla see nagu elu põhitegevus. Et siis see ootamine ei tähenda, et sa midagi ei tee, eks ole, lihtsalt et ühtegi asja uisapäisa tekitada, see tulebki kõigepealt uurida, kas need organisatsioonid ise on selleks valmis ja nii edasi, et see on pikk protsess ja nõuab aega ja energiat. Mida mul hetkel nagu, et seda ise kõike tegema hakata, mul pole, aga me siin ju ikkagi regulaarselt kohtume erinevate mõttekaaslastega ja noh, mulle tundub, et see vaikselt ikkagi nagu idaneb. Ma saan aru, et sa näeksid poliitikat jah, siis sellise visionäärsemana ja erilisemana ja esteetilise mana Markuusa mõttes, et oleks sellist natukene šokk ja natukene sellist provokatsiooni ja kuningriiklaste uudsust vaimukust. Ma ei üldse ei huvita selles mõttes, et lihtsalt sokk soki pärast nii kunstis kui ka eluseks, aga mingeid natukene nagu mingisugusest priid. Ma eeldaksin külge sellest poliitikas, eks ole, ütleme selles mõttes nagu, kas pisut vaimukamad vestlusi sellest kuni selleni ikkagi, et see piir või ütleme noh, see horisont, eks ole, nagu natukene kaugemal, kui ta on tänaaegseks. Aeg-ajalt tundubki, et lihtsalt tompla sattunud sellised keskmist temast kõige keskmisemadeks, mis ju tegelikult ongi demokraatliku ühiskonna ülesanne, eks ole, valida välja kõige keskmise, märkis nagu võib veel, et kes nagu kõigile meeldiks, aga kes kellelegi jalgu ja eks ole. Aga see kõige keskmisem reeglina teeb kõige keskmisemaid otsuseid, eks ole, ja tema valikut samamoodi. Kui seal oleks nagu erinevate inimrühmade esindajad erinevate inimtüüpide haigaiustaja spirituaalselt, siis, siis see võiks tuua äkki endaga kaasa ka nagu mõnevõrra sellise lapsakama vaimse pagasi, eks, et täna ikkagi mitmegi vägagi kõrge võimukandjaga vestlus on suhteliselt piina sellega lihtsalt nii tüütu, et mõni on öelnud, et oleks, Mõniseerinovskigi seal ei hakka, nõnda on üks niisugune lugu, et tema juurde tuleb üks mees, keda ta teab kui sellist tuima ja loidu tüüpi küsib äkitselt jumala kohta ja siis randa küsib, et kassa varastada oskad. Mees ehmatab ära, ei oska. Õpi siis vähemalt varastama sisse vähemalt midagi teed, et muidu sa mitte midagi arvestada siis sellest poolest äkki marsüvitab selle leige välja nagu nojah, et see, mu meelest on see täiesti üks probleem. Noh, kui vaadata tõesti seda kogu, et see on tapvalt igav ja näha, kuidas ka rohelised on need maetud sellesse nokitsemisse, tervise, seaduseparanduse, paranduse, paranduse läbi närimisse, siis noh samal ajal, kui maailmas toimuvad mingid suured asjad ja tendentsid ja kuskil midagi tehakse, sellest on kahju, jah, ja selles mõttes ongi noh, tõesti tõsi, on ka see, et noh, ka erakonna sees, eks ole, on ju inimesi, kes nagu väidavad, et see ongi see, millega tuleb parlamendis tegeleda. Noh, mis seal salata, see tõesti ongi üks osa, eks. Aga veel kord mulle tundub, et see ei ole mitte kõige olulisem osa sellega. Ühel või teisel moel tegeletakse niikuinii, eks, et et ma arvan, et olulisem oleks tõesti selliseid kuidas öelda siis inimolemisele olulisemaid asju või ütleme, globaalsemaid probleeme tõstatada, kui püüda neid kuidagi meie igapäevaste küsimustega kokku viia, eks. Et kirjeldada, kliima soojeneb, eks ole, mis sa lähed sinna põletatud kliimas sellel sellisel moel loomulikult mingit mõtet, eks. Kuigi okei, ühesõnaga selles mõttes võib-olla see isegi mõne jaoks veel uudismaid. Kuid väga kahtlen, aga mine tea. Aga mida võiks küll teha, eks ole, on see, et siduda ta nagu meie igapäevaste asjadega et selleks annab see kõnetooli küll võimalused, et sa saad, kas küsimustest, eks ole, kuni tõesti, mingite täiendusteni ju back kuidagi veel, kuigi sa võid tihti seda ette teada, et sellest ei tule seda asja, kuna enamus on teisel arvamusel. Aga sellisel moel nagu täiesti teisiti ja ütleme niiviisi nagu globaalsema taustaga asju, esitades seda ühel päeval see hakkab mõjuma, eks ole, loomulikult, kui sa lihtsalt kogu aeg raiuvad ühte sama asja, eks ole, tehke ma tea, tuulikud Hiiumaa taha, eks ole. Tuleks, on ja jääb, hakkab iseendale vastu töötama, eks noh, kõige tõerahulikumad, sest need siin aga kunagi ei tule, eks. Aga kui sa suudad niiviisi tõsta oma pilgu nagu natsa kõrgemale, kui see tavapärane horisont, eks, ja sellest lähtuvalt teha oma hinnanguid, arvamusi, siis ma arvan, et see võiks küll olla asi, mis lõpuks natukenegi mõjutab, siis oli nagu suurem mänguruum. Loomeinimeste kohta, arvatakse, et nad on sellised ühtpidi geniaalsed ja teistpidi nad on üsna võimatud. Selline stereotüüp on, et nad on siuksed, egotsentrikud, et muidugi on, et see on niisugune Kopensatoors printsiip, et kui on ere valgus, siis kuskil peab olema seda pimedam vari. No kuidas sa enda kohta nüüd ütled, eks ole, loomulikult tahaks, et kõik oleks hästi ekst, mulle meeldiks niiviisi arvata endast, aga noh, selge see, et on paremaid päevi, on halvemaid päevi, eks on ilusamaid ja koledamaid hetki, eks see on ka selge, eks, et et paljud nendest asjadest, millega ma tegelen, on ka ongi natukene nagu endale sihukese indulgentsi ostmine, eks ole, et kuna loomult ikka inimene on laisk ja lohakas sellise nagu innuka tegevuse läbi juskui lunastada endale nagu mingist molutamise aega, eks. Kui sa kusagile midagi paigutad, siis kuskilt peab tulema, eks ole, tasuta lõunaid ei ole. Millegi arvelt, et siis tuleb aegset. No mina ei tea, ma nüüd lähen liiga kaugele, üldsegi mitte paralleele tõmmates sinuga ka. Aga ma olen tähele pannud, et eesti vaimuinimesed on ikka selles mõttes väga vinged. Kui nende rikk ka asi ära viskab, siis nadi ka lähevad vabasurma. Juhan Viiding, Ma mäletan, kadunud Juhan Viiding, kellega me läbi käisime juhuslikult. Evald Hermaküla no mis asi see on, kas see on meie rahvas ka mingi selline intensiivsus või mis siis niimoodi vaheldub sügava depressiivsusega see Toome vaimustuses. Või ei ole see midagi erilist? Mis asi on eriline, eks võib ju öelda, et, et iga inimene on eriline või vähemalt peaks niiviisi mõtlema, eks, kui nüüd üritada Siitmeskist rahvusliku eripära välja joonistada. Pagan seda teab, võib-olla seal on midagi, aga noh, eks ta ole soomlastel sama moodi, et kas siis reaalsuseni jõudnud või peaaegu reaalsusele jõudnud selline enda tapp. Ma arvan, samavõrra omanaga soomlasele ja noh, eks ta kõik enda hävitamine siis kas alkoholi või dressi läbi, eks ole, täpselt sama moodi, et see on väga sarnane. Muuseas, nüüd oligi see alkoholiseadusega või mingi seaduseparandusega seotud diskussioon. Ja siis pakkusid väga huvitava alternatiivi, et Sa rõhutasid nagu inimese isikupära ja väärikust või midagi taolist. Noh, lihtsalt see tubakas, alkohol ja prostitutsioon on kolm asja millega poliitikud alati tegelevad, kui nad tahavad silma paista, rõhutada oma põhimõttekindlust, eks ole, alavääristada teisi sellega nii lihtne ja see on ka niisugune asi, mis reeglina nendest erinevatest ette võetud sammudest nagu kuidagi ei parane. Sest noh, jällegi sõnaga võitled tagajärgedega selle asemel, et tegeleda põhjustega, alates on lihtsam ja seal on loomulikult palju lihtsam, eks ole, tõesti keelamine, ma ei tea üldse ära, eks ole, ehitame seina, läbipaistvam paberkotti, mingisugune narrus, minu meelest on see selline vari sarlus lausa ja noh, kui püüda neid põhjuseid kuidagi analüüsida, siis ikkagi ma arvan, et noh, üks osa ongi noh, mis on lihtsalt ka samamoodi selline suitsiidsed, kalduvused, eks ole, mida võiski rahvuslik omapäraks kutsuda, kas aga ümberkaudsetele rahvastele sarnane, eks mis ei tähenda seda käega lüüa, eks ole, selles mõttes loomulikult seda tuleb kuidagi reguleerida, eks ole. Aga kui püüda aru saada sellest, et mis võiksid siis need põhjused olla, siis ma arvan, üks konkreetne põhjus ikkagi on selline väärikuse puudus või ütleme, eneseväärikuse küsimused, et inimestelt mitte ma ei arva, et see oleks nagu Eesti riigi süü või töö, et on, on võetud ära eneseväärikus, eks ole, see sai alguse juba varem. Aga täna oleks meie asi see eneseväärikust tagasi anda, eks me oskame endalegi ilmselgelt ette kujutada näiteks ikka aedniku või väiksemagi veiniistandusepidajateks Prantsusmaal oleks see tundub nagu täiesti lihtsalt ettekujutatav, eks ole, isegi täiesti oskada, kus ta selle inimese kuju ette kujutada, eks ole. Aga Eestisse kuidagi ei ole nii, eks ole, põllumehe väärikus või laotöölise väärikus, eks ole, et see sellepärast narr, eks seda niisugust asja pole olemas prantslasele vestlus, tööriistad on asjad, eks ole, no eks ole, et sa oled nagu jäänud hammasrataste vahele, eks ole, kui sa ei ole keskmise sissetulekuga tallinlane, eks, ja kui sa ei ole kuskil nagu linnas mingis firmas tööl, eks ole, siis nagu kehvasti läinud, eks ole. Mõni veidrikeks läheb siis veel linnast maale, eks nii, aga need reeglina on veidrikud, eks ole, kellel on nagu ütleme, mingisugune nii-öelda taust olemas, eks. Justkui tõesti kõige tipus trooniksid siis nagu vaat mingit valiti, toovad ametid, eks ole, ütleme siis, et kui võtta nagu kogu ühiskondlik hierarhia, kui sind ei ole riigikogus, siis järelikult sa oled kehv olnud seda varianti, et sa võib-olla tahagi, sa tahaksid ennast hoopis teisel moel teostada. Seda nagu ei ole, et see noh või ma ei tea, või kui sa ei ole ärimees, eks ole, ilusatesse kehvasti läinud, eks. Aga veelkord, et inimestel on neid enim elul on nagunii palju erinevaid võimalusi, eks ole, mis, mis meile on antud ja me nagu sellise nivelleerimisega lihtsalt suruma nagu ühesuguse malli kõikidele. Ja lihtsalt seesama konkreetne seadus oli minu jaoks jälle üks näide sellest, kuidas natuke populismihõnguliste reeglitega surume, nagu kõik need kodanikud nagu Ühte raami lihtsalt see oli üks näide, eks ole, aga neid loomulikult palju, eks ole, alates tõesti nendest testi idiootlikult vastu võetud euronormidest, mida keegi muu normaalne Euroopa riiki järgi mida meil, eks nakati täiesti jaburalt ellu viima, noh kuni selleni, et need väiksed talud, eks ole, kes seal siis ka mingit majutust pakkus, eks ole. Umbes teavad, ilmselt kõik teavad seda lugu, eks ole, kuidas see selleks, et millised nõuded neile esitati, järsku, eks Väike-Tööstuse piima ja mis seal on ja nii edasi, et mis just nimelt tähendabki seda, et kokkuvõtteks jääbki, eks ole seal nagu ainult ühesugused üksused reeglina suured ketid, kus puudub igasugune isikupära, eks mis on anonüümne ja nii edasi ja igas eluvaldkonnas me näeme seda ja tohutult ärritab kuni selleni, et kui näiteks kui räägitakse liiklusest, me jõuame selle sinna, et. See on nagu kõige lihtsam asi, mida, mida teha, kui sa ütled, aga selle vastu, et kas see ikka on kõige mõistlikum, et, et see ei pruugi olla kõige mõistlikum lahenduseks. Pigem tuleks jälgida seda, kuidas inimesed ühes või teises liiklusolukorras käituvad, eks ole, ühes või teisel teelõigul seda analüüsida ja vaadata siis kuidagi püüda sellele reageerida, eks ole. Mitte nagu suruda vägisi peale no mingisugune mulle tundub, et nii on õige printsiip võiks ja mida see tähendab, on see vastupidi, see tekitab inimestes trotsi. Ajab vihale, eks ja lõpuks muutuvad kõik see reeglistik ebausaldusväärseks, tähendab mida rohkem panna näiteks mitteohtlikesse kohtadesse. Eks ole, see ohumärk devalveerub lõpuks, kui on tõesti nagu mingisugune ohtlik, kui kurb koht sa lihtsalt ei reageeri sellele, kuna neid on nii palju, eks. Ütleme samamoodi, et kõikvõimalikud liiklust reguleerivad vahendid, eks ole, naharatastel pidevjoonest ja hästi, ei kujuta ette, et saksa, selleks niiviisi võimalik, et ma ei tea, seal on kaks kilomeetrit, suurel mitmerealisel teel on piiratud kiirus 30-ni ja siis kahe kilomeetri pärast üks mees kõrval tee ääres niidab, eks ole, seda heina täitsa absurdne, eks ole. Aga sellised asjad nagu teeks tavapärast nagu no kuidas siis, eks ole, ja see jääbki see märk sinna, see niitja näinud, aga see jääb, sinna järve jätkab, eks ole, sedasorti asjad, mis lihtsalt, et on nagu näited sellest, kuidas inimene on aina rohkem niisugune objekt, et ta nagu, nagu miskisugune noh, mingi osa massist, eks ole, mis peab alluma kõikvõimalikele reeglitele, mida me kehtestame, eks. Selline nivelleerimine on just nimelt vastupidine suund selle eneseväärikuse tekitamisele, eks. Ja lõpuks ongi, et see nagu, noh, sa tead, et ah, kõik teevad nii, ma võin ka kuidagi selline siin ükskõiksus tekib, eks, ja mõtlengi, et see minu meelest on üks asi, mis paneb. Ja ma küsiksin lõpetuseks, kuidas sina oled oma eneseväärikuse nii-öelda saavutanud läbi enesekehtestamise ilmselt maailmas. Lihtsalt, et ma nii jonnakas tüüp, et ma ei olegi kunagi selle peale väga mõelnud ja sellega tegelenud, et lihtsalt suurt kasvu ja jämeda häälega, et ma kuidagi nagu lihtsalt kehtestanud. Nii lihtne see ongi malastaga kuskil öelnud, et ega ma väga sellesse ei usu nii-öelda maailma muutmisesse kunsti vahenditega, aga ma usun küll sellesse, et, et maailma saab ehitada kunsti vahenditega. See, et aga miskit asja käia ja parandada minu meelest sellel ei ole mingit mõtet. Parem on teha üks juba sellelt samalt pinnalt, eks uus asi midagi innustavalt uut välja pakkuda. Kultuurikatel, mis koht sellel on sinu projektinduses? Täna? Pateetiline ta küll aina rohkem aega võtnud, ma sattusin pool juhuslikult, et see kogus selle mängu üldse oma läbi oma sellise ökohuvi soov oli teha Tallinnasse selline keskkonnakeskus, kus oleks siis erinevad aktiivsused. Ja kus oleks info koondatud ja nii edasi. Täna on meil lootused selle kohaga päris suured, aga noh, ta niuksed seal nii palju tõususid ja mõõnasid, oled selle selle koha arengus, et täna on jälle niisugune. Kuu aega tagasi tundus, et kõik on väga hästi, et tõesti on ka, on ka reaalne, et see jõuab valmis aastaks 2011, aga täna. On jällegi nagu umbes poolest aastast tagasi jälle täpselt samas olukorras, et selline noh, ma ei tea, suutmatus otsustada, päris kurb, et ma ei ole avausus nii kindel, et see sellisel moel aastal 2011 tegutseb, nagu me seda veel siin paar kuud tagasi ettekujutuse ja mis seal olemas peaks. Ilmselt suur osa oleks selline nagu inkubaatori moodi üksuse nimi olekski kus siis alustavad kultuuriüksused, saaksid tavapärasest natuke soodsamas keskkonnas tegutseda või noh, ütleme alustada oma tegevust, teine osa oleks selline ka selles näitamise osa, mis olekski näitused, etendused, kontserdid tõi jõuga siis erinevaid kunstivorme kokku sulatada ja noh, mis nagu ütled, ei võiks siis nagu avanal läks ja kolmas oleks selline ühiskondlik mõõde mis tähendaks, et noh, ütleme ma ei oska muud näidet tuua, kui näiteks kasvõi see kraali akadeemia. Ka see võiks kosuda sinna niisuguseks noh, kas rahvaülikooli moodi asjaks, kus oleks loengut inimesel oleks võimalik seal selline luksus tänapäeval, et ta saaks seal olla ilma tarbimata. Ehk siis, kui me võtame täna, et kuhu Tallinnas, eks inimene läheks külmal ajal niimoodi, et ei peaks tarbima. Aga suhteliselt nagu aga läheb, eks ole, nagu välja mõtles ikkagi reeglina kaubanduskeskuste soe koht, kuhu seda veel saab minna, eks ole. Mis siis nagu pakub peavarju, eks ole, ja sooja, et oleks sellele rohkeseks alternatiive, kas see võiks nagu üks õllekas püüaks nagu teadlikult tekitada. Ja nüüd neljas mõõde, kus ma jõudsin, oli see, et loodetavasti on tal siis ka selline keskkonnamõõdet, et ta on tehtud võimalikult vähe kulutades kivisse jäätmelähete võimalikult palju ära kasutades seda, mis oli juba on ja võimalikult autonoomne, siis selles mõttes, et nii palju energiat, kui annab seal kohapeal toota, üritaks ise toota. Kuni selleni, et ka taimed, mis seal kasvavad, et, et saaks ise ära süüa. Kogu see haljastus koosneks söödavatest asjadest, eks ole, kogu aga peaaegu, kui suur see krunt on, seal on ja see on vaieldav selles mõttes, et kõigepealt oli juttu kahest krundist, millest nüüd on selles mõttes ainult üks, aga ühesõnaga selleni väga innukalt selle tegelenud, ütleme mõttes on selline uus linnakeskkond, mis siis võiks olla nagu lausa nagu mingiks eeskujuks mind ainult siin vaid ka üldse Põhjamaades. Noh, ütleme seal unist, täna on niisugune selge, mul rohkem ei olegi, küsimusi on seal vastuseid? Praegu ei ole. Siis me tänane, meil oli stuudios Peeter Jalakas. Me rääkisime kultuurist, eeskätt rohelisest kultuurist, ökokultuurist, kodanikukultuurist, poliitilisest kultuurist, teatrikultuurist ja küllafell mõneski kultuurist. Aitäh kuulamast. Karid kuulad kuulmiseni. Järgmistes saadetes. Te kuulsite jutuajamist sarjast roheline saade. Stuudios olid Peeter Jalakas ja sarja autor Peeter Liiv. Saate toimetas Marge-Ly Rookäär.