Tere, kallid kuulajad, me alustame saadet sarjas roheline saade ja esimene teema täna on meil otsedemokraatia või roheline demokraatia ja selleks puhuks ma olen kutsunud stuudiosse kaks asjasse puutuvat inimest. Üks neist on siis Paul Tammert, kes on kirjutanud sellise huvitava raamatu nagu kolm valitsus, kultuuri ja Eesti tulevik töötab Eesti sisekaitseakadeemias ja õpetab seal maksundust. Tere tulemast Paul rist. Ja teiseks, ma kutsusin siia ja Toomas Trapido, kes on meil praegusel hetkel töötab riigikogus erakonna Eestimaa rohelised saadikuna. Tere tulemast, Toomas. Tere. Minu esimene küsimus on võib-olla Paulile selle raamatu põhjal me saaksime eristada selgemini seda valitsus, kultuuri või seda demokraatia liiki kahest ülejäänud valitsusskulptuurist. Nagu ma mäletan, neid valitsusskulptuure nimetati siis elitaarseks individualistlikud ja kogukondlikuks võib-olla paari sõnaga iseloomustada ka neid kahte teist, et siis minna täie auruga nii-öelda kolmanda kallale. Võib-olla kõige olulisem erinevus ongi see, et kogukondlikuga nii-öelda võib öelda, et ühiskonna areng algab ja lõpeb. Ja see on see nii-öelda baasseisund, kus inimesena kõik võrdsed ja kõike tehakse ühiselt ja kui algab nagu diferentseerumine, kogukondlik, seal on võib-olla kõige rohkem iseloomulik sellisele maarahva olemisviisile, kus nagu püütakse vältida igasugust eristamist, kus elati külazz väikeste kogukondade, noh jah ja võib öelda, et individualism teatud mõttes sai alguse just see, et alati on inimesi, kes tahaks teha midagi teistmoodi, paremini ja, ja selle tulemusega ise elada paremini kui teised. Noh, tema võib-olla kõige olulisem nii-öelda väljapääs või ilming on nii-öelda käsitöö ja kuna käsitöölised nii-öelda kogunesid omaette nii-öelda, eks ole elama, et, et nii-öelda lihtsam oleks ka nii-öelda oma käsitöö tooteid müüa ehk turu ümber ja sealt tekkisid linnad, et siit ka nagu loogiline järeldus, et individualism on rohkem iseloomulik selline linnakultuurile. Individualismi otseseks ilminguks ongi turg, sellepärast et igaüks, eks ole, püüab midagi teha, püüab teha midagi paremini ja müüa oma toodangut, kus sa ikka oma asja turul turgu, tagajärg, kus igaüks püüab, eks ole, realiseerida oma toodangut. Et põllumajanduses ja kõik kordus aastast aastasse, seal midagi eriti uut ei olnud. Ja kolmas on muidugi siis see, et, et kui juba ühiskond on väga viljakas, et siis nagu tekib nii-öelda kolmas kiht, et kes hakkab nagu teiste arvelt elama ülejääk tekib, rikkuse ülejääk, tekib tööjaotus tegelikult ja paratamatult noh, on ta ka võib-olla nii-öelda objektiivne nähtus, et alati on inimesi, eks ole, kes siis nii-öelda jagavad asju paremini, kes oskavad asju paremini teha. Nii et võiks öelda, et sihuke arengu loogiliselt elitarism on tegelikult siis juhid, kes siis juhivad seda ülejäänud kogukonda nii hästi või halvasti, kui nad seda oskavad. Aga millal, nagu hellitalism eraldub või mis on nagu ellitalismile iseloomulik tõelise tellitalistlikultuur tekib siis, kui see eliit võtab kogukonna vara endale, hakkab seda siis nii-öelda raha eest andma, sellele kogukonnale kasutada, et ja selle arvelt ise nii-öelda, eks ole siis hõlmitsema. Ja kui nii-öelda võim hakkab minema, eks ole, siis nii-öelda isalt pojale, seal on nii-öelda muutub pärandatavaks mitte enam valitavaks, sest noh, ka kogukonnas on muidugi liidrid, aga liidrid lihtsalt valitakse, need on nii-öelda noh, selle hetke kõige targemad, kõige vanemad, kõige nii-öelda lugupeetud inimesed, aga see ei paranda. Eriti turismiga seotud meie jaoks siis, eks ole ju kuningriik näiteks ja meil Eestis siis oli see nii-öelda pärisorjus, kus maa kuulus mõisnikele ja nemad siis piisavalt rasvase obroki eest nii-öelda välja laenutused, seda. No ilmselgelt võibki öelda, et Eesti oli kogukondliku nii Saksa ja Taani okupatsiooni ja sealt alates oli siis meil nii-öelda eliidiks, oli nii-öelda mingi teine rahvuse, tulid nad, taanlased olid nad, sakslased, olid nad venelased, olid need rootslased? Mulle väga meeldib see, et kõik algab kogukonnast ja lõpeb kogukonnaga, kus sa selle võtsid marksilt või? See tuli lihtsalt pähe. Need ideed on siis õhus siiamaani ja kolmas on siis meelse kogukondlik, valitsus, kultuur. Kas võib niimoodi öelda, et on olemas ka mingisugune eriline roheline kogukondlik valitsus kultuur toomas? Roheline koondlik valitsemisskulptuur noh ilmselt on aga, aga mitte siis sellisena nimetatuna, et mõnes mõttes jah, see veel säilinud või pikkade traditsioonidega rahvaste mõningate rahvaste kultuur võib-olla selline, mida nimetada roheliseks, kogukondlikuks, valitsemisskultuuriks väljend iseenesest on päris selline pikk, kus tõepoolest siis põim on nagu võimalikult mitte võimalikult jaotunud, vaid vaidlust, parajalt, peetakse silmas mingi suurema terviku ehk siis kogukonna või rahva heaolu ja, ja siis mõeldakse, et kuidas seda läbi võimustruktuuri kujundamise siis võimalikult hästi saavutada ja eeldabki siis seda, et mõnes mõttes tuleneb nagu loodusseadustest, et kui võim on koondunud ühe, kahe või mingisuguse väiksema seltskonna kätte, et siis on see vigade oht alati palju suurem. Et see on väga lihtne, lihtne seadus tegelikult kui loodusseadusi mainida, et siis rohkem avastatakse mingisuguseid seaduspärasid, mis loodus toimivad ja viimati lugesingi päris huvitavat artiklit parvedest ja karjadest, me teame, et on olemas siis linnuparved, loomakarjad, sipelgapesad mesilastarud, et mis, mis kõik toimivad väga hästi. Ta on mingi selge eesmärk, et toimida niimoodi taruna või sipelgapesa, ana edeneda järglasi, saada veto ja nii edasi ja et kuidas seda tehakse ja just nagu vaatajatena kari puude ehk siis Põhja-Ameerika põhjapõtrade nii-öelda uurimisel on tulnud välja aga huvitav vaid asjaolusid nimelt see, et no näiteks kui hunt ründab põhjapõdrakarjad, kariku karjad, kuidas nad käituvad, et tundub, sellise kaootilise na alguses tegelikult igalt poolt lennukilt vaadates on see noh, väga korrapärane ja, ja selline mustriline käitumine, kus igaüks teeb nii, et tegelikult karjalans kõige paremad, näiteks tekitatakse selline kaos hundi jaoks, et ta hakkab ühte taga, sest eestis kolmandat iga selle vahetusega kaotab tegelikult šansse kedagi üldse kinni püüda. Aga see tähendab, et iga kari puu siis noh, mingil moel käitub, karja hoidis. Ja siis uuriti, edasi jõuti sellise väga huvitava tulemuseni, et need loomad mitte imiteeriv 11 seal peas, noh, mis võib tunduda alguses, et kõik pööravad ühes suunas ja panevad jooksul või midagi sellist, vaid karja fenomen põhineb hoopis sellele, et iga loom on täiesti sõltumatu oma otsustes. Loomulikult on mingid harjunud mustreid ja kõik see aga aga, aga et et iga loom on sõltumatu oma otsustes ja hinnates olukorda, siis ja mõeldes ka karjale tõenäoliselt mingil moel ma ei tea, kuidas või noh, see ei pruugigi olla nii üleloomulik teeb otsuseid sõltumatu rattalt, aga et see kõik kokku kumuleerub noh, parimaks võimalikuks käitumiseks ja noh, et see oli väga huvitav avastus, tegelikult. Ma olen kuulnud raamatutest, kus kirjutatakse, et paljud loodusskulptuurid olid tegelikult väga loodust raiskavad ja hävitavad, kuna lihtsalt kogukonnad olid väikesed, et seetõttu see ilmnenud nii ja tehnoloogiaid ei olnud, mis võimendanuks, seda, et ilm on igatahes troofiliselt ka kaasajal. Et see on võib-olla natukene müüt, et looduskogukonnad loodusrahvad on hirmus ökoloogilised kõik olnud. Kas see vastab kuidagi tööle? Noh, see vajaks ütleme, sellist suremat uurimistööd, et niimoodi üldistada, aga noh, kindlasti on näiteid siit ja sealt, aga noh, muidugi mõnes mõttes see algab pigem suhtumise küsimus, et kuna loodusrahvastele ei olnud lihtsalt võimalik loodust nagu tohutult raisata, hävitada, et siis isegi kui nad olid täiesti noh, mõned neist meie tarbijaühiskonna äärmuse mentaliteediga et tapsid piisonilõikest keele välja ja, ja siis nii edasi, aga, aga see on väga vähetõenäone, sellepärast et piisoni tapmiseks kulus väga palju tööd ja vaeva. Et mõnede puhul see võis nii olla ja et neid näiteid noh, mõned siis, kes tahavad nagu oma sellist väidet tõestada, et nad olid raiskama tekstis noh nagu selgelt võimendatud üle piisonid näiteks aeti üle kalju olla indiaanlaste poolt, et aga noh, siis kasvatatud oli vist ikkagi enamuses ära, nii et pigem see on suhtumise küsimus, et, et kuidas loodust vaadati ja noh, mõned näited, mida ma tean, mis kirjanduse järgi, et viitavad siiski ka vastupidisele, et ma ei pea silmas sellist lihtsat looduse austamist, mis tegelikult ongi võib-olla kõige alusega arusaamist oma kohast, aga näiteks irokeesid kellel on siis väga huvitav see päderatsioon juba mingi umbes 700 800 kui valget tulid ja hakkasid seal karusnahakaubandust edendama ja samas tulid oma tehnoloogiatega eelkõige prantslased, inglased, hispaanlased ehk siis tulirelvade ja muu sellisega, noh, vähemalt kirjanduse põhjal siis need irokeesid tegid üpris nagu teadliku otsuse, et mis puudutab siis koprajaht, koprakaubandust ühest küljest nad said väga hästi aru kütivad üle siis kobrast noh, võrreldes endiste aegadega tõsiselt, et nad teadvustasid, et neil on vaja tulirelvi, et et üldse nagu endaks jääda. Noh, see oli nende otsus, nende valik, nende arusaam asjadest ja, ja noh, et kui selline nagu teadlik otsus tehakse, siis on igal juhul ma väidan, et parem kui suvaline raiskas Minu küsimuse tagamõte oligi selles, et leida õigustust sellele, et mingil määral on olemas siiski roheline kogukondlik, valitsus, skulptuur. Ma olengi nagu selle kogukonna värviks valinud sellise sinakasrohelise olemuslikult jah, kogukond püüab, püüdleb harmoonia poole. Et, et see on nagu kõige olulisem, nii harmoonia kõigepealt inimeses endas, et et selleks, et kogukond suudaks toime tulla, peab ta kõigepealt lahendama konflikti iseendas seejärel konflikti, eks ole, oma kaasinimestega ja seejärel, eks ole, konflikti, eks ole, ümbritseva keskkonnaga. Aga samas muidugi noh, kui me vaatame nii-öelda inimkonna ajalugu kasvõi ütleme seda tsiviliseeritud ajalugu, kus 1000 aastat siis tegelikult olukorrad on ääretult muutlikud olnud, ütleme, kogukonnad on elanud ka väga erinevates klimaatilistes oludes, et ütleme meile võib-olla rohkem tuntum, eks ole, niisugune elu metsas. Et siis tegelikult, et noh, väga paljude kogukondade jaoks on tegelikult see kohutavalt ahistav elada metsas, eks ole, kus sa ei näe silmapiiri, eks ole, kus seal kogu aeg on ümberringi, eks ole, roheline müür ja sa ei saa kuhugi liikuda, eks ole, see ahistab, et siin noh, Juhan Liivi, kui seda metsa ees ei oleks, oleme metsarahvas ja ometigi ütleme metslane halva maiguga sõna. Aga samas on palju rahvaid, kes on püüdnud iga hinna eest vabaneda metsast ja noh, selle tõttu, eks ole teda hävitada, põletada eska põlluks, eks ole, kõigepealt et toimetulekuks, kui juba nagu põllukultuuriga on, et see on nagu ühelt poolt teiselt poolt, eks ole, jälle paradoks, on see, et ükskõik milline kogukondadest või ka nendest valitses kultuurides, kui ta on edukas, siis ta kasvab liiga suureks, ta hävitab oma keskkonna, tekib teistpidi kriis. Nii et, et see ongi see, et, et võiks öelda, et, et see niuke lõputu ringkäik, lõputu otsing selle nii-öelda eks ole, sobiva suhte leidmiseks, et kui sa oled liiga edukas, siis sa hävitad oma keskkonna. Kui sa, eks ole, ei suuda olla edukas, siis hävitab keskkond sinu noh, võiks öelda, et teatud mõttes niuke olelus Võtaks momendiks rahvastikuplahvatuse mul arusaam tekkinud, et on olnud kogukondi, kes on elanud kümneid tuhandeid aastaid ühes samas paigas ja on suutnud reguleerida seda oma arvukust. Kohati võib olla väga drastilist meetmetega, küll aga aga see ei ole hakanud kuidagi kahjustama neid, on see nii? No selliseid näiteid on, on omajagu ja kes veel elus on selles mõttes, et traditsiooniliselt elavad Kalahari kõrbes siis Lõuna-Aafrikas Bush, ma neid noh, ilmselt mitmeid trahvaid siin Amazonases ja nii edasi, et need meetmed on tõesti nagu Nemad olnud. Võib-olla ka on noh, võib öelda, et siis nagu targemad, nutikamad rahastel on ka siis targemad meetmed ei sünni lihtsalt nii palju lapsi ja pereplaneerimine väga hästi korraldatud näiteks Pusmonitel laste vahe kusagil vist neli-viis aastat ja, ja siis eelmist last kantakse nimetataks ja kogu selle aja ja neid ei sünnigi niimoodi üleliia fenomen, et noh, mis tegelikult ka siin Eestis 100 aastat tagasi valitses, et korralikus peres oli 12 last tulebki kusagilt mujalt ja, ja noh, et ma ei olegi sellest päris hästi täpselt aru saanud, aga noh, ilmselt just mingist turvatunde puudusest ja et mida siis nagu lastega kompenseeritud midagi sellist igal juhul, noh see ei ole, ma julgen väita, et see ei ole päris normaalne fenomen, et kuigi noh, ma mingit pidi mõistan neid inimesi. Praegu on isegi kooliõpikus sees, miks loodus rahvat sünnitatud tõesti nelja-viie aasta tagant, et esiteks see elu on füüsiliselt küllalt koormusrikas, teiseks toit võib-olla kohati on noh, mitte alati nii terviklik ja kolmandaks, et nad nimetavad kogu aeg, et see hoiab ära selle viljastamise, aga Paul väitis, et need kogukond nagu algab sisemisest harmoonias, kas siis võib väita, et kui vaadata nüüd vanu traditsionaalse kogukond, et et seal on siis tegemist harmoonilist inimestega, sest samas, Paul, sa kirjutad, et kogukond on äärmiselt konservatiivne, seal loovus ei ole nagu eriti au sees asi ja kõik on nagu tavadest ja traditsioonidest kinni. Kas see ongi üks osa harmoonia säilitamisest, igasugune muutus tekitab ohu tekitab nii-öelda tundmatuid arenguid, mis võib lõhkuda harmoonia, mis on siis mingi selline teatud kinnises tsüklis harmoonia. No ütleme, et võib-olla ühe hea näitena võiks tuua, et Aristotelese füüsika, mis oli nagu tüüpiline sellele mõtlemisele, et teaduse ülesandeks on uurida loomulikke protsesse. Et raske asi kukub ülevalt alla, see on loomulik liikumine, teatud kerged asjad tõusevad õhk üles, eks ole, nagu aur ja suits, eks ole ja siis on, ütleme veel teatud loomulik asi, et teatud asjad nagu tiirlevad ümber maa, eks ole, teatud planeedid, eks ole, mis ei liigu ei edasi ega tagasi. Aga raske asja ülestõstmine on ebaloomulik liikumine, järelikult see ei ole teaduse uurimisobjektsesse lõhkub harmooniat ja selle tõttu ühesõnaga näiteks selline kaasaegne, mehhaaniline, ütleme, tsivilisatsioon ei saanud kõikide tol ajal, sellepärast et see oli noh, teatud mõttes mõttebarjääriga piiratud, sellepärast et ei saanud, eks ole tegeleda ebaloomulike asjadega, mis lõhuvad loodus, armun. No siin tekib mõte, et inimesed elasid lihtsalt siis selles mõttes voolasid loodusega kaasa nagu loodus toimiseni, nemad toimisid ja mitte vastupidi, aga nüüd teisalt kui me nüüd oma arengus oleme välja läinud kogukondadest, nagu sa siin kirjeldasid, kus tekkisid sellised loovad isikud, kes tahtsid midagi uut luua ja kuidagi ennast uuel viisil teostada, kui eks ole. Ja see viis siis omakorda nende kahe ülejäänud valitsemiskultuurini. Miks sa arvad, et kogu see tsükkel lõpuks jõuab jälle kogukonna juurde välja? Mis kogukond see siis selline on? Mõtle loogiliselt, et kui kogukond satub tõsisesse hätta, noh, ükskõik, kas see on looduslikud kataglismid või ise meie endi poolt, eks ole esile kutsutud hädad ja sõjad, kui inimesi jääb väheks siis ja ütleme, et toimetulekuks vahendeid reaalselt siis pole enam võimalust kedagi üleval pidada, eks ole, kes õilmitseks teiste peale, eks ole, ja nii öeldaks selle juhiks ja ei teeks midagi. Paratamatult, eks selle kõik peavad uuesti seljad kokku panema, eks ole, koos ühiselt, eks ole, võitlema, eks ole, oma toimetuleku eest. Seda juhtimist, seda teiste kulul elamist saab siiski üpris suurte äärmuste, nii et kui noh, tuua näiteks praegu noh, Põhja-Korea või 10 läinud, aga noh, vähemalt arusaamise järgi noh, et ilmselt on, seal on ju üks suur juht ja siis võib-olla veel mingi salategelast ja siis võib-olla 10 või mõnekümne 1000-ni armee ja siis noh, see ongi kõike siis mingid miljonid inimesed toidavad neid nii et, et see on võimalik ikkagi ka sinna äärmusesse viia. Nõukogude liidus oli siis ka ja nagu suhteliselt äärmuse lähedal Tähendab paradoks ongi see, et tegelikult nõukogude liitu me oleme kogu aeg pidanud selliseks kollektivistlikuks kommunistlikuks riigiks. Jah, see on väga osav silmamoonutus. Aga tegelikult ei tahtnud äärmuslikult noh, tegelikult Venemaa on olnud läbi aegade üks ülimalt tellitaristlik riik, eks ole, ütleme, et mis on erinevus, eks ole, et et elitalistlikus kogukonnas kogukond ei mõtle, vaid ta loovutab oma mõtlemisvõime eliidile ja järgib teda pimesi. Ja, ja seal ei ole ka sellist noh, nii-öelda kogukonnasisest, eks ole, koostööd vaidleks orienteerutakse ainult juhile, et mida juht ütleb, mida täidab vot see on nagu tüüpiline, eks ole, ka Nõukogude liidule, eks ole, kui kogukondlikule kultuurile on, eks ole, et kõik arutavad, kõik mõtlevad ja otsus langetatakse Stahlis konsensuse alusel on nagu oma võim jah, et igaühe arvamust vähemalt küsitakse, arvestatakse siis Nõukogude liidus ei arvestatud rahva või ka sealsamas selle koreas ei arvestatud mitte kellelegi arvamust, vaid ainult liider otsustas ehk tüüpiline litarism, aga mis oli uskumatult oskuslikult tegelikult mängitud siis nii-öelda kollektivismi nime all. Et. Et need kaks naga ühendati väga kavalalt kuidagi marks, järelikult siis eksis, kui arvas, et, et Venemaa on seetõttu esimene maa, just et seal on väga tugev kogukonda, väga traditsionaalne kogukond, et seal oleks võimalik minna kommunismi üle kõige kergema vaevaga. Aga ta ei arvestanud võib-olla, et see kogukond on orienteeritud nii autoritaalsusele. Noh, ilmselt David Vseviov võib, sellest on ju siin tund rääkida, aga mõned killud, mida ma olen nagu aru saanud, et tegelikult Tsaari-Venemaal olid need kogukonnad mõnevõrra isegi tugevamad, et võib-olla mitte kusagil sügaval siis Venemaale, et kus olid lihtsalt talupoegade küll tugevad kogukonnad, aga noh, ikkagi väga mõisnike otsese võimu alla, aga noh, näiteks kalurite tellid, et see artelli mõiste vist vist tuleb ka Venemaalt, kes toimisid konkreetselt ühistes huvides paadid, võrgud nii edasi ja nii edasi ühine saaki ja noh, midagi nad sealt loovutasid siis mõnele ülemusele, aga, aga samas mingis osas nad said ikkagi ise otsustada ja noh, et see kultuur tegelikult põgenes ja, ja noh, et kui oli siis peale revolutsiooni see uus majanduspoliitikat, et siis tegelikult noh, mõnel pool vähemalt see sai nagu veel hoogu sisse, nii et, et noh, tegelikult see sealt oleks võib-olla hakanud isegi midagi tulema. Aga noh, siis keerata nii nagu täiesti teisele poole kraavi ära ja oligi kõik. Roheline saade. Noh, hea näide sellest, milline riik võib tekkida tugevate kogukondade vabade talupoegade kogukondade põhjal on ilmselt siis Šveits kus siis pole kunagi pärisorjust olnud. Tänu sellele mägestikus ja nendele loodustingimustele Jah ja Šveits on tõesti nagu mõnes mõttes selline musternäide just just nimelt ka mustrina, et, et kuidas, kuidas asi areneb noh, just nimelt see, et šveitsi noh, tegelikult ei ole kunagi vallutatud, või kui, siis noh, on sellised pedon naad Šveitsi siis need kogukonnad midagi annavad kellelegi, aga noh, tegelikult ikka otsustavad ise asju on säilitanud oma õigussüsteemi. Selles valguses muutub tegelikult üha selgemaks, et see eestiolek võõrvallutajate all, et noh, see kõlab nagu natuke pateetiliselt, aga aga ikkagi, et, et see on mingi 700 800 700 aastat ütlemisse, et see ei teinud midagi muud või noh, tegi palju asju, aga, aga, aga lihtsalt sõna otseses mõttes pidurdas noh, sellist evolutsioonilist arengut, mida me näeme Šveitsis, mis on toimunud ja et selle vahet tagasitegemiseks ei kulu ilmselt mitte 700 aastat, aga selleks kulub aega ja see on võib-olla 50, võib olla 100 aastat ja selles kontekstis tegelikult noh, minule isiklikult olulisemana tundubki see iseseisvus, et, et see on noh nagu üks eeldus, et üldse evolutsioon saaks toimida, et keegi otseselt ikkagi ei määra. Me võime küll öelda, et Rootsi pangad ja Brüssel otsustavad, aga noh, päris nii see ei ole. Lisaks võib-olla kaasaegne nii-öelda kogukondlik liikumine on tegelikult võib-olla selline ühistuline liikumine ja kui vaadata, kuidas ta tekkis, tekkis tegelikult see ühistuline liikumine tekkis 19. sajandil ja siin on nagu huvitavad erinevused, et noh, näiteks kui Inglismaal tekkis selline tarbijate ühistute liikumine siis Taani oli see, kus teenikis selline tootjate põllumajandustootjate ühistu liikumine ja tegelikult Taani on paradoks, et see on nii Aldaksele lage liivane, küsi maa, kus ei ole mingisuguseid haarasid, kus inimesed peaksid elama ülimas, vaesuses ja ometi tähendab, ta on maailmarikkam ja miks ta on üks maailma rikkamaid, eks ole, kõik teavad Taani Taani võid Taani mune ehk tähendab otse sama kogukond suutis organiseeruda ühistegevuses hakata tootma tohututes kogustes, tagades kvaliteedi, tagades püsivad tarned varustades tegelikult Inglismaad. Ja tänu sellele on nad olid on ja noh, ilmselt ka vist jäävad rikkaks vaatamata oma nii-öelda liivasele, vaesele siledale pinnasele. Noh, Eesti oli ka ju natukest aega õitses tänu suurtele keskühistustele, mida siis riik toetas ja mida ta ärgitas ja asutas, võib-olla Pätsi ajal need ühistud tekkisid, eks ole, majandusliku viletsuse sunnil Jah, vot see ongi nagu paradoks. Helle, et kuidas, nagu inimesed saavad iseenesest aidata, et kas on vaja suurt karistust sellist juhti, kes tuleb ja aitab selle rumala rahva nii-öelda õnnele. Aga kui te vaatate ajaloos, siis see lõpeb alati nii-öelda, eks ole, häda ja kurjusega, sellepärast et noh, kui see ka suur, ütleme, heade mõtetega juht sureb, eks ole, siis haarav, tegelikult kurjad võimuahned inimesed selle võimu või pöördub seesama asi sellepärast, et kedagi ei saa vägisi viia õnnele. Igaüks peab ise iseendast selle avastama, et ise seal ämbrites kolistama ja siis leidma, et noh, mõni leiab, mõni ei leiagi, mõni käibki ainult ühest ämbrist teise. Mingi juttu olnud, et kui vahepeal nüüd see heaolu nii-öelda suurenes, siis siis ka ühistu liikumine nagu ei kasvanud või ta olin mingit teatud tasemel. Ja nüüd alles seoses majandusliku globaliseerumise, kus uuesti kihistumine teravneb. Neoliberalism tungib peale ühistu liikmena uuesti, elavneb. Ma just käisin raamatukogus ja tudeeri siin nädal aega nii-öelda, eks ole, sellist ühistualast kirjandust leidsin uskumatult head kirjeldustest 30.-test aastatest ja kui seda nüüd lugeda ja siis hakkad nagu aru saama, et tegelikult on paradoks et näiteks nii-öelda turumajandusliberaalne turumajandus töötab inimlikus suunas alles siis, kui seal on ka ühisühistegevus sees, sellepärast et kui seal on lihtsalt nii-öelda, eks ole, tavaline kapitali huvi, siis kapitali huvi on suurendada kasumit ja kapitaliomanikud leiavad alati omavahel kokkulepe, mida me näiteks näeme ka meie tänasest pangandusest, eks ole, et kus Eesti pangandus toodab tohutuid kasumeid, samal ajal kui Rootsi pangandus millegipärast ei tooda ja miks ei tooda. Aga põhjus on väga lihtne, et vot seesama see ühistu liikumine, eks ole, kogu tema ideoloogia et tegeleda ühiselt kõigi kasuks, taotlemata nii-öelda sellist maksimaalset kasumit reeglina on pandud nagu kombeks, et kaheksa protsenti ütleme, kasumit on nagu maksimum sellest tuleb ka veel osa nii-öelda, eks ole, suunata tegelikult siis nii-öelda noh, ühiskonna heaoluks, hariduseks kultuuriks. Ja selline ühistu liikumine on suutnud hinnad alla suruda ja vaat see on see, eks ole, see turgu korrastav nii-öelda jõud, eks ole, mis sunnib ka neid ka eraettevõtjaid, nii öeldakse, alandama hindu, mis on nagu hämmastav, et, et kui me tegelikult, eks ole, vaatame ajalugu või vaatame ka tänast massiteavet, siis kuskil sellest ei räägita, et seal nagu vaikitakse, maha trahvitakse, ärimeestest räägitakse eetilistest headest ärimeestest, aga see, et, et need ei olnud mitte päris tavalised ärimehed, vaid need olid nii-öelda see ühistuline liikumine sellest nagu ei räägi mitte keegi. Ja noh, mis ongi nagu Eesti tegelikult probleem, eks ole, et jah, me ei suuda neid pankasid korrale kutsuda, me ei suuda, eks ole, tegelikult konkurentsiamet, finantsinspektsioon ei suuda mitte midagi teha, ei suudagi midagi teha, sellepärast et objektiivselt neil ei ole midagi teha ka näiteks vot seesama Põhjamaades, eks ole, kus on väga tugevad need laenu-hoiuühistud nemad oma konkurentsiga ja madalama nii-öelda kasumitaotlusega tegelikult sunnivad ka nii-öelda, eks ole, need võib öelda, et ahned kapitalistid kutsuvad korrale ja sunnivad neid, eks ole, alandama hindu, tuletame meelde, et. Rahvaliidus ja USA-s maapiirkondades turg ongi nende käest panganduses, kindlustuses. Jah, ja 10 protsendi ulatuses, kui nad, mis ongi nagu huvitav, et tegelikult, et noh, sellest ei räägita, me ei näe, sellest tegutseb vaikselt ja kusjuures ka ideoloogiliselt on tegelikult ääretult huvitav, et kuhu nad kuuluvad, räägite, sotsialistid vihkavad ühistu liikumiste kapitalistid, vihkavad ühistu liikumist, sellepärast et ühistu liikumine ei tegele rikkuste ümberjagamisega. Ja see selle tõttu nad ei ole sotsialistide loomad ja ei ole ka kapitalistide loomad, seda takistab kasumi maksimeerimine just et on täiesti omaette ja sellesse vasak parempoolsesse skaalasse lihtsalt ei mahu. Noh, ma ütleks veel põhjapanevamalt, selles mõttes Eestis nagu ühistu liikumist ei olegi praegu on ja vaja ja muu koha pealt natukene Ta on, aga ütleme niiviisi, et valitsus ja valitsevad ringkonnad on teinud kõik, et vaikida, maha, mitte tagastada, rikkudes kõiki seadusi, mitte tagastades, tähendab sellele ühistu liikumisele tema vara. Paradoks, et tegelikult eks ole, et ETK VL, mis on, eks ole, see klassikaline, eks ole, Tarbijate kooperatiiv, tähendab, noh, ma pean ütlema, mina isegi ei ole seniajani aru saanud sellest, et misasi ta tegelikult ikkagi on kaupluste võrgustik, et nii nagu võiks olla, nõukogude ajal öeldi, et elan teiste kulul vabalt ja lõbusalt. No me olime Hiiumaal, seal oli Tarbijate kooperatiivi kauplus, aga et noh, kogu see ideoloogia on tegelikult ütleme, massiteabevahendid meile sellest ei räägi. Seadusandlikult on püütud elimineerida, et teda üldse, eks ole, et tekiks ka mingeid arenguvõimalusi, raha, eks ole, mis kuulus ühistudele ei tagastatud, kusjuures noh, ma ütlen, et veel kord, eks ole, et seesama ETK VL, eks ole, mis oli tegelikult ainuke organisatsioon, mis, eks ole, omas tohutuid varasid ennem, eks ole, nii-öelda nõukogude okupatsiooni kogu okupatsiooni ajal püsista ja peale okupatsiooni tegelikult ühesõnaga Talle ei tagastatud kõiki varasid ja tegelikult selle võiks öelda väärastunud juhid Partseldasid maha ka veel selle, eks ole, mis siin oli alles jäänud ja tegelikult ühesõnaga Anuleeritise liikumine. Võib-olla siis tuleks tasapisi katsuda uutel alustel neid ühistuid tegema hakata, et hoolimata takistustest, et nagu sa ütled, et ajalehte ajalehtedes ei räägita massimeedias ja nii edasi, et, et noh, et siis äkki peaks olema mingi ühistuline ajalehte. Niuksed need uued alused oleks võrreldes vanadega. Selles mõttes uued alused, alused on jah nagu üldiselt samad alati, aga ma mõtlen pigem seda, et mitte nagu vastandudes kõigele sellele, mis siin tehtud on ja mida proovitakse alla suruda ja, ja nii edasi otsides võimalusi, mis praegu on avanenud tänu siiski suuremale suhtlemisvabadusele läbi interneti noh, sellesama internetitehnilistele võimalustele, sele liikumisvabadusele käia Taanis, Rootsis, kus iganes põhimõtteliselt neid asju on kõige olulisem siiski annetada, noh siin me nüüd liigume küll, ütleme sellisest kogukonna teoorjelt võib-olla nagu inimesi juurde tagasi natuke aega saada üle noh, igaüks iseenda sees nendest hirmudest, et mis seostuvad siis sõnaga ühistu või kollektiivkolhoos kolhoos või noh, mis iganes, et täpselt, millest Paul rääkis. Noh, võib-olla see on üks hullemaid asju mitme teise väga hullu asja kõrval, mida see nõukogude võim tegi, aga inimeste füüsilise hävitamise ja piinamise ja kõige selle kõrval, mis ja selgelt silmaga nähtavat tegi ta seda, et et rikkus tõesti noh, ma ei tea, mingisugust süüa 10.-ks aastaks ära sõna kollektiiv, näiteks kollektiivne tegutsemine sellest hirmust nagu üle saada ja just nimelt nende näidete varal, mis, mis töötavad nende neid ümber sõnastades ümber mõtestades. Noh, võib-olla ka natuke siis noh, loodus selle viidates, et, et hakata nagu usaldama siis ikkagi seda ühistegutsemist ja selge see, et et igal sellisel algatusel, noh, alguses on ja hiljem ka mingisuguseid tagasilööke takistusi, aga, aga noh, mitte lasta siis noh, nii tohutult häirida sellest, et, et ma ise vähemalt prooviks Lisaks siia veel seda, et asja paradoks on see, et ühistegelikku liikumist ei saa organiseerida ülevalt suurte juhtide poolt, see soov peab tekkima, tähendab inimestest ja noh, ütleme kui me ajaloost vaatamist tavaliselt tekkiski nii-öelda suurte hädade perioodil, et ju siis meie elu ei ole piisavalt halb, et see tekiks. Aga mida meie saame aidata, eks seal oli, mida saab teha, eks ole, nii-öelda ka rohelise liikumise sees on see, et me saame toetada, eks ole, et kui meil on nagu, eks ole, oma esindajad riigikogus, eks ole, et siis noh, ütleme, et kuigi meil ei ole, eks valitsevat häält, aga me saame tõstatada. Me saame püüda teha ettepanekuid, eks selle parandada neid seadusi, mis võimaldaksid sellistel kogukondlikel ühistegelikel liikumistele nii-öelda, eks ole areneda ja muutuda suuremaks ja paremaks ja mis veel oluline on see, et tegelikult, et selles valitsuskultuuride teoorias võiks öelda, et vastanduvad ühistegelik liik, tagumine ja ümberjagav liikumine, et sotsiaaldemokraatia on see, eks ole, mis sobib ümber jagada. Täna aga teda ei huvita ei minevik ega tulevik, aga ühistegelik on see, et kes ei soovi midagi ümber jagada, vaid soovib rahulikult omaette, eks ole, nii-öelda püüda töötada parema elu poole, mis loomulikult ei saabu mitte täna ega homme. Sotsiaaldemokraate siis ma saan aru, ei ole huvitatud kapitali ühiskonna muutmisest kogukondlikuks ühiskonnaks, vaid selle sees ja selle piirides toimida. Aga kogukondlik ühiskond on juba midagi muud, kui sa nüüd ütlesid, et, et selleks on vaja nüüd katastroofikatastroofid. Kahtlemata tulevad. No ennustasin küll midagi, aga ma just tahtsin seda ja öelda, et, et siin on mitu korda läbi käinud, et ühistud sünnivad häda ja viletsuse katastroofi tulemusel, et see on nagu üks variant, et jällegi lihtsustatuna inimest paneb liikuma siis kaks asja, et et kas siis häda ja viletsus midagi pigistab kusagilt või siis et mingi võimalus, inspiratsioon või noh, ütleme nimed seda lihtsamalt ikkagi võimalusest, inimene näeb võimalusi. Äri paljuski ju põhineb sellel inglise keeles oportioni, see on ju, et see on väga selline levinud termin, et noh, nii-öelda ärimees näeb võimalust ja siis paneb oma raha sinna noh, näiteks tarkvaraarenduse ja siis saab miljarderiks samaga ühistu liikumisega. Praegu, kui meil ei ole noh, nii suurt häda ja viletsust, siis meil näeme ei tule neid võimalusi. Et näiteks ma pakun konkreetselt välja, et võiks mõelda näiteks transpordiühistule siin, Tallinnas või ka laiemalt teistes linnades, et, et noh väga paljudele inimestele ka kaasa arvatud minul hetkel on oma noh, kas isiklik või siis liisitud transpordivahend tegelikkuses kasutatakse seda tihtipeale ikkagi mitte just vähe, aga ütleme nii, et siin optimaalne kasutus üks suurem ja samad selle isikliku transpordivahendiga kaasneb väga palju just nimelt häda ja viletsust. Ehk tuleb noh, üks asi on raha, aga teine võib-olla isegi veelgi suuremat viletsust tihtipeale on, on selle hooldamine, kellele see meeldib siin eriasi, aga, aga üldiselt see võtab inimestelt ära väga palju sellist kasulikku aega. Ja, ja noh, Hannes ikkagi on levinud juba need nii-öelda autoühistud või need ei pruugi olla ainult auto näiteks auto ja jalgratas. Ongi oluline on see, et esmaseks eesmärgiks on inimesel jõuda mugavalt punktist A punkti B siis, kui ta seda soovib, enam-vähem ja kui me sealt poolt hakkame nagu tagasi tulema, et kus seda kõige paremini korraldada, et noh, siis autoühistu näiteks oleks üks hea variant. Et meil on ühiseid autod, noh, ütleme nii pigem vormiliselt, et on üks ühistus omab autosid, enne rendime sellelt neid autosid sama, näiteks mahetoiduga rendiks toita, aga aga tõsiselt korraldaks selle selle ostmist ja talunikud oleks ka näiteks seal võrgus. Lihtsalt rentija ei taotle siis ülikasumeid, selles on iva. Just et selle, selle ühistu eesmärk on võimaldada inimestele sedasama transporti, et nad saaksid oma vajalikud sõidud tehtud, et see on tunduvalt erinev auto müüa või praeguse sellise autorentija eesmärgist. Mul tuli selle peale meelde, et, et Eestis on Eesti rikaste hulgas ma kuulnud, et, et on nii-öelda need väike linnuke ühistud nii-öelda, mis on küll aktsiaseltsi mõiste taga, et, et see on, mis on täiesti konkreetselt nagu töötab, aga ühistu nagu idee on tegelikult see, et ühistu ise ei taotle üldse kasumit taga oma kulud ära, kulud, eks ole, ja tagab muidugi minimaalsuses jah, ma teatud investeeringuid siiski seesama kaheksa protsenti ongi vajalik, eks ole, tagada selle jätkusuutlik areng. Aga kasum tekib, eks ole, tähendab selle liikuma, et vastavalt sellele, et igaüks, kui palju ta tarbib, eks ole, selle ühistu, eks ole, teenust vastavalt sellele saab ta ka sellest rohkem või vähem kasu, eks ole, et noh, Tarbijate kooperatiivi, mida rohkem tahad, eks ole, seda rohkem saad sa siis nii-öelda neid, kas siis soodusoste või saad, eks ole siis seda odavamat kaupa, eks ole, tootmisühistus, eks ole, et mida rohkem ma müün näiteks piima, teravilja või mune, eks ole, selle ühistule, eks ole, seda rohkem ma saan, eks ole, ja kui ütleme, ettevõttes tekib ka erakorraliselt väga suur kasum, siis nii-öelda lihtsalt suurendatakse nii-öelda oma nii-öelda liikmete jaoks sisseostuhinda ja selle kaudu tekib meil see nii-öelda suurem kasum. Igalühel on üks aga samas eks ole, on välistatud nagu see, et, et keegi, kellel on, eks ole, kõik aktsiad, eks ole, võtab nüüd niiviisi pidevalt 60 miljonit või iga aasta 60 miljonit endal välja, ülejäänutel on hambad varnas. Ja nüüd on siiamaani mingi määruse seadus, mis lubab suuraktsionäride sundkorras väike aktsiad üles osta, kui tema käes on mingi 85 protsenti aktsiatest. Juba siin on kohtuprotsessid, käivad siiamaani et selline seadusandlus lausa seal tüüpiliselt tellitaristlik jäendumus. Toomas juba vihjasin positiivsele vabadusele, et me ei oota ära, kuni need katastroofid tulevad, mida siin teadlased ennustavad, ma ei tea, noh, 2020. aasta paiku ja nii edasi mitmed kollektiivid, vaided, et meil on tekkinud sellised vajadused, selline uus ideoloogia, selline uus inspiratsioon ja Paul andis mulle siin lugeda ühte materjali, kus ta käskis just lugeda seda kohta, kuidas siis ülemöödunud sajandil või natuke hiljem sellised kommuunid või ei pidanud vastu aastat, siis nad lagunesid lihtsalt laiali. Ja vot minu jaoks on nüüd selline vana, mitte ühistuvaid vana kogukond ja see, millele Toomas vihjab, on nagu nüüd uuskogukondlik liikumine, millel on oma oma teistsugune ideoloogiat, inimeste vajadused on kasvanud, nende küpsus on kasvanud. Vaatame kaasaja uuskogukondi, mis on eksisteerinud juba aastakümneid väga viljakalt ja võimsalt, siis seal on, millest eeskuju võtta. Räägiks nüüd natukene nendest mitte traditsionaalsetest, vaid uutest kogukondadest, mis on nagu perspektiiv, mis on see ideoloogia või mis on see, mis neid inspireerib, nagu ärimeest inspireerib, uus äriplaan? Inspiratsiooniks võidki olla näiteks see, et et kuidas leida selline mudel, et hästi kogukonnana koos elada natukene siiski nende katastroofide juurde korraks tulla, et et tegelikult noh, on põhimõtteliselt kaks-kaks-kolm asja, et seesama kliimamuutus, mis on tegelik ja energia tipp-ühesõnaga, et energia kättesaadavus tõenäoliselt väheneb, mis, mis hetkel läheb väga selles suunas. Ja kolmandaks, sõna otseses mõttes, et mida Rooma Klubi ennustus siis juba mingi 35 aastat tagasi umbes et et maakeral on piirid ees, et kuigi see on väga banaalne, et ometi on seda väga raske nagu omaks võtta sellises kasvufilosoofias ja need piirid hakkavad praegu ette tulema, et seda me näeme, noh nii energiahindades me näeme seda metalli hindade, siis me näeme seda siin tuumakütusehindadest, et sõna otseses mõttes, et mitte nad ei hakka otsa saama, aga nende kasvukõver jõuab nagu tippu kasutamiskõver ja samas nõudlus suureneb, et tekib kõverad, lähevad nagu lahti, tekib sinna hark siiski ta olnud, ütleme sellistele tundlikumatele inimestele või mõnikord, et võib-olla ka liiga tundlikele. Aga see on teada, et noh, aastakümneid ühest küljest selles valguses teisest küljest just nimelt inspireerituna ja mõttest, et teha testlaadne kogukond, mis siis, või ühiskonnamudel, mis vastaks nendele uutele vajadustele täpsemalt uutele arusaamadele maakera piiridest ja ametivajadusest nende piiride sees elada. Et ongi neid katseid hakatud tegema ja, aga kuna, kuna noh, seitsmekümnendad kaheksakümnendad olid ikkagi väga võimsalt sellised kasvuaastad. Kui jälgida siin mingit nafta oletust või populatsiooni inimeste arvu suurenemist, tohutu kasv igal pool, siis nad olidki ikkagi üpris marginaalsed ja, ja see omakorda nagu tähendas seda, et, et nad ellu jääksid ja need, mis on ka ellu jäänud, tõestavad seda, et neil pidi olema noh, väga võimas, selline vaimne impulss. Et noh, niisama lihtsalt noh, et teeks midagi kuidagi, et noh, muude asjade kõrvalt, et siin Tallinna linnas või noh, ütleme Torino linnas v Londonis, et, et noh, see noh, see lihtsalt ei töötanud ja, ja need impulsid olid väga erinevad, et neid võib ka kutsuda mingiteks nägemusteks, aga mõningatel juhtudel ka sellised maalähedasemad, et noh, tõesti proovitakse teha sinna ökoküla või kogukond, mis, mis, mille jalajälg siis on väga palju väiksem sellisest riigi keskmisest. Aga aga noh, et need vaimsed impulsid on siis jah, siis on teada, et pindorni kogukond Šotimaal lihtsalt inimest hakkasid hil parkimisplatsil pihta ja need ongi koogila valmis ja siis sel suvel külastatud siis Damon huri föderatsioon lausa Põhja-Itaalias, et mis siis algas 70.-te lõpus ja ka ühe mehe või sellise väiksema grupi noh, väga tugevast nägemusest. Ja nemad väljendasid seda sel moel, et hakkasid mäe siis templeid rajama ja noh, need on praeguseks ütleme selline kaheksas, üheksas, 10. maailmaime, mis on, noh, tegelikult tehtud siin meie ajal templid on selle asja nagu alus, aga tegelikult seal maa peal on see asi väga võimas nii-öelda ökoloogiliselt igatpidi, et praeguseks 600 liikmeline föderatsioon pluss 400 inimest, kes siis elavad noh, sealkandis ja on selle asjaga seotud. Ja neil on oma noh, nagu põhiseaduse liikmelisus ja nii edasi ja noh, lisaks sellele, et nad kasvatavad seal palju asju ise ja eksperimenteerinud seal mahepõllundusega ja nii edasi, et, et nad proovivad ka tegelikult noh, lähenevad maailmale täiesti teaduslikult aga aktiivselt, et noh, proovides nagu taimedest paremini aru saada seal erinevate meetoditega, nii aparaatidega kui ka ilma, et, et kuidas taimed koos inimestega paremini saaki annaksid neile ja neil on oma raha ja näiteks täiesti legaalne raha krediit, et mis võrdub ühe euroga ja pangaautomaadid võid neid vahel ja elektriautod ja noh, ühesõnaga siis noh, ilusti on kõik maalitud jah, et noh, nagu ühest küljest see on selline fänn inglise keeles ehk ehk nagu asi käib siis õhinaga ja teisest küljest noh, nagu väga-väga tõsine, sügav töö, et noh, see on kindlasti üks üks väga tugev modelliks ja teine veel, et ma arvangi, et need asjad, mis on nagu siis väga tugeva vaimse impulsiga alguse saanud, et need noh, mõnes mõttes joonistavad ette neid võimalikke arenguteid. Ja ja noh, et varsti aga kusjuures sealtsamast tava noorist nagu ongi tulnud, et ka seadusandlik algatus Euroopa tasemel, et selline ökokogukonnavorm oma eripäradega seadustada ja, ja et, et mõne aja pärast me loodetavasti näemegi, et mitte, et ei hakata. Ta noh, võitlema siis niivõrd seda röövkapitalistide, aktsiaseltsi äriühingute vastmaid luuakse seda tüüpi kogukondi nii-öelda teerajajate mustreid aluseks võttes, aga neid edasi arendades seal on nagu selline loominguline poolne Roosa riigi toel seadused võivad vahel, kus on seadustatud, siis kuidagi? Jah, võib öelda, et Euroopa liit on väga suur võimalus, et noh, näiteks looduskaitses ja keskkonnas, et ma julgen küll väita, et ilma Euroopa liiduta, me ei oleks nii kaugele, et samamoodi võib selles kogukonnanduses euro tasemel tulla selline sobiv vorm, kuhu me saame hakata siis oma asju tegema. Selle uus kogukonna või nüüd selle trendika sõna ökoküla puhul me ilmselt ei saa rääkida sellest vanast puudusest, puudub loovus ja kõik on konservatiivne, vaid pigem vastupidi, et, et see on nüüd ohus. Tundub, et on eriti kõrge nii tehnoloogiline, spirituaalne, kunstiline omaloominguline milline tahes. Jah jah, loo, sest tundub küll, võib-olla on ka, see on muidugi selline karm loodusseadused, need Xiale loovad olnud väljas surnud. Aga mul tekib paralleel ettevõtluse sky ju kaasaja nähtus on see kat loovad inimesed koonduvad mingitesse teatud, räägime silikon vollist või ütleme, et Soome on nüüd räniorg hoopiski ja mis tõmbab ligi loovaid inimesi, tähendab tehnoloogia alal näiteks ja kindlasti see seesama nähtus siis ilmneda ilmnebki hoopis terviklikuma vaimsemal kujul, kui lihtsalt et äri teha ja suurt raha kokku lükata, eks ole, intellektuaalse kapitaliga mõõdeta 500, juba kogukondlikus sängi. Tundub, et need perspektiivid on, on väga roosilised ja vaimustavad. Nojah, ütleme selle klausliga, et, et ütleme, need ei sünni iseenesest, vaid noh, igaüks, kes seda mõistab ja sellest inspireeritud on, peaks ka liigutama siis selles suunas No õnneks ka Eestis selliseid inimesi on, vähemalt mina olen kohanud veel teisigi peale sinu toomas kindlasti. Ma ütleks, et minu poolest võib-olla kõige suurem küsimus ongi, et eestlased, kes on siiski, ütleme nüüd üheksakümnendatel aastatel demonstreerinud äärmuslikku individualismi, kuidas kuidas me jõuaksime tagasi ka sellele, et me hakkaks uuesti nii öelda austama oma kaaskodanike, oleksime valmis koos nendega tegutsema, mõtlema, ühiselt otsustama, mitte peale suruma ainult oma tahet. Et, et see on nagu see võib-olla kõige suurem võtmeküsimusi ja mis on tegelikult paradoks. Kogukondlikus elus tegelikult tuleb just nimelt see rohujuure tasandilt, et igaüks ise me tahame teha, eks ole, ja, ja kui inimesed tahavad, siis see on see jõud, eks ole, mida ei suuda ka murda ei ükski Euroopa direktiiv ega ükski kapitalist, sellepärast et turg määrab selle, mis lõppkokkuvõttes tegelikult juhtub. Ja turg on needsamad, eks ole, need lihtsad inimesed, kes ostavad ja kelle käes on tegelikult absoluutne võim ainult enamasti tehakse kõik, et nad aru saaksid, et see võim on nende käes. Sai omas raamatus ka rõhutatud korduvalt haridust ja, ja see ei ole mitte ainult kooliharidus, ülikooliharidus, see on uued algatused, hariduspõllul, need on kursused, seminarid, workshop id ja nii edasi. No vaat siin hariduses on veel üks oluline nii-öelda vahe, et kas haridus keskendub faktidele, et sa teaksid hästi palju fakte, eks ole, et sul niiviisi televisioonis korraldatakse viktoriin, et kas sa tead neid fakte, aga jumala eest ära mõtle ära seosta neid fakte ja just ütleme selline turumajanduslik individualism, eks ole, kui ka ütleme selline ühistegelik kogukond baseerub sellel jälle vastupidisel mõtlemisvõimele. Et, et ühesõnaga, kuidas arendada, et inimene, eks ole, noh, võib-olla just nimelt läbi iseenda, eks ole, avastaks selle maailma avastaks, need seadusparaadi oskaks seda kasutada. Loomulikult, eks ole, tänapäeva ühiskonnas, kus me tegelikult peaksime tohutul hulgal fakte teadma, et sa oskaksid leida, kustkohast need faktid üles leida, kuskohast leida see informatsioon, selles mõttes näiteks fantastiline samm, on see Vikipeedia saavad, eks ole, interneti esitad küsimuse ja sa saad täiesti adekvaatse vastuse. Võib-olla küll mitte selles keeles, võib-olla mõnes teises keeles, aga tähendab, seal on kõik olemas ja saad ise täiendada ja sul ei ole vaja seda pähe taguda, eks ole, aga et sa oskad, eks ole, nii-öelda kasutades oskad reageerida, eks ole, ja oskad arvestada teiste inimestega No kujutame ette sellist miljonimängu, kus auhinnatakse just seda loovust ja Visoneerimise oskust ja sünergiat, aga mitte faktiteadmist. Need kaks asja muidugi ei taha hästi kokku sobida. Oleks hea mõte, et võitja selgub näiteks SMS-hääletusel. Jah. No tore, meie võitjad on juba selgunud, aeg on läbi, suur tänu teile, ma arvan, me kõik sellest võitsime, aga meie kuulajad jälle kuulmiseni. Roheline saade. Te kuulsite jutuajamist sarjast roheline saade. Stuudios olid Paul Tammert, Toomas Trapido ja sarja autor Peeter Liiv. Saate toimetas Marge-Ly Rookäär.