Energilised herid Einar Lundi teoses suur Hiina müür juhatavad sisse tänase portreesaated dirigendiga, kes on tuntud muusikalise maailmaränduri na ikka rõõmus ja energiast pakatav. Selles loos juhatab ta Tampere filharmoonia orkestrit. Mul on suur rõõm tervitada klassikaraadio stuudios maestro Eri Klassi. Tere tulemast. Vestleme teiega täna teie olulise elutähise 70. sünnipäeva künnisel. Teil on olnud väga huvitav, tav ja rikas elu, mida olete ka varem meie kuulajad, aga jaganud koos Ivalo Randalu ka 10 aastat tagasi oli teil lausa maraton, sari avatud oopus? Need jutud on ka raamatukaante vahele jõudnud ja seega kõigile kättesaadavad. Meie käsutuses on aga täna alla tunni aega ja püüame selle aja jooksul, keda te ei elu olulistest asjadest. Tänase seisuga. Kes te olete, Eri Klas, kevadel 2009 Tallinna filharmoonia kunstiline juht, kes veel. Moskva Novaja Opera peadirigent siis kõikvõimalikke külalisesinemisi ümber maakera, pluss kõikvõimalikke kursuseid ja õpetamisi ja külalisesinejad, nagu ma juba ütlesin ja päris palju ühiskondlikke kohustusi. Millesi püüan neid ka täita, sest et neid on päris palju. Hakkame siit põhilistest asjadest rääkima. Tallinna filharmoonia seostab meie kuulaja Tallinna kammerorkestri Estonian Dream Big bändi Birgitta festivali. Need on tegelikult koos teie põhilised suundumused armastused muusikas, orkester, teater, Chess. Jah, see on küll tõsi, et öelda, kui mind sellele kohale kutsuti ja kalt tollane linnapea, kes ka praegu võistlusele toolil Savisaar küsis, kas mul on mingisuguseid unistusi, mõtteid, kui ma tulen Tallinna filharmoonia kunstiliseks juhiks, ma ütlesin, tead, tõtt-öelda on mul tükk aega mõlkunud meeles see, et ma olen käinud kõikvõimalikel ooperi- ja klassikalise muusika kergema muusikafestivalidel olnud umbes kaheksa või üheksa korda lugeda Savolinnafestival. Ja kui ma hakkasin mõtlema selle peale, et Savonlinna on üks väike Soome linn. Muidugi see on see suur Olavilinna või vallaga kindlus, mis on muinsuskaitse all ja teisteks ajalooline ehitis. Kuid kui selle kindluse õue peal hakati korraldama tükk aega tagasi saaline ooperifestivale selle algataja Aino akte, miks Soome lauljatar ja see on saanud tänaseks päevaks suureks rahvusvaheliseks kultuurisündmuseks? Mul on hea meel ka selle üle, et kuigi ma käisin seal juba tükk tükk aega tagasi esimest korda oli mul siiski nii palju mõjujõudu, et ma suhteliselt tollasele Savonlinna festivali direktriss bändi samolaisele panna. Kärbes, kõrvad, savaline festival võiks harjunud, aga selliseks, kus külas käia ka teised ooperiteatrit. Ja nii oligi Estonia teatri esimene kes võõrustas Saulina publikut ja umbes samasuguse, kui seda tee käis läbi ka Tampere TALO, mida just ehitati. Ja siis mul ei olnud veel isegi mõeldud seda, et ma kunagi hakkan saalina kõrval haka vil vedama ühte teist institutsiooni. Sest et mõned aastad hiljem Tampere orkester valis mind oma peadirigendiks. Ja siis tollane Tampere TALO esimene direktor Karl lööman ka temale ma panin selle kärbse kõrvad, kui Tampere täna saab valmis, siis peaks vaatama ka ümber, kes võiks seal külas käia ja nii kutsusime ennast sinna koos Estonia teatriga külla ja Tampere talu esimene külaline, ooperiteater oli ka Estonia. Nii et kui me räägime siin minu suhetes, siis nagu juba teist korda oma tulen ikka selle nii-öelda selle hälli juurde ehk Estonia teatri juurde, kes on olnud minu elus ikka kõige suurem ja kõige rohkem mulle andnud ja ma olen ka temal, on kõik andmed, mida ma oskan anda. Sest et Estoniaga seostub mul minu esimene muusikateatrielamus, kui ma peitsin ennast esimese rõdu ääre alla ära, sest ma esimene oopri, mida ma nägin Joneegin ja ema ütles, et seal lastakse üks mees maha ja et ma seda pauku kartsin kõige rohkem nendega. Ma vaatamisest nagu keeldusin otseselt pauk, pauk oli võrdlemisi nihuke tossikene. Kui nendest, kes paukus, äike, siis on minu elus olnud ka niisugune see, kui ma olin Rooso, oli peadirigent. Esimene koopermidema Rootsis juhasem oli Verdi ooper Maskiball ja traditsioonide järgi maski põlisrahvas kaks versiooni, üks Itaalia versioon, teine Roosi versioon. Et sellel maskiballil tead, siis lastakse maha kuningas Gustav. Kolmas. See oli sündmus minu elus ikkagi väga tähtis. Sest ma olin kuningliku teatri peadirigendiks valitud. Ja mul oli fantastiline esinejate koosseis, sest Gustav kolmandat laulis legendaarne tenor Nicolai Eda. Ka teised ei olnud mitte kehvemas puus. Silvia lindistanud Marianne kandev ja paljud paljud teised. Selle esietendusel ostas praegune kuningas Carl Gustav et tema istub selle etenduse lõpuni, sest traditsioonide järgi kuningas oleks alati enne viimast vaatust ära, et noh, et ei jääks kellelegi kibestumist. Maitselised roosikuningas, vaha. Kuna ühenduse seda selle püstoli pauguga, siis oli päris mitu proovi, kui kuninga õukonnas tulid kontrollid ja tahtis kontrollida, kui kõvase pauk, Horn ja siis küll ühe püstoliga teisega padrunid, aga nii, et ega selle paugutamise advusliku seotud. Minu esimene ooperielamuse esimene ooperijuhatamine teises teatris ehk Roosi kuninglikus ooperis. No te olete kandnud lausa särki, kuhu on kirjutatud peale, et elu on lühike, aga ooper on pikk. Nii ta on ja võib-olla võib-olla siin, aga üks seletus, et mikspärast ma ei ole siiani saanud ikka hakkama ühegi maaklerid ooperiga peale Lendava hollandlase, sest et millegi puhul tükk aega tagasi viisin Ühe kompanjoni, see on hollandi helilooja, kes on teinud kompensatsioonid kõikidest nendest Wagneri ooperites ja ma olen neid ka siin Tallinnas mänginud ministril, lauljate operatsioon, siis Tristani ja Isolde. Järgmisel aastal ma üritan teha Parzigoli siin, nii et vaagnale küll koputab minu südamele ja, ja uksele. Aga deva nende mammutpikkude ooperite puhul mul on selline tunne, nagu, kui ma istun lennukisse, lende Itaaliasse, istud maha, öeldakse, et pange turvavööd kinni ja siis hakkab ja see kestab igaviku. Sest et vahvlimuusikal on niisugune omapärane omadus, et see on nii ilus ja nii kaasakiskuv, nagu jälle pean oma ema poole noogutavad. Tema ütles, et Wagneri muusika peet, et sa oled ühes lossis, lähed ühest toast teise tapeet teadku, tähendab see kaar või see laine, see hingus on niivõrd pikk ja ikka ilusamaks läheb ja ei lõppegi ära. Nii et see on nagu Nirvana mingil moel. Ja muidugi mina oma kiire loomuga ja, ja kus on see elutempo juures. Ma ei kujutanud ette, et mina olen võimeline juhatama kuuetunniseid oopereid ja tasapisi olen nendele küll lähenenud läbi nende samade kompensatsioonide. Võib-olla kunagi, mine sa tea, võib-olla ma ükskord seisan, juhatan ühe kuueduris ooperi. Ja Birgitta festivali publikut öises Pirita kloostri varemetes ei saa ka päris nii pikalt kinni hoida. No ma arvan, et tegelikult kui oleks kosutav finantsi, siis kindlasti Tallinna ja mitte ainult Tallinna publik oleks meeleldi nõus kuulama ja vaatama ühte suurt ooperit. Kui te hiljuti just möödunud aastal tuli Novoioopias välja loengrinud mida minu arvates Eesti publik hea meelega ehk tahaks vaadata ja kuulata. Kuid vaatame, elu näitab. Kuuleme kontserdisalvestist 2004.-st aastast, Eri Klas juhatamas Eesti riikliku sümfooniaorkestrit. Kuidas teil läheb praegu noova jao pärast, tegelikult te Moskvaga olete ju olnud väga palju aastaid seotud alates seal suure teatriassistent tuurist ja, ja juhatanud suure teatrietendusi. Kuidas see ooperielu praegu on, võrreldes toonaste aegadega ja kas teatri miljöö on ikka teatrimiljöö või on ka seal muutused? Aga seal on muutused, aga muidugi ma pean, ütleb, et minul on elus ikka kohutavalt vedanud, sest mina astusin suure teatri-ooperi- ja balletiteatri uksest sisse. Tegelikult 69. aastal läksin, jaht nimetati keerima minu meeter või see juhendaja oli kuulus vana põlve dirigent Boris haiki professor kes oli juba eakas mees, aga kohutavalt andekas inimene väga sügavate teadmistega fantastilise huumoritajuga. Ja see huumorimeel. Ma arvan, et dirigent ilma huumorimeeleta ei olegi meie dirigent, sest oled sa ju samaaegselt ikkagi ühe niisuguse atmosfääri looja ja kurjuse ülitõsise sisuga köita inimesi, mitutsadat inimest iga päev. Sul peab olema ka huumorimeel ja Nendel väsimus hetkedel äratada üles mitte sõna otseses mõttes ega selle puudutada hingekeeli, millised on igal muusikul hinges olemas ja sedakaudu ka publikut kutsuda, seda kuulama tema. Ja ma usun, et see dirigendiamet on ju tegelikult niisugune. Seda võib õpetada, kuidas lüüa takti. Kuid taktilöömine ei ole sugugi mitte see muusikatekitaja. Ja kahjuks just hiljaaegu paar nädalat tagasi olin Moskvas, juhatasin esietendus, mul oli Johann Straussi operett Nahkhiir. See on teos, mida kõige tõsisemadki mehed, dirigendid tahaksid hea meelega juhatanud, ma mõtlen üks karmima tõsisema pilguga mees ütleme meie naaberriigist Soomest Paavo Peril märgnenud kellel minu arvates võib-olla tal on mingisugune huumoritaju, aga ta on niisugune vana viiking, kes vaatab kurja pilguga nii orkestrit kui ka voolikud. Ja tema käest küsisin, et milline on sinu suhe, ütleme ooperis teema ooperis suurt ei pealuu aga minu eluunistus juhatada nahkhiirt, ost, issand jumal, kas niisugune kuripapa hakkab nahkhiir seadsime ja ma tõesti olin tema etendusel Kopenhaagenis. Ta vaatas küll kurja. Aga noh, minu arvates see geniaalne teos ja kõikides suurtes ooperimajades loetakse seda selliseks selleks, et selle peale näiteks seal viimases vaatuses ollakse Fross vangivalvur. Ja kui vanasti Estonia teadis seda Frossi tegi Kalju Vaha üks fantastiline näitleja koomik siis juba selle pärast tasus minna. Estonia teatris on oma, ma ei hakka rääkima, et see lause meta Kodanipork ja Veera neeluse fantastilised lauljad. Margarita Voites esituses kuulsime Straussi nahkhiirest katkendit adile kuplist. Jätkame Eri Klasiga juttu ooperist noova jao pärast. Ja nüüd oli mul seesama kogemus Moskvas. Kujutage ette, selles teatris on sellised võimalused. Kõigepealt see teater ise on noor noor, selles mõttes ta on ehitatud kuskil 18 aastat tagasi. Ta on ehitatud selle koha peal, kus vanasti oli suveteater niisugune, mida ei saanud kütta, isegi mängite suvel. Seal juhatas Rahmaninovi, laulis, šariaapin laulis seal ja nüüd selles teatris on sellised võimalused, et kõigepealt tehnilised võimalused, aga veelgi enam inimjõud, seal on 120 liikmeline orkester, ehk tähendab see seda, et saan kaks orkestrit seal, kahekümneliikmeline koor, see on meie Estoniaga võrreldes kolm koori, seal on 75 solisti, kusjuures tasemed sellised, et ammu on jäänud selle taha see aeg, kui vene laule seal sellele vene koole hääled loksusid ja praegu on ju kõik võimalused, inimesed saavad hariduse vokaalinstitutsioonides Itaaliasse, kuskil mujal vene lauljad on, võite leida igas maailma ooperiteatris samuti nagu pillimehi, sest et vene kultuurikiht on tootnud nii palju andekaid pedagooge. Ja kas või praegu, kui me olime erzoga Ameerika reisu peal, siis ma läksin Metropolitan ooperisse vaatama toorseke ooperit, näkineid ja oma suureks imeks, eks ma nägin selles ooperis. Laulis üht peaosatäitjat, Aleksander Antonenko, mees, kes on Riiast ja kes muide täna õhtul laulab raekoja platsil koos minuga. Ja Antonenko oli 10 aastat tagasi, kui mina 160 aastaseks. Sel ajal ma juhataja Estonia teatris ooperit Joan ja seda kõhna ja peenikene Nendega tulnud Taavet laulis Aleksander Antonenko. Nüüd on ta kilodest ja, ja häälemassid palju edasi jõudnud ja paar aastat tagasi ma kutsusin ta laulma Estonia teatrisse padaemandat, mida loetakse, võib olla tenoritest üheks raskemaks rolliks. Tundub, et ma ei teinud vale liigutust, sest praeguseks on Antonenko laulnud pada emandad juba päris mitmes suures teatris, Salzburgi muusikafestivalil juhatas seda etendust Riccardo Muti. Nüüd on muutunud nii-öelda Riccardo Muti lemmik tenoriks ja näha ja kuulata teda Metropolitan ooperis, oli mulle kardinali Sügav positiivne hingemassaaž. Et ma panin kaardi õigele hobusele lauljale ja nagu ma ütlesin, et täna laulab ka raekoja platsil ja lendab Tallinnasse kui minagi täna hommikul on ta siin, õhtul ta laulab, minagi tuli juhatan ja järgmine lenduda Stockholmi tagasi laulma, bana eemaldad. Mina lendan tagasi juhatada Luikede järve. Et kui sellesama FISi peal ma lugesin ka operi talupoja au ja pajatasid afiši mida juhatas Pietro Ritso, kes on praegu ooperi peadirigent, kes on alustanud oma dirigenditeed Sibeliuse akadeemias, kus mina olin professor, siis samal ajal kui tema sinna astus. No kõigepealt oli mul rõõm näha, et näed, üks minu õpilane juhatab Metropolitan. Ühesõnaga, kui ma vaatasin nimekirja, kes seal laulavad siis muu hulgas oli seal Silvi osa täiteks Novaja Opera solist, minu üks lähedane töökaaslasele Vassili laad, Juks mitme rahvusvahelise konkursi võitnud mees. Nii et siin on teine näide, kui väikese maailm tegelikult on. Kui palju siiski inimsuhted ja, ja võimalused võivad kokku tuua mitte suure raha, vaid musitseerimis rõõmu pärast inimesi. Noh, kui nüüd mõelda, et 10 aastat tagasi tänasel päeval laulis siis Vabaduse väljakul oli kontsert ja tulid mind õnnitlema laulmisega. Mati salminen. Ma hündidel, kes olid kõik juba metropolis selle käinud ja, ja tulid siia, mitte raha eest laulma. Nende hinnad on sellised, et ega Tallinna linnavalitsusi jõuaksid kinni maksta sama kantoriga koha pealt. Tähendab, sellised elamused jäävad sügavalt hinge ja on meeliülendavad. Mati salminen ja lahti sümfooniaorkester Eri Klasi juhatusel esitasid katkendi lõpustseenist, kui kaunis on siiski muusika, Richard Straussi pärist sõnaaher, naine? Teie ise oletegi tegelikult tuntud ja armastatud sellise väga avatud suhtlejana. Ja ma usun, et see juba iseenesest on avanud teile palju uksi, südameid ja toonud kaasa huvitavaid väljakutseid ja võimalusi. See on ilmselt väga oluline, see suhtlemine. Kas kindlasti, et kui sa ei ole suhtleja, siis vaadake, kui te olete dirigent, siis see suhtesse ju iga päev 100 või 200 inimesega. Ja see suhtlemine ei ole mitte taktilöömist, sest nagu enne just mainisid, sa muidu oleks võrdne pikantne lugu aasta või poolteist tagasi Berliinis kontserti, mille kavas oli Pärdi kreedo solistiks oli, kaotas Kanaari ja Berliini raadio koor. Teeme siis oli tema 60 aasta juubelikontsert mängis Sibeliuse viiulikontserdi ja peale selle vöö Kiia kantseni teos Stics mille tegelikult on selle kirjutanud Pašmeetile. Aga Saksamaa ei ole mitte minu kõige ütleksin kõige lemmikum. Dirigeeris paiku õigemale juhatusele, Berliini, Filharmoonikute, Müncheni Filharmoonikute ja igasuguseid teisi orkestreid. Aga saksa pillimees on ütlemisi, peservisser sema, teab kõige paremini ja võrdlesin hina, kas ja nagu omal ajal öeldi, et ei olegi Filharmoonikute ja muide umbes samasuguse kuulsusega omandas ka Filharmoonikute provints kümnendi pea tegelikult, et nemad olid sellised. Iisraes, kes sõid, sõid dirigenti nendega peale Karajani või mlewinski. Nemad teisi ei tunnistanud. Ja siin oli ka üks selline hetk sellel samal kontserdil seal Berliinis. Üks ninakas tšellomängija ütles, et tema ei saa aru, mitme pääle ma löön. Ma küsin, millises teoses Sibeliuse viiulikontserdi kolmas osa see läheb kolme peale. Tagatõmbega tõmbab ta ka teised. Te lööte. Aga kui ma tulin proovile, siis ma nägin, et seina peal oli minu elulugu. Ei ole, nad olid saanud Ameerikast ja ameerikalikku eluloo kirjelduse juures on, on nemad millegipärast pannud kirja, et mina olen Eesti noortemeister poksis olnud nooruses. Tema esitas selle, mis me peale ma löön, siis ma. Tegelikult lüüa ma võin ka. Selle, et mine sa hullu teab, tähendab kõikvõimalikke kontakte. No ütleme, kui klaverimängija istub klaveri taha klaverit mängiva viiulimängija paneb viiul lõuale, hakkab mängima ja võlub kuulajad ja kolleegid oma mänguga siis dirigent mängime tegelikult Nende pillimeeste närvidele ja, ja millise situatsiooni või olukorra sa lood, kui heatahtlikult, kuidas neid aitad edasi. Aga paljud, kuna ma hüppasime ühelt teemalt teisele? Jah, tõesti, paar nädalat tagasi ma olin Moskvas. Olin kahel märkimisväärsel kontserdil, pärast seda rääkisime, üks dirigent oli Voleeri kergi, kes oli seal kosmorinski teatriga, teine dirigent oli maris Jansons, kes seal Baieris Rumfungi saksa raadio orkestriga. Ja noh, mõlemad tähendab nii jaanuaris kui ka kerge on tegelikult pärit Leningradi dirigeerimist, kuulis leviti konservatooriumis samuti nagu ka mina ja Neeme Järvi ja ja palju palju seisis minuga ühel kursusel olid, olid sellised diligendid, kuttimilkaanofioziimonophia kita, jänko maris oli, oli palju noorem teooria tagapool. Et meid õpetati mitte lööma, vaid vaid siduma muusikalisi fraase ja looma tingimused, et see muusika voolaks. Ja need löömised, need ongi keegi, nagu kuulus dirigent tselluloosi lööma võin õpetada dirigeerimist takti lööma, uin õpetajaga, koristaja 15 minutiga. Aga muusika tegemine tegelikult see, mis on nende löökide vahel, otse sidus see legaatovi, see fraas, selle loomine, see on kunst, mitte see sa ja orkestris segamini, kuna vööd õieti tirisin suhteliselt patsifistlik kratiivega kaklejaid ei ole, kuigi mul on ikka must minevik, võib-olla sellega. No nagu te siin tõite juba näiteid siin Saksa ja Ameerika orkestrist need muusika tegemisel, siiski on oluline erinevus ka rahvuse temparemontil ja mentaliteedil. Jah, ja ei, sest et tegelikult me ei saa nüüd rääkida, ütleme, jaapanlased oleksid emotsionaalselt, kui, kui iirlased või venelased muidugi on pulbitsev temperamendiga dirigent aga ei hakka, vaatab nende veregruppidega rühma ega ega päritolu siiski kunstnikke sünnib, suuri kunstnikke sünnib tegelikult väga harva. Need, kes tahavad olla suured nagu näiteks head pillimehed on saavutanud väga kõrge taseme oma instrumendina maailmakuulsuse. Aga nüüd hakkab kuskil iga peale tulemata vanus ja võib-olla enam PIN ei püsi nii hästi käes. Aga muusikast loobumine on natukene valus ja siis ma tulin, aga võib-olla maks hoopis dirigendiks lööntakti ja nemad mängivad jama siis nendega tõreleda ja raha võt tulla. Värsi vaevaga ei pea nii palju harjutama seda pildi ja see ongi üks põhjus, et harukordne on see, kui hea instrumentalist kui helilooja hakkab dirigendiks, saavutab sama suure kosuda, populaarsuse ja efekti, nagu öeldud, et tähtis on see, mis toimub nende löökide vahel. Ja kuigi eruditatsioon on väga tähtis, aga ka sellised suured kunstnikud ja muusikud, nagu ütleme, Savrister näiteks, või helilooja Sergei Prokofjevi või Šostakovitši ka nemad on proovinud dirigeerida ja löönud siiski käega, et minu eriala on ikkagi isegi noh, vanus on, on olnud vaadata suuri kunstnikke, kes pildi ära ei hakanud dirigeerima ja need kutsuda, muusikalised meelelained löövad pea kohal kokku. Aga see dirigent upub sinna laine sisse, ära, ahmib õhku ja Ta kujutab ette, et tema teeb, aga tegelikult muusika juhtimine on üks plastiline väga õrn lähenemine sellele muusikale, et löömisega sead kaugele ei jõua. Muusikal lööb sind kaldale tagasi ja sa ei lähegi enam. Hakkad kartma sinna merele minna, muusika merre. Aga mida eelkõige te hindate nendest muusikutest, keda te juhatajate peale professionaalsete oskuste No teate, üldiselt ma olen sellisel seisukohal, et sina pead muusikasse suhtuma lahkelt ja tema samuti sest tegemist on siiski hingelise erialaga ja kurjus siin edasi ei aita. Üldiselt ma mõtlen, et kui mina olin väike, siis et tunnustada suhtes, et lastel tuleb mandlid välja lõigatud, et need segavad või need ei segavaid, nad korjavad nagu baktereid. Mina oleksin ettepaneku teinud, tol ajal juba peaks vilja lõikamas sapi. Tegelikult sapised inimesed muusika tegemisega seda kokku viia ei saa. Kurjus, kadedus ja mürgisus üksteise suhtes ei ole just need kõige tähtsamad eeldused, et läheneda muusika tegemisse. Et kas seda sapist poolt ja intriige on ikka rohkem seal ooperikandis? Noh, eks neid ole igal pool, tegelikult võib-olla klaveriduo kaks klaverimängijad omavahel ei saa hakkama neid kokku samuti nagu, nagu eraelus ja siis kõik abielud kokku ja mõni otsib seda oma solvegi, terve elu. Muidugi teatris on neid ehk rohkem, kuna seal on rohkem rolle ja teatrikollektiivid ei ole mitte viirid. Täidan 500000 ja suur teater oli neli ja pool 1000 inimest töötas suures oma ajalehte oma haiga ja kõik muutub. Aga muidugi kui üldse selles, et ma olen nüüd teist korda Moskvast tagasi, öeldakse, et. Kriminaalne element tuleb tagasi sinna mõrvapaigale ju mina ka, mis oleks selle tagasi Moskus. Aga kui ma nüüd võrdlen seda aega, kui ma siis olin Moskvas ja nüüd kõigepealt sellest on oma 40 aastat tagasi, ma olen vähemalt 40 kilo raskem ka. Ja, ja kui nüüd mõelda selle peale, et mida ma nüüd võrdlen tänases suures teadis ja tollases suures teatris õnn on olnud minu poole pealt, ma juhtusin suundadesse siis, kui see oli see suure teatri kuldaeg kui laulsid Atlantas laskina ja masu rock. Kõik nad muide käisid ka Tallinnas tänu meie headele suhetele, kui tantsisid pris Essk Vassiljevi maksiimava ja nende kõikidega olen ma ju käinud läbi ka mitte ainult suure teatri lava kaudu, vaid ka Pariisi ja Tokyo ja ma olen juhatajana etenduse juht nendes riikides jalt. Eriti valus oli mul paar nädalat tagasi, kui ma pidin olema tunnistajaks teine maksimuärasaatmisel suures segaduses, kes oli koos oma abikaasaga 50 aastat tantsinud nendel lavalaudadel ja Nendega koos olema nii palju muusikat teinud ja kui rääkida sünnipäeva juttu, siis kui ma sain 40 aastaseks ehk 30 aastat tagasi, siis Vassiljevi Maxima kinkisid mulle sünnipäevaks nendega koos kolmed, käisime, läksime Tokiosse ja ma juhatasin Tokio balleti Tokyo filharmoonia orkestriga, kahte Prokofjevi Tuhkatriinut ja Tšaikovski uinuvad kaunitarid. Vaadake, sellised kingitused on kõige-kõige haruldasemad, kui nad on seotud sinu alusa erialaga ja kui selle juurde lisandub see eksootikat. Äkki sa oled niukses riigis, kus sa kunagi pole käinud ja see riigi omapära ja ja lähenemine, kui te enne maitsta, et erinevad temperemendid. Muidugi on Jaapanisse hoopis teist meiega nemad ei oska, ei ütelda ja nad kogu aeg panevad käe suu, et vennad kõike ja aga samaaegselt, kui rääkida nendest löömiskunstidest, siis on kogu see jaapanis füüsilised saavutused, olgu need olümpiamängud või ükskõik mis nad on ju väga tugevalt nii hingeliselt kui ka füüsiliselt. Nii et põnevust on, on just eri maades, juhatas kokku saada selle maa kultuuriga ja näha, kuidas kaasaegne ja klassikaline muusika on puudutanud neid maid, ma mõtlen, noh mul on olnud võimalus juhatada punanahku ja mustanahalisi ja kollase värvusega inimesi. Noh, kui nüüd mõelda sellised maad nagu Mehhiko või, või Argentiina või Malaisia, Singapur ja aga muusika, Toomas juures ei ole ühtegi märki rohkem kui tõsine. See oleks midagi teistmoodi. Nii et klassikaline muusika on mulle toonud palju sõpru ja, ja arendanud ka minu maailmavaatleja. Kuid enne ütlesite, et džässmuusikast siis kes oleks võinud arvata, kui ma hakkasin Tallinna muusikakooli, minu parim sõber oli Nils Peterson klaverimängija, kes pärast oli laine ansambli klaverimängija, õppisime temaga ühel kursusel Tallinna muusikakoolis, tema mängis klaverit ja mina mängisin trummi ja need olid meie esimesed niuksed kokku puutunud, temal olid suguluses ka Rootsis ja Rootsis, ta sai ka džässiajakirju ja neid uurisime, mõtlesime, issand jumal teid. Mõtles alis papp, see on niisugune laulja oli Rootsis ja hiljem, kui nad tegid ansamblis viideis, mitte sviit, Leinsvates, viieteist-rootslased, taanlased. Sest seal oli selline kuulus Taani viiuldaja, kus enne asus seal ja Ulrik Naima kitarrimängija. Paps laulis, sellest on jäänud ka muide Eesti Televisioonis lint ja kus me laulsime neid samu Svidentsi lugusid samas helikõrguses kui halis paks mina olin siis kõige kõrgem hääl koos halves haugi ja Kalju Terasmaaga. Kas see on niukene elamuslik hetk? Ja kui ma kunagi Roosi Stockholmis Fol, kes sõitsid läbi turneele Rootsi, ühel kontserdil oli, minul oli solistiks hooganhaage kalt, selleni kuulus roosid bariton. Lava taha tuli üks naisterahvas ja võttis tema ümbert kinni ja siis ta andis mulle musi. Seni laule issand jumal, mina kuulasin praegu Tšaikovski neljanda sümfoonia ja kuidas siis selline kallak nüüd teisele poole Agalis paps oli selline laulja, kes laulis pärast ka niuke helingtoniga selliste suurte inimestega. Kui tagasi jälle sinna Nils Petersoni maile minna, siis džässis. No minu inglise keel oli auses koolis kehv, sest ma kirjutasin neid klassitöid Unioni klas Works, magistri Klaska ühe s-iga nagu oma nime. Ja õpetaja õun ei olnud muga üldse rahul, sest ma õppisin rauakoolis siin 20 keskkonnas. Aga minu kõrv oli kogu aeg vana VEF raadio sees, sest iga õhtu kell 10 kuulsin mögin, Saur võis ka või oli see diktor, kes rääkis kunagi hiljem ta tuli ka Tallinnasse esimesele festivalile siis ma mõtlesin, issand jumal, niisugune isiksus tuli Tallinnasse. Aga meil on juba sel ajal siis koos Rein Marvetiga, Aleksander jaamadega, Hagulaisaga praeguse Akadeemikuga selline suurim eesmärk oli teid pruubelgi kvartett. Ja siis seda me üritasime siis järgi teha. Jaagu laisalt oli väga hästi välja kõik need saksofoni soolod ja nagu ma ütlesin, raadiost ma kuulasin ainult minu inglise keele õpetaja õun oli mul pole juba siis pahane, et ma läheksin mitte korraliku. Mögin inglissest, minu õpetajad olid tegelikult Frank Sinatra. Ella Fitzgerald. Kujutage ette, elu viis mind edasi oma ajulainetega nii kaugele, et ma olen mitu korda juhatanud Los Angelesis, Hollywood puhulisson Hollywoodi katlas, kus on istekohti 18000 ja Luzesusi fermoonikuid. Ja minuga koos on lava jaganud Ella Fitzgerald. Ei pruubek. No uskumatu, et ulisest muutuvad tõeks. Ja see on ka haruldane, et teil selle tõsise klassikategemise kõrval on, on jazzi armastus nii sügavalt naha vahele jäänud. Ja ei ole seda, seda ma ei häbene selle üle, ma olen uhke, et ega seal Kus kiiri klassi lauljakarjääri parim aeg oli Eesti raadio meeskvartetis kuid tal on meeldinud ka solistina üles astunud. Ta muutub tõeks muinasjutt muutub naeruks kõik nuut. Kui suli. Laulab rõõm muudestrinud kevaditi valetaksin. Sõit meile raskust ei tee. Üle tordise v? Su ellu päike tungib nagu miski ja Perry mingi kõikjal täis armastust. Saada. Sinivaid braavo. Sinu võluva suu. Sohi, onu. Seda taipad ja teha seda rikkuseks pea, et sohi onu. Piirabree kudevaid Sildsin, laotuse on asu pilgus, kristall särab, kui oled. Nisa jaanitunnustus. Kui nüüd mõelda meie praeguse elu ja elugi situatsiooni peale, mis teil isiklikult on eriti südamel meie Eesti elu ja kultuurielu ja muusikaeluga seos Ma leian, et et tegelikult meie kultuurielu on, on hea. Tähendab, me ei saa rääkida mingisugusest allakäigust, muidugi, elulained toovad kaldale. Üheksas laine toob võib olla ühe andeka helilooja andeka instrumentalismi juhi, andeka inimese. Sest et kui me hakkame tagasi mõtlema hobusesse teatrimees alguses laulja, no ütleme, üks Panso ei ole mitu pääsud algamas üks Georg Ots, on olemas üks lemmikruum, olemas, Jaan Kross, üks. On olemas tormis üks, et neid indiviide ei, siin ei tihti ja kui ma olen läbi käinud, see melu kõrvuti ütleme Arvo Pärdiga, kellega meid seob nii-öelda muusikakooliajast sõpruse koostöö. Kui ütleksin minut põlve peal istunud komeelsus, mängisin ühe põlve peal, istus Tõnu Kaljuste ja teised Sirje Albert. Et nüüd need on juba suured muusikud ja kadedust ma ei ole kellegi suhtes tundnud, vastupidi, austust ütleksin. Ma ei oleks võib-olla saanud selliseks, kes ma olen, kui minu ees ei oleks või kaks aastat enne seda Poleks mulle selliseks teenäitajaks olnud Neeme Järvi kes mind võttis nii-öelda assistendiks ja kes tuli sealtsamast ERSO või siis tollasest Eesti raadios folgis tagareast, sealt ülevalt, kus trummimängijad on lihtsalt taga reastanud, tulnud veel päris mitu dirigenti, sealt on tulnud ka Erich Kõlar ja Vallo Järvi. Dirigent ja mis on ka maailmas küllalt palju, kes on suhteliselt kõige tagumisest reast? Muretsemiseks põhjust ei ole muidugi kurb on see, kui see poliitiline kemplus väikesel kartulivabariigis siit edasi läheb, et et ega selles skulptuur küll midagi võitnud ei ole ja ütleksin kuma tänast päeva räägin siis mul on lihtsalt nagu kurb mõelda selle peale, et, et poliitikud, kes seal on tegelikult kogu poliitika professionaal kui seda professiooni võib nii nimetada. Loodetavasti neid rohkem tarku kui rumalaid, kuid sellest kadalipus saab väga kergesti läbi poliitikas ilma teha on ka võimalik ja, ja mõisteid kasutada väga kurjalt ära. Seetõttu ma olen ütlemata solvunud situatsioonist, kus osa poliitilisi tegelasi on nagu maha hääletamas või isegi kui me rääkisime siin sellest pronkssõduri saagast mis ei olnud eriti Audov Eestile siis kui praegu nüüd Isamaa sealt mõtelda hakata rääkima Ernesaksast kui kommunistliku või sellesse sotsialistliku süsteemi üheks lipukandjast ja mitte nõustuda, et Toompead õppust, kui langetaks Eesti lipp, et toetada seda, et mu isamaa on minu arm, mis on kõige isamaalisi laule, mis me oleme olnud mis asendas hümni ja ütleksin isegi ei tohi neid asju poliitikat toppida sellesse kultuuri rüüsse. No vabandage väga, ma isegi ütleksin, et ega siis Ernesaksa Eesti NSV hümn, kui sellest mõelda, sellel viisil polnud enam mitte midagi. Kas te ütleksite, et need sõnad olid halvad ja kestma kalevite kange rahvas sees, aga nüüd on, me kodumaa on kaalusele laseb. Kui sinna sisse toppima Leninit ja Stalinit, siis on asi hull. Ja kui nüüd rääkida sellest, et see laul, milline on olnud kõigile kõige lähedasem, siiski Me matame inimesi või kui kerkib päev ja ja kui seda hakatakse seostama Ernesaksa ühe õige ja puhta eesti kõige geniaalsema teosega või seal loonud ja ta on loonud ju nii palju alates rong, see sõitis, tsuh, kuni mu isamaa on minu arm ja koidule, kui see ei kõlba lipu langetamiseks laulus, siis, siis vabandage väga. Mina sellesse poliitikasse ei usu. Teie isiklikult, aga 70 aastasena jätkata sama tempoga. Milline on teie teie sünnipäev ja selle ümber olev tegevus? Nojah, aga vaadake, see ratas veereb nii kiiresti ja isegi ma ütleksin, vahel on küll tunne, et kui saaks selle kurgi peast eest elavate valada sealt välja just kalendri sest see kalender ongi see, mis mind kogu aeg hirmutab. Kuhu ma iga kord ütlen, et ära võta seda vastaga, nii põnev on mõtliku huvitav kava ja seal riigis mõtlemisorkestrile ei, ma ikka pean selle võtma ja siis mina püsisid materiaalsed asjad, aga vastupidi vanemaks sa saad, seda vähem sul neid asju vaja on. Ja isegi tähelepanu, kuidas kõik raha ära raisata, aiad ära jagada, külla, seal lahe olla, sest et ega inimesed nii palju vaja ei olegi. Ja mul on nagu hea meel, et, et mul seda isu on. Ja, ja niikaua kuni kuni nagu jalg ei muutu tüübiks ja pilt väsinuks, siis on see, mis äratab kohe üles, sest et noh, et ma mäletan kunagi kuidasmoodi kuulus vene covica Arkadi Raikim. Ma olen ükskord lava taga, kui ta esines ja öeldi, näe, Raikin tuleb. Üks vana sant vedas jalgu järgi kuidagimoodi ja siis pandi talle need riidesse. Ja siis, siis ta hüppas lavale suure hüppega ja Harris, noormees, kes vaat see ongi see, see Sirkonoomile kuuleb seda marsid akuga hüppama. No kuskil on see seesama asi ka muusikutega, et see on ju nii meeliülendav olla ligilähedaselt seotud geniaalset muusikateosega, millised rikastavad iga inimest. Suur aitäh iri klassete nõustusite täna oma mõtteid jagama klassikaraadiokuulajaga soovin teile ka kõigi meie kuulajate poolt palju õnne, tervist ja ikka seda sisemist sära ja särtsu oma elus ja tegevuses. Aitäh ja palju jõudu ja tervist kõigile muusikasõpradele, Glasgi raadiokuulajatele. Kõlab Sibeliuse humoreski number kaks esitavad Pekka kuusisto ja Tallinna kammerorkester Eri Klasi juhatusel. Eriklassist koostas Kersti Inno ja salvestas Katrin maadik.