Nii saab ta ajad. Oh seda ema, räägi neoteema. Mina moone. Paisolev isa elu tagasi viima. Kuulajad nii laulis kunagi päike Tartu laulupoiss Jassi Zahharov. Väikesest laulupoisist on sirgunud Rahvusooper Estonia solist. Kell 29. mail täitus 55 eluaastat. Samas saates räägib Jassi, kuidas tema pikk lauljatee kulgenud on aga kõigepealt palju õnne, jazzi. Sinu laulja kuulsus algas vähemalt minu jaoks juba sinu poisi eas, kui sa esitasid väga enesekindlalt väga madala ja tugeva häälega laulu, mis algas sõnadega, et milleks on vaja koolimaja, kuidas sa seda ise mäletad, kas oli lauluvõistlus ja sa said mingi kohaga? See oli lauluvõistlus ja see oli 67. aastal lasteekraani lauluvõistlus. Lastekraam on eelkäija Entel-Denteli üks kahele ja seal sain publikupreemia, sain selle lauluga oma vanusegrupis, ma sain teise koha. Ma mäletan. Ja esimese kaasa ei keegi muu kui tollases viige laane ehk liivane kallaste. Kellest sai sinu kolleeg? No igatahes minule tuleb lausa see pilt silme ette, kuidas sa seda laulu laulsid, minu jaoks oli see täiesti vapustus, et üks minuga üheealine poiss laulab nii tohutu neetult hästi. Laulus oli ka veel selline rida, et lisaks siis isa poiss olev isa elude algus on siin, kuidas sulle tundub, et kas sinu elutee algus asetas sind piisavalt heale stardijoonele, et jõuda sinna, kuhu sa juba jõudnud oled? Noh, nüüd ma ei oska seda öelda, sest sest laulda noh, on meil peres alati meeldinud kõigile ja selleks on ka tehtud, mulle on soodustatud seda igatepidi, et et seda teha, aga ma kõigepealt arstiks saada, ma ei tahtnud lauljaks saada, aga siis see läks nii suure hoolega lahti, et ei olnud enam teist võimalust, et see juba neelas endasse kõik kena siis nagu läkski niimoodi see asi. No sa olid ju kuulus ja tehtud poiss siis oma koolis, kui sa juba lausa lauluvõistluse võitja Ei noh, ma olin tehtud ja ma olin juba enne tehtud kaaslastega selle laulustuudio oli seal seal laulsin ja, ja lauluõpetaja, kes praegu elab muide Valgas Helju keskpalu, tema oli tollal laulab ta teises keskkoolis Miina härma gümnaasiumis praeguses. Ja me siis laulsime ja igaks tähtpäevaks oli meil alati kava olemas, uus kool oli alati põnevil, mis nad tänaval, mis nad täna teevad, ei olnud kunagi muret sellest, et, et seda ei toimuks ja seda ei ole või tähendab alati olete seda põnevusega ja alati oli väga hea ja enesekindel tunne kooli juhtkonna ette lükata ettevalmistuses õpilased, kes seda tegid. Tegid seda hästi dollaks. No ma kujutan ette, et selle heal lauluhääl eest said sa nii mõnegi patu seal koolis vist talveks. Seda ikka, seda ikka, ega ma olin selline elav laps ka, kes nagu paigale püsinud mitte nagu nüüd, ma võin tundide kaupa ühe koha peal istuda, sõnagi lausumata. No see on energia kontsentratsiooni küsimus ju. Nii et energiat on sul eluaeg jätkunud. On ja kuidas siis edasi sul läks, kuidas need lauluõpingud sul algasid? Tähendab koolis õppisin selle ära ja siis ma hakkasin laulma minu teatrid ja algas ju seitsme teisel aastal seitsme teisel aastal ja ka ma ise sinna läinud vaid mind kutsuti teatrisse. Mina olen teatrisse kutsutud inimene. Sest noh, eks Tartuva teadis mind ja loomulikult, kus mul muu kohta oligi, kui ainult sinna minna ja sealt olla muusika juhtida. Ja ega siis seal oli asi juba otsustatud enne seda ja ma alustasin tõesti teisel aastal alustasin seal tööd. Aga õpingud jätkusid, paralleelselt käisin õppisin Riias arenduse juures, Leningradis olin, õppisin niimoodi. Õppisin seal teatrisse, Leningradis, teatri stuudios, oli seal, kus olid oma ala peda head pedagoogid ja kunstimist, kes andsid kõike kõike, mis, mis lava jaoks tarvilik on. Alates vehklemisest lõppedes lauluõpingutega, kesin sinna vanemasse, kutse sõja oli, tol ajal oli Jaak Viller Direktor ise ja mäletad siis oma esimesi lavalaudadel viibimist? Ei, ma ei mäleta, eks seal tükid olid, need hakkas tulema ridamisi nagu seeni pärast vihma ja igale poole muidu rakendada ja kuna vanem oli kombinaatteater on täna kõike seda kõikide žanrite teater, siis ei jäänud ma kõrvale ka ka oma balletist, kus ma sain massis kaasa teha. Sest ma olin kunagi õppinud tantsuga ida Urbelile stuudios. Nii et sellele sõnale lavastuses balletis muusikalavastuses alguses koori selle pärast hakata üsna kiiresti hakati andma neid väikseid solisti osi. Mind enda tiiva alla võttis ka Rudolf Jõks, kellega on väga head mälestused, kahjuks ainult saatus kinkis, me oleme väga vähe aega tema koos töötada selle enne sõjaväge veel. Ja kui ma tagasi tulin, ta oli juba väga raskelt haige, kuigi te ütlesite, et ma väga tahaks sinuga töötada ja ma jätaks kõik, aga ma töötaks sinuga, aga ta ei saanud seda enam teha, sest ta oli nii haige ja mulle pärast kohutavat kahju temaga väga põnev. Väga tore oli, olgugi, et ma nüüd olla väga noor ja püsimatu, aga, aga ta oli väga mõnus ja väga hästi ta minu suhtes ja, ja meil tuli kõik vist Arvistadega ilusti välja. Kas sa said sealt nagu selle põhilise aluse laulmiseks? Ma ei oska praegu seda enam mööda, see nii ammu oli kõik, aga eks see samm-sammult oli isegi müüri ehitamine, see vundamendi ladumine, eks ole ju, et sead kogu see kogu see hakkas peale hakkas peale teadlikult teadlikult selle asja tegemine selle asja viljelemine ja siis hiljem tulid juba teised õpetajad ja kogu aeg ja siis iseõppimine, ised, enda täiendamine, kogu aeg ja kuulamine ja vaatamine, lugemine ja eks see kõik kõik andis selle, et selliseid asju teha, nii nagu peab. No sul on siis vedanud, et sul jäi selline otsingute periood, mis noorele inimesele iseloomulik on, et mis saab edasi, see valik oli juba nagu tehtud iseenesest. Noh, see valik läkski nii, jah, tõesti, ta läks, nii, ta jäi ja ja ega seal enam midagi ei olnud, nii et teatriga ennast sidusin temaga tänase päevani seotud. See on siis 37 aastat. Mis sa arvad, mis sinu tugevad jooned on, mis on hoidnud sind niimoodi kindlalt sellel õigel rajal, mis omadused? Ma ei oska seda isegi öelda ja ma ei ole üldse kindel tänaseks pead, kas ongi minu minu õige rada vaadake, ega kui inimene vanemaks, tema hakkab kahtlema kõiges selles, mis ta teinud on. Ta hakkab selle peale hoopis teise pilguga vaatama, sest kui alguses oli suur hurraa ja kõik see oli niimoodi, nagu oli, eks ole, ja siis nüüd on see hoopis teine, hoopis teine värv on sel asjal ja nüüd on juba juba kahtlused, et kas ikka, kas ikka on see õige, eks ole, aga mis mind on hoidnud sellel rajal ikka savist jonn ja niisugune noh mingit isikuomadused, niisugused hämarad. Mis mind hoidnud on, kuigi jah, võib-olla oli võimaluse vahepeal ka ära sealt keerata ja nii oligi selliseid mõtteid. Aga võib-olla on hästi, et seda siiski ei teinud, aga nüüd olen ma nii kaugele, et nyyd tuleb see vagu lõpuni käia. Aga mida sa oleksid teinud, kui seal laulja poleks olnud ja mul oli täitsa konkreetne mõte, et hakata õppima õigusteadust hoopis minna hoopis ära sellelt, et ja et ta hakata hoopis teistmoodi asjale vaatama ja hoopis teistmoodi oma elu korraldama, aga see siiski niimoodi ei läinud ja võib-olla ka oli õnneks, et mitte ja, ja nii, et see on tänaseks päevaks nii, nagu ta on. Äkki sa oled maksimaalistet, sa tahad olla kas väga hea omal alal või siis üldse mitte midagi. Noh, eks ikka, ega ega kunst ongi selline asi, et kunstisalli teist kohta ta osaleb ikka ainult esimest, sa pead ikka olema, kas siis kõik või mitte midagi. Kunst on egotsentriline, ta on, ta on väga suure egoga ja inimesed, kellel on väga suur ego, ka need saavad ilmselt ka laval püsida. Et nad ei lagune kildudeks nendest leekidest sellest okkalises teest. Mida enam läbima peavad seda rasket rada, eks ole, ainult see ilmselt hoiabki nad sellel rajal, selline lihtsalt enesepiitsutamine nõue iseendale, et sa pead pead olema ja peab tegema ja iseasi, kas sa seda suudad olla, tegev, olemas, on teine asi, paremini saab alati. Aga antud hetkel võib-olla tõesti, see oli sinu maxima sel hetkel nagu tippsport. Ma olen laulmist alati võlunud tippspordiga. See on täpselt niimoodi, kuidas on sinu enesetunne, kuidas ennast vähemalt tunned, nii see päev ka on ja nii saga laulad, nii, sa teed, sest laulmine on seotud organismi, ta on seotud sinu sügava sisetundega psüühilise vaimse tasakaaluga ja siis on siis on ka laulmine, kui seda ei ole seal rikutud, tasakaalust väljas, siis ei ole ka laulmise. Ja neid päevikust tõesti kõik klapib, kus tõesti kõik tuleb. Sa ei pea mitte räägi mõtlemas, ainult laulad, sa teed, sa lähed ja sa näed midagi, sa näed väljend, mida sa näed, näed? Neid päevi on olnud ainult ainult mõned üksikud ülejäänud kahjuks sa pead ikkagi ainult tahtejõuga tahtejõuga ja mõtlema, kuidas sa seda teed. Kuidas me täna saaks lõpuni teha. Ja kuidas ma täna kõik välja tuleb, aga see ongi professionaalsuse küsimus. Nojah, on küll hea muidugi, sest see, mis sa oled õppinud ja elu jooksul kogunud, sest ikkagi see, mida sa teada, mida sa oskad selle kohta professionaalsed arusaamad, need aitavad sul ree peal püsida. Noh, nad aitab kogemusi, kogemused aitavad sind rasketel hetkedel. Ja kokkuvõtmine, sest laulja peab ja ennast maksma panema, tal peabki suur ego olema. Et suuta publikut saalis. Seal ei ole seal nagu kahevõitlus, kogu aeg käib, et kas sa oled kilbiga või kilbil, vaatamata kõigele sa pead maksma panema ja tegema seda ja ja see on väga suur energia, see on väga suur vaimne enegia, füüsid energia ja need sinna juba hakkavad tulema, teised komponendid juurde. Jah, aga kas see oma esimesi solistirolle mäletad, millised need olid? Mäletan Vanemuises need olid, aga kes seda nüüd enam? Ei ole sina üles kirjutanud ega märkinud. Ma ei ole sellega üldse tegelenud, kahjuks ma ei ole ühtegi asja kogunud. Mul on olnud kolleege vanastas, kes on seda teinud, aga mina ei ole seda teinud mitte ma ei ole seda millegipärast pidanud vajalikuks külla ka on need olemas ilmselt kuskil arhiivides Vanemuises on olemas kuskil, et kas laboratoorsel negatiivsele jäädvustanud pildid ja mis asja me tegime kõik? Kindlasti kindlasti hääletan tollal tehti pilte peale etendust ja kõik oli, aga noh, seda ma ei, mul on võib-olla raske, meenutan, aga on juba segamini läinud kõik see virvarr ja see kõik, ainult et mul on meeles need eredad isiksused, need, kellega ma tulles teadsin koht seal laval lava kõrval ja proovisaalides. Need olid muidugi Õudigi fenomenaalsed mälestusi ja need on mulle siiamaani silme ette jäänud ja need inimesed mind armastanud ja ja mina ka neid ja, ja need on minu hinge jäänud. Ehk siis need on. Kaarel Ird, Lepp, Kaidu Kaarel tuli, fenomenaalne teatrijuht, oli äärmiselt vastuolu inimene, noh, tänapäeval Saiks kahetsusest vähe, muide Jaak Viljandis tema kohta veel ka raamatu suure monograafia, mis on väga tänuväärne töö. Väga õlitatud tegi kaanel eelkõige, kes oli küll noh, täielik, nagu hirmutis võis olla, aga kes näitlejad piiritud armastas ja hoidis ei lastud tal solvata ta hoidistada kõigiti ja igati. Seal on olnud Lehte Mark, Evald Nordic, kellega ma koos laulunud, ma ei räägi draamanäitlejatest, eks ole, Elmo salustanud kasuk, Helend Peep. Tollal ei olnud niimoodi, et nagu praegu tullakse korruste kaupa teadesse lüüakse teatri kollektiivi tasakaal segamini ja siis siis hakkab seal kõik see hoopis teistmoodi peal, et see oli väga haruldane, kui keegi noor tuli, teatrisse suunati, võeti, eks ole, ja ma olin üks vähestest, kes tuli siia teatse ja Me oleme teinud ka kedagi sinna. Ja teate, see oli, olid kõik Põlg rattaga võrdselt esindatud, eks ole. Ja siis oli väga harmoonilise töökollektiivi väga-väga huvitav lahine seltskond, oli, teater oli tollal üldse teine, iga uustulnuka, võtsid embusse, natest oma kaistusele ja õpetasid ja olid väga kollegiaalselt väga tundlikud ja abivalmid noore kolleegi suhtes sellesse väga palju õppis. Ja muidugi ma seda ahmisin, sest teater tol ajal oli ju, ta oli ikkagi niisugune vaimne keskus tallingu vabastada. Rääkijana oli aas, kus inimesed läksid ja said natuke vabamalt hingata. Nad rääkisid selle müüride vahel nendest asjadest, millest nad ei julgenud rääkida tänavale kodus eks ole. Ja väga suuresti selle teene oli muidugi liidil, kes nii kummaline, kui see ei ole, kes hoidis väga vaba vaimu Vanemuise seinte vahel. Küllap Impinoone uurijatele mani ooperis Pimpinoone. See on salvestatud 1987. aastal koos Vanemuise orkestriga. Vanemuises olid seal 25 aastat väga-väga pikka aega ja siis kutsuti sind Estonia teatri- ja Paul Mägi ja kas sulle tundus, et see Vanemuise aeka kuidagi ennast nagu ammendas, et oligi nagu õigeaegselt ära tulla selleks, et elu saaks edasi minna? Jah, ma seda otseselt nagu ei tulnud, et ta ennast ammendas, mul oli tööd palju seal ka ja ei seda mitte. Aga teisalt muidugi tuli vist üks sammuke edasi astuda ja tulla siia, liiatigi kutsuti jällegi nii et kui nüüd, kui praegu seda võrrelda tagasi vaadates, kahtlemata see õige samm. Aga mis see Peebutus oli, mis rolli sulle pakuti siin? Esimene oli, mida me tegime, käis jutt Figaro pulmast. Figaro pulm, lavastas Roman Baskin, selle me tegime ära. Ja seda ka siis vaadata, kuidasmoodi on mismoodi istub ja astub teatrisse ja käib. Ja teeb ja siis muidugi neil oli sihikul hoopis hoopis teine plaan. Ja siis siis tuligi see Nabucco ja seda tehti just 90.-ks aastaks Estonia üheksandaks aastaks tehtise. Teinud kutset. Ei tea, kas sellest, kus seda ei saa, seal olid ju teised ka kõik olemas, aga kuidagi ta läks nii jah, et lõpuks ikkagi pidi tegema keegi teine, üks külaline, aga siis ikkagi lõpuks helistati eelmisel püha kell pool 11 õhtul, siis lõppesse peaproov, otsusta, peaproov, midagi juhtus, mis, mis ilmselt ei meeldinud muskuse juhile täpselt ei tea, siis ma olin Tartus, selle mul oli ju Vanemuises oli veel etenduste, käib tööl seal ja ta ütles, et nüüd homme õhtul tulla kohale No see on üsna tüüpiline, et just selline suurtähe läinud suurtel lauljatel on saanud alguse kellegi asendamiseks sul on samamoodi Nojaa, aga kuigi tegelikult kõikides nendes proovides siin olin, ma olen ma tekkinud täiskomplekti proove tegin siin ilusti ja et ma olen täis selleks valmis ja ma oleks nagunii teinud selle etendusega, mitte muidugi kohe esietenduse alguses, eks ole, see mind mind üldse mõtlesin peas, ma saan teha ja mul oli tähtis, kas see oli tähtis, oli see, et ma, ma sain selle rolliga hakkama raske rolliga ja see oli mulle kõige tähtsam suureks proovikiviks. See oli minu jaoks kõige tähtsam, aga et see nii läks, noh, see oli nüüd juba olukordadeni. Ja see on ka üks väheseid oopereid, mis on meil plaadistatud. Ja on hea sõna ollagi sellel. Me saame ka seda nüüd selles saates siin kasutada. Jaa. Jaa. Millised on need lavarollid veel, mis on nagu sinu sisemusega kõige rohkem sobinud või kokku kõlanud mis sa oled tundnud, et see on justkui sinu jaoks loodud? Ma loeks, on kindlasti, mängib, et mis me tegime siis muidugi vanemusest juba juba loomulikult Rigolettot Othello kindlasti Jaago. Need on sellised, et üldse ma tunnen, et mul niuksed rohkem istuvad sellised Negatiivne, noh, kas nüüd negatsestaga niuksed ja igasugused dramaatilised ja sellised niuksed kujud ja nii et see on nagu selles mõttes nagu hästi. Need on väga problemaatilised ja väga erilised ooperikangelased aga samas on ka need sellised rollid, mille pärast publik teatrisse tuleb. Seda peab oskama huvitavalt serveerida selliseid vastuolulisi, jõulisi isiksusi laval ja sul on selles mõttes vedanud. Mul on vedanud küll ja mul on vedanud tõesti sellega, et ma olen saanud selliseid rolli laulda ja küll veel edaspidi või võib-olla veel, kui saatus lubab. Need on sellised rollid, mis on olnud. Endal huvitav teha? Kuidas roll valmib, et sa juba siin mainisid, et see proovib, protsess on väga huvitav sulle ka roll elab oma elu edasi siis juba ilma lavastaja sellise juhendamiseta, et kas publik ka kuidagi selle rolli valmimisele kaasa. Aitab muidugi sellepärast, et, et üks asi, see prooviperiood lõppeda seal esietendus, see on, ühesõnaga niisugune aeg metsas õitsema Publicat ja teed selle nagu ära suure motoorikaga Jänerveerimisega ja siis vaat siis alles hakkab see sinu sisemuses protsess tööle, kus esimene närv, mis kahtlemata pidurdab, mis ei stimuleeri, see maha käib. Ja saad siis läbi publiku, vaat läbi lava hakkab see, kus rull kasvama hakkab, laienema hakkab nagu luudele liha kasvama. Ja muidugi muidugi aastatega, kui need rollid on pikki aastaid on kavas, siis loomulikult nad arenevad, nad lähevad edasi, sest ega sa nagu inimene, keda ei seisa paiganiga roll, nii et see on see samasugune elusorganism. Nii et sellega koos areneb roll. Nii et selline dramaatiline alge ooperis dramaatilised osad on sulle nagu hingelähedased, aga sa oled ju laulnud ka koomilisi asju, mitte ainult selliseid süngeid. Ma olen küll üsna olen ikka noh, ma ei mäleta, muidugi laulad vaat, ei teagi, koomikalist soid ka, vat ma ei tea, aga noh, me ei ole seda otsa külge nagu väga ekspluateerinud. Mõnikord ma leian ennast ennast mõttelt, et et oleks võib-olla tõesti võinud võinud ka midagi sinna komöödia kanti teha, võib-olla Ennast selles poolelt avada, aga seda ei ole nagu veel. Nonii meil tuleb nüüd meil tuleb üks, üks koomiline ooper, selline tuleb meil Prokofjevi armastus kolme apelsini vastu. Lavastab Bertman järgmisel hooajal, võib-olla siis see natukene seal on, ma olen kindlasti ka sees. Et võib-olla äkki seal siis midagi natukene teist kant natuke mitte ainult ühte niisugust kindlat rada pidi a'la selge, eks ole, jälle. Aga et hoopis hoopis teine areng oleks teine. Jah, no see on vene ooper, eks ole, aga eesti ooperites on sul ka küllaltki selliseid. No ütleme siis, groteskseid roll ei olnud mitte ainult ooperites, kui mõtelda Oru Pearu või René Eespere gurmaanides. No ikka, see oli püstihull, ramaatilinikaalse oli see kunstnik, ta ikkagi oli, niisugune Dali groteskne kades käib, ei tähenda seda, et ta on naljakas, et tal komeedina jäi. Ehita rikkali dramaatiliselt, täitsa kõik jõuline ja Rene eespere pidaski seda kirjutades mind silmas, ta ütles mulle pärast, tunnistas. Nii et see oli selline ikka päris ikka niisugune tugev. Samas tugevneb proteski, groteskne ja grotesk oli see. Aga mis puutub nüüd Tammsaaresse, et seda tehti siin Tõnu Raadiku muusikas ja kandiku lavastuses ja kui Ago-Endrik Kerge mulle helistas ja ütles, et, et sina pead hakkama nüüd tegema praeguses maa, see ei saa võimalik olla, sest esiteks Mariel Oru, Pearu välimusega üldse. Ja minul torupärg jäse, rahune. Aga ma ütlen sulle, et sa oled niimoodi nii edasi ja nii edasi, nii edasi. Mainas, kui seal pigem ette ma võiksin Andres olla, eks ole. Tead, niukene, depressiivne, töörügaja ja nii edasi ja nii edasi, aga, aga ei nats rahunenud, see nad. Ja teate siiski lõpp lõpp kukkus, mu kohutas, roll meeldis. Ta oli ta mulle füüsiliselt jube raske tõsta kolm pool tundi laval ainult joosta. Kui seisad paigal, sa pead eksima kuidagimoodi, eks ole, sõidul orgaanika sees olema niimoodi, eks ole, ta kogu aeg liigub ta nagu elavhõbe, eks ole. Ta ei seisa paigal ainult siis, kui ta päris lõpus kepinaa, siis ta juba nii jõuetu, eks ole kulgema ainult ja nii etet. Raske, aga, aga ta sai mulle väga. Kohutavalt meeldis. Ta muidugi mõjus laastavalt häälele täiesti, aga, aga noh selleks aga, aga ta oli seal uhke, loll ja mulle meeldis. Saku palve Pikaadiga. Käin. Hobuseks. Ana kuule, kuule, kuhu olen vene ajal aega. Hobused ära ajanud kallale lase ainult. Aga ega vahelduse üle ju sinu lavaelus ja kurta ei saa, sest vaata, sina oled üks esimesi või kõige esimene eesti laulja, kes on saanud ka muusikalialase koolituse Leningradi muusikakoolis ju, eks ole. Ja praegu käiakse Ameerikasse õppima, aga sina õppisid seda omal ajal Leningradis. Ja see oli väga-väga kõva teater, mistap praegu on, ma ei tea, aga ta oli tollal suure nõukogude liidu ekspordiartikkel. See oli teater alati väljas. Ja minu õnnetus, kui mina sinna jõudsin, siis olid seal teine Baskin küll hulla ja Endrik Kerge juba läinud ja siis sai teater ka väljasõidukeelu, sest seal, et paljud lihtsalt kuidagimoodi kadusid ära, läks rohkem, kui tagasi tuli neid no ja sellesse siis loomulikult anti teatud ajaks väljasõidukeelsele teatrile, aga see ei vähendanud mitte kopika eestki tema taset ja tema kunstist, väetise teeb olemas, nendel tähendas parimaid pedagooge, kes sinna tulid alates Moskvast hatist, petetest Leningradist, eks ole, see oli täiesti uskumatu, mis seal olid ja selle need kursuselt täiesti põhjalikud läbisid, on väga hästi paarise laul, mina lasen klassikast repertuaaris, oli enne ikka seda ja ma mäletan, et mis kolib tollane peadirigent Aleksander Jakovenko. Ta oli väga hea minister, väga hästi mängisid ja ma lausa väga palju Mozartit laulsime üldse. Ja muidugi me laulsime ka väga head Niukest estraadimuusikat seal ikkagi vaadata seda, kellele, mida sobib. Ja ma lasin klassikaliste staadionite lihtsalt niisuguste noh, dollaseda nagu vaevad lavale ei lastudki. Nii et, et selles suhtes see oli väga-väga sümpaatne ja see nagu haakus omavahel ja asi lõppes sellega, et dirigent oli selleks initsiaatoriks, eks ta ütles, et teadis, peaks astuma Leningrad kasvatooriumis, ta ise oli selle asja eestvõtja. Ta käis seda seal rääkimas Minasse, mina ei saa lihtsalt kirjaniga hakkama vene keeles ja me käisime laulmas Mozartit ja tema ise saatis klaveril. Ta saatis mind klaveril seal ja eksam oli, eks ole, seal tehtud asjad nagu ära ainult kiidab, nagu jäi ja ma olin peale seda sisse võetud sinna. Aga kuna mul oli perekond kaasas Leningradis, siis, siis nad ütlesid, sügisest te lähete loomulikult tööle Marie ooperikoorid, et ennast elatada ja nii edasi. Ja need eksamid, teised nagu enam ei olnudki nii olulised need kuidagi me oleks saanud ära teha, ära korraldada, nii et ühesõnaga, me tegime kevadel need asjad ära kuskil juunikuus. Ja sellega asi lõppes ja kui ma sügisel läksin tagasi, siis oli juhtkond vahetada, ütles, et tulge järgmisel aastal uuesti tagasi. Aga siis ma sõitsin võssa. Sellised kogemused siis sinul Venemaal kartsid kirjandit, aga su perekonnanimi on ju slaavipärane haarov, kus sa selle nime omale said ja vene keelt ei oska? Ma oskasin ikka vene keelt, aga ma kartsin, ma lihtsalt võib-olla ei kirjuta ära, nii. Essin seda esseed, mul on olnud kummalisi ette, pannakse nimi nagu ära muuta, aga vasaraga nimi rikub meest. Ei, absoluutselt, aga lihtsalt, et, et päritolu, see nimi on. Ma ei oska seda täpselt öelda, kust see tulnud on. Saladused on nüüd jäädavalt läinud, mina sellest enam ei tea midagi. Õdesid-vendi, sul ei ole Valüstops sa üksi nii väga ei ole midagi, sellepärast et sul on ju imeline kaaslane elus pianist, sooja herts. Kas tema tuli sinuga Tartusse ja Tallinnasse? Ja siin algas teatud mõttes uus elu? Algas jahvusel algale otsast hakkas kõik peale, meil hakkas kõik otsast peale ja me mures ja korteri kõik ilusti ja alustasime nullist. Siin sa said lisaks ooperiteatris esinemisele rakendada oma Leningradist saadud kogemusi, siis sa oled laulnud mitmes muusikalis, mis siin Eestis. Aedal kihvtid muusikalid on kõige esimene oli muidugi aastal 2000 oli see vampiiride tants, Ždain mani oma, mis me tegime selleks suure eduga ja ja sellele järgnes kohe veel suurem hüljatud Georg Maljuse lavastuses. Ega sinna seda nii naljalt ei saanud sisse pileti sinna, nagu lunastada see võit küll kavasse, aga ega keegi ju ei teadnud kabavõtjates tol ajal, et see teoks saab, see mõte sellepäras seda luba esitamisluba tuli siia, vaata ta Eestisse ja siis tuli valida osatäitjad, kes need ülirasked partiid ära lõhuks veenvalt. Ja mitte ainult ära loovaks, vaid tuli need salvestada. Me salvestasime nad siin, mäletan teedki ilmale siin Eesti raadios ja need saadeti siis Londonisse Cameron mägendushi agentuuriga, kellel olid need autoriõigused esitamisõigused ja nemad tegid alles otsuse ja sealt need otsused siis tuli tagasi, siis öeldi, kas seda võib teha või mitte, dialubati eluvat, sina laulsid, osani laulsin ja siis ma laulsin seal ühe kõige kõige karskema aare, laps on siin juba sisse, see siis läks sinna ja me elasime seda eesti keeles. Sest eestikeelne tõlge põhinumbritele, mida nad tahtsid kuulda, oli tehtud. Ja läks ka agentuuri, sealt tehti tagasitõlge ja neile väga meeldis. Tõlkinud tegi Tõnu Oja ja Villu Kangur suurepärast jalg ja siis tõlked kiideti heaks ja siis me laulsime, need põhimuusikapalad siin siin sisse saadeti sinna ja sealt siis ma ei tea, mis oli teiste kordne, teised said kaasele fantiinidegi Kare Kauks, sulg vanast laulust. Marko Matvere tegi. Politseiülemat, laulis, eks ole, ja siis mina olin mäega, väga närveerisin, mis, mis muidugi saab ka suitsu võtavad omaks. Aga õnneks tuli sealt minu kohta tuliselt ainukene sõna sinna juurde jälle kirjutab eksagent ja sellega läks lahti ja siis tuli see mitte väga muhe mees, on Taanis ka väga vahva, vahva tegelane, aga tema asetäitjaks daam on väga karm, kes käis siin ka veel vaatamas, kui me selle valmis tegime, see oli üks, peab Roosma, kõik kohutaterveerisime käis seda vaatamas. Ja tal on meeletult. Meelis ütles, et kuri vaim, kuidas linnahall on osatud seda üliraskest romaalsete seda ära kasutada ja seal nii dünaamel niivõrd ilusad andis selleks oma oma õnnistuse ja muidugi see oli suur kunstina võite siis muidugi need läksid ühe hingetõmbega 16 tykki. Läbi ja see ei olnud patenteeritud lavastus, vaid Georg Maivuse Origin. Tänu sellele, et kuna olin hea drukuna, me ennast nii hästi näitasime, tantsisime. Kuid sunnitööd selles peab taluma et Vaidekideks sellist Viruk süütuna on kaklovindid, süütuna läksi. Leian õigeksmõistmist. Kui ole äkki? Oit null mind välja valiti anni, ainult valimi on July, kuid silmast silma. Jah, kuidas lohutaja jänese? Muhend Hiiumaalt ülepinge ammu enda Sallo. Kolmas on, mis mulle endale väga meeldib, mina praegu teeks uuesti, oli mees La Manchast meie samast oli, oli 24. aastal, siis oli, oli väga kihvt telelas Ivo Eensalu, kui seda veel saaks teha, siis seda teeks kindlasti sa jõuad seda veel teha? No ei tea, ta on veel ees, ei, kõik pole enam midagi ees paisionees ja 55 põnele midagi ees. Tuleb selgelt aru anda sellest, et mis sa oled, muidu me oleme hingelt noored ja kõik nii anna ja, ja kõik ja ma saan sellest aru, see on klišee, mis on Eestis valitseva kahjuks see mõte ei ole ilmselt õige. Õige on siiski siiski see, kui inimene teab täpselt ära, et ahaa tänaseks päevaks mõnda vana, ta ei häbene endale peeglisse vaadata, vaatame, ahah. Selge. No mis mul jäänud on, midagi ikka jäänud on, eks ole, aga noh, küsimus, kui palju, aga. Paljudki on veel ees. Ja ja mees La Manchast on ju ka Estonia teatris tehtud. Argo ja seal on jah väga ammu tehtud ja vaata kunagi neid võetakse, võetakse uuesti kavasse teada, vääriks seda loomulikult ja rohkem nagu mul ei olegi nagu muusikale midagi mingi mingit pistmist tal tõtt-öelda olnud ka selliseid asju, mis mind muidugi innustaks. Sest noh, ikkagi peale vampiire peale noh, hüljatud on raske midagi niisugust teha. No elamandževel ka, eks ole. Kuidas sa suhtud tunnustusse, et sa oled saanud ka mitmeid preemiaid siin Eestis ja oled ka Georg Otsa nimelise preemia laureaat? Sahin on lausa neid kaks tükki. Ma olen siin ainuke, kellel on kaks Geo võrdse preemiat, nii kummaline kui see pole, ma suhtun nendesse niimoodi suhtuma, tähendab mina sagi eurose preemia muidugi on kõrge tunnustus siis Georg Ots on minu jaoks olnud läbi aegade lemmiklaulja, kellest ma olen väga pidanud. Salvestasin, ma kuulan. Kes mõjub mulle kuidagi nii ilusti ja see on niivõrd ilus, lihtsalt ilus. Mismoodi ta kasutab seda sõna muusikas, sest see on nii kohutavalt ilus. See lihtsalt on ilus, ma ei oska midagi muud. See läheb mul sügavale hinge. Ma võtan seda suure tunnussõna. Mul on antud kaks korda. Kas sa oled laval ise? Sa oled ka ise otsa laule laulnud. Olen laulnud, olen laulnud ja laulan edaspidigi, varsti ma olen teinud ja, ja nüüd sel aastal püüame Margus Kappeli ka teha ühe pisikese tuuri kontserttuuri, sellise, mis koosneb 20-st soolokontserdist. Me teeme kaheksa Smaroškaaper esiteks on suurepärane pianist, ta tuli meelsasti mulle appi, mul on selle üle väga hea meel. Sel aastal ma laulan laule, mis on mul mingil põhjusel jäänud laulmata mis mingil põhjusel on lauldud, aga nad on jäänud mind kummitama. Ja need laule on, ma olen neid juba kokku korjanud ja panna selles kokku selline kava ja seal sees on, loomulikult on, on seal Georgi laule, aga, aga nad on kohutavalt meeldivad ja me teeme nüüd niisuguses tänapäevases võtmes tänavas võtmes küll aga, aga mitte veeta selle laulu olemus, tähendab, ta jääb ikka selliseks laskmiseks, ta ei ole mingisuguseks niukseks ära pööratud variandiks mitte mingil juhul. See ilu, see peab ikkagi säilima meloodia sõna, ilusti primaarsem alus. Ja vot sellisest lauludest avateeksime sel aastal, see on siis suvel juulis Jaaguste suulisi olid alguses ja see ongi nagu siis nagu selleks tähtpäevaks nagu Eestimaa paikades kirikutes. Jah, kirikus me teeme ja ongi, ongi tuuri pealkiri ongi maailm samme täis. Rästa laulda näiteks laulupeo niimoodi, et sa laulu pole kuskilt saada. Teatri muusika muuseas nootjale kuni selleni välja, et, et võtsime kontakti kadunud Ahto keerme tütrega otsime kontakti ja tema lubas, otsisid ja otsisid ja ei leidnud oma isa arhiivist seda nooti kuulisärgi välja kirjutada ja teha ja laulda nüüd sisse seal ka selle plaadi peal, kus Margus suurepärast mängib, NASA seda laulu nagu jälle elavdada ja mulle see laul meeldib ja mind. Kummitanud. Õõnsa ees kord on meil ka, algab ordon. Siis. Sul päevine, üheksid jobu. On taas. Aga miljon? Nii et need on sinu juubelikontserdid ja sel puhul tuleb ka siis plaat välja. Nojah, me teeme niisuguse pisikese plaadi, 10 lugu on, seal peal, on huvitavad lood kõik sellised lood, mis, mis mind kummitavad ja nendest on valik sellest kavast vaidlete sinna peale, ehk siis juba siis, kui nad inimesed vastavaks nad kuulevad, mis seal peal täpselt on, aga see plaat on iseäralik selle poolest, et see on kirjutatud sisse ainult klaveriga ei olnudki muud vaja, sest Margus mängib nii kolossaalselt, eks ole, ta mängib nii nagu orkester, üks pill oleks nagu 100 mängijat, eks ole. Pealegi see vabadus, noh, kaks inimest saavad teha siia-sinna, mida nad tahavad, kas laiens kiirenduse võiks teha, nii, võid teha ja eks ole, ei ole mingisugust niuksed vaja seda kokku ajada ja olla koos kogu aeg orkestri puhul tekkinud probleemid eis kohese nagu üks hingamine. Et seda me nautisime, täitsa nii, klaver oli minu kõrval ja 11 kuulates kirjutasimisele. Ansambel kõige paremas mõttes. No sa oled laulnud tuhandetele inimestele, Linnahalli lavast ja ka väikestes maakirikutes ja kas on siin mingit vahet? Siin ei ole minu jaoks, et Sanna asson saalis 40 inimest on 4000 inimest ikka üks, üks, see ei ole üldse tähtis, et täna on vähe. No võib-olla öeldakse või ise tulnud huvid, palju täna inimesed on tulnud, aga, aga sa unustad selle kohe, kui sa teed noka lahti, hakkad laulma, hakkad andma, siis unustad selle, palju inimesi on nüüd minu jaoks ei ole vahet. Võib ka ühele inimesele laulda vaheldust. Mulle näiteks ei lähe kunagi meelest need, need ajad. Eesti vabariigi algusajad, vene lõpuajad, kui meil Vanemuisesse, kui on talv, elektrit, kui inimesed ei saanud enam-vähem teatris käia kui inflatsiooni kohuta, kui enne rahareformi peale rahva sellel aja sees Regoleta jooksis seitse aastat Vanemuises väikses majas sellele ainult 30 inimest ja etendus tuli mu käest küsinud, kas oled nõus seda tegema, võimelisele etenduse ära jätma, eks ole, sest noh, tõesti nii vähestele teha ja nii raske etendus ainult sinust sõltub. Kas sa tahad seda, suudad seda? Loomulikult need olid kõige erutavad hetked, sellepärast et kui ma nägin neid inimesi, kes seal saalis olid, kõik olid sinna tulnud, et ilmselt läbi raskuste kuidagi, sest noh, kui leiba ei ole, eks ole, siis millest me saame rääkida, eks ole, seda enam võib-olla oli see tähtsad nendele pakkuda, et nad järgmine kord tuleks, et nad ei peaks pettuma. Ja kui ma nägin noori kooliõpilasi, kes istusid oma tütrelasse käsikäes poistel lipsud ees, tüdrukud, ilusti riides, vanemad inimesed, 30 inimest saalis istuvad kõik, eks ole, pühivad seal pisarad, pärast läheb valgeks, kummardad, eks ole. Siis noh, need olid kõige paremad hetked. Kas see on lauljale kõige suurem? See on kõige tähtsam, täna ei ole tähtis, kas seal on 3000. Just sellisel raskel ajal sa tunned ära selle, et vaat sealt kas muust teatri põlvkond moodsased, et muidu oli enne, olid eakad inimesed hooklasega Akolid hakanud järsku käima. Ma vaatan, noored noored kooliõpilased, seal oli eriti pretensioonikas tal olid. Mida nad siis siin nüüd teevad. Nad püüdsid teha südamest südamesse. Loodame, et kõik need inimesed, kes sind suvel kuulama tulevad, nendesse väikestesse kirikutesse ja su laule kuulevad, et need leiavad tee siis ka ooperiteatrisse, sest tundub, et sina oled leidnud elus oma kutsumuse. Sul on missioon, et sa teed seda tööd vaatama, Ta kõigele vaatamata oludele räägid oma südame kutset, see hea energia levib aina surevate inimestega. Võib-olla küll jah, sest nende tuuridega ongi olnud selline, et inimesed kõik on küsinud ja ütelda, kust te veel laulate mul viimasel ajal ongi andnud niimoodi ma olen teinud soolokontserte. Ma olen teinud sellist formaati, et vahepeal mul on Colocrium on küll ok ja ma ütlesin, et noh, aitab küll, et palju ma ikka laulan, eks ole, et noh, et pannakse helivõimenduse ülesse, saalid mikrofoni ja ma ütlesin, et räägime siis natuke juttu ka, eks ole, inimesed tõesti küsivad asjakohaselt, mis seal teatris on, kuna saateid näha, tähendused on, ma olen sellest rääkinud, Estonia teadis, mis seal toimub ja mis, kuidas, kes laulavad ja nii edasi ja nii edasi ja ja vaat, siin on üks küsimus olnud, aga kuulge, Jassi, miks te seda mikrofoni seal kasutate? Laulge paremini, ilma? Masse, no ma ei tea, äkki ei kuule, ai, kuuleme küll, ära nüüd jama, see on hästi, teeme nüüd niimoodi magelaule, olen siis ilma mikrofoni, tead, kui ei kuule, siis andke märku ja siis siis me ikka laulan mikrofoniga ja loomulikult kõige kontserdid edasi, loomulikult vandiga, mikrofonid, seal on seal niimoodi me oleme teinud nii et me ei ole mikrofone pannudki. Et olengi olnud täiesti akustiliselt, see tuur ongi esimene kord see aasta, kus me teeme täiesti akustilise tuuri, teeme üldse, Ülo võimelised seda. Minu jaoks on muidugi parasvõimelisuse võimelisus, minu arust ei ole nagu eriti hea, aga kuigi ma nüüd olen juba õppinud mikrofoni kasutama ja ja nii, aga siiski parem on ilma. Ma olen kogu aeg selliste inimestega rääkinud, teadsite, mis ja kuidas ja, ja ma usun, et need inimesed on leidnud tee edasi, on leidnud seda tagasi, mulle isegi mingeid kontserte kuskil on teinud, aga me käisime vaatamas ja meid pettunud, Jassi ütleme nii, et suur tänu teile, no näete, näiteks mäletan, peale kontsert tuleb üks lihtne maa, tädi tuleb, ärge laulge oma südant ära, sul on süda juba haige. Kust te selle võtsite? Haigel? Laulateni hingest ei jätku nii kauaks ära laulad, ära, laula oma südant, ära laula kuidagi inimesele, aga ma ei oska. Aga küllap, küllap see energia ja see südamlikus, mida sa endas lauldes ära annad, see tuleb sulle publiku poolt teistmoodi tagasi. No kas pole uhke tunne Jassi, et sinu pärast tullakse kontserdile ja? No kas nad nüüd ei, ma ei, ma ei tea, kas sa oled minu meelest need tulevad, aga saad tulevad, aga aga võib-olla keegi näpuga kuskilt järge ajab, eks ole. Võib-olla, aga ma täpselt ei tea, seda on palju, võib-olla öeldud. Et kas nad nüüd minu meelest lausa tulevad, sest noh, teater on kollektiivne kunst ja teadus on, on selles mõttes hoopis teine suhe, seal on väga palju faktoreid, teisi, mis mõjuvad ja kuidas sellepärast ütleme vastuoksa soolokontserdil, kus oled sa publiku täiesti üks ühele ja seal on ainult ainult kaks emast, kas sa oled sa kilbil või kõlbita? Ja seal on juba niimoodi, et seal ei jäeta mitte miski seal kui inimestele, mida tõuseb, siis ta läheb ära ja ta järgmisel korral ei tule. Nii et seal ei anna midagi teha, teist seal enam mitte midagi seal ainult südamest südamesse minema, seal raske formaat, soolokontsert, aga mulle meeldib see nagu, nagu tippspordis hoiab sind hästi formis. Ta on väga hea trenn. Vaimne, füüsiline, psühhofüüsilise trenni, aga väga kurnav, aga hoiab sind hästi vormis. Eksa. Aitäh Jassi ja jätku, kui sul seda erksust ja südant veel kauaks-kauaks. Ja soovin sulle ilusat suve. Ning algõpe ja tema. Kuid. Järsust mäest üles viinud on. Kes kulgume r siis? Ja meilgi. On vahel? Ääri voolu. Nii NUT kuina nii võit kui ka sookurgi ja närtsinud. Mus kui taeva la. Ei ma ei kannas meengeva rasva paevahti. Sest usk mu enda ees on olla. Lõppenud saates rääkis oma lauljateest Rahvusooper Estonia solist Jassi Zahharov. Saates kõlasid katkendid kooli valsist, Telemanni Impinoonest, Verdina Bukosterigoletost, Raadik vargamäest, Schönbergi hüljetutest ja Micheli mees. Manchast ning kõlasid Ahto Veermäe laul, maailm samme täis ja poolanca minu tee. Saate koostas Tiina kuningas, operaator oli Katrin mõõdik.