Olete kindlasti tähele pannud, et väga paljud asjad siin maailmas sõltuvalt sõltuvalt sellest, kuidas neid vaadata ja milline on nende olemas. Näiteks võtame sellise skaala, et inimene peab ise enda eest seisma või inimene peab millegi ees järele andma. Kui vaadata ühtepidi, siis järeleandmine tundub väga paljude jaoks nõrkus võib-olla isegi rumalus, samal ajal mina tean küll kindlasti, et teatud situatsioonides järeleandmine väljendab pigem inimese tugevust ja ta on sellega võimsam ja peajagu üle kõikidest nendest, kes teda nõrgukeseks parastavad. Samal ajal mõnikord jäärapäiselt mingi asja eest seismine võib näidata sulaselget inimese rumalust lausa lauslollust, sest jäärapäiselt millegi eest lihtsalt niisama seismine ei ole loomulikult mõistlik. Niisiis võiks vaadata Ta või tekk või teeks nagu sellise väikese skaala ja vaataks oma eluasjad ja oma tegemised üle. Ma pean kindlasti tugevuseks iseenda eest seismisel, seda, et inimene kaitseb oma mõtestatud seisukohti. Ma pean iseenesestmõistetavalt tugevuseks, et inimene seisab oma inimväärikuse eest. Et inimene seisab maailmas leviva aususe eest. Et ta ei kiidaks heaks. Valelik kust võltsi? Ma pean tugevuseks, inimene seisab oma hingepuhtuse eest, see tähendab, et ta ei lase ühiskonnas tekkinud kõikvõimalikul jamal ja ja muul sellisel rämpsul oma hinge roojastada. Ja kindlasti seisab tugev inimene rada ja oma pereliikmete eest. Jäärapäine asjade eest seismine on aga inimese nõrkuseks, juhul, kui ta seisab mingisuguse jabura ideest, millest ei ole mitte aimugi, vaid ta seisab selle eest, et lihtsalt seista. Kindlasti pean ma inimese nõrkuseks seda, kui ta seisab mingi mõtestamata tegevuse eest, ehk siis ta ei ole midagi endale selgeks teinud või mõne tundmatu tegevuse eest, mille järele ta ei ole uurinud või lihtsalt ühiskonnas üldiselt. Üldiselt tõeks võetud seal sellise nähtuse eest, mis on täiesti rumal. Järeleandmise puhul on see asi peaaegu vastupidi, aga mitte ainult. Ma arvan, kui tugev on inimene, kes annab järele teise inimese tarkuse ees, kui ta seda tunnetab. Ma arvan, et tugevam inimene, kes annab järele dialoogis millel on võimalus muutuda millekski, mis toob maailma palju head või muudab mingisuguseid asju paremuse suunas. Kui siis jääda jäära päiseks, siis ma arvan, et inimene on sulaselgelt rumal, kui ta ei vaata perspektiivi ja ei mõista suure headuse paremuslikust. Kindlasti on, on inimene tugev siis, kui ta suudab üle olla oma jäärapäisuse eest ja kindlasti on inimene tugev siis, kui ta suudab järele anda nii jõhkra toore jõu ees mille vastu ta ei saaks nagunii. Siin on teatud probleemid ja teatud küsitavused dub situatsioonist väga palju ja nii ongi väga paljud inimesed läinud oma aususest Jaapanis märtrisurma või siis ka esimesed kristlasest kristlastest märtrid läinud märtrisurma. Aga väga sellise madalalaubaline toore jõu ees järele anda on mõistlik, sest see säästab väga paljusid. Nõrkus järeleandmise puhul on aga siis, kui inimene annab järele mingi lauslolluse ja rumaluse ees. Kui ta annab järele inimväärikuse mõnitamise ees. Ja kui ta annab järele tema kallite tema sõprade, tema pereliikmete kiusamise ees siis on inimene tõesti nõrka.