Kaheteistkümnes Tallinna Pimedate Ööde filmifestival. Käimas on festival PÖFF põhiprogramm ja klassikaraadio eetris on kaks minutit, kus nüüd Jaan Leppik jagab teile häid soovitusi. Türklastest ei saa üle ega ümber ja mille pärast sellepärast et kui ma nüüd ütleksin kolm riiki, mis minu arvates teevad läbi praegu kõrvulukustavad saluuti filmimaailmas, siis need on kahtlemata Türgi, kahtlemata Iisrael ja kahtlemata Lõuna-Korea viimase aja PÖFFi võidufilm tuli ju Türgist ja ma mõtlesin pikalt, mille poolest näiteks Türgi Iisraeli filmid on just viimasel ajal teinud läbi sellise peadpööritava tõusu ja lende. Ma ei tea, kas selle taga on mingisugune rahastamine või, või muu selline asi, aga minu meelest puudutab see väga teatud temaatikat, mida käsitletakse ja ma nimetaksin selleks temaatikaks inimese, sellise sisend olemise, moraali ja ühiskonna pakutavate võimaluste vastuolu. Ja see on erakordselt pingeline. Teate sepaku naeru, hüsteeriliselt naerusse, pakku, pisaraid, see pakub õõnsad kõhutunnet, see annab asjadele õige vungi, õiget pinge ja, ja just selliseid filme, mis seal salata, tahaksin mina näha ja mida, mida Pimedate Ööde filmifestival ka tänavu rohkelt pakkus, sellepärast ma alustakski türgi filmist nuri Chilanni film, kolm ahvi seal tänavu aasta valminud film samuti ühistööna koos prantslaste ja itaallastega ja, ja mis on selle filmi läbiv teema. Nimetan taas, et see on mingi moraali vastuolu, inimese sisemised vastuolud, mis paiskavad välja see on nimelt, kuidas müüa kellelegi oma süüd. See film räägib enesepõletusest, see film räägib inimese võimest olla iseenda jaoks aatompomme ennast hävitada. Ja selle teema taolise filmimise kuvamise eest sai Nuretchelan kanni parima režissööri preemia. Muuseas aastal 2006 võitis tema film õhkkonnad kanni festivali žürii preemia. Nii et see ei ole sugugi mitte ainukordne selline sähvatus, vaid tegu on väga tõsiselt asja ette võtnud filmimeistriga. Niisiis puhata käh oma silmi ja minge ja vaadake, türklased on minu meelest väga osavad üldse käima ümber inimese sisemise moraaliga, teatud ühiskonnagruppide moraaliga seal olevate probleemidega, mida annab ju põimida üksteise sisse, annab neid vastuolusid paisutada, vähendada täpselt nii, nagu rezhissöör seda soovib ja milline on tema tema kunstimeel, milline on tema esteetiline meel ja lõppude lõpuks, millised on tema isiklikud elukogemused, mis on ju väga tähtis, sest eelmise aasta PÖFFi žürii preemia võitnud Takva käsitles ju täpselt samasuguseid teemasid. Ja siis juba Akva režissöörile omases võtmes. Kõneles Jaan Leppik, tõsi, filmiprogrammi osas veel teemasid jätkub ja ka klassikaraadio jätkab oma PÖFFi minuteid. Järgmised on juba eetris homme hommikul kell kaheksa, 15 ja PÖFFi-minutid on klassikaraadio koduleheküljel ka järelkuulatavad.