18. augustil sai 70 aastaseks meie kauane auväärt kolleeg, Eesti raadio muusikauudisteankur Priit Kuusk. Üle 40 aasta On ta teavitanud raadiokuulajaid sellest, mis toimub suures muusikamaailmas sealhulgas hoidnud meie kuulajaid kursis Järvi dirigendi dünastia tegemistega. Aastate lõikes on Priit Kuuse muusika uudised eetrisse jõudnud erinevates vormides erinevatel päevadel kas iseseisva saatena või muusikasaate osana. Nagu näiteks klassikaraadio helikajas umbkaudu 2000 saadet. Usun, et praegu kõlav muusika Šostakovitši kuuendast sümfooniast toob paljudeni kunagi nii oodatud muusikauudistehõngu kutselt. Muusikateadlane on Priit Kuuse haare olnud väga lai. Lisaks muusikauudiste koostamisele, raadiosse ja sirpi on ta olnud muusikaõpetaja nii mandril Prangli saarel, ajalehe sirp ja vasar, muusikaosakonna juhataja, tegutsenud Eesti heliloojate liidu, muusikateaduse ja kriitikasektsiooni juhatajana. Koostanud ja toimetanud hulk muusikakroonikaid, sealhulgas näiteks neli raamatut, Neeme Järvi ja Eri Klas, kes ma olen intervjuu kogu Veljo tormisega Estonia nii on Music andumus issand, inse World sadu artikleid ja muusikateaduslikke kaastöid mitmesugustele väljaannetele, leksikoni telemuusikafestivalidele ja konverentsidele. Praegugi on Priit kuusel käsil ulatuslikum tööraamat una naissoost tulemine, Valevasse purjepaati oma tegemistest ja muusikateabe kogumisest, rääkis Priit. Pikemalt 10 aasta eest kutsusin ta saatekülaliseks tollasesse populaarsesse sarja muusikast võlutud. Usun noortel, kel praegu informatsioon arvutis nii-öelda hiirekliki kaugusel on huvitav teada, kuidas käis info hankimine aastate eest, millist pingutust ja nutikust, aega ja vaevase nõudis. Kuulakem aastatetagust, intervjuud Priit Kuusega põgusate põigetega kaasaega. Kui palusin sul tulla saatesse muusikast võlutud, väitsid, et oled pigem muusikateabest võlutud. Millal ja kuidas tekkis huvi just muusika info vastu? Poisikesepõlve aegadest tekkinud huvi üldse mingisuguse teada ja, ja keelte vastu samuti ja kuskilt siit keelte kaudu on vist tulnud siis ka huvi, muusika, teade, muusika info vastu, sest siis hakkasin muusikaga pidevamad tegelema, maksin sellega üsna hilja, Kunivate professionaalsel pinnal, siis minu isa oli joonistamise muusikaõpetaja koolides. Me rändasime üsna palju mitmest koolist teise nagu ikesema õpetaja, ema, kooliõpetaja, elu oli tollal. Aga isal oli peres neli poissi ja igal pool, kuhu ta jälle uuesti kooli läks, siis ta hakkas seal orkestrit tegema, kooli orkestrit tegema ja siis neli poissi olid tal toredasti omast käest võtta ja see oli kohe pool orkestrit kohe olemas. Algul. Ja ma mängisin igasuguseid muid pille, mandoliini ja viiulit ja niimoodi siis klaveri juurde, mis on ikkagi professionaalide põhiinstrument. Selle juurde jõudsime üsna hilja, vast Viljandi Pedagoogilise kooliaegadel alles. Ja kui muusikaga sai hakatud nagu tõsisemalt tegelema, seal õppisime muuseas, kellel viiulit Edasi Augustin punga juures, mul olid seal toredad nooremad kolleegid nagu Mati Kärmas ja Mare Teearu, Jaak Tork ja nemad on kõik sealt Viljandi koolist pärit. Ja siis hakkas muidugi muusikahuvi natuke süvenema, kui oli juba teadmisi rohkem. Ja seda Viljandi Pedagoogilise kooliperioodi, kus ma sain algkooli, õpetaja kutse juba seitsmeteistaastasena, seda ei saa nüüd selleks info huvi aluseks nii väga pidada. Sealt pigem algas nagu muusikahuvi muusikaga tegelemine ja väga särav elamusena Viljandi Pedagoogilise kooli järel mul suvekursused, kus me taotlesime siis endale õigust õpetada muusikat, et seitsmeklassilises koolis. Sest me saime Viljandist ju algkooli, õpetaja diplomi. Ja need suvekursused toimusid Haapsalus ja Haapsalus oli üks suvekursuste markantsemaid õppejõude. No siis kõik need asjad siit hakkavad kokku minema ja siis ma astusin minemata tööle, mind oli tööle suunatud küll võhma, aga ma astusin ikkagi Tallinna muusikakooli, astusin teooriaosakonda. Mäleta mind, ei tahetud siia vastu võtta isegi eksamitele hästi lastaga mul Vändras, kus me ikkagi perega ja kust isa on pärit sealtkandist Vändrast. Sain oma üle tee elavalt kuulsalt maestro Mihkel Lüdig kilt kes elas koos kirjanik Mart kiiratsiga mõttes lasega, elasid ühes majas lausa vastasmajas üle meie koolimaja. Teispool Pärnu-Paide maanteel Mihkel Lüdig kirdes kirja Heino rannas appi lööma sain niimoodi tingimisi, kuidagi võeti nende eksamitele vastu hoolimata siis sellest, et, et ma olin suunatud hiljem, ma sain külge suunamisest vabaks. Ja nii ma sain siis Tallinna muusikakooli sisse, ma tegin konkursi siin läbi ja teooriaosakonnas oli meil tore kolmik. Need olid siis nagu kolm generatsioonid tolleaegses vanuses, sest meie paari-kolmeaastane vanusevahe oli tookord ikka rohkem märgatavam kui praegu. Ja need olid siis Kuldar Sink minust noorem generatsioon ja mina olin siis keskmine, minust vanem generatsioon oli Avo Hirvesoo. Ja me olime siis moodustasime ühise teoreetikud võttegrupi Tallinna muusikakoolis, selle kuulsa meil oli toredaid pedagooge Uno Naissoo, Veljo Tormis ja kellega me väga lähedalt kokku puutusin. Aga siis Kuldar singlil oli üks sõber Lembit Uibo, tema õppis ka muusikakoolis ja tema oli niisugune uurija, käis mööda raamatukogusid ja kui Kulderilt ma sain niisuguse tõsise huvi sissemineku võimalusi. Kuldar oli muusikaliselt ju väga haritud juba tol ajal ja lapsest saadik, õppinud klaverit ja flööti hiljem ja mida kõike kuulnud, näinud ja, ja Tallinna poiss muidugi, ja, ja siis puht niisugune muusikaline edasiminek käis nagu koos Kulderiga, aga siis tema sõber oli Lembit Uibo, oli see, kes, kes juhatas mulle rajad raamatukogudesse. Siis hakkasin mina käima Toompeal Kreutzwaldi nimelises raamatukogus. Hakkasin uurima muusika asju ja vaatame, Lembit ütles, et vot seal on niisugused leksikonid ja niisugused raamatud ja et vaata, et et seal seal on midagi põnevat, et vaata, kas sind seega huvitab ja tõesti huvitas. Ja seal nüüd ma siis kätte oma esimese puisu leksikoni, ma vaatan homme märkmikus siit praegu, et see on 1957. aasta. Ma olin siis teist aastat muusikakoolis. Aga see leksikon oli siia jõudnud muidugi hiljem natukene. Aga see oli ine ja ühtegi muusikaleksikoni igal juhul meie Lembituga tol ajal üldse kätte ei saanud, me ei leidnud seda niisugust asja ei olnud Eestisse tulnud ega saadetud. Uus Huud, need olid ka ime läbi kuskilt kaudu Moskva kaudu tulnud. Ja mina hakkasin siis Uižuudest välja kirjutama muusikat, kuid endale seda leksikoni tegin mitu aastat ikka niimoodi muude asjade ja õppimise ja muude tööde vahepeal ja ega ma seda päris lõpuni valmis ei jõudnud, tulid uued uus uut peale, ma vaatan 1960 on sind järgmine ja nii ja naa. Ma olen lõpetanud vist 63. aastal selle kirjutamise ära, ma olin siis juba konservatooriumi muusikateaduse tudeng. Töö selle leksikoni ka eeldaska piisavat inglise keele tundmist. Tolle aja inimesel ei olnud keeled just tugev külg. Ja keeltehuvi hakkas mul omamoodi diale hoopiski. Mina olin Vändra poiss ja ma sattusin Kareta pioneerilaagrisse. Ja see oli minu jaoks ikka suursündmus, sealsamas laagris olid tol ajal minuga ühes vahetuses näiteks Ernesaks, Gustavi poeg, siis oli seal Riho Joonase ja siis hiljem kohtusime nendega, tookord ei olnud mingit muusikalist kontakti erilist, aga nad olid enne, teadsin ikkagi ka teineteist. Aga seal oli üks Abhaasiast pärit eesti poiss ja temal oli kaasas gruusia keelevihikuid, raamatuid, seal oma õpikuid ja ja see hakkas meid hirmsalt huvitama ja siis oli Valentiin, tema oli kuskilt Lõuna-Eestist võrust pärit tema vanemad või vanavanemad ja siis vaata mulle gruusia keele õpiku ja siis ma hakkasin gruusia keele asju uurima, see oli vene keele baasil ja ma tulin toime need Taani, tunnen gruusia tähti ja mõningaid sõnu ja sain sealt mõningaid ajakirju ja materjale ja no see gruusia keeleni huvitavalt põgusaks, aga mäletan lapsepõlves kuskil veel kuuenda seitsmenda klassi poiste name hirmsat lugesime, olid mul klassivennad, Endel kõuts ja ta Jürisson ja me kohut lugesime, me lugesime lihtsalt võidu ja endal kõuts oli kõige suurem rekordimees, tema ütles ikka, et nad eile jõudsime, oleks 350 lehekülge läbi lugeda ja mõni päev ta ligi 400 leheküljelised saagid elasime, neelasin neid raamatuid, aga muidugi eesti keeles, seal olid siis näiteks prantsusekeelset vene kirjandust, oli hästi palju, seal veel prantsuskeelsed tsitaadid sees ja nendel olid siis all tõlked ja see oli siis väga põnev. Minu jaoks ma mäletan. Aga endalegi õudselt ütles siis mulle ükskord, et kuule, et vot niisugune ajaleht, et ma isa juures nägin, isa töö juures nägin, et on olemas niisugune ajaleht Izvestija seal esileheküljel on kohe palju keeli peale, et kui sa tahad seda nagu keeltega midagi tutvust teha või midagi, näed, et seal on olemas nii palju keeli peale, et sa võiksid seda tellida, mina ütlesin siis isale tellimule Izvestija. Ja isa ei saanud ka aru, milles asi just on. Kui see leht hakkas meil käima, siis selgus, et seal oli peal kõigi maade proletaarlased, ühinege oli siis 15. vabariigikeeles kirjutatud ja tõepoolest oli seal hästi palju keeli ja kõik olid need 15 isesuguste tähtedega isemoodi, aga ainus keele varamu, mis seal oli, oli seesama esimene hüüdlause siis et see oli omamoodi koomiline juhus. Ma nägin muidugi selle ääres mäletanudki, et rahamärkide pealt ma uurisin ka neid keeli ikkagi rahad peal olid ju olemas, eks ole. Aga no Viljandi Pedagoogilise ajal õppisin inglise keelt, niimoodi ka sellest suurt ei tulnud, suuri tulemusi ei olnud sellel nagu tehnikumi tasemel töödele. Aga mul oli konservatooriumis olid ikkagi väga toredad kaaslased, kes mind innustasid ja ise läksid ja kutsusid kaasa, niiet Helle Levandi pianisti haridusega ja Arno Rohvlil muusikateadlane konservatooriumi ajal siis käisime koos Arno Rohleniga näiteks siina free juures itaalia keelt õppimas. Lauljad õppisid seda eksele korraliselt konservatooriumis ja uurisime pärast ise seda natuke veel sõnastikest ja ja ajalehtedest ja, ja siis ma käisin mal vardja juures prantsuse keelt õppima, see oli neil oma grupp seal, see oli juba isegi pärast konservatooriumi. Nii et saksa, inglise, prantsuse, itaalia, need olid siis nagu soome keel on iseenesest juurde tulnud vene keel loomulikult. Ja siis sai 1964. aasta sügisel käidud Varssavi sügisel ja kuidagi sealt jäi nagu poola keel hästi külge ja pärast seda me hakkasime muidugi tellima sealt, mitte mina üksi, paljud meil tookord seal käinud hakkasime tellima Ruhnu, sõitsin nende poole muusikaajakirja ja ja sealt siis keel arenes ja sai nüüd mine muusika, info ja ühesõnaga muusika keel, poola keel oli ja on vast siiamaani üsnagi käes ja siis ja siis ma tellisin veel pudeliroos löödi, on tšehhi muusikaajakiri, selle tellisin endale koju, seal oli ka palju muusika infot sees ja niisugune kohe vahest mitmed leheküljed olid maailmast pärit infot ja õppisin seda ja muidugi vene keel abiga aru saama ja nii kui nüüd võtta ajad olid kitsad ja, ja kinnine oli kõik see, aga tänu sellele, et mõni suletud olime, ma pidin nii mitme keelega tegelema tõesti mitmes keeles informatsiooni otsima. Sõnastike ka ei olnud. Neid sai siis rahvusraamatukogust praegusest ju ka sai kohapeal midagi kasutada, aga ma tulid need nagu iseenesest, seal hakkas lihtsalt aru saama, juba hakkasid tema sõnad. Ja ma ei tea, ma ei mäleta, et ma tsehhi muusk infoga oleks väga hädas olnud, ma vist põhiterminid ja põhimõisted vist võtsin raamatukogust endale kätte Poola keelega samamoodi, sest need leksikoni, mis meil kodus praegu need ilmusid ikkagi hiljem, aga siiski vene keele kaudu olid olemas näiteks poola-vene sõnastik on mul kodus ja vene keele kaudu olid sõnastikud varem palju saadaval, nii et need aitasid ka. Nii, et kui hakkas ikkesse pidev infotegevus peale ja raadios ja ajalehtedes, siis ma olen siin uhkelt öelnud, see kõlab tõesti ja natukene suurustavad, et kaheksa aktiivset keelt oli mul, mul on siin kirja pandud, muide ma mõtleks tükk aega inglise, prantsuse, itaalia, saksa, soome, vene, poola, tšehhi, siis oli mul üks kaheksa passiivsed keeltel ka, millest ma ka vahetevahel sain infot ja juhuslikult sain kätte ja teadsin ikkagi muusikat ka termineid mõningaid ja teadsin, kuidas viiul ja klaver ja teater ja Need on siin Hispaania või, või noh, slovaki, mis Tsehhile nii lähedane. Slovaki muusikaajakirju uurisin ka raamatu, kus Ukraine Läti, Leedu, muidugi nende nende nimetatud silpide kaudu nende kultuuriajalehtede kaudu need ikkagi liikusid, meil siin ka sealt sai üht-teist ja niimoodi Bulgaaria ja Ungari. Seal on ka käidud, aga ikkagi ungari muusikaajakiri ma olen ka vaadanud ja midagi sealt vahest saanud. Lühiinfot saab ikkagi aru ja natukene treenida, siis saab aru nii et kaheksa, kas siis keelt oli mul ka? Muidugi ma pean ütlema, et ega ma neid ühtegi räägi, võib-olla ei oskagi suurt, aga näiteks neid keelise ikkagi praktiseerida üsna sagedasti. Struhmusid ilmus kaks korda kuus ja uudimli Roswelli tšehhi keeles ilmus üks korda kuus ja need pidevalt ma käisin Leicas lugemas või siis tellisin koju endale neid seal vahepeal ka tellida. Ja siis olid need kapmaade, kommunistlike parteide ajalehed, millest mina sain igal juhul, et see korraliku informatsiooni. Me oleme Madden Ümanitee ja lunib ta prantsuse ja Itaalia komparteide ajalehed ja siis Austriast Folstymme. Ja kui neid pidevalt see lugeda ja siis ikka sai kogu aeg sealt midagi, siis need on niisugused ajalehed, et seal pidi siis kompart eales pidi olema, kes seal poliitikat kuni kultuuri nii välja. Ja kui ma praegu saan kätte mõne prantsuse ajalehe näiteks siin Figaro või niisuguse siis ma ei leia sealt nii palju muusikat ka teavad ja muusikainfot ja üldse muusikast ma ei leia, nii palju, kui ma vanasti Ümanit eest leidsin. Sellepärast et siin on oma vastavad paremäärmuslikud või parempoolsete parteide vasakpoolset parteid, ajalehed ja seal on kõigel muul on ja siis natuke kuskilt näpu otsast on seda näiteks remondi ja neid ma ei saa sealt muusika infot praegu suurt midagi pigema, nüüd piirdun ainult saksa ja inglise keelega ja nendest keeltest on päris laialt praegu materjali olemas ja saada. Ja nüüd siis need prantsuse ja itaaliakeelne hakkavad siis nagu meelest ära käima, juba minema ja ega ei ole Poola tšehhiga ka enam nii palju tegemist. Et soome, inglise, saksa keelega saab praegu hakkama. Aga algusest peale oli huvi just selle vastu, mida hetkel on uut muusikamaailmas. Ja sest mulle algul, kui ma neid lehti ei osanud veel leida või ei käinudki, need neil ka ja hiljem hakkasid nad ikkagi regulaarselt meie raamatukogudes oleme, ma mõtlen just neid kompateid. Häälekandjaid enne olid olemas vahetevahel muusikaajakirjad, ma vaatan restoranis, semusid Saaess, lift on mul siin juba 1903.-st aastast ta mingid märkmed olemas, ma vaatan, aga need tulid niivõrd hilja meile, need tulid veel pool aastat ja kolmveerand aastat hiljem ja vahest tuli mõni üksikooper on juus ja ja nad tulid siis heitlikud, neid ei vahele, ma ei teagi üldse, mis, mismoodi need tulid ja kustkaudu vahetus korras ma mäletan raamatukogudesse olid mingi vahetusfonde vahetusliin. Ikkagi värskemalt hakkas saama ikkagi ajalehtedest ja praegusenigi on niimoodi, et kui ma täitsa rahvusraamatukogust teda, mõne ajakirja nad ikkagi natuke vanade ooperile News on alles märtsikuu oma. New Yorgi Metropolitan Opera ajakiri ajalehtedest ma saan hoopis värskelt, ma lähen praegu Teaduste Akadeemia raamatukokku ja ma saan sama päevalehed kätte, Helsingin Sanomat vist rääkimata, aga ma saan näiteks Frankfurter Allgemeine sama päevalehe kätte, samal päeval lähen pärastlõunal istuma raamatukogusse või Timesi või siis Financial Timesi või seal samal päeval juba lugeda. See on suur pluss. Ja kogu aeg on mind ikkagi selle infoga tegeledes vaimustanud, ikkagi see tunne, et, et ma saan ikkagi öelda ja ma ise tunnen, et et kui mõnus tunne, kui saad teada midagi, mis on just alles eile õhtul olnud, mis täna on ees ja mis tuleb. Financial Times on niisugune tore ajaleht, kus on niisugune kunstide giid on sees igas numbris. Ja nädalavahetuse numbris on siis veel isegi lauset pikk. Kui niisugune suure leheküljemahuline, kus on tõesti palju kümneid kümneid paiku maailmast ja seal on siis, mis lähema päeva alates tänasest Homsest ülehomseni niimoodi lähemate päevade kontsertide ja kunstinäituste info sees. Kuid millal ilmusid Eestisse esimesed muusikaleksikonid? No kas see oli ikkagi 70.-te algul vast sest ma mõtlen ka seda, missugune mul esimene endal on seal Ida-Saksamaalt Osseegeri muusikaleksikon, kaheköiteline on, ma ei saagi praegu öelda, ma ei ole seda kaua aega enam kasutanud, ta seisab mul nagu kõrval. Ja nüüd ma olen üks umbes 30 köidet saanud ikkagi värskemaid juurde ja huvitav, et just kinniste aegade lõpp pul ja nõukogude aja lõpul, kui sai nagu rootsis hakkade sagedamini käimisel teadus komandeeringutes siis ma sain Rootsi kaudu päris palju sisalt, ma sain ühe oma sugulase kaudu veel uues su enniuusike. Ühesõnaga muusikausku seal, et 80.-te aastate lõpuköite ja siis mulle kingiti mõned leksikonid sealt, nii et mõned ikkagi on tellitud ja siis oli, ravi on olnud ikkagi. 70.-te aastate lõpul hakkas see Soome suur iso musidki dieedes, salakirja on viieköiteline olemas, siis ma mäletan, et kui tuli teade, et seda on võimalik osta, siis mul mõni sõber ütles, et see on liiga kallis. 40 rubla oli ühe köite hind. Aga ma ostsin selle kohe käigu pealt ära, seal ei olnud enam midagi mõelda, kuigi see oli kahe kuu palk ja rohkem. Võib-olla tookord. Ja see leksikon on mind aidanud, pall kokkuvõttes on päris palju niimoodi kogunenud. On olemas ka siin kohutavalt, muidugi, heitlike juhuslik ja ega ma ei olnud nii väga heades sidemetes raamatukauplustega, et meil oleks alati kohe saanud, mis on aga siis muidugi see venekeelne muusikaline entsüklopeedia, viimane, mis on ka kuueköiteline. See on ikkagi päris hea leksikon ja annab silmad ette mõnelegi mõnelegi teisele, võib-olla mõne lääneleksikoni, mõnes mõttes ja rääkimata sellest, kui seal Vene ja Ida-Euroopa kandi muusikuid on seal põhjalikumalt sees. Praegu võtangi näiteks sellesama 89. aasta hui suuniuusik selle leksikoni ette vaatame niimoodi pool viha asjades, et kui palju seal vigu on sees selle Ida-Euroopa ja vene muusikud ja nende kohta ja igasugused nime vead ja faktivead ja noh, rääkimata siis, kuidas transkribeerima sealt slaavi tähestikust slaavi keeltest, neid asju inglise keelde ja nii et vigur oli, mul oleks neile leksikoni tegijatele seal palju öelda, mis neil vigane on ja kui oleks nii palju aega, et võiks nendega koostööd teha. Aga oli tõesti üks oma moodi, huvitav hetk, et ma sain minna selle kuulsa huugoriimanni leksikoni autoriks. See tuli jälle kuskilt mingit imelikku teed mööda. Leedu muusikateadlane, Antons, Svenska, kus oli mis saanud otseühenduse Riia mani mowski leksikoni toimetusega, siis tema jäi nagu vahendajaks, et siis Eestist, Lätist, Leedust hakkaks saama ka mingisugust materjale ja ma mäletan, et ma tegin ära ja ma olen isegi Riimani täiendusköites muuseas viimane leksikule ilmu enam ja ta lõpetas ilmumise Scotti kirjastuse juures ära materiaalsetele põhjustel, aga sellest suurest täiendusköites tähestiku järgi jaotatud kaks köidet esimeses köites ei ole mina autorina kes, sest mul õnnestus ikkagi need esimesed haavad ja Aarned ja Aavikud ja need õnnestus sinna sisse saata ja veel mõni mõni täht edasi. Ja siis katkes side kuidagi ära, materjalid enam ei läinud läbi ja sinnapaika see jäigi. Ka Eesti muusika biograafilise leksikoni koostamises on suur osa sinu tööd. Jah, selle leksikoni sünniristiisa muidugi mu hea sõber Avo Hirvesoo on selle idee algataja ja neile algul oligi niisugune mingi tore arvulise. Kas seda 901 111 Eesti muusikateadlaste heliloojad, vastupidi, oli muidugi see eesti heliloojaid ja muusikateadlasi, seal olid siis nagu helilooja liidud, tolleaegsed liikmed ja siis veel valik siis nendest möödaniku meestest ka siis see leksikon oli meil peaaegu valmis, haava palus mind ja Monika tockmani kaasaatoriteksime kolmekesi tegime need 100 üksteistki kära. Jaotasime selle tähestiku kolmeks ja tegime ära ja see oli üks hirmus pingutamine ja pingeline töö. Mäletan, tookord olid sind isiklikus elus seal suured sündmused tookord ja oli vaja just nagu enne seda ja kohe järgmisel päeval käsi keele ära anda, aga siiski Eesti entsüklopeedia toimetusse otsustas hoopis teisiti, et ikkagi laiendavad seda ja siis tuli sinna kohe mitu-mitu seda märksõna juurde. Ja nüüd on siis siis 400 ringis on märksõnu ja Eesti entsüklopeedia menetlus võttis selle oma kätte ja hakkas siis veel uusi autoreid juurde võtma ja meie ka muidugi tegin endistviisi edasi, nii et sellest sai üks suurleksikon ja muidugi me võime uhked olla, et me oleme niisuguse täiuslikuma ja ideoloogiast ikkagi küllaltki Waba leksikoni esimesed autoritelt, muusikas ilmus selline leksikon esimesena ära. Biograafilist leksikoni veebel laevast meenutada et see on natuke liiga ideoloogia pitseritel kandev, see ilmus nagu varem küll, aga nüüd teised praegu siin teevad siin teatri ja kirjanduse omad teevad või mõnel on valmis. Aga me jõudsime selle valmis 90. aasta maikuuks, ma mäletan. Mul oli siis just eks rootsi rei sees ja ma sain vaata sinna terve paelade raamatuid veel kaasa viia kohe väliseestlastele, ka neile sinna tutvustamiseks. Kõige värske oopuse. Ka uues, käesoleval aastal ilmunud Eesti muusika biograafilises leksikonis on Priit kuuselt hulk artikleid ning väljaande tegevtoimetaja Tiina Mattiisen on Priidule eriti tänulik nende tuhandete paranduste eest, mis Priit siia leksikoni on teinud. Kuidas sattusid raadiosse muusikauudiseid edastama? Raadios oli mina algul juba pidevamad tööl, kõige enne olin mina raadios lihtsalt ühe Moskva lintide läbi. Kuule, olin abitööjõud, see oli ikkagi vist tudengiajal juba? Mäletan, Arvo Pärt kutsus mind siia fonoteegis, käisin seda tööd tegemas, sain natukene raha selle eest ja raadioasjad olid nagu tuttavad ja ma tulin siis neljanda kursuse tudengina tulin täiskohaga raadiosse tööle. Aga kui ma lõpetasin, siis nende muusikakeskkool nõudis siiski endale masinaid raadiosse jääda, aga see oli juba aastal 1965, niiet et tööd oli raadios tehtud igasugust ja saateid ja võib-olla sarju isegi ja muuskine tund hakkas siis peale ja see aastate keskpaik oli juba päris erga. Saag ja Ants Sõber oli muusikasaadete pea toimet ja ja siin mitmed uued asjad sündisid ja, ja tore oli tööd teha. Ja kuidagi seda ideoloogilist pressi võib-olla ei tundnud nii palju, sest noh, tegelikult me ju ei olnud läänele avatud muud pidi kui ainult teist nagu Moskva kaudu tuli neil, kel Lääne festivalide linte ja lääne tänapäeva heliloojate salvestusi kõik Moskva kaudu ja mis me siis veel Varssavi süüdiste kaudu saime otse ise ka veel ikkagi alates 63 64, kui me ise käisime. Ja pärast seda ka, et nad olid sidemed ja pärast seda käidi ka Varssavi süüdistest alates. Muidugi see uue muusikavaimustus tuli meisse kõigisse ja eks seda mäletavad mahlad, kolleegid arvavad või sooja Ameerika vaikne ja hästi ja, ja teisedki veel, kes seal interpreetide kaasas käisid tookord mitte interpreetide ning tulevaste interpreetide hulgast tollased tudengid. Toomas Velmet, Mati Kärmas ja Arbo Valdma ja kõik see oli meie ühine vaimustus. Aga no selle info tögama juba tegelesin ja siis kui algas peale vikerraadio, mis see siis nüüd ongi 30 aastat tagasi, aprillis 60, see, siis tuldigi. Sõnumite uudistesaade ka sees ja ja Sirje Kuusk oli selle idee üks väljapakkujaid ja tema pakkus selle Hans sõbrale välja ja Ants Sõber oli sedamoodi varmalt vastu võtmas, ühesõnaga nemad kahekesi nagu selle idee algatajat. Aga Sirje ei saanud muidugi seda ilma pakkuda välja, kui ta ei oleks teadnud, et minul noh, tuleb materjal ja me saame seda koos teha. Et mul on materjal olemas ja aprillis 67 oligi siis koos, vikerraadio sünniga olid ka esimesed vikerraadio muusikauudised ja. Ma mäletan, et sai veel raamatukogudes kõvasti istuda, iga saate eel ja saateaeg on muidugi muutunud kogu aeg ja ta pühapäeval olnud ja on ta kolme toal olnud ja kus veel ei mäleta, tean olnud 15 minutine ja 20 minutine ja kunagi hiljem veel pooletunnine ja niimoodi algul meil ei olnud seda informatsiooni nagu lihtsalt muusikaelu informatsiooni eriti palju, kuigi Sovetski kultuur, et ma tellisin kogu aeg sellest ajalehest, oli ka ikkagi midagi välismaalt lugeda. Ja siis me nagu toetasime algul teatud tähtpäevadele ja siis olid leksikoni test, vaatasime veel siit-sealt kalendrites, kus on mingisugused tähtpäevad ja siis uurisin materjal sinna juurdepõhised, mina tegin tekstid ja siis sirje luges need lindile. Kui Sirje ei saanud, siis lugesin mina. Ja hiljem hakkasin mina neid lugema ja tegema, nagu ühes isikus juba. Aga nõudmised olid ikkagi, oleneb siis, kes peatoimetaja oli, aga ikkagi nõudmised hakkasid välja kujunema niimoodi, et ega seda välismaad ikka nii palju ei saanud anda, kui tahtsid või isegi killukest tuppa olid valmis kogunud ja, ja välja uurinud, nendest ma mõtlen itaalia ja prantsuse ja Austria ajalehtedest. Ja siis oli veel muidugi, Deutschland oli ka väga kena, suure kultuuriküljega Nad rääkisid oma saksa DV muska asjadest, aga see oli ka huvid ja seal põnevalt kogu aeg midagi toimise. Vahest nad rääkisid ka midagi välismaalt. Ja ikkagi hakkasid välja kujunema niisugused nõudmised. Et pool peaks ikkagi olema Nõukogude moosi, teenis revolutsiooni ja siis pool võib ka välismaalt alla. Ja mäletan, ükskord oli Harry Kõrvits peatoimetaja ja ma olin nii hoolsalt kogunud Itaalia muusika infot kõvasti, Unite aasta olin saanud seda ja mitu nädalat pannud neid killukesi ka paika siin kokku ja siis kõrvits ütles ikkagi, et ei, et me ei saa, Itaaliast, me ei saa nii palju korraga nii-öelda tuleb midagi muud kõrvale vaadata ja üldse Nõukogude osa on liiga väike, on nõukogude maa oli suur ja lai, oli võimalus muidugi toredasti rääkida ka lätlaste laste tegemistest ja ikkagi oli võimalus Nende nende kultuurinädalalehtesid ka jälgida ja Sealne muusika terminoloogia ja see, noh, see sai üsna kiiresti selgeks, et ikka aru sai, mis seal toimus ja ega sisuliste asjadeni ei ole nii eriti ju jõudnud kunagi kuskil selles infosaates, nii et selles mõttes ma olen nagu nagu pealispindu mööda käinud, selles muusikaelus. Aga mu mõte olnud ikka selline, et. Värske fakti, mis, mis praegu on just toimunud ja mis praegu on just juhtunud ja mida just praegu keegi on kirjutanud ja mis varsti on esiettekandele tulemas. Et ma annan selle fakti juba siia, külvan ära siia ja kes siin on teadjad ja kes on sellest muusika, heliloojast või muusikasündmusest või sellest olukorrast on juba teadlikud varem ma mõtlen ikka professionaalide poolel siis üks väike uus värske sõnum nad lihtsalt talle juba ühe uue kvaliteedi juurde. Et minu pakutud lühikene info nad selle selle heliloojaga selle interpreedi kohta lihtsalt täiendab tema varasemad juba olemasolevat teadmisi ja temasse haakuks ilusasti siis külge tema teadmistele, see, mis ma juurde pakun, kui palju on olnud info juurde muusikat pakkuda ja muusikaga oli pikka aega muidugi olid probleemid suured. Rääkimata sellest, et midagi ühtegi uut või esiettekandele tulnud teost pärit või kui kontserdivõtet ei olnud muidugi pakkuda. Kui ma sain ajakirjadest näiteks seal viis-kuus kuud hiljem alles selle informatsiooni, niisiis võib-olla see muusika tuli kuskil aasta-kahe pärast kolmenädalast jõudis siis Moskva kaudu ka Tallinna siis võis ju seda avast anda natuke, aga, aga üldiselt mul oli niisugused tüüp, muusikaline taustmuusikat lihtsalt sealjuures, ühesõnaga asjaomast muusikat ei olnud mul Musk uudistesaates kunagi, tekst oli põhiline ja lihtsalt olid seal vahemuusikad, mis eraldasid üksikuid plokk üksikuid valdkondi omavahel. Ja need jäid siis nagu tunnus muusikateks ja nende järgi siis nagu tunti saadeta ära või saadi siis teada, mis plokk nüüd võib siis nagu hakata. Need kuidagi jäid niivõrd sisse minusse ka ma kasutasin neid kaua aega ja niimoodi hooga veel hiljem, isegi kui natuke juba oleks võimalik olnud muusikat vahendada. Ja siis hiljem, kui tulid siin CDd, plaadid ja hakkas nagu suhtlemine läks avaramaks, siis oli juba võimalus ka asjaomast muusikat anda või vähemalt selle helilooja interpreedi ka seoses, kellest ma muusikauudistesaates juttu tegin ja siis hakkasid juba tuttavate käest ja endale kingitud CDd olema ja nii sai juba muusikabloki sinna lõppu teha muusika uudistada viimastel aastatel, kuni nad välja, kui nad veel olid iseseisvad 10 minutine plokk, ma mäletan, sai 30 minuti sisse tehtud muusikat alati. Aga siis kades niisk uudistesaade iseseisvana ära. Nüüd tantsis deligaja üks teine osa. Ja ma olen pidanud selle muusikauudiste pärast tõesti olema maile vahet pidanud, kunagi suudeti ka ja suveti juba sellepärast mitte. Suvel toimub hästi põnevaid asju, alati just need muusikafestivalid on, on nii huvitavad, jäävad nende kohta ikkagi on informatsiooni olnud juba dollastes, Kapma lehtedes ja suvine muusikaelu on niivõrd põnev, et lihtsalt muusikauudiseid tol ajal tegemata jätta. Minu meelest on patt ja ma ei saanud kunagi neid teha, ma tegin siis võib-olla tahtsin paar nädalat hingata, saada või puhkusele minna või kui lapsed väiksed olid nendega koos sõita siis ma tegin vast kaks saadet korraga ära, nii et ikkagi üle kahe nädala ei olnud kunagi võimalik Tallinnast ära olla raadiosaadete pärast ja ma olen siis nii-öelda nagu neid truus teinud tõesti iga nädal, iga nädal aastast aastasse ja läbi aasta ikka 52 53 korda niimoodi. Sinna kogutud uudised on olemas ka mustvalgel ilmusid ja muusikaelu kokkuvõtet sirbis ja ka ajakirjas teater, muusika, kino. Ja kui ma konservatooriumi järel läksin muusikakeskkooli õpetajaks teooria teoreetiliste ainete õpetajaks, siis siis ma muuseas isegi oma õpilasi seal siin ka natukene leksikoni tega tuttavaks saada tegime mõnikord sellest samast e-kiri leksikonist ja siis mul oli juba midagi veel, mäletan, andsin neile kätte. Vaadake, et otsime siit mõned tähtpäevad järel, vaatame, millisel heliloojale, millise interpreedid on juubel ja siis nad kirjutasid mulle välja ja tore oli see, et nad siis said ikkagi ka muusikaleksikoni katsuda ja said tunda, mis asi see on ja mida sealt võib leida. Jaa. Jaa, Need klassid, kes mul olid, ma lõpetasin keskkooli osas seal sees, et elementaar toovad. Aastal näen ja Ast analüüsiga põhiliselt seal sõitsite teooriad. Ja kui pidi tulema muusika ajakiri, ma tulin juba muusikakeskkoolist õpetajast, võtsin ennast lahti, et hakkamegi ajakirju tegema koos. Aga siis selgus, et ajakiri, tule, ajakiri ei tulnud veel 11 või 12 aastat. Ja siis parasjagu ajaleht Sirp ja vasar läks poole paksemaks ja mind võeti ilusasti sinna tööle. Aga enne seda, kui ma aastal 1901 sügisel läksin sirpi muusikaosakonna juhatajaks, enne seda olin ma ikkagi oma muusikamaailma infosid, seal avaldanud algul natukesehaaval kuskil niimoodi tühjas kohas niimoodi mõne üksikuid sõnumi kaupa. Aga 70.-st aastast, Igalühel, enne kui ma seal koosseisus tööl olin, hakkasid käima seal ka muusikamaailmad ja siis need materjalid, mis nagu muusikauudistest olid, ma süstenatiseerisin need ära ja siis suvel nagu nimetati, oli seal suvel oli natuke rohkem ruumi nagu hapukurgi hooaegu sirbis ja siis oli võimalus nagu järjejutuna muusikamaailmas, et anda ja muidugi kirjasõnas, üks tore asi saab pilte juurde anda, ikkagi pilti oli juba võtta, toovad 70. aastal ja ikka midagi kuskilt leidis. Nii et kui neid hakata tagasi vaatama, endalgi väga põnev praegu ja 70.-st aastast ma tegin neid siis iga suvi ikkagi läbi kolme-nelja-viie numbri seal kuskil juulis-augustis ja kui need oleks tõesti käes. Ma ei ole omatehtud materjale kahjuks ise välja lõiganud ja hoidnud ja olengi rännanud ühest. Ta ikka ja, ja tegelikult mul ei ole niisugust kogumise kirg olnud, et nad kõik oleks alles ja raamatukogudest leiaks muidugi praegu need üles ja põlevmaterjali, kui see oleks kõik võimalik arvutisse panna ja ära niimoodi süstematiseerida ka see, mis on korraks juba ilmunud sel aastal selle hooaja kohta, eks ole. Oleks päris päris tore teave siiamaani. Sest kui 70. aastal juhtunu esimesel aastal seitsme teisel kolmandal need kõik ritta panna, siis hakkavad need faktid omavahel juba rääkima. Ja siis, kui hakkasin ilmajaama teatel muusikut Hiina, see on siis 15 aastat tagasi jälle aprillis siis olin ma jah esimeste numbrite hulgas seal ka kohe autornathlist minut, siis muusikamaailma nüüd juba ajakirja jaoks. Mahuliselt võis enam-vähem sama olla, et teater, muusika, kino, muusikamaailmade maht on ikka üks, 30 40 masinakirja lehekülge olnud, need siis ilmusid tavaliselt niimoodi, et hakkasin juba detsembris-jaanuaris koguma materjali jaanuaris veebruariks oli vaja siis käsikiri ära anda ja siis tavaliselt aprillikuul siis ilmus järgmise aasta. Andas numbris ilmus siis eelmise aasta kogu muusika aasta kokkuvõtet, et see oli ikkagi üks nagu ristsõnamõistatus ja selles mõttes materjali kogunes ikkagi niivõrd palju. Ma nägin hirmsat vaeva, et see kuidagi ära mahutada natukene ja selle tõttu ta on hirmus kokkupressitud nagu leksikoni materjal, see on lihtsalt antud fakte, ega seal aega ruumi kommenteerimiseks palju ei ole ja kogunenud töö ongi vast niimoodi olnud niimoodi, et ainult faktid, faktid tulevad järjest ja järjest ja kes on neid hoolsalt kuulanud, jälginud siis sellest kogu aeg, tekib mingisugune pilt, terviklik pilt ja kui muusikast huviline kuulab muusikat ka veel kõrvale, juhtumisi saab seda kuskilt jälle siis kokku hakkab nagu mängima, siis aga muidu alati on ruumi nii vähe ja kõik oleks nagu leksikoni kombel paika panna see midagi taolist, nagu Enele või Eesti entsüklopeedia lööma tegin ju ka välismuusika, eriti tänapäeva muusikute kohta helile interpreetide, eriti heliloojate kohta, artikleid, leksikon üle ja samamoodi siis etet vat transvener sentsest võib sul olla seitse rida, vaid see kirjutada, eks ole, üldse ja siis noh, katsuse kõik ära sinna panna, see nõuab oma oskust ja kogemust ja, ja eks see muusika ilmade tegemine, ma ei mõtle seda sirbi aega seal nagu ei tundunud, et seal nii kitsas on, aga eriti just see teater, muusika, kinoartiklid ma mäletan, oli tõeliselt vaevaline oli neid kokku panna, et nagu oluline, nagu kõik ära mahuks, sest ikkagi infot oli juba päris päris palju, tolleks ajaks. Priit Kuuske intervjueeris Kersti Inno, salvestas operaator Helle Paas. Jutuajamist jätkame teisipäeval kell 16, null viis. Tänase saate lõpetuseks jääb kõlama Poola helilooja Henrik Coretski toodust. Uus tervenisti sinu Maria.