Täna jätkame vestlust muusikateadlase Priit Kuusega, kes olnud üle 40 aasta Eesti raadios maailma muusikauudiste edastaja. Tänapäeval, mil arvuti on nii palju kergendanud info hankimist ja süstematiseerimine on huvitav kuulata, kuidas käis see tööaastaid tagasi hoopis teistes oludes. Priidult oleme saanud infot paljude maailma muusikasündmuste ja festivalide kohta. Huvitusin, millistel muusikafestivalidel on tal endal õnnestunud kohal käia. Üks eredamaid on võib-olla Stockholm New Music, 1990. aasta mais, see oli isegi siis raadiokutsel ja see võimalus Rootsi raadiokutsel muidugi siinse raadiogrupiga koos ja tollane peatoimetus, et auhinna võimaldas mul siis ka raadioinimestega koos sõita, sinna see oli rootslastel veel esimene taoline festival Stockholm New Music on nüüd hiljem ka olnud natuke aega muutnud ja just kahe aasta järel on tookordne esimene oli väga põnev ja on veel siin-seal natuke käidud, isegi nõukogude ajal ma mäletan, sai käidud Edinburgh festival ja siis Bratislavas avaMoska festivalil. Kõiks nendest käimistest muidugi sünnivad sidemed ja tutvused ja edasi on üks hea tutvus, on Tampere uue muusikabiennaalil Tampere biennaal teatavasti pühendate Ennast Soome uuele muusikale ainult mõni aasta tagasi, siis käisime seal koos härra Jaan Rääts, aga ja seal oli hästi palju väga esinduslik kriitikute ja vaatlejad ajakirjanike seltskond koos seadmas tutvusi. Isegi kuni näiteks Timesi alalise kriitiku Steven piketika saime tuttavaks ja soomlased olid sinna tõesti kutsunud esindusliku koosseisu välismaalt. Ja sealt on pärit ka minu tutvus kiisale kroonemaieriga, kes annab Kölnis välja puhtalt uue muusikaajakirja music tekste, on selle pealkiri ja Kiisele saadab mulle neid ajakirju siiamaani regulaarselt, mille eest talle suur tänu. Ma olen seda liiga harva saanud talle endale öelda. Nende perekond annab seda välja tema ja tema abikaasa, kes on ka muusikakriitik ja veel on abilisi veel seal üks, kaks ja väga põnev ja väga põhjalik, uue muusikaajakiri seal siis infot ka sees natukene. Aga eriti, kes on lause otse uue muusikateoreetilistest küsimustest ja loomingu küsimustest huvitatud, sellele võiks seda ajakirja soovitada. Soome raadio saadab mulle oma programm iga nädal. Soome instituut on aidanud kogu aeg, mis puudutab Soome muusikainfo ja, ja Helsingin Sanomate eest, saab siis kohe tänased homsed sõnumeid ja eilseid, aga niisugused kavalehti ja festivaliraamat töid ja igasugused buklete on Soomest palju. Rootsist on palju ja toovad sõbrad-tuttavad või ise käib kuskil. Või käik ajakirjanikuna kaasas mõne kooriga siin Taanis või Saksamaal või Rootsis või Soomes või siis saab materjale ise tuua. Õnnelik sõit oli, ma ikka pean meenutama seda seitsmes juuli 1995 kui ma käisin Tõnu Kaljuste kooriga Berliinis lühikesel mõnetunnise vabal hetkel ma jõudsin Berliini Rumeeniasse ja sain ennast varustada väga põhjalikult kogu hooajakavadega, mis siis olid juba ette kõik avaldatud Eeess olemas reklaamina 95. 96. hooaja kohta. Nii et kui oled ajakirjanikuna koos käinud siin, kui seal, siis igalt poolt saab ikkagi hooajakavasid ka neid on siis mõnus jälgida ja kui sul on ikkagi mingid järgmine asjast juba ja varasemast infost ülevaade, siis siis ka üksiktolle hoo, pakt hakkab mängima ja ma saan selle vastavasse konteksti panna ja nii et ma tõepoolest hooajakavasid, jälgin ja ajan nagu näpuga järge üsna hoolega, kogu aeg siiamaani. Toovad siis interpreedid, kes käivad kuskil ja kes ise tegelevad, ja Tõnu Kaljuste, Eri Klas ja Neeme Järvi saadab mulle ja sõprade-tuttavate abiga ma olen päris varustatud ja ma vahetevahel on kohe päris uppunud ja upun sellesse, sest iga aastaga tuleb suur kuhi neid juurde ja järjest on vaja nad kuskile, oleks vaja nad ilusasti riiulisse panna, võid olla maade kaupa ära süstematiseerida. Et informatsioonipuudust ei ole praegu poolest. Aga üks asi, mis oli tõeline aken maailma ja eriti Euroopasse oli Soome raadio, mida sai siis hakata nagu 70.-te algul kuulama soomlaste YLE ökonen Soome üles raadio. Neid kavasid algul jälgisin lihtsalt ma teadsin, millal need järgmise päevakavasid üles loetakse, neid ma jälgisin väga hoolega alati. Ja sealt hiljem hakkas siis saamanist buklete ja sai Soome raadiohooaja raamatuid hakkas saama ja kus olid siis juba regulaarselt kontserdisarjad sees ja otseülekanded? Soome raadiost üks otseülekanne kuskilt tookordsed euroraadiote sarjas, need olid ikkagi vapustavalt põnevad sündmused. On Tallinnas Põhja-Eestis kuulata, noh, sai siis raadiole antud külges ESM-antenn, eks ole. Ja sai Helsingi kaudu asse neid kuulatud otse üle Londonist või Pariisist või Tel Avivis või, või Kopenhaagenist või kuskilt. Need olid ääretult huvitavad ja muusikat sai seal alati kuulata ja informatsiooniga. Huvitavad on alati need kontserdiülekannete vaheaja vestlused ja kus siis interpreedid on seal tules ja, ja heliloojad ise räägivad ja nii et mul on niisugune tunne, et vahest on raadio taga huvitavam isegi olla seda kontserti kuulata kui otse saalis, sellepärast et siis ma jääksin. Ta oli silma sellest vaheaja vestluses, mis on alati väga huvitav. Ja mul on siis muidugi pliiats, paber käes, jalad tema märgini. Aga 70.-te aastate algusest hakkasime tegema endale kanist kartoteeke ja kõige primitiivsemad kombel, kui 70.-te algul hakkas siis perfokaartide süsteem kangesti siin meil veel liikuma ja mingisugused alged juba tolle kogu süsteem teaduste ja süsteemi info poole, siis mina ei hakanud seal ka mingeid ratsureid kasutama nende kaartide peal, vaid minu kartoteegid funktsioneerivad siiamaani suurepäraselt tänu lihtsalt sellele, et Ma panin lihtsalt tähestiku järjekorras persoonid ja kollektiivid ka veel sinna hulka ja õigemini esinejate hulka panin siis kollektiivide esinejad mul eraldi kastides tähestiku järjekorras interpreedid ja siis heliloojad ja autorid ja muusikateadlased on siis omaette kastis ja mul ei ole mitte midagi sealt muud vajavaid, lihtsalt otsin tähestiku järjekorras selle nime välja ja. Ma hakkasin sinna kandma siis oma infot peale, siis ütleme kolme-nelja aasta pärast hakkasid need kaardid oma juba rääkima, hakkas tekkima seal seoseid nende infodel vahel omavahel hakkas tekkima mingi pilt juba teada, mida see interpreedid ja helilooja on siis viimastel aastatel teinud ja siis oli alati võimalus kommenti keerida, seda juba ka muusikauudistes ilusasti juba põhjalikumalt ja ja korraliku taustaga. Muidugi, see info oli juba tol ajal juba 20 aastat tagasi oli ikkagi nii suur, et ma jõudnud neid sinna kanda neid kõiki asju, mis mul läbi käisid, muusika uudistes ma jõudnud kaartidele kanda ja nüüd vaat et jõuab veel vähem, aga tekivad vahest mõne isiku mõne Heilve puhul isegi aastased tühimikud ja kõigest hoolimata, kui sul on ikkagi 70.-test aastatest juba olemas informatsioon, siis kõik need asjad mängivad ja ma kandsin sinna noh, ikkagi enam-vähem kõik mingi ooperi teisema esiettekande ja uuslavastused ooperite kohta ja suuremate teoste kohta ikkagi jälle mingit, kus need mujal on kantud ette, kui kuskil tuli mõni kuulus orkester, mõni dirigent ja eks me ikka valin ka muidugi neid, millal ja keda tasub ja vaest juba valin, mõtlen, et kas panna nüüd kartoteeki see või mitte, selle asemel selle mõtlemise ajaga oleks juba võinud selle siin ära kirjutada rahumeeli. Nii et niisugune subjektiivne moment on ka veel asja juures ja testi kordi hoovia kord ei jõua seda infot sinna kaartidele kanda ja ma ei ole hakanud mõtlema, kas ma arvutisse saan seda informatsiooni üle kanda. Sest kui mul oleks niisugune arvuti, millega ma käiksin, võib-olla raamatukogudes koosnike väiksem, mille pistad nagu portfell, võtad seal siis otse sisse, söödad sinna, võib-olla siis, aga ma teen märkmed praegu ikkagi ajalehtedest käsitsi kui see vaatas mu märkmeid, need on väga kokkuhoidlikku välisilmega, nad on väga-väga peenikeses kirjas ja nad on niimoodi, et ma mahutan siia võib-olla 10-le lehele mahutanud, jääb juba pool aastat või vahest isegi aasta ära siin. Ja siin ma siis nagu linnapea, nende toimumispaikade persoonide kaupasid natukene, seda ma ei tea, palju kaugele tagasi minema, et otsida mingisuguseid seoseid. Sest midagi on ikkagi seal kaartidel ja kartoteegid olemas. Ja leksikonid on ka juba olemas kodus ja need saab sealt mingit tuge ja mingit kommentaariks põhja. Nii et kui mõni mõni lehekülg vaatan tagasi oma märkmetes, siis tulen toime näiteks seal sellise sündmuse kommenteerimisega. Kuuleme hümni anridid Churchelli kontserdist kogu see kauge mooni. Meie jutuajamine Priit Kuusega toimus toona päeval, mil oli esimese raamatu esitlus maestro Neeme Järvi, sest see oli suur töö ja vaev, mis sai kaante vahele koostöös Urmas Oti ja Sirje Endre ka. Neeme Järvist mis tahes keeles, nagu ma olen öelnud, esimese raamatu väljaandmise idee on siiski minu ja ma mõtlesin, et siin on üks või teine plaaninud ja mõtleb aasta kaks ja kolm ja neli kuuendal ja mõtleb veel teine niipalju, et läksin Neeme juurde ükskord, kui ta oli Tallinnas. See oli jaanipäeva aegu 1995. Muidugi tänu Vardo Rumessen ellu äratatud Joonasele tuli Neeme üldse Tallinna. Läksin juurde, küsisin, et teeksime ühe intervjuudega raamatu ja vaatame, millal te olete kõige lähemal siin. Jöteboris just läheneb paari aasta jooksul, et mõtlesin, et ei saa niipea jutule ja leeme talle omase hasardiga, võttis oma märkmiku välja koha ja mõtlesin, et oi, et ma olen Jöteboris maailmameistrivõistluste ajal augusti algul 1995 oli ise olen seal ja seal ma olen kõige rohkem ja kõige kauem korraga ühe koha peal, et teeme siis, siis mõtlesin natuke mõtlemiseks aega ja valmistasin ennast siin, muretsesin tehnika ja sõitsingi Neeme juurde. See oli muidugi uhke aegsel ja imeilus ilm oli ja maailmameistrivõistlused olid lausa jumala soositud ilma poolest ja üleüldine õhkkond oli niisugune hästi ülev ja Neeme, istusime siis kokku üheksal päeval Õues Vesiroositiigi ääres, seal natukene kõrgemal kontserdimajast Jötebori vanalinnas, seal ühes pargis ja kõik seansid toimusid, ütleme üheksa päeva jooksul ma salvestasin siis Neeme ka iga päev umbes kolm tundi intervjuu City ja sain 14 klienti sealt üheksakümneminutilist kaasa. Materjal tuli, vahva. Ma ei uskunud, et neeme üldse üle ühe tunni või pooleteise tunni rasketel päevadel, kus tal lausa iga päev üle päeva oli mingisugune esinemine, kontsert ja proovidest, rääkimata, et ta on nõus nii palju rääkima ja tegime tõesti iga päev üks, kolm tundi väänasti töö ja järjest ja järjest seal ei olnudki mingit vaheaega. Ja siis Vardo Rumessen abiga me saime siis kirjastaja Sirje Endre, Sirje Endre valis välja just nimelt selle intervjuude osa raamatuks ja palus Urmas otil veel intervjuu materjali juurde saada. Noh, nagu teise kandi pealt või kuskilt, milleni minu tekst praegu antud juhul ei jõudnud ja nii on siis nagu ühtede kaante vahel nagu kahe intervjuud ja lõpuks on veel akadeemiline lisa, mille ma siis toimetasin ja Meyeri kontserdid, päevik on seal 91 kuni 96 97, märtsini isegi tänavu aasta märtsini välja. Seda ma loen ka enda töövõiduks, sellepärast et ma ikkagi palusin juba aegsasti neemelt, et ta selle ära teeks, ütles, et Neeme ütles mulle, kirjutasite, oli hirmus ja suur töö küll, aga tore, et ikka ära tõi need ise ka rõõmus, et sellise asja ära tegi mulle. Seda ma toimetasin siis ka veel pärast Hoosades enam siis heliplaatide nimekiri lõpus on kahes süsteemis ja veel mõned väiksed lisad on, heliplaatide nimekiri on siis aastatega ja teine nimekiri on siis autorite kaupa. Sinna sai siis 309 CDd, mis Neeme Järvi on siis salvestanud aastast 1982 kuni käesoleva ajani, mis on ilmunud selle uue aasta esimeste kuude seisuga. Kuulame neid muusikat Neeme Järvi 304.-lt plaadilt mängib Detroidi sümfooniaorkester, kõlab kolmas osa Moltovivaatse Franz Schmidti sümfooniast number neli, C-duur. Kõne all olnud Neeme Järvi raamat ei ole esimene raamat, kus on sinu kogutud info. Ja siin oli kirjastus Perioodika andis väljas särjas NSV Liidu rahvakunstnik raamatuid ja mina kirjutasin sinna kolm nendest Eugen kapist ja Anu kaaluste Hendrik Krumm-ist. Mäletan, et ma tahtsin sinna ka panna ikka need kroonikad sinna lõppu ja kõik asjad võib-olla isegi olnud kirjastus nägi väga päri sellega, kui ma siis neile selle viisin, siis nad vaatasid ikkagi tore asi, et täpselt ära märgitud laulja puhul olulisemad kontserdireisid ja olulisemad külalisi esinemised just väljaspool ja küll oma teatris, need asjad said luga märgitud, aga nendega ikka pääseb ehk ligi kergemini. Siin lugeja aga ikka said mõlemale Anu kaalule, Hendrikule said tehtud kenad kroonikad sinna lõppu olulised tähtsündmused ikka nende loomingulisest elust ja ja Eugen Kapi puhul samamoodi. Need olid nagu omamoodi monograafiat, sellepärast et raamatul oli oma kindel maht küll seal samamoodi tulijale arvestada sellega, et tuli tegelikult ikkagi kogur laulja elutöö ikkagi läbi uurida selleks ikesi, et see väiksemgi raamat kokku saad ja oleks võinud sellest mitu korda mahukama asja kirjutada. Valmis materjali kogunes alati palju. Ja mäletan veel, Anul oli arhiiv kenasti korras, Hendrikule oli kuskil niimoodi kastides ja kottides ja siis mari tema tütar oli veel väike, siis me mariga kaotasime Henriku juures selle põrandale maha laialialad ja siis hakkasime seal süstematiseerime need midagi kokku, paneme need korda tegema, siis pääseks nagu ligi millelegi. Muidugi, uurijal on tore, kui on arhiiv rohkem korras interpreedi puhul. Jaa jaa, aitäh tulemuseni ja jõuab paremini, et koguda ja süstematiseerida. Ja siis esimesed asjad, mis me siin tegime, mul on ju nendes kogumikes ka nagu niisugused väiksed monograafiat siis Alo Põldmäe oli kõige viimane. Need on siis need eesti tänase muusika loojad ja seal oli ka oma maht, seal oli natukene vas suurem kogu materjali läbi töötada Alo Põldmäe liidi austeri, Anatoli Kasnik ja kõige esimesena veel Eino Tamberg, Jaan Rääts, kellest ma siis olen teinud niisugused portreed või niuksed lühimonograafiad. Esimesed 1970. ilmunud räätsast ja Tanbergist, need on vast ikkagi pigem portreed. Sest siin oli lihtsalt niivõrd vähe aega, aga mida rohkem aega on siis seda rohkem on sul võimalus materjali läbi töötada ja ja tõesti, sellest oleks võinud suuremad asjad valmis kirjutada. Kui ma räätsest Vidambergist seal need portreed tegin, ma tegin sinna ka, hakkasin mingist teosest pikemalt rääkima, sest ma ikkagi panin sinna ka ettekannete daatumid ja välisettekanded ja mis tuntumad teosed olid ja ja praegu on nii tore, neid sealt vaadata ei saa kuskilt muidugi saadavus unedes Concerto krossot on mängitud näiteks seal kuuekümnendatel aastatel ja kuni seitsmenda aastani välja mööda maailma või Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile, kus seda kõike on esitatud, ma ikkagi kogusin hoolsalt kõikvõimalikku kokku ja pigistasin helilooja enda käest nii palju ka kui võimalik, käisin kohe ise teema materjalide hulgas seal uurimas neid asju ja arhiividesse trükkisin sisse ja igasugustesse materjali hunnikutesse, et saada lihtsalt faktid. Ja kui ma võtan sealt praegu selles samas seitse tänase eesti muusika loojad, kus on, ütleme seal Arvo Pärdist või kuld Helsingis samuti sees käsitlused, siis kahjuks ei ole nendeks Pärdi teoste kohta seal ja ma teen selle raamatu lahti. Täna tahaksin teada saada, mismoodi kreeduga näiteks millalgi Leedu esiettekanne, kes juhatas näiteks, kui mul kuskilt mujalt ei ole võtta, võib-olla mulle hädapärast kuskilt mujalt leiaksin selle ka, aga see on hirmus vaev. Ja kui nüüd seda raamatus ei ole niisugust lihtsat fakti siis ma natuke olen kurb, ühesõnaga sellised faktid ikkagi aitavad hiljem uurijat hästi palju ja ma arvan, et niisuguse faktide kogumisega mõtestub lahti hoopis hiljem õppis ja aastate jooksul kroonika on ilusasti paigas ja eks siis uurija teeb sealt igasuguseid järeldusi. Tal on selline võimalus, kui tal on millelegi tugineda, näiteks Neeme Järvi raamatut tehes. Ma olin ikka kohutavalt hädas selle välismaa perioodiga, mis 1980.-st aastast algas. Küll ta tegi mulle selle kontserdipäeviku 1991 kuni 96 või tänase päevani välja. Ja siis ta tegi veel kolme eelmise aasta kohta niukse lühikese päeviku. Siis ma natuke ikkagi taipasin, milles asi on ja on vaja ju ka neeme enda öeldud, et kontrollida ja mina kui see mees, kes selle kirja panen, ma vastutan selle eest, et seal ikkagi kõik oleks täpne ja paigas, aga see periood, mis 80.-st kuni 88.-ni oli, see oli ikkagi nii, nii õhus kui õhulised raske oli, lausa raske, oli lausa sealt midagi kontrollida ja kui selline faktiline aluspõhi on täiesti puudulik, siis on raske sellele midagi ka ehitada. Ma just tundsin isegi niisugust asja tehes mitte mingeid uurimuslikku asjade ees, nagu Neeme Järvis tuleks niisugune raamat järgmine kirjutada. Aga isegi intervjuude puhul tekkisid suured takistused ja komistasin pidevalt sellele, et ma ei teadnud, oli ja mis ta tegi sel ajal ja sel ajal. Sest ma kuulasin isegi Soome raadio kaudu ja veel kuskilt mul ikkagi informatsiooni oli inglise muusika enda sisse ja veel mõned teised ajakirjad andsid ikkagi ju neeme kohta informatsiooni sageli ja need, ma kirjutasin hoolsalt üles, aga ma ei saanud neid siin Eestis kasutada kuskil. Infotöö, teine suur tahk ja teine suur suund on ju need eesti muusikajäljed maailmas, eks ole, nende uurimine siis. Ma ei saanud neeme tehtud jälgi ju siin kasutada, sest neeme oli keelatud ja teeme nime ei tohtinud siin nimetada. Aga nüüd, kui ma tegin raamatut, siis mul kulusid need 80.-st kuni 87. aastani kuni kinniste aegade lõpuni kogutud faktid täiesti ära, mis ma olin tõesti ka imekillukeste kaupa kogunud. Neeme Järvi arhiiv on praegu New Yorgis kõik see, mis puudutab aega alates 1980.-st aastast ja see oleks vaja läbi uurida. Kuskil sügisel, kui ma olin kõik need 14 linti intervjuusid maha kirjutanud ja raamatu tegemine muutus juba konkreetseks, siis Neeme hakkas saatma igalt poolt mulle materjale ja ja värskeid intervjuusid, üks kenam värskida, arvustusi, üks mõnusam kui teine, üks super tiividega ja tore ja, ja kõige värskematest viimastest kontsertidest, mida noh, meil siin üldse ei olnud, siis ta võttis need Göteburist ja New Yorgist ja Detroidist jälle kuskilt töölaualt või hunnikutest ja sealt lähedalt ja iga nädal saatis mulle siis ümbrikuga neid Viimsisse mulle koju ja siis me kiiresti püüdsime neid tõlkida. Ma võtsin abiks oma kolleegi, inglise filoloogi Maiu Möldre, temal on siin suured teened siis selle kriitilise materjali eesti keelde tõlkimisega ja me saime sellest üsna väikse osa raamatusse ära panna, nii et et hulk huvitavat, hinnanguliselt materjali kogu maailmast meeme kohta olemas. Ja rääkimata kõigist kommentaari poolelt ja materjalist, mis sellega kõik seoses on ja kuidas ma panin need paika nagu muusikamaailmas ja ja kommenteerisin, milliste suurte kunstnike, keda koos on ja milliste kuulsate orkestrite, keda esines ja selline jutt on praegu kõik nagu sellest raamatust välja jäänud. Minupoolsed kommentaarid on selles raamatus ainult sa akadeemiale lisa ja on leeme enda juurde. Aga tuleks üks, üks raamat ikkagi veel teha, kus saaks ka tema lastest rääkida eraldi peatükkides ja ja paljust paljust muust veel, mis on materjal, aga nüüd on ikka tänu sellele raamatule, mis praegu esimeseks sai on nüüd Neeme Järv vist ikkagi juba hulga hulga materjali Eestis olemas, mida muidu ei oleks siia kuidagi tulnud ja sattunud osa neist on juba eesti keelde tõlgitud ja käepärane. Siinkohal on paslik meelde tuletada, et nüüdseks on Priit Kuuse kaasabil ilmunud Neeme Järvist juba neli raamatut omades nõnda ainulaadset ja suurt infopanka Eesti muusikute ja kogu maailma muusikaelu kohta. Tundud sa rikka mehena. Ma tundsin ennast rikkana juba kuidagi pilvedes juba siis nõukogude ajal, sest Ma kuulasin Soome raadio kaudu neid otseülekanded saaks Londonist või kuni New Yorgi või või roomani, Napoli, nii Pariisi, nüüd välja, siis ma tundsin, et ma olen seal siit väljas ja kui ma pidevalt iga nädal selle informatsiooniga ikkagi tegelesin, et mis mujal maailmas sünnile, mis mujal maailmas eeskuju järgimist väärivat sünnile, mis võiks kõik meil olla, ja siis ma tõesti tõesti iga nädal ju viibisin seal tegelikult ja ma ei tundnud ennast siin nii nii väga vangis oleva selle eelmise riigi ja riigikorra ajal võrreldes sellega mida mõni mõnigi teine võis tunda. Et see oli mulle täiesti niisugune lohutus ja kompensatsioon ja äraolemise ja kaugemal olemise ja vabas maailmas olemise võimalus. Kui sa küsiksid, et missugusest muusikast ma siis võlutud olen mul samane tunne, nagu Neeme Järvi oma kavades ja teost esinemiste puhul ütled, et jussi, see, mis mul käsil, on see kõige parem muusika, tulge kuulake ja enam paremat ei saa olla. Sest siia siis selle vaimustuse saatel ta teebki teos ja selle isegi keskpärase teose, nagu paljud kriitikud on öelnud, et et teos nagu ise ei olegi midagi, ei ole isegi midagi, aga, aga Neeme Järvi on andnud sellele niisugusesse ära ja niisuguse vaimustusega seda teinud, et tõesti teos hakkab elama ja ja nii. Mu muusikast võlutud olekud on ilmselt samamoodi seotud sellega, mis just värskelt tuleb, et see värskus ja otse praegu kuulamine ja olemine seal nagu ja, ja mingist esiettekandest ja päevast ja erakordsest esitusest osasaamine teebki selle teose just tol hetkel võluvaks. Ja mõte on mul ikkagi seda kõike tehes niisugune, et niisugune propagandist Just jaa, jaa. Jaa. Abiteerija missioon. On mul nagu sees, et et minge kuulama ja tulge kuulama ja, ja tutvuge sellega, et ma annan teile teeotsa kätte ja annan mõned vihjed sellele, et ise saate edasi minna ja vaestangi niimoodi, et ka siin Eestis ajakirjanikutööd tehes, et ma kutsun ja orgiteerin ja teen tutvustused ära kõik ja vahest võib-olla ise ei jõuagi isegi kohale sinna minna, et aga teised vähemalt siis vähemalt lähevad tulevad seda sündmust kuulama. Kui on põnev, siis, siis tuleks sellest rääkida ja siis on asi väärt, siis tuleb sellest rääkida, seda tutvustada ja võimalikult palju inimesi sellest osa saama kutsuda. See on asja mõte. Ja muidugi see tunne, et eesti muusikuid, eesti muusikat ka on ikkagi maailmas selle väikse rahva kohta suhteliselt nii nii hästi minemas ja nii hästi läinud ja nii hästi läheb kogu aeg edasi. Et see on niisugune uhke tunne. Ei ole vist niimoodi teiste kunstidega, Eesti kunstiliikidega võrreldes on meil muusikat ikkagi väga hästi edasi saanud ja väga hästi läinud ja väga hästi hinnatud Nathan oma tegemistega ikka kinnitada. Seda, et mitte ainult välismaal räägib ta meist hästi. Seal oleme hinnatud siin kui seal, et ikkagi ka siin saadakse seda teada ja meie Tööd oleks oleks siin teatud ja väärtustatud siin samal viisil. Et oleks see mitte ainult muusika, said üldse eestlaseks olemise tunne meil ikka kindlam, kindlam tänu sellele, et me muusikani tugevam. Kuulsite vestlust muusikateadlase Priit Kuusega aastast 1997. Saarte koostas Kersti Inno, tehniliselt teostas operaator Helle Paas. Saadet jääb lõpetama Erkki-Sven Tüüri aegruum mängib Stockholmi filharmoonia orkester Paavo Järvi juhatusel.