Tere, kallid kuulajad, alustame rohelist saadet järjekordselt mina, Peeter Liiv. Tänase saate teemaks on meil ühistegevusühistu tegevus, siis ma olen kutsunud saatesse selle bränd õul männi Eestis. Majandusdoktor Jaan Leetsaare. Jaan on ühtlasi õpetamas ülikoolides oma ainet maaülikoolis ja mereakadeemias ja teisena on siis meil siseakadeemia õppejõud Paul Tammert ja kes mäletab, temalt on ilmunud ka raamat kolm valitsus kultuuri, millest siis üks kogukondlik valitsus, kultuur tundub kuidagi väga lähedane olevat ka ühistegevusega sõna ühistegevus see muidugi on, niisugune kahtlane sõnase seondub meie jaoks kohe kolhoosidega. No tänapäeval, mina arvan juba niimoodi, et see kolhoosikord ei paelu enam noori inimesi, meil on peale kasvanud ootamatult kiiresti uus noor põlvkond, kes tegelikult Te ei tea selle kolhoosikorra olemusest eriti midagi ja ka päevaõppejõuna tunnetan seda, et järjest rohkem ja põnevamaks läheb seal kolhoosikorra lahti mõtlemine ja ühistegevuse teadvustamine üliõpilaste jaoks. Ja üllataval kombel noored nagu saavad sellest isegi paremini aru, kui vahel meie sellest varakapitalismi üle karanud uusrikkad ja ärimehed ja muud tegelased, et minul oli see üllatus, et nii kiiresti toimus muutus, et ei ole vaja enam seletada kolhoosi värk. No üldiselt on niimoodi, et ühistut elavdab kolhoosist ka selline asi, et ühistus on nagu ühendatud erakapital ühiskondlikus kasutuses oleva kapitaliga ja tegelikult tühistus ongi kaks asja. Üks on siis see osamaks ehk erakapitali, mida iga liige maksab ise iseseisvalt ja ta jääb selle omanikuks kuni sel ajal selles ühistuslises ühenduses olemiseni. Ja teine osa on siis jagamatu kapital ehk reservkapital, see on siis selline osakapitalist, mis on tõesti ühine ja mis oli tegelikult kolhooside puhul ainuvõimalik kapitalivorm, siis tegelikult ühistute puhul on ta pigem kaasnev erakapital, aitäh teile ja selle tõttu võib ütelda niimoodi, et ühistu puhul ongi tegemist sellise kahega Vitali sümbioosse kooseksisteerimise ka kus siis erakapital talliikmete osamaksude näol ja tegelikult jagamatu reservkapitali siis ühiskapitali hinna. Ja selle tõttu on see peamine erinevus ka kolhoosist. Ühelt poolt ja teiselt poolt kasutatakse era Vitali olemasolul ühistus osamaksu näol ära see tõmme, see huvi, et inimene liige kuuluks sinna ühistusse ja tal oleks huvitatud sellest, kuidas ühistul läheb kolhoosil, kui kõik oli soetanaša, eks ole, siis ei olnud seda huvi nii kõrgele pandud ja selle tõttu. Ta oli ähmastus ja me ei saanudki asju nagu õigesti paika panda. Mis nüüd osakapitali aktsiaseltsidesse puutub, siis need on, mina nimetan neid kapitali ühinguteks, mis on puhtalt üles ehitatud erakapitali peale. Seal ühiskapital puudub, sisuliselt on kõik kas jagatud aktsiateks aktsiakapitaliks või osaühingutes on osa Cap tal vastavalt osanike vahel. Nendele proportsionaalselt jagunevad hääled ja kõik muu selline, nii et need on printsipiaalselt teistsugused organisatsioonid. Kui ühistu puhul on üks liige üks hääl, siis kapitaliühingute puhul on see reeglina seotud just nimelt selle kapitali mahuga osata võta arvuga või aktsiate arvukas hääletusprotsess ja see teeb ka põhimõtteliselt juhtimised erinevaks, kes on rohkem sisse pannud, sellel on rohkem võimu just, ja kes on veel rohkem pannud ja kes omab 51 prossa aktsiakapitalist, ongi tegelikult otsustaja. Seda 49. Aga ühistu puhul oleme kõik võrdsed, nii et seal ei ole tegevust mängu võrdelisusi, hüvede jaotamisel saavutatakse sellega. Tüved jaotatakse proportsionaalsuse printsiibid. Ja vastavalt sellele, kui palju, kui suures mahus TEMA ühistu tegevusest praktiliselt osales. Kui palju püüdis kalu, andis ühistule töötlemiseks, kui palju tema ostis näiteks tarbijaühistust? Bach näiteks, kui keegi ostis 10000 krooni eest tema saab viis protsenti boonust, aga ostis 1000 krooni eest, saab ka viis protsenti boonust, tähendab võrdeliselt on õigus majas. Aga 10000 krooni eest osta saab 10 korda rohkem seda boonust, sest ta on teeninud selle välja, ta on rohkem ostnud. Niisamuti käib ka piimaühistutes, kes toodab rohkem piima, saab mahuga suurema piimamahule proportsionaalse osa rahast tegelikult selle tõttu on võrdsus ja õiglus ning ühistus tagatud. Kapitaliühingutest võivad mängida hoopis muud tegurid ja omaniku tahe seda ettearvamatult, kellele ta eeliseid teeb ja kellele. Äriühingu puhul on kasumi saab see, kes on pannud sellesse ettevõttesse omakapitali ja vastavalt siis, kes, kui palju omakapitali pani vastavalt, nii ka siis kasum jaguneb. Ühistu kõige suurem erinevus on see, et non-profit ta ei taotle, tulu, mis tundub nagu väga imelik. Aga Ma tegelikult tulu taotletakse, aga tulu jaguneb nüüd mitte, eks ole, omanike või tarbijate vahel vastavalt siis sellele, kui palju keegi tarbib selle ühistu teenust. Aga mis on nagu huvitav just, et kui kolmekümnendatel aastatel läks selle Eesti oli tohutult kogukondlik ja nüüd 50 aastat hiljem me oleme tohutult individualistlik või olime tõepoolest nüüd on hakanud nagu mingisugused uued tuuled puhuma ja sellest individualismi nii-öelda valitsemisest ruulimisest on hakanud nagu mingis mõttes olla küllastus saavutama, et ühelt poolt see on vajalik, et saada nagu jalule. Sest tõepoolest, individualismiga saab hästi kiiresti, nii öeldakse rikkaks. Aga see rikkus võib ka nii öelda hävitada. Tundub, et niukesed Rahva enesealalhoiuinstinktid on tööle hakanud, et kui me tahame nagu jääda püsima rahva, nagu me tahame püsima jääda keele ja kultuurina siis ilmselt on aeg hakata mõningaid väärtushinnanguid ümber hindama. Ja mis oli väga huvitav, et just hiljuti rääkisin ühe ettevõtjaga, tema huvi oli, et kuidas suurendada käivet ja kuidas nagu tõsta töötajate tööviljakust ja panust. Ja kui siis suur hulk töötajaid järsku ütleb, aga ma ei tahagi rohkem palka. Ma ei taha rohkem tööd teha, ma ei taha rohkem palka ja ma ei tahagi. Et mida siis nüüd teha, kui nad ei taha enam joosta selles rattas oravana ringi, et rohkem teenida, rohkem kulutada, vaid ühesõnaga, joosta nii kaua, kuni sind sealt ratast välja visatakse, surnult vaid, eks ole, need on nii-öelda valmis, nii öeldakse tempot alandama või koguni lausa noh, annaks jumal, et nad päris välja ei osta, aga see on nagu päris uus ja huvitav situatsioon. Kui nüüd tulla Tegevuse alguse juurde ajaloos esimene ühistu asutati 24. oktoobril 1844 28 ärksama kangru poolt Inglismaal Rostovi linnas ja, ja see oli siis selline varakapitalismi aeg, kus töölised olid tugevalt ekspluateeritud, kurnatud ja puuduses. Siis nad otsustasid rajada meie mõistes kooperatiiv kaupluse, et osta siis hulgi kokku toiduaineid või mida veel. Noh, jahu, soola ja põhilised niuksed vahendid. Ja siis nii-öelda miinimumhinnaga oma liikmetele võimaldada seda edasi müüa. Just, ja see kooperatiivi iseärasus oli see, et noh, paremale iga kooperatiiv asutatud, aga nad ei olnud alati õnnestunud ja osaled läinud pankrotti ja osades arvati niimoodi, et noh, nüüd saab võlgu elada ja nii edasi. Aga selle kooperatiivi puhul on iseäralik, see, miks tema ajalukku on jäänud, on asi selles, et selle kooperatiivi juhtkond kehtestas enda jaoks esimesena ühistegevuse põhimõtted. Seda nimetatakse rahvusvaheliselt Rostetaili tunnustatud põhimõteteks ja need avaldati 1860 alles. Ja asi on selles, et kui me võrdleme neid toonaseid põhimõtteid või kirja pandud põhimõtet tänaste 21.-ks sajandiks rahvusvahelise ühistegevus alliansi poolt vastu võetud põhimõtetega siis selgub, et nad on hämmastavalt sarnased, tähendab see kogu ideestik on Rotsusteli meeste poolt niivõrd täpselt ja hästi kirja pannud. See tagas tegelikult kogu Inglismaal ja jätkuvalt kogu Euroopas ühistegevuse tormilise arengu. Ja Inglismaa oli teatavasti suur koloniaalmaade omanik, jah, no tegelikult tuli asi välja, Need ühiskaubandus arenes niivõrd kiiresti, et ühiskauplused soetasid varsti omale laevastiku selleks, et transportida siis asumaadest kaupu Inglismaale, neid eraldi turustada. Ja see ühistegevus kujunes siis ülemöödunud sajandi lõpuks niivõrd massiliseks, et kõik ärimehed vaatasid, et nüüd nendega igatahes et igasugune erakaubandus lõppeb ära, see ühistud muutusid niivõrd võimsaks, asutati pagaritööstused, jahutööstused, koguse toorainetööstused, mis oli siis asumaadest oli et see tehti kõik ühistulist ses tööstusettevõtetes ja selle kaudu siis, kuna Inglismaa ühistutele kas niivõrd hästi minema, see arenes niivõrd võimsalt edasi. Noh, praeguseks on üle maailma rahvusvaheline ühistegevuse, alliansi liikmeskonda haaratud praktiliselt kõikide maade riigid oma ühistutega ja kogu liikmeskond ulatub ligi miljardi inimeseni, kes on siis ühistutesse liitunud, nii et tegelikult, et see liikumine on praegu väga suur, väga võimas ja Eestisse ei anna kahjuks tunda. Kui me võrdleme ühistute turuosasid näiteks Lääne-Euroopa arenenud riikides, siis on ju hämmastav see, et näiteks Saksamaal ühispanganduse osakaal moodustab kogu pangandus ja laenuportfellis 80 protsenti. Meie räägime null koma, mis oli null, viiest või midagi sellist protsendist hoiu-laenuühistutes, nii et tegelikult panganduse kaudu viiakse Eestist välja suurusjärgus kuskil viis miljardit krooni puhaskasumit aastas. Seal magusamaid valdkond, see on ennenägematu juht on tegelikult maailma ajaloos, sellepärast kui oks näiteks Saksamaal või Inglismaal niisugune asi korda läinud, siis oleks toimunud valitsusvahetus või, või mingisugune võimas paleepööre või mäss appi, pangad röövivad? Ah jah, just nimelt, aga see pole ainult pangandus, see on ka teistes sektorites, isegi põllumajanduses on tulnud sisse enne imet veel ausalt öeldes välisriikide ühistud ise, soomlased näiteks tuntud kaubamärgid Valio näiteks siin või haakarooka talo, Rakvere lihakombinaadis Plus Ekseko tehased, mis sigu kasvatavad ette ja nii edasi, need viivad kõik kasum Eestist välja ja kala ostetakse kokku, läheb samuti välja, nii et tegelikult see vaesustab meid, eriti maatootjat elanikku, et kui nad oleksid ühistuid asutanud, siis oleks raha jäänud Eestis. Esimese vabariigi ajal vist algas enne, kui riik hakkas seda toetama Pätsi ajal, eks ole, enne seda ju algas mingi loomulik selline koopereeruma näiteks põllumajanduses näiteks põllumajandusmasinate kasutamises, eks ole. Ma isegi tahaks ütelda veel ühe tähelepanuväärse asjad Tsaari-Venemaa omal ajal võttis omale konsultandiks valitsuse juurde taanlase koefod. Ja see taanlane siis õpetas Stahli järgi ühistut tegema Venemaale ja Venemaal hakkas ühistegevus võimsat arenemast õpini maareformi ja selle järgi selline areng toimus hüppeliselt Venemaal ja tegelikult kogu Eesti valitsus rajal Eesti esimesi siis 1919 kuni 1940. Eestis toimetasid ühistud Vene tsaaririigis vastu võetud ühistute liitude kooperatiivide liitude seaduse alusel, mis võeti vastu 1917 Venemaa tsaariajal. Ja see toimis terve Eesti esimese iseseisvusaja ja selle baasil arenes väga võimsat ühistegevust. Tartus asutati 1009 kaks esimene rahvuslik ühistegelik pank Jaan Tõnissoni eestvedamisel. Sellest kasvas välja suur ühistuline pank Eestis, Eesti aja lõpuks, mis tegelikult 1940 riigistati ja mida nüüd 92 ei tagastatud ühistu tegevuse jaoks vaid siis asutati uus pangandussüsteem ja nii edasi. Samuti jäid kindlustusseltsid tagastamata ja kõik. Ma ei räägi veel põllumajandustööstusest ja muust sellisest. See areng on olnud jah, üsna sihuke kummaline, isegi. Kui me räägime sellest, et ühistu liikumine sündis vaesuse survele lausa, nagu me nägime, siin plahvatas Inglismaale tühistulises korras, saavutati enneolematut edu. Kapitalism tõrjuti kõrvale, tagajärjeks või rahva enamuse heaolu tõus tänapäeval valgus, me räägime majanduslikust globaliseerumisest uuesti suure raha pealetungist. Võitja võtab kõik ja räägitakse date kapitalismi-st ja sellest, et kihistumine uuesti süveneks ütles, et seoses sellega ka ühistuline liikumine maailmas on uuesti elavnenud nagu vastukaaluna sellele ebavõrdsuse suurenemisele. No hiljuti, kui ma käisin Saksamaal konverentsi, siis ma pidin seda tõesti tõdema, et ühiste rahandussüsteem on seal tõesti kõvasti arenenud. Samuti võime ütelda seda ka põllumajandusühistute kohta. Iirimaal näiteks on, olles seal Euroopa liidu sees ühistegevus väga võimsalt kasvanud ja ühistegevuse osakaalu kasvu saab väga hästi mõõta turuosa kasvuga, kui suur on ühistute poolt hõivatav turuosa ja kui seda protsentides võrrelda, siis kui Iirimaal oli näiteks lihandus sektoris oli siin 10 aastat tagasi 40 protsenti piimanduses natuke rohkem, siis praegu need protsendid küünivad 290-ni juba samal ajal ühistute arv, väike ühistud, koonduvad, lähevad kokku, tekivad suured ühistulised kontsernid ja tegelikult ühistute arv koguarv väheneb. Aga mis kõige olulisem, turuhõive suurenenud käive ja turuosa suure turuosa suurenenud, see näitabki ühistute pealetungimist ja ühistud on muutunud tegelikult kogu Euroopas mitte ainult Euroopas kogu maailmas väga võimsalt, eks majandusorganisatsioonideks majandus kontser nendeks sageli nad on, ettevõtted on aktsiaseltsi vormis ja, ja neid võib üsna lihtsalt segi ajada. Tavainimene nagu ei saa aru, üks HS kõika tegelikult ei ole, aktsiad kuuluvad 100 protsenti ühistutele või mingisuguse ühistute ühendustele jagunevad omavahel, nii et tegelikult tulemusena jääb see raha ikka jootootjani välja ja. Ühistegevus tekkis nii-öelda häda tulemusena ja tegelikult Eesti on ka ühes suhtes võib-olla ka esirinnas olnud. Et ühiskindlustus tegelikult oli mõnedel andmetel on kõige varem tekkiski just nimelt Eestis, et just nimelt, et kindlustada ennast tulekahjude vabatahtlik tuletõrjeiga sihukese niuksed liikumised. Ja ilmselt on ka küllalt suur mõju ühist tegelikule liikumisele olnud vennaste kogudusel ühelt poolt aga teiselt poolt, et kui tulla tänab päevad, siis tänapäeva võib-olla suuremaks probleemiks ongi see, et ühelt poolt, et kui just eriti need töötlevad ettevõtted on väga edukad ja nad saavad järjest suurema osa turust enda kätte siis siin tekib nagu konflikt selle minu parema ja halvema poole peal või inimese sees oleva, selle parema halvema poole poole, et ühelt poolt eks ole. Et selle ühistegelikult tulemusena loodud ettevõte, mille suhtes on usaldus, ehkki usaldatakse, mille on hea käive, see on nii-öelda see kaubabränd. Ja siin tekib nüüd kohe väga suur soov nii-öelda inimese halvemal poolele, et aga Maximeeriks selle kasumi, et noh, seesama näide, eks ole, et kuidas siis Soome need nii öeldakse, ühistegelike põhimõtetel tegutsevad ettevõtted tulevad Eestisse nii-öelda, eks ole, niuksed mustalt, kapitalistlike näeks selle, kes tahavad maksimumi võtta. Ta annab, püüdes ajada Eesti põllumehed omavahel riidu, et saada nii-öelda madalamat hinda ja teiselt poolt ka, milline soov on ju tegelikult, et seesama, eks ole, ütleme selline suurepärane töötlev ettevõte mille brändi kõik usaldavad ja mis on tõepoolest, eks ole, kohalikul toorainel kvaliteediga vastab nii-öelda maksimaalselt, nii öeldakse rahvanõuetele, aga siin tekiks kohe soov, et näiteks, aga et ostaks siis nii-öelda juba näiteks Venemaalt odavat võid, eks ole, teeks selle nimetatakse piimaks ja müüks selle kohaliku toote pähe maha. Ei teeks piimas, üheksakümnendatel oli tavaline praktika hapukoorega, mitte küll viimaks me oleme seda söönud kvaliteetse Eesti kauba pähe. Ja küsimus nüüd ongi see, et kas me suudame ohjeldada endas olevat seda musta kasuahnust, eks ole, ja mõista ja tunnetada seda nii-öelda ühishuvi, mis tegelikult tagab meie jätkusuutlikkuse. See on hoopis midagi muud, kui me Eestis täna näeme. Me vist hästi ei kujuta ettegi, mis asi see on, selline kasum ei lähe mitte näiteks ma ei tea 10-le suure aktsionärile, kusjuures meie seadus lubab veel, eks ole, väikeaktsionäridel sundkorras kokku osta aktsiaid vaid see läheb kõigile 10-le 1000-le. Inimesed on kõigile teenuste tarbijatele, kes on ühtlasi ka omanikud, kes on ühtlasi ka omanikud ja kusjuures kasum jaguneb vastavalt sellele, kui palju seda teenust tarbitakse. Just nimelt vot selles mõttes siin on nagu alati olnud ka vastuolu, et üks üks nagu suur probleem ühistu liikumisele on see, et sotsiaal Maal, demokraadid ja sotsialistid ei ole kunagi sallinud ühistegelikku liikumist, sellepärast et nad eraomanikud ja nad taotlevad kasumit. Nad ei taha ümber jagada, et selle tõttu nad on noh, nii-öelda paha, paha, aga samas, eks sellega kapitalistid vihkavad ühistegelikku liikumist sellepärast et ta rikub ära hea äri, kui ühistegelik, eks ole, liikumine on põhimõttel, et ta on nii oldakse, tulu, mittetaotlev see ei tähenda, et ta ei taotle kasumit. Rostale pioneerid kehtestasid põhimõtet, et üle 10 protsendi kasumit ei tohiks nagu, eks ole, taodelda kusjuures seal oli veel ka põhimõte, eks ole. Kaks protsenti sellest kasumist tuleb investeerida kooli raamatukogudesse, sest noh, tolle aja probleem oli see, et lihtrahval ei olnud võimalust haridust saada ja kool oli ainult kiriku käes vanti. Ainult eks ole nii-öelda kiriku poolt mõjutatud soovitud haridust. Seesama probleem, mis täna näiteks araablastele, et neil ei ole muud kooli kui ainult, eks ole see araabia kirikukool. Ja see fenomen, et see ühistu liikumine, eks ole, muuhulgas eks ole, ehitas üles oma koolisüsteem ilma c. See pani aluse tegelikult üleüldse selle kaasaegsel, demokraatlikule ühiskonnale, kui ei oleks seda olnud, siis poleks Inglismaal ka täna Ühiskonda no ütleme, et kui tuleb erapoodnik, ta paneb kõva hinna otsa, eks ole, hulgihinnale ja müüb kallimalt, aga tuleb ühistu ja panevad 10 protsenti. Teine moment just see ongi, et eks ole, et kaks eraettevõtjad leiavad alati omavahel kokkuleppe küsimus, et, et kui palju kasumit, eks ole, aga kunagi eks ole, seda ei viida alla, eks ole, küsimus on võib-olla kui kiiresti edasi liikunud. Aga kui selline istoline organisatsioon tuleb, eks ole, ja noh, nii öeldakse kehtestab õiglase hinna. Siis see rikub hea äri ära. See raha, mille saavad täna vahendajad, see antakse tegelikult seal kohapeal sellele tootjale, soomlastel see laev Ki käis, purjekas käis siin, kes veab otse, eks ole, aafrika Maida käsitöölistel kaupa põhjamaadesse ja võtab siis väikse protsendi sealt, eks ole, enda jaoks ülejäänud raha läheb kõik sellele tootele sinna koha peale. Selle koha peal vaata, siin on nagu üks probleem on siiski tootmisefektiivsus ja see ei tähenda päris heategevust, et noh, ma ise olen ka kogenud, et läheks ja ostaks hea meelega seda ausat kaupa. Aga kui tema hind on ikkagi kaks korda kõrgem nii-öelda, eks ole, sellest, eks ole, mida sa ütleme või isegi rohkem kui kaks korda kõrgem, eks ole, sealt kõrvalt ostad siis nagu väga käsi ei tõuse seda ikka korvi panema. Aga samas on käsitööhinnad on hämmastavalt madalad, mis inimesed selle on teinud nii odava raha eest ja see on üle mõistuse. Üks asi on veel selles, et ega me ei saa ühistegevust käsitleda kui mingisugust heategevust või filanud troopilist nähtust, et tehakse annetust, ei, ühistegevus ei tegele selliste asjadega ja sellepärast võib-olla nagu Paulsin ütles, sotsdemmid ka teda eriti halvustada. Aga Ta on ka see, et jah, tõesti, ta ei lase ka sellele räigel, kapitalistid, kes tahab hiigelkasumit teenindada, ei lase sel turule minna, lihtsalt ta hoiab seda kinni ja minu kogemus jällegi Saksamaal oli kunagi selline. Küsisime, et kas aktsiapangad on siis ka kapitali, pangad või aktsiaseltsid, pangad on tulnud teile maakohtadesse oma teenust ka pakkuma, kuidas konkureerimine käib ja nii edasi ja nii edasi. Sellega vahel üks mees vastas väga ilusti, üks talunik oli niukene kõva talunik, see tähendab, ta oli kohalik juht ka. Ja see on niimoodi, aga, aga mis ta siia asju olid? Jah, tulid, panid oma kontori püsti ühtegi klienti läinud tema. Sellepärast, et asi oli selles, et oleme kõik Mullen omal bankett, noh ma siis tema juurde lähen oma raha viima ja olgugi, et ta pakkus soodsaid teenuseid, me siin arutasime ka omavahel, aga jõudsime tõeliselt oma, pank on ikka omajagu. Seda jama. Võib-olla olid hinnad alla, lõin hinnad alla küll, aga asi oli selles, et mehed said aru väga hästi, et see pankurid kodinad kokku korjata ära läinud, ei olnud ju midagi teha. No kus ühtegi liiget ei tule, sul ei olegi kellelgi kedagi koorida ju? Kas nüüd võib öelda, et selline ühistu majandus kui oma majanduskus jaotatakse vastavalt tegelikule panusele, see ongi tegelikult demokraatia tõeline alus. Tähendab, me võime ühistegevust vaadata natuke laiemalt üldse mitte ainult majandusliku kasu saamise tegevusena, vaid me oleme jaganud ühistegevust kolme valdkonna vahel. Üks on poliitiline ühistegevus, see on see, kus siis moodustatakse poliitilised erakonnad või liikumised rühmitused, kes pürgivad siis võimu juurde, kelle abil siis seaduse alusel moodustatakse kõrgem demokraatlik riigivõim, valitakse riigikogu, määratakse, paneks ministrid ametisse, luuakse ametkondade süsteem ja nii edasi. See on kogu rahva tahe tegelikult peaks olema, siin on ka igal valijal igal valijal üks hääl ja, ja tegelikult selles on ka see ühistegevusalge muidugi noh, päris alget võime loodusest leida vaatakk, linnuparvi või loomakarju ja nädas inimene, samuti kariloom. Ta on geneetiline seos, on meil selle ühistuga alge ja teine valdkond, siis on see majanduslik ühistegevus, minul on arusaamatul kujul, miks on korteriühistu ausalt öeldes mittetulundusühing metsa, sellest üldse aru. Rahvusvaheline ühistegevuse allianss jagate kindlat majandust, seal ei ole tal üldse kahtlust, kas sotsiaalabiühistud osa lähevad sinna plokki noh, selliseid, mis tegutsevad rahaga või teevad teenust odavamaks, on alati majandusega seotud korteriühistuga. Ja kolmas plokk tegelikult mina ütleks, on puhas niisugune sotsiaalne siis tegevus või see ühiskondlik ja see on selline inimese vaimsed vajaduste rahuldamiseks alateks kõikvõimalikest usuorganisatsioonides, spordiorganisatsioonides, harrastusühingud, kultuuriseltsid, kogu see niisugune laulukoorid, et vabatahtlik kud ühendused noh, mida iganes sinna alla võib panna. Kodanikest rock ise rahvusvaheline olümpiakomitee ja Eesti olümpiakomitee oma spordiorganisatsioonidega on samuti sport on tegelikult ju huviala paljuski kuigi teda on vahel tahetud kääriks pöörata. Ta juba noh, kapitalist tahab igalt poolt raha lõigata, aga põhimõtteliselt ta on siiski enese vajaduste niuke, vaimne rahuldamine, saavutusvajadus, inimesel võib olla ka mingisugune nautimis vajadus koos olla, koos käia, koos viibida, tegelikult see on kolmas plokk ja tegelikult kokkuvõttes see annabki ühe siukse eluterve ühiskonna välja. Ja Konstantin Pätsi ajal moodustati Eestis riigivõimuga keskühistud ja tehti väga palju selliseid korporatiivsed, organisatsioone loodi partei tasemel ja ja mõnes mõttes mõttes oli see noh, seda võib ka korporatiiv seksühiskonnaks nimetada. Heas mõttes muidugi siin poliitikat vaidlema natuke hakata. Aga ma olen kirjutanud sedasi. Päts tegelikult lõi teadlikult sellist keskmist ühiskonnakorda, mis ei oleks puht kapitalistlik ega ei olekski sotsialistlik. Ja sellesama, tema võib-olla saavutaski paljuski sihukese ühistegeliku idee ja aate propageerimise, isegi seadustamise teel. Tulemused olid tegelikult, nagu me teame, hämmastavad selles mõttes, kui kiiresti arenes Eesti riik. Tal on toetus 30, ütleme 40, selles vahemikus muidugi on seal teisi tegureid, ka algava sõja Lootuses osteti kõvast Eestist toiduaineid kui ja nii edasi. Aga fakt on see, et inimesed mäletavad seda aega isegi mitu põlve tagantjärele. Et see oli see aeg, kus rabati tööd teha. Eesti naine oli oma loomulikus olekus rase ja kogu aeg käis selline pereelu areng taludes talumajandus arenes, süsteemid töötasid, ühistegevus toimis. Nii et see oli tegelikult üks niisugune tõeline eestlaseks olemise või jätku Suldaarse tagamise kuldaeg oli. Aga seda soosis riigivõim. Vaat selles on üks huvitav nähtus, praegu ma seda ei näe, kahjuks. Hiliste parteidega ilmselt sama jama, et läksin formaalseks kätt ära ja mingiks maske raadikse, siis pandi midagi tegelikumalt nagu asemel. Päts oli ütelnud niimoodi, et mis ta nüüd seal Toompeal jahuvad, need on nagu naeruks, rahva silmis kaklevad omavahel ja Toompeal. No ma lugesin, et see maailma ühistegevuse allianss on seda ka hea eeskujuna hea näitena esile tõstnud. Ja rahvusvahelise ühistegevuse alliansi üks liidreid, mark, kus rootslane tõi kunagi 60.-te aastate rahvusvahelisel kongressil selle näite maailmas nagu esiplaanile ja tähtsustas seda, et vaata, Eestis oli nii kõva kiht, areng, eksperiment, et riik tuli nagu ühistegevusele järgi või noh, pani aluse paljuski. Siin on Karl-Johan Foogeldest rööma, tsiteerin endine ühistegevuse peadirektor, meie ajastu, kõige kiirem moraalne, poliitiline ja majanduslik küsimus on maailma vaesumine. Kui natukene mõelda nii-öelda majandusloogikat, siis tegelikult iga inimene, kes töötab, suudab luua piisavalt rikkust, et ise normaalselt elada ja toime tulla. Kui me räägime jätkusuutlikust arengust, siis küsimus ongi see, et, et kuidas see inimese töö läbi loodud rikkus jaguneb. Ehk tegelikult et kui meil on tegemist sellise kasiinokapitalismiga, eks ole, kus omanik tahab maksimeerida kasumit, siis see tähendab seda, et paratamatult lihtsalt töötajale jääb vähem. Ja kui see nii-öelda tõesti eks ole maksimumini viia, siis juhtub see, mis juhtus nimelt 19. sajandil või 18. sajandi lõpp, 19. alguses intsesti realiseerimise algperioodil. Et kus siis tõepoolest, eks ole, ühtedel oli kõik, teistel polnud üldse mitte midagi ja siis oli ka loomulik, et majandus käis kriisist kriisi ja noh, Eesti puhul tegelikult ongi nagu küsimus ka selles, et Me jätkame samasugust, nii-öelda sellist individualistlikud, kasiinokapitalismi, liberalistliku, eks ole siis raha, mis välja pumbatakse, eks ole, tähendab lõpuks eks ole, viibki ka meie ühiskonna kriisi lihtsalt eks ole, kui inimestel ei ole raha, eks ole, siis pole turul mahtu, eks ole, kui turul ei ole mahtu, eks ole, pole midagi müüa, kui pole midagi müüa, siis jäävad ettevõtted, nii öeldakse, lähete. Nagu praegu on jama selle pangalaenude protsendi tõusuga seoses Euribori kasvu, eks ole, kus üha suurem osa eluaseme laenuvõtjad on raskustes. No vot see on jällegi paradoks, et igal asjal on hea ja halb külg, ühtepidi, eks ole, tähendab see sama, eks ole, see laen, see intressiga antud laen, eks ole, võimaldab majanduse käivitada selle pärast noh, enamikul meist ei ole nii palju raha, et osta ühekorraga endale auto maja ja nii edasi, eks ole, aga kui sa saad seda laenuna, eks ole, ja nii öeldakse pisitasa tasa teenides, siis on kõigil olemas ja turg otsekohe muutuda. Turu maht muutub, aga teine küsimus, võte, noh, nii-öelda vot seesama see määrav punkt on see, et kui suur on see intress, on selge, et rahal on hind, eks ole, selle eest tuleb intressi maksta, aga selle eest, aga kui suur on see intress sellega, tegelikult määratakse ühiskonna areng baasintressivahepeal tõstetud ligi varsti ligi kahekordseks. Miks ta siis tõuseb, et mis on selle põhjustanud? Minu jaoks on see mingi mingisugune keskpanga suvaliselt just nii ta muud mitte midagi. Vaat siin ongi selline asi, et selle euro pori kasutuselevõtuga tegelikult pangad kindlustavad iseennast. Tegelikult kogu vastutuse, kuhu risk langeb, ei, kellel ei murdu laenuvõtjale mingisugust absoluutselt mingit riskipank. Teda ka ei kaitse, eks ole, nagu siin oli Keskerakonna mingi seaduseelnõud, rikkus hakkam kaitsma laenuvõtjat. Tulen tagasi selle kasiinokapitalismi sõna juurde, et kasiino tähendab minu jaoks sellist lihtsalt mängupõrgut selles mõttes, et me mängime raha mängu ja nüüd osa võidab, tahad, eks ole, osa kaotavad, mis see pluss siis on ja kes siis võidavad ja vaat need on kass, kes on selles mängus osavamad. Ja mida rohkem nad võidavad, seda rohkem teised kaotavad ja siis ongi nii, et võitja võtab kõik, nagu praegu öeldakse. Ja loomulikult selline suur kontsentreerunud raha ja tal on väga kerge mõjutada ka võimuorganid ja kujuneb midagi finantsoligarhia taolist. Teine asi, mida öeldakse, et kohalikud turud kaovad, kuna tekib ülemaailmne turg, vaikselt hävitatakse ära, eks ole. Just tulusates valdkondades näiteks seesama pangandus, seesama kindlustus, eks ole, meil on täielikult erakapitali käes ja mis mujal maailmas kell 70 kuni 90 protsenti on ühistupankade käes, eks ole. Sa kunagi rääkisid Jaan, kui sa käsid kuskil Põhjamaades, et et sind pani imestama see Põhjamaade mingil kongressil, et nende talupoegade nii-öelda selline väärikus, sest sellel on majanduslik alus, et nende käes on tegelik majanduslik võim ja, ja seega ka tegelik poliitiline võim võib-olla võib-olla. Isegi seda, aga mind hämmastas see aspekt, et inimene tundis ennast seal maal omanikuna. Ta oli oma maa peremees, see omanditunnetus tähendas temale meeletu vastutus selle ühiskonna, selle piirkonna, selle kogukonna arengu eest tervikuna. Vaat see oli selline omanikutunne, meie Nad ei läinud kaebama, et riik on kehv või, või ettevõtjad nöörivad või, või, või mingisugune asi võid umbes küsiti niimoodi, et mida meie oleme tegemata jätnud, mida me saaksime ära teha vot selle selle probleemi lahendamiseks, et kui palju meie ühistu peaks siin sellesse sellesse protsessis sotsiaalses protsessis osalenud. Vaata, mina tunnetasin sedasi, et kogu see, see oli Rootsi talunike tähendab soomerootslaste juures olid ja kogu sellest talun mehe olekust naistest lastest õhkus seda omaniku vastutust. Omanik olla ei tähenda mitte raha jagada ja kühveldada ja nii edasi, vaid see tähendas tegelikult kogu kogu konna ees seisvat vastutus, kuidas kogukond meil areneda, kas kirikuteed on korras, kas on siin ikka korralikult puhtaks lükatud, kasson auke kuskil ära parandatud jälle, kas elektriliinid töötavad ja nemad olid vallas samal ajal ise ka tegijad? Needsamad talunikud olid ka vallavolikogudes, nad olid kiriku nõukogudes, tasulist seal kohaliku elu pulsi sees ja nendesse omandi õhkkond, et see omanik ja sellega kaasneb vastutus, mitte keegi peale meie ei tule meie asjusi koju tegema. Kui nemmad, vaata, see hämmastas mind, see hoiak, sest meie tulime, sotsialist, mis meie olime kõik lootnud, käsi pikal riik anda ja vot see oli suur erinevus. Meie oleme nii-öelda ettevõtja armul, tema, see, kes meile tööd annab. Jah, umbes nii ära ise siukest omandiseisust, sellist totaalset omandiseisust omanike suurt arvul nagu Soomes meil ei ole siiamaani tekkinudki. No sa ütlesid ka, ei olnud USA-s ja Euroopa liidus täiskasvanud inimene mitme ühistu liiga üheaegselt. Ja kuni 12 15 ühistu liige ta ei saa, muidu. Ja kui ta on seal külas, eks ole, siis kõik põhilised majandushoovad on temaga. Külaseltsielu kaasa arvatud. Kui sellest samast mõttest võib-olla edasi minna, siis taaskord jälle paradoks. Eestlane kirub, eks ole riiki. Aga riik saab olla selline, nagu me ise oleme, eks ole, et, et kui me ei taha ise otsustada, anname, eks ole, kõik volitused nii-öelda ainult määratud isikutele, kelle käes on raha ja võim kes peaksid otsustama meie huvidest lähtudes, aga kes alati paratamatult, eks ole, kõigepealt mõtlevad iseendale. Teiseks teevad nii palju, kui suudavad ja ühel hetkel saabub lihtsalt piir sinu füüsilisele ja vaimsele võimekusele, et sa lihtsalt ei suuda kõike haarata, sa ei suuda kõike otsustada ja lihtsalt see jääbki tegemata. Ja kui sa veel kõigepealt nii-öelda vaatab need asjad, mis sind ennast huvitavad siis tulemuseks ongi küsimus, et, et kas me siis sellist riiki tahtsime ja kui siin kedagi süüdistada, eks ole, siis ainult iseennast, sellepärast et. Ühelt poolt meile tundub, et me ei suuda mitte midagi teha. Teiselt poolt jälle, kui vaadata sealt ülevalt poolt näiteks alla, eks ole siis samamoodi, eks ole, need valitsejad lasevad käed ripp või tunnistavad, me ei suuda midagi teha, me ei suuda kõiki neid inimesi mõjutada. Loomulikult üritatakse anda parim kasutades reklaami, kasutades massiteabevahendeid, et neid mõjutada, aga see sõltub sellest, et kui võõrad inimesed tahavad ise mõelda ja kuivõrd nad tahavad ise otsustada ja selle tõttu paradoks ongi see, et tegelikult on võim rahva käes. Aga ainult siis, kui rahvas selle võimu võtab, tahavad otsustada, kui nad tahavad ise midagi teha, siis ei suuda mitte keegi neid mõjutada, eks ole, mitte keegi ei suuda neid, nii öeldakse, et noh, loomulikult võib neid tapma, küüditada. Aga et kui nii trastiliseks asjaks ei lähe, siis sellisel juhul on võim rahva käes, kui rahvas seda tahab. Ja kui rahvas ei viitsi, ei oska, ei suuda, ei tea tahtagi. Jah siis sellisel juhul muidugi otsustavad teised. Siin me jõuamegi rekkaühistu liikumises väga tähtsa momendini, inimeste teadlikkus selle terve ideoloogiaga. Ideoloogiaga ka tegelikult, ega teda ei õhutata, kultiveerida külvata siin Eesti riigis mitte sugugi nii, Paimitega, mõtlen mujal, jah, te mujal on näiteks, igal ühistul on eelarves kindel rida sees, mis tähendab ühistegelikku harimist oma liikmed oma töötajate ja üldsuse ees ja laste ees. See on juba kohustuslik asi ka muuseas rahvusvahelises ühistegevuses põhimõtetest, mis on kirja pandud 21.-ks sajandiks. Aga ühistegevuslike haridus on keeruline asi, üldiselt natukene seda asja uurinud ja mul on meelde jäänud üks taani farmeri ütlus. Et kuidas teie ühistegevust õppisite või kust te teada saite ja nii edasi ja siis selle kõrvalt öeldi niimoodi, et kuule, taanlane, õpib emapiimaga selle asja ära. Milles emapiim siis seisnes? Vastus oli sellele väga lihtne, et väike laps, kui juba käima hakkas, võeti igale poole ühistu kooslust, kuulge kaasa. Ja kui ühistutes oli vaja olla XII ühistus, siis oli need koosolekud üsna palju ja tasapisi laps tuli koju, siis küsib, emmessid, mis seal rääkida siis ema-isa olid sunnitud ärav seletama selle ühistegevuse põhimõtted juba kodus niimoodi ja selle tõttu ta on nagu emapiimaga nüüd meie oleme teistsuguses olukorras. Me oleme küllalt pöördunud juba haridusministeeriumi poole, korduvalt väeteks, isegi ministritega jutule saanud ja kõik on lubanud, et viime kooli sisse ühistegevuse algharidusele sisse. Hakkame rääkima need ühistegevuse võimalused, vormid lahti, kuidas ta vanasti siin oli, et teeme niukse algkursuse, pettuse, kas või kodanikuõpetuse raames ja nii edasi kõik lubavad, kõik räägivad tegelikult, mida ei ole seda, vat seda haridust ei ole. Nii et me ei suuda kuidagi sisse viia. Teine probleem on selles, et meie ülikoolid on nagu omaette instituutidest koosnevat minivürstiriigid, need instituudid, igaüks teeb omale õppekava. Õppekava tehakse täpselt selle järgi, milline on nende õppejõudude kaader instituudis parasjagu ja see püütakse siis kokku sobitada, kokku ajada niimoodi ja loomulikult sealt jäetakse kõik sellised õppeained välja, mis on võib-olla spetsiifilised. Näiteks ei ole piimandusega seotud ühistegevus otseselt ja see nagu ei anna ju tööd sellele instituudile, õppejõududele ja niimoodi tasapisiõppekavad on nagu muutunud väga spetsialiseerunud tuks eriala keskseks. Aga selliseid üldiseid, kodaniku asju ja ühistegevuse asju, kuidas majanduslikus mõttes ennast kaitsta, saab ühistegevuse vahendusel. Neid asju ei õpetata meie koolides ja see on suur probleem. Samuti teadvusesuunalist ühistegevuse rahastamist Eestis ei toimugi. Oleme seda teinud kõik tegelikult noh, ise vabatahtlikult ilma rahata ja omaalgatusel niukseid asju. Tegelikult kui teada saada lihtsalt selle olukorra foonil, kus ta no ma ei mõtle neid, kes on edukad selles mängus, nemad on kindlasti rahul ja neil entusiasmi ja kirge jätkub, aga kes on kuidagi hammasrataste vahele jäämas ja võõrandunud võõrandamas kogu sellest asjast, et ei leita enam oma kohta, siis tegelikult see võib ju olla väga inspireeriv teada saada, kuidas veel maailmas elatakse. Kindlasti on ja ma vaatan seda maal, seda elu praegu on käivitumas üks meede kalurite jaoks. Võrtsjärve ääres ja Võrtsjärve ääres tundub selline asi, et ega need kalurid ei oskagi seda koostööd teha, nad ei näe selles iva asi selles, et nad on suutelised igaüks omaette ära majandama kuidagi samal ajal kõik need oma ühisasjad nagu ühine kala, maaletoomise punkt ja kalatööstus, need on kõik tegemata. Ja kui räägitakse sellest, et nüüd ainult ühistulise organisatsiooni kaudu on võimalik toetusi saada, siis ah, mis mina sellest saan. Ja tegelikult kokkuvõttes võib juhtuda ka niimoodi, et raha mittesaamine sõltub hoopiski sellest, et kohalik inimene ei suuda ühistööd teha. Ta ei näe seda iva enda jaoks. Ta saab kuidagi teistmoodi ka, ma ei viitsi sellega jahmerdada. Ühistu vajab muuseas häid juhte ka, ega ühistuse juhid ei saa eesotsast mingit mahikud olla, nii et see inimeste arusaam ja tegelikult traditsioon see kolhooslik traditsioon, see on niivõrd võimsalt meie mõjunud, et me kannatame võib-olla seda jällegi kaks põlvkonda, enne kui uuesti asja. Aga kui meil oli esimese vaba igal vastad seda head kogemust, teine asi hakkas Saaria pihta juba. Ta oli juba enne seda 10 20 aastat käimas tulekustutuse seltsid tehti tsaari käsul, sundseltsid olid. Et siis ei saa ju öelda, et me oleme loomult niivõrd lapsikult individualistlikud, ainult et meie seetõttu ei saa mitte kuidagi seda vastu võtta. Räägitakse teisest Eestist, mul on kuri kahtlus, et see teine Eesti ongi see, kes unistaks sellisest kogukondlikust korrast ja kes ei hooli sellisest individualistlikud elukorraldusest. Aga miks ta tee 100.? Siin ongi see vastuolu, et kui nagu ütleme nende jaoks, kes nagu ütleme, asju juhivad, et nende jaoks kollektiivism, eks ole, assotsieerub otsekohe Nõukogude korra ja kolhoosiga. Muidugi see kapitali nii-öelda ideoloogiline surve on ka räige olnud. Tambitakse ühte väravasse sulle 10 aastat järjest on, aga samamoodi ei oska enam. See on isegi selline, et näiteks kohalikes omavalitsustes seda on ka jõudnud väga süngelt sisse ja oma kõige paremal moel netis kohustus teha mingisuguseid hankekonkursi, küll bussifirmadele, küll jääd Me käitlejatele, küll prügivedajatele, Küldi hööveldajatele ja nii edasi ja nii edasi. Saksamaa kommunaalõigus on algusest peale asi, et igasugune kommunaalteenus tuleb oma vallakodanikele osutada minimaalse võimaliku hinnaga, mis on võimalik ja seda on võimalik teha ainult valla omandis oleva ühisettevõtte kaudu ühisbussifirma ja nii edasi. Teine variant on selles, et meie bussijuhid hakkavad streikima, selle asemel et panna bussid. Kui teha ise üks bussifirma, Nad on töölised kellelegi ettevõtja juures ja nüüd muud varianti ei ole palga tõstmisest streik ainult. Aga kui te oleks nende oma firma, vot siis nad hakkaksid võib-olla teistmoodi asju nägema. Ühesõnaga siin riik käituks, kui ühistu ja riik võiks käituda ja ka kui seal on juttu ka sellised põhilised kommunaalteenused, nagu vesi, näiteks soojus, jah, see peaks olema kasumi, ettevõtte riiklik ettevõte mujal ta ongi. Tähendab riik ei saa käituda, kui ühistu riik on, tähendab, põhimõtteliselt ütleme, organisatsioon, mis kujundab majanduskeskkonna. Inimesed peavad käituma, eks ole, aga küsimus on nagu selles, eks ole, et riik kujundab, eks ole, läbi seaduste keskkonna ja kui meie tähendab, Eesti probleem on ka see olnud, eks ole, et meie valitsejad on teinud äärmiselt ühistu vaenulikud seadused ja riigivaenulikud erastades kõik, ka riigivaenulikud. Nagu me Ideliseerime, olu ja avalik sektor kab, noh mõnes mõttes demokraatlik riigivõim on ka ühistu, tähendab, ühistu koosneb kahest osast, põhimõtteliselt üks on nagu valitud organ, ehk näiteks riigikogu see moodustub alt üles, et need valimiste korras niimoodi pannakse, kõik välja kaklevad palju, nad kaklevad, aga kokku nad tulevad. Ja siis teine kolmnurk, mis tekki bülatale juhtimise ka siis eesotsas peaministriga, valitsusaparaat, mis on siis täitevorgan ja tegelikult me vaatame valdasid, mis vallavolikogu on täpselt samasugune, Kolmnurk valitakse üles kõrval on vallavalitsus täpselt samuti. Kui me vaatame tüüpilist ühistu juhtimisskeemi, siis ühistu liikmed valivad enda eest ühistu juhi ja tegelikult palkavad peadirektori vot selle täitevkolmnurga juhtimiseks ja täitmiseks, nii et tegelikult sarnasus on selles mõttes juhtimisstruktuurides täiesti olemas ja mis on praegu? Maailmakodanikuliikumistes põhiprobleem, et igal pool püütakse erastada kõige põhilisemaid teenuseid. Selle vastu on tohutu mass. Aga loomulikult kiirabiga saaks erastada veel ja kõik. Selles mõttes on see riigivastane tegevus. Siin ei ole küsimus nagu, et me peame, kas tema, kust me tuleme, kui me tulime nõukogude ajast, kus kõik oli riiklik aga kus oli ka meil, eks ole kogemus, et kõik töötas ebaefektiivsust, seepärast keegi ei vastutanud, kõik tahtsid palka saada, igaüks võiks olla viitis aega püüdistamisi võimalikult, eks selle mõnusalt hakkama saanud siis selle tõttu, eks seal oli vajalik, et sellest olukorrast välja tulla oli vajalik teatud nii-öelda, eks ole, puhastamine ja puhastamine oli vajalik selleks, eks ole, siis tõepoolest, et igaüks vastutaks oma tegevuse eest ja selle tõttu, eks ole, tähendab noh, võib-olla mõnes mõttes tõesti pretsedenditu käitumine, et riik kõik tegevused viis nii-öelda osaühingutesse, kus on võimalik väga selgelt kirjeldada, et see osaühingusse tegevus on, eks ole, kas ratsionaalne või ei ole ratsionaalne ja vastavalt muidugi ka sellest johtuvalt tagajärjed siis noh, seal on oma loogika, see oli, eks ole, positiivne küsimus on nüüd, aga teine, eks ole, et, et kas seesama, eks ole noh, näiteks aktsiaselts, mis on nüüd omavalitsuse omanduses, peab taotlema kasumit. Vot see on nagu järgmine küsimus ja kas teda on mõttekas kiiresti erastada. Nii et selle tõttu, eks ole, tähendab üks variant, et me meil ei ole, eks ole, munitsipaalasutusi, ma arvan, et see oli meie olukorras hea lahendus. Järgmine küsimus on see, et kas nad peavad kõik kuuluma, eks ole eraettevõtjatele ja olema kasumit Maximeerivalt. Võib-olla ta kunagi nõustun suga Paul, selles mõttes, et algetapil oli see vajalik, et vallad ei oleks tegelenud äritegevusega otse ja oleks läinud eri peale üle vaid küsimus on selles, et kommunaalteenuste valla ettevõte saaks osutada tõesti võib-olla odavamalt kui praegu need sund käigud, kus sa pead valima mingisuguse kapitali, ahne ettevõtte omale. Aga fakt on see, et see v hinnale lisatakse teatud kas 10 15 protsenti puhaskasumit juba eos juurde juba lepingu tegemise käigus ja nii edasi. Aga kui olen on valla ettevõte, näiteks Tallinna vesi on Tallinna ettevõte, siis on loogiline, et seda lisand ei toimu ja kui see vee hind osutub liiga kõrgeks siis järgmisel volikogu istungil korrigeeritakse seda madalama poole või suunatakse see linna eelarvesse kuskile haridusse või mistahes volikogu otsustada, kellele see liigselt kasseeritud v hindas tulenev raha läheb. Nii et selles mõttes on ka sarnasusi ühistulise raha jaotan, et oled nagu ühist oskusega ja motiivi tegelikult saab tekitada ta juhtimises just sellega, et nii kui maksa pank näiteks oma peadirektorile siin kõvad palka eestlasena ja nii edasi, nii võib ka mistahes ühistu maksta oma tegevdirektori väärilist palka ja see on tema pea stiimul. Palgalise töötaja, peadirektorit pea stiimul ei ole teps mitte dividenditulu, vaid see on palgatulu. Tippjuhi turul on omad reeglid, kuidas nad seal välja löövad ja millised nõuded ja palgad. Riiklike ja munitsipaalettevõte, kui ta taotleb kasumit, siis tegelikult see on varjatud maksustamine ongi sama, eks ole, et kui ristiriik võtab Eesti energiast 500 miljonit, nagu ta eelmine aasta tegi, siis oli tegelikult varjatud maksustamine, et me ei kehtesta maksu. Aga võtame läbi meie omanduses oleva ettevõtte nii-öelda kõrgema teenuse hinna, eks ole, nii-öelda, eks ole, riigi kulude katteks raha. Nii et selle tõttu tähendab tegelikult selline praktika. Ja eks ole, isegi kui ta on ka noh, väga headest mõtetest kantud juhul, kui see kasum tekib, et see võib kujuneda täiendavaks maksustamiseks, kui selle üle ei ole piisavalt volikogupoolset kontrolli. Aga kui te näiteks Tallinna linnavalitsus on täiesti pädev ja kontrollima vee-ettevõtete tegevust ja nii edasi, mis on tema enda omandis, vee-ettevõtte näiteks, siis ei teki seda probleemi, siis öeldakse, näed, et nii palju oli veel ettevõtte poolt teenitav kasum linna eelarvesse lülitan volikogu, kallid inimesed tulema kokku, et mis me sellega teeme, kas laseme vee hinna odavamaks järgmisel aastal või teeme mingisuguseid muid asju? See peab olema läbinähtav, nagu öeldakse, kogu see rahaline liikumine peab ka ühistutes olema väga läbine. Tähendab selles mõttes ei tohi olla midagi varjatud kapitalist, äriettevõtja varjab oma kasumit nii kiivalt, et ei räägita ühestki ettevõtte ostu-müügihinnast, palju ta on ja kui palju kasumit saadi, millised dividendid sellest on haudvaikus ümberringi ja keegi räägi. Meie massimeedia lööb kannuga ühte väravasse enam-vähem ja sina rääkisid jälle, et näiteks on olemas ka võimsad ühistulised väljaanded. Need on igas enesest lugupidavas suurühistus olemas on kuni selleni, et oma raadiosaatjad ja siseinfosüsteemid ma ei räägi nendest kodulehekülgedes tänapäeva internetis praktiliselt kõikidel olemas kodulehekülje peale saadav ja selline asi, et liikmed jaoks on kehtestatud eraldi konfidentsiaalne info ja see ei ole üldse võõras nähtus, on näiteks Eestimaa Talupidajate keskliidus. Kui meie oleme Tallinna linnavolikogu valinud Tallinna linna kõik olema Tallinna linna nagu kaasomanikud volikogu kaudu, siis peaks olema meile ka kõik avalikult või teada need asjad siin hakkab mängima väga palju usalduse küsimus. Kuna Tallinna linnavolikogu valitakse tallinlaste poolt see tähendab me usaldama neid inimesi, kui ta oma usaldust ei vääri enam, siis mida sa ei vali enam? No me peaks usaldama näiteks rahvusringhäälingut ka kindlasti peaks ja, aga võib-olla meil on vähe hoobasid, kuidas mõjutada siis programme näiteks ja ka bürokraatiakiht on seal nii tugev vahel, et see ei õnnestunud, siis me rajame hoopis mingi omaks seda raadiojaama ja oma ajakirja. Meil ongi eraldi ju olemas ju, ela televisioonikanalid ja raadiojaamad ja kõik on funktsioneerivad ja mina ütleks niimoodi rahvusringhäälingu suhtes ausalt kiitvaid sõnu mitte, sellepärast ma siin majas olen praegu, aga aga põhimõtteliselt sellepärast, et rahvusringhääling on ikka siiski püüdnud hoida sellist inimesekeskset lähenemist ja sellist suhtumist, ükspuha milline see saatekava on, ikka püütakse mingil moel olla nagu asjade keskpunktis, kuid mitte ajada seda mingisugust veretöö hirmsasti taga ja, ja neid tähtsustada tähendab niukseid pseudoasju tõsta esiplaanile ja väga paljudel juhtudel tegeletakse siukse tühja-tähja plämaga, mis tegelikult ühiskond üldse ei aita edasi viia. No lihtsalt meelelahutuslik, kui noh, tsirkust ja leiba on vaja, noh, tsirkusepool on väga suur teistes saatekavades. Võib-olla teine asi, rahvusringhääling minu arust peaksid konkureerima nende eraringhäälingute ka selles mõttes, ta peakski jätma säilitama oma sellise asjaliku ajakohasuse ja sihukse tõsimeelselt tavanäo omale, nagu ta saab riigilt raha ja siis tal on ju võimalus teha rahulik. Samal ajal muidugi oma siseselt on süsteem, et kuidas siis näide oma reporterid või ettevõtjaid või kuidas nende öeldakse raadiomehi või telemehi nagu ausalt ikka väga efektiivselt tööle panna. See peab mingil muul moel siis tunnustuse leidma või saama ka siukse moraalset tunnustust, rohkem sellisel kujul võib olla riigi poolt ja nii edasi äramärkimist, et ta on olnud pahasti näiteks tähtsustati kaanes Felix Leet on niuksed tuntud raadiohääl Kalju Jaagura siin olid ja need on ju fenomenaalsed mehed omal ajal ja nad tegid iseennast kuulsaks sellega omasaadete kaudu nad shoumeni. Vot, aga nad rääkisid asjadest nagu, tegelikult oli ju tegelikult noh, nagu sai rääkida ja selliseid inimesi minu arust Eesti rahvusringhäälingus on palju muidugi vahel ausalt öeldes mõnda kirjatüki kuskilt lehest loed või raadiost kuuled. See ajab niuke pahaseks küll, ausalt öeldes, et et on näha tuntavalt juba, kuidas see ajakirjanik pingutab selle nimel, et kuidagi saaks omale nime teha ja ta ei tea asjast mitte midagi, millest ta räägib isenesest. Eks selle pealispindse ajakirjanduseks tunnus ongi intriig, samas kui meie tänase teema nagu kontekstis oleks jälle, et kuidas leida need inimesed, kes suudaksid nagu teadvustada ja kaasa aidata sellise ühise huvi ühise meele leidmisele. No Jaan, sa oled öelnud, et ideaalis võiks kogu maailmale ühistuline, see on ju ka alliansi eesmärk. No kas ta päris niuke on, aga ma lugesin ühest head raamatut, seal see materjali vooruse lätted ise kirjutasin ka ühe väikese, vii kurnid. Ühistegevuse looduslik geneetilised alused tuleb välja tegelikult, et meis endis on ka olemas kaks sihukest äärmuspoolust, üks on see ego. See on tegelikult selline võimas enese teostuslik vahend, mis sunnib meid tegutsema noh, kaasa arvatud ka teadust tegema, saavutusid saamas. Ja teine pool on siis selline isetu pool. Ja isetu on selline, et me oleme alati valmis aitama perekonda olema teistele abiks. Näiteks kui uppuja hakkab uppuma, tormame talle appi, vaatame sedasi, et oma elu võib olla kaalule panema. Me ei rehkenda niukseid asju kunagi rahas ringi. Vot see asi on ka meil olemas, näiteks kui ema kasvatab last. See on ju meeletu niisugune ennastsalgav tegevus läbi aastate ja kui neid lapsi on üheksa, 10 veel. Noh, kujutage, et see inimene on pühendunud andunud sellele tegevusele tervikuna, see on tema töö, tema elu, ta on seda teiste jaoks, ta teeb tulevase põlvkonna jaoks meis endis, sees on seda kaks segu, üks on see, mis on saavutusvajadus ja teine on see, mis me tahame teisi aidata. Ja nüüd on küsimus, et kahte looduse poolest kõrvaldada ei saa. Tegelikult see ideaalis sellist sotsialistlikku süsteemi või ühiskonda või kommunismi, nagu on kirjeldatud kommunism, baseerub selle isetusel isetu olemisel. Seda tegelikult loogiliselt ja loodusteooria järgi ei saa olla. See ego segab asja ära. Jah, need kõik tasandil on kõik olemas, egoistlik omad ja teadlikumad aga nende proportsioonid muutuvad ajas. Jah, seda küll, me võime inimest isegi kasvatada natuke ühes ja teises suunas mõttemaailma kujundada lapsepõlvest välja ja niimoodi. No näiteks, kui ma laseme lapsel kõike teha, piire ei sea, siis tegelikult on väga suur tõenäosus, et tema ei tunnistage mingit piir kunagi. Aga samal ajal ühiskonnas olemises peavad piirid olema isegi mesilane, kui ta tahab tarus elada ta taru korra taustal, mis seal tarus toimub, see, seda ei saa seal vastu hakata, selle emamesilase tahtele midagi. Momentaalselt murtakse tiivad tagurpidi, visatakse välja. Nii et see on tegelikult karjas igal pool, ma vaatasin oma kodu, varaste kolooniat, seal pekstigi üks vares millegipärast minema, ma ei tea, miks, kas ta oli pätt, varas või? Aga igatahes teised läksid nii julmad talle kallale, peksti kolooniast minema, sai hukka. Järelikult ta ei sobinud sellesse ühiskonda, oma egoga või midagi, nii et loomariigis on need asjad olla. Tulevad siis ühistu, kontsernid, Valio ja teised siia turule käituvad kapitali ühingutena. Ja kasum läheb nii-öelda Põhjamaade talupoegadele samal ajal see toimub otsekui meie, sealhulgas ka talupoegade ekspluateerimise hinnaga, eks ole. Turuvõitluses eesmärk on tegelikult liita Eesti ühistuline liikumine nende kontsertidega. Tegelikult siin on võimalusi mitmeid ja selliseid ettepanekuid ma tean, on teinud Soome poolele ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. Et meie talunikud võiksid astuda nende ühistute liikmed, eks jah, oma toodangu, oma omatoodang kui mängukogu põhimõtetega, nii nagu meie astusime, Euroopa liitu ei ole ja, ja nüüd tuleb asi välja, et soomlased vastsed ei taha. Et nad ei ole huvitatud sellest, ostke meie ettevõtte aktsiaid. Et niimoodi saate kaasomanikeks. No see on umbes sama, et mine börsil osta, börsitaks ja teine oli, kus sa ei pääse juhtorganisse üldse sisse, sellega sa ei pääse asja juurde, siis sul ei ole üks inimene, üks hääl ei ole, siis on nagu kapid ja siis läheb asi kuidagi väga nässu ja paigast ära. Ja me oleme seda rääkinud, et vaata, Euroopa liidus on olemas niisugune organisatsioon nagu kott, seega see on Euroopa liidu juures olev ühist põllumajandusühistute keskus. Et selle kaudu peaks asju ajama ja jõulisemat ajama Euroopa liidu kaudu, et siis võib-olla õnnestub midagi teha. Teine asi on selles, et fakt on see, et selles globaliseeruvas maailmas ühistut tegevus, samuti globaliseeruv on moodustatud väga suuri ühistusi kontserne näiteks Taani ja Rootsi talunikud panid siis oma leivad ühte kappi, piimatootjad, talunikud ja asutasid ühisfirma Arla Foods. Ta on oma otsaga juba vist jaapani hiina turgudel igal pool väljas. Tema tootmismaht on muidugi suht väike Euroopa Liidu mastaape arvestades ainult kuus protsenti millegiga. Aga samasugused ühistulised kontsernid on Uus-Meremaal, Austraalias, Hollandis, Inglismaal, Iirimaal, muuseas, Inglismaal, üsna hiljuti tekkis ühistuline liikumine ja tal oli rahvuslane piima ametkes määrasinduse rikkusele 90.-te aastate algul asjad ära ja 94.-st nad läksid siis vabaks, hakkasid tegutsema. Tegelikult seliti kontserdisse liig toitumine ja liikumine, see on paratamatu nähtus. Nüüd ongi küsimus selles, et kas ja kuidas me suudame soodustada seda riigivõimutasandit ja teised meie omad tootjad peaks ka natuke targemaks saama siiski. Et astuma selliseid sambaid, saada neid liit lähtuma, peab olema midagi enda palka pakkuda ikka ikka. Vaat see on loomulik asi. Vaest vallasantidena mitte päris vaeste vallasantidena ilmselt ei pääse, aga kui meie ühistu siin üles töötab, siis on võimalik rahvusvaheline koostöö küll. Ja usun, et selles suunas Te kuulsite jutuajamist sarjast roheline saade. Stuudios olid Jaan Leetsaar, Paul Tammert ja Peeter Liiv. Saate toimetas Marge-Ly Rookäär.