Uunikum on see koht ja aeg, kus tuletame meelde ühe vana ja hea loo. Tere, mina olen Kristiina Ojuland, teie kuulate uunikumi. Poliitika ja rahvusvahelised suhted on karm ala pärast kohtumiselt kohtumisele tuuritamist on hea kodus kamina ees aeg maha võtta ja kuulata meele rõhuda laastavat muusikat. Endine Eesti välisminister ja Euroopa kauneim diplomaat meenutab täna just seda psühhedeeliline ja džässrokiajalooparemikku kuuluvat lugu. See on endiselt betoonmaid Maifayer, sest et see on selline laul tõesti, noh, mis paneb niimoodi kaasa ümisema või jala tatsuma tavaliselt üksi olles, näiteks kodus mulle just meeldib seda lugu kuulata ja sellises situatsioonis, et näiteks on talveõhtu kamin põleb ja sa oled üksinda kodus, siis sa võid ju panna küünlad, põle selle laulu mängima ja, ja tunda ennast väga hästi. Laik Maifayer ilmuste toorsi omanimelisel esikalbumil 1967. aasta jaanuaris ja selle kirjutas valmis bändi kitarrist Robby Krieger. Kohe pärast ilmumist singlina jõudis see lugu ka Billboardi poplugude tippu ning müügiedust innustatuna lasi bänd sama loo juba järgmisel ehk 1968. aastal singlina uuesti välja. Torsi plaadifirma soovitusel tehti muidu albumil olevast seitsmeminutilisest loost lühem versioon, et see sobiks paremini raadiosse. Raadiojaamad ei lasknud ennast aga asjadest teda häirida ning mängisid kuulajate rõõmuks ikkagi seda originaali pikka albumi versiooni. Nagu ühele heale loole kohane, leiab ta koha peagi ka teiste artistide repertuaarist. Nii on ühel või teisel kujul seda lugu teiste seas laulnud ka jupiforti RyPorton nüanssisin atrašarli pässi ja Stevie Wonder. Astrootsilverto esituses jõudis lugu isegi 1970. sel aastal briti singlimüügitabeli tippu ja Foseeeffelizziano sai selle loo ees 1969. aastal parima poploo Grammy auhinna.