Algav saade peaks andma raadiokuulajale pildi metsosopran Helen Lokuta, kes vaatamata oma noorusele on teatri- ja kontserdipublikut laval lummanud juba uue aastatuhande algusest peale. Ja paljudele on ta nimi ja hääl juba Ta ja ikka ja jälle ka kuulama kutsuv. Aga alustame otsast, ühele helen, kust sa pärit oled ja kuidas sa muusikaga sõbraks said, kas muusika valis sind või sina teda? Pärit olen Tartust ja ma arvan, et muusika on lihtsalt mulle kaasa antud. See on nagu tugevasti sisse pandud minusse. Perekond on väga musikaalne kõik, et see tuli nagu vaikselt niimoodi õdede-vendade ja isa-emaga kaasa. Mind õpetati armastama laulmist, muusikat ja see oli lihtsalt üks väga suur elu osa. Ega sa siis ometi juba väiksest peale ei teadnud, et sinust ooperilaulja tuleb, küllap see muusika sai sinuga sõbraks omal moel, vähehaaval ja samm-sammult. Mäletad sa oma esimesi muusikalisi elamusi, ülesastumisi? Mäletan küll jah, et tegelikult mul oli väga hea võimalus juba väiksena esineda pidevalt igasugustel pulmaüritustel ja kirikuteenistustel nagu solistina üles astuda laulmises kui viiulimängus. Ja pluss muud esinemised, igasugused etendused, näidendid, et sai tehtud ja ma ei tea, luulega üteldud, et see oli nagu täiesti loomulik osa. Üks kord nädalas oli nagu kohustuslik esine, sulle nagu meeldis tähelepanu keskpunktis olla, mulle meeldis küll esineda. Mulle meeldisid, et need esinemised, kui mul oli ametlikult kokku lepitud sellel teenistusel või sellel üritusel sa nüüd esinenud ja mul oli asi ette valmistatud. Aga siis läks minu jaoks nagu liiale, et kui ma koju jõudsin hakati veel, ütleme külaliste ees nõudma, et nüüd sa pead jälle esinema, et siis nagu tekkis väike tõrge vaja nagu nüüd mängida teiste lastega nagu oma tegemisi teha, et seal väike tõrge tekkis mingi aeg, aga õed ja vennad, palju sul need on ja kas te koos ka muusikat tegite? Kõige rohkem tegin ma koos muusikat oma vennaga, kes on minust aasta noorem ja siis meid pandi pidevalt toite koos laulma. Ja tema laulab ka ülihästi, nii et kui ta oleks valinud muusikukarjäär, äri või lauljakarjääri, ma arvan, et oleks väga tugev tegija, elasid päris Tartu linnas ja alustasid ka seal oma muusikaõpinguid. Me elasime Tartu linnas, isa ehitas meile kolmekordse maja, kuna meid oli seitse last kokku. Ja ütleme niimoodi, et suur respekti, austus minu isa ema vastu, kes kõige sellega hakkama said ja mu ema oli veel Tartu Salemi koguduses koorijuht. Oli nõukogu liige, et ühesõnaga, et neil oli sellist tegevust igatpidi ja lapsed olid kõik nagu kaasatud sinna, et mu õde oli pärast koorijuht, ta lõpetas Elleri kooli, on dirigeerimist õppinud. Minu väike õde Maarja. Praegu lõpetab magistratuuri viiuli alal, et muusikaga on kõik nagu kokku puutunud ja sõltub sellest, et kas keegi on valinud muusiku äri või siis muule erialale läinud siis on see täiesti arusaadav, et sinuga on läinud nii, nagu läinud on, käsid seal siis laste muusikakoolis. Kõigepealt ma käisin Elleri laste muusikakoolis, oli Aili Sillaste juures. Päris karm kool oli selles suhtes, et isepäine nagu ma olen, et sellist distsipliini ma eriti ei talunud hästi, aga aga ütleme niimoodi, et viiuliõpingud on suuresti mulle kasuks tulnud. Kuidas sul selle harjutamisega lood olid, reeglina lapsed kohe sugugi ei taha harjutada. Mul oli lihtsalt leiame, et mul tuli kõik nagu väga lihtsasti kätte selle muusikaga ja siis, ega ma eriti harjutanud, et selline, mis mõnu ja harjumus tekkis alles siis, kui ma muusikaakadeemias olin ja siis, kui ma Saksamaale läksin õppima, et enne mul seda harjutus mõnutunnet, et ei ole tulnud. Aga kas sa praegu ka veel viiulit kätte võtad ja mängid ja mul on viiul kodus ja mul on väike poeg, kes sageli tirib selle kapi otsast alla, ütleb, et nüüd emme, hakka mängima mulle, et mulle väga meeldib, oleme vanad noodid alles ja siis ma ikka mängin neid lemmiklugusid ja ei, ikka see on väga tore. Aga vaata, kui tore, et su poeg viiulimängu vastu huvi tunneb, sa saad oma viiuli nüüd talle pärandada ja seda küll, eks ma pean talle võib-olla uue ostma, aga aga, ja talle väga meeldib, meil on üldse kodus väga palju Pilled, mu mees trompetit mänginud ja tal on mingi kolm pilli, on ka olemas ja siis mul on vanaema pärandatud mandoliini ja mul on klatsikalistki kitarri õppinud veidi ja siis on meil plokkflööti hunnikus. Sellist muusikat on palju. Te saaksite omal korraliku orkestri kokku, ainult pereliikmeid on esialgu veel vähe, kuidas sa laulmise juurde jõudsid? Laulmise juurde jõudsin, nii et eks seal oli siis sündides kaasa antud ja ja see pisik sees, et Elleris olid sellised õpetajad nagu solfedžoõpetaja ja muud õpetajad, nagu väga soovitasid, ütlesid, et on palju eeldusi, et sa võiksid hoopis laulmisega tegeleda. Ma alguses ise veidi pelgasin seda, sest ma olin nii palju nagu laulnud. Kui ma õppisin seitsmendas keskkoolis kurekellas laulsin, siis ma olin seal solist ja eks seda esinemiskogemust ja seda laulmist oli nagu väga-väga palju. Ja ma mõtlesin, et võib-olla oleks targem mingi muu ala valida, et et laulda saab ju niikuinii, laulda saaksin niikuinii ja, ja võib-olla see oleks nagu lisaasi elus veel juurde lihtsalt hobi. Aga mul on hea meel, et ma selle valiku tegin, maastasin, Elleritsem tuli nagu suur laviin mulle peale see kogu see ooperimuusika ja kogu see klassikaline laulmine, et tegelikult ennem seda ma ei olnud selles niimodi sees. Kas sul oli hea õpetaja, öeldakse, et see esimene lauluõpetaja on kõige olulisem. Mul oli väga hea õpetaja, õppisin Aino Kõivu juures ja ühe kõige paremini pulsi andis mulle see, et ma esimesel kursusel kohe oli Eesti noorte lauljate konkurss ja ma võitsin seal kohe esimese preemia, et see andis mingisuguse hea tunde sisse, et ma teen nagu õiget asja ja see algus oli väga oluline minu jaoks, et ma sain enesekindluse selles, et see, mida mulle meeldib teha et see on ka teistele vastuvõetav ja mul tasub selle nimel pingutada. Kas sa pidid palju pingutama? Et oma nii-öelda õige ooperihääl üles leida Jah, eks see klassikalise laulutehnika ooperilaulutehnika, et see on päris eksklusiivne asi una, seda peab väga kaua õppima ja vahest on, ma arvan, et kõrvalseisvatele on see tundub veidi kummaline ja arusaamatu, et miks inimesed õpivad aastat seda või kaheksa aastat, et see tundub nagu meeletult pikk aeg, et selle ajaga jõuaks kirurgiks õppida ja see ei tohiks nii keeruline olla ja ja loomulikult see ei olegi nii keeruline, aga kuna see nõuab sellist lihaste tööd ja sellist nagu rahulikku tööd, samas ei saa liiga kiiresti teha, seda ei ole lihtsalt võimalik teha. Ja samal ajal paralleelselt õppimisega ju saab alati laulda ju pidevalt esineda, kontserte teha. Et see on nagu üks pikk protsess tegelikult, et ma arvan, et kuidas nüüd öeldakse, et noh, et kui oma esimesed rollid nagu teatrist, et kas sa siis oled valmis, et loomulikult me areneme kogemust see ka veel edasi ja just see tehniline täius, et ma arvan, et areng peaks toimuma pidevalt edasi. Laulja ei saa kunagi valmis, sest tegelikult ma ju praegu ka kogu aeg harjutanud, kui ma võtan uue rolli, see tähendab seda, et ma ju tegelenud sellega harjutan ikkagi tunde. Loomulikult on mingisugune etapp, kus alates on seda kena, teistel ka kuulata, just et kui tehniliselt kõik nagu hästi välja tuleb, et see nagu on teatud kvaliteet asjal öeldakse, et laulja on nüüd valmis lavale minema. Mingi teatud tehniline õige alus peab olema selleks, et erinevaid rolle uuesti looma. Kata seda kindlasti ja ütleme niimoodi, et ma olen kõikidele oma õpetajatele ülitänulik alates Elleri koolist alates kurekella hääleseadest, tegelikult me vajame. Ma vajasin seda, et saada kogemusi koorisolistina igasuguse erineva muusikastiilide laulmisel, muusika tunnetusel. Pluss ma ütleks seda, et näiteks akadeemias õppides Pille Lille juurest muusikaline just tunnetuslik pool ja see pagas nagu kasvõi liidi laulmisel ja igasugusel fraasi kujundamisele tunnetamisel, et see oli kõik väga põnev ja huvitav ja kasulik. Aga tehnilise baasina tegelikult ma sain karsruues Saksamaal õppides Marjevi nuuti juures, tema oli see, kes lükkas mind nagu siis lava peale, et nüüd ma siis olin tehniliselt valmis tegema oma esimesi rolle, see tehniline baas, mis ma seal siis omandasid aasta vältel senine lihtsalt pühendudes täiesti, ma tegelesin seal ainult erialaga. See oli see tõukekoht minu jaoks. See eriala on selline eriala, mis nõuab täit pühendumist. Vahel on vaja lihtsalt aeg maha võtta ja nagu rahulikult, lihtsalt tegeleda sellega, et kui sa tahad midagi tõeliselt kätte saada, et sa pead nagu pühenduma ainult sellele ja ja, ja siis ma arvan, et see nagu õnnestub Ja selline aeg oli sul siis pärast seda, kui sa lõpetasid Eesti Muusikaakadeemia ja täiendasid ennast aasta Saksamaal ja seal valmistasid seda ette juba oma esimese ooperirolli. Seal oli mul selline kena võimalus, et mulle pakuti kohe Rossini Tuhkatriinu rolli siis ma hakkasin sellega tegelema ja siis vahepeal oli mu Eestis, aga siis läksime uuesti sinna tagasi seda rollina tegema ka, et see oli nagu selline tõsine esimene debüüt. Ja vaata, kuidas õnn naeratas Estonias, saad sa nüüd teha taas sedasama rolli, sul oli kindlasti palju kergem ja lihtsam seda rolli neid vastu võtta ja seda siin tegema hakata ja küllap tänu sellele ka see roll sul väga hästi õnnestus. See on üks mu unistuste ja lemmikroll ja üleüldse, et kuna see on üks kõige raskemaid ja tehnilisemaid rolle metsosopranite jaoks, mul oli väga hea meel, et Arvo Volmer mind usaldas ta selle tüki kaua võttis ja mul oli see võimalus teha, et see oli nagu suurepärane. Estonia teatris hakkasid seal laulma 2001. aastal. Mis esimene roll seal oli? Minu esimene roll oli Bizeegarmenis, Mercedes. See oli, ma arvan, et väga hea algus, tegelikult targem on alustada väikestest asjadest ja minna suuremateni, kui alustada suurtega ja läbi kõrbeda, et kuidas kellelegi elutee nagu viib, kuna ma veel paralleelselt ja õppisin Saksamaal ja muusikaakadeemias, et see oli nagu selline paras koormus. Alguses oli nagu ideaalne minu jaoks. Selles samas lavastuses said sa ka teha hiljem Carmeni peaosatäitja rolli. Jah, eks väga tore seik oli selle jama ooperiga. Kui ma Estoniasse tulin, siis ühesõnaga pakuti mulle seda Mercedese rolli kõigepealt ja siis mind sinna tüki sisse siis Neeme kuningas ütles sellist asja, et kõik Mercedesed saavad kord võib-olla Carmeliteks, see oli nagu hästi toredasti öeldud ja see läks kõik täide ka, et pärast oli väga vahva seda nagu mõelda, et sõnadel on suur mõju, vahest. 2006.-st aastast oled sa nüüd täiskohaga Estonia solist, tegelikult on see aeg olnud väga lühike, kui sa oled solistina teatris tööl olnud, aga ometi on päris palju selliseid kaalukaid rolle selle lühikese aja sisse mahtunud. Siin on isee Carmenist kuni Erkki-Sven Tüüri Valenbergini. Kuidas on tee oma karakteritena rollideni jõuad? Mul on õnn olnud, et ma olen saanud teha erinevaid rolle, mis on olnud nagu sellised südamelähedased metsosoprani on üsna raske saada kogu aeg pearolle, sellel hääleliigil on neid vähem kirjutatud, kui arvestada seda, et enamuses on need sopranit kes laulavad, siis seda esimest armastajat. Metsad peavad siis tegema kas tema teened või mingisuguse teisejärgulist rolli. Praegu on Estoniasse aegne nagu Arvo Volmer ütles, et metsadele nagu tugevasti tööd, et on sellised ooperit kaua võetud, et mul ei ole midagi kurta, et mul on nagu palju tööd, et ma olen saanud laulda peaosa Carmenis, Carmenit, et nagu see noorena, et see on nagu suur eesõigus olnud. Siis järgnesid Mozart ja Tuhkatriinu. Vahepeal tegin veel Tšaikovski Padaemandat poliinat ja nüüd oli Rigolettot, tegin mattaleenat ja Amazon Wagner Kristjani soldes frangeenet, laulan. See tuleb selliseid, mitte Wagneri koosseisus, orkester aga pakuti sellist rolli, et miks mitte teha. Kuidas sul see ühest rollist teise libisemine käib, et ühel õhtul laulad, sa ütleme Carmenit ja teisel õhtul mõnda kaasaegset asja või esined kontserdilaval. Kuidas sa ennast niimoodi jagada suudad, nii erinevate asjade vahel? Ega nad nii erinevad ei olegi, et muusika, muusika ja kui mingisugune asi on nagu juba läbitöötatud sisse elatud, see elab nagu oma elu juba, et siis on nagu päris lihtne see ümberlülitused. Kui midagi ette valmistada täiesti uut, siis loomulikult see tahab pühendumist ja see võtab kogu sinu mõttemaailma ja hingemaailma ja südamed. Sa muudkui paagid seda asja nii kaua, kuni see on nagu küpsenud su sees. Aga kui ta on juba valmis, siis ta hakkab mõnusasti arenema juba. Ja see protsess on isegi toredam ausalt öeldes, et suur roll on hea teha nägu mitmeid kordi. Esietendus esietendus küll, aga peale seda hakkab see roll arenema ja see on nagu kõige toredam tunne. Vahetad kostüümi ära ja oled juba keegi teine. Kas see on teatritegemise juures üks suur võlu? Kindlasti ja ütleme ausalt, et hektar, paras tehniline tööd, loomulikult ei muutu sa ei füüsiliselt ega, aga oma sisemuses tegelikult selleks teiseks inimeseks, et see on üks suur tehnika. Aga teiselt poolt loomulikult annad kogu oma hinge selleks tehes ühte suurt rolli, terve päev kulub selleks, et tegelikult ennast selleks valmistuda, et kogu seda selge, et koguda, mis siis on õhtul vaja välja anda, et kerge see ei ole kerge, see ei ole, aga teiselt poolt on nii kummaline, et enne etendust on alati selline tore tunne, et ma saan teha midagi, mis mulle hirmsasti meeldib. Oh jess, mul on täna õhtul võimalik laulda näiteks tuhkatriinut. Lähed nagu sinna sisse ja sa nagu tunned seda õnnetunnet, et appikene, kui tore. Mul hakkab etendus, laulan, Doha teinud või mõni tore. Ma hakkan Carmenit laulma või kasvõi kallembergis. Diplomaatide tegemine ja see on kõik see selline adrenaliini tõus ja, ja kogu see mõnu sellest asjast. Ma saan milleski osaleda, ma saan midagi teha. Kes ma olen, mida ma olen ette valmistanud, kus mul meeldib sees olla ja, ja kogu oma hinge ja südant anda ja ta muusikat edasi kandnud, see on ülim õnnetunne. Kui oluline on sinu jaoks publik, kes samal ajal saalis istub väga-väga oluline, ütleme, et ongi kõige olulisem. Ma alati jälgin seda, et mis publik teeb selles suhtes, et mida nad tunnevad, kuidas on õhkkond, kunagi ei saa öelda, et vot see oli nüüd halb publik, et mis neil nüüd viga on, et miks nad nüüd üles ärke, mida nad seal magavad, et või et sellist negatiivsust tunda, et vastu pidid alati nagu Laota kogu publik võtta nagu enda kätte ja nad nagu üles tõsta siis sellesse hetkesse, mida siis meie neile pakume ja et anda seda, seda kaunist kõike edasi, mida me oleme ette valmistanud nende jaoks ekstra selle järele ju publik teatrisse ei tule. Et argipäevast välja pääseda ja saada midagi silmale, kõrvale ja ka hingele ja ooperiteater on selleks suurepärane võimalus ilmselt kõiki rolle, mis sa teinud oled, on olnud võrdselt, meeldib teha. Ei, loomulikult on mingisugused eelistused, mis on nagu eriti hingelähedased ja mida nagu teeks kogu aeg, kui võimalik, teised on sellised teistmoodi, igas rollis on oma võlud ja on ka mingisugused asjad, mis on palju raskemad, nagu taluda. No on ka üsna sünge, sisulisi oopereid tipp, kuidas rolli osatäitja sellist situatsiooni üle elab? Need mõjuvad muidugi päris päris raskemeelselt ja halvasti ja tuleb kuidagi ennast päästa või ennast kaitsta, et nagu päris ei lase ennast kaasa ja alla tõmmata nende asjadega, et ma arvan, et eks igalühel on omad tehnikad, kuidas ta ennast uuesti siis laeb ja uuesti nagu üles tõstab, nendest asjadest, et loomulikult on mingisuguseid üsna depressiivsed ja kurbi teoseid ja hakkavad niimoodi hinge närima sees, aga nende kõigega saab hakkama ja samas on need väga vajalikud mingisugused asjad teha, teatud asju öelda, sest elu ei ole ainult ilus. Ei ole elus ainult ilusaid asju ja vahest nendest kurbadest tõsistest asjadest rääkimine on väga vajalik ja on ju ka niimoodi öeldud, et mitte ise ei pea laval nutma, vaid nutma peab publik saalis, see on õige ja teiselt poolt. Ma olen ühe väitega väga nõus, mida ütles näiteks Arvo Volmer, et kui lava peal on endal väga hea olla ja väga lõbus ja tunned, et kõik läheb ülihästi siis tavaliselt saalis on väga igav. Ja kui sa laval tunned õudselt raskesti tuleb nagu pigistab kivist vett välja veidi, siis on saalis väga huvitav ja põnev, et, et seal peab väga sageli paika. See on selline pingutus ja energia, mis siis ilmselt saali edasi kandub. Jah, aga samas ei tohi publikule paistet seal sinu jaoks on pingutus, ongi niimoodi, et kõik paistab väga ilus ja särav ja jõuab hästi kohale, et keegi näed, seal mingid inimesed hullult näevad, saavad selle kõigega lihtsalt hakkama saada, vaid et see tundub, et see tuleb lihtsalt, aga tegelikult see on, see on ülisuur pingutus. Kas ooper on sinu jaoks number üks žanr muusikas? Ooper ei ole minu jaoks kõige tähtsam asi, et ma väga armastan ooperimuusikat, ma oskan seda teha ja selle tõttu olen ma väga tihedalt ooperimuusikaga seotud, aga mitte ainult, ma teen väga palju muid asju ka ja, ja mulle meeldib teha muid asju ka lisaks, et minu jaoks jääks see muidu kõik ühekülgseks, et ma ei saa nagu väga kitsalt ainult ooperiga tegeleda. Päris palju oled esinenud kontserdilaval ja suurvormides. Mis on sinu suuremad elamused selles osas olnud? Mulle meeldib kõige rohkem esitada Arvo Pärti, eks lemmikteoseid on see isakatoon Labeaga, too, et see üks täielik lemmikuid, kogu see kristlik maailmavaade ja selline õhk, mis sealt välja tuleb, sellest Pärdi muusikast, et see on, see on väga südamelähedane mulle. Ma olen teinud Andres Mustoneniga vanamuusika raames erinevaid teoseid, et kas see on selline asi, millega mulle meeldib väga tegeleda ja ma hakkan nüüd vaikselt avastama mingisuguseid asju, mida ma võiksin palju rohkem teha. Viimati tegime Brüsselit ja teisi inglise heliloojaid sealt seitsmeteistkümnendast 19.-st sajandist. Kas selline muusika on see, mida ma tahaksin rohkem teha? Ma olen avastanud mu hääl võimaldab teha nii vanamuusikat, suurvorme, erinevaid suurvorme, nüüdismuusikat kui ka ooperimuusikat. See on hästi-hästi kihvt ja põnev enda jaoks teha erinevaid asju ja proovida seda hääle meisterliku on võimalik häält kontrollida täpselt nii, nagu sa ise tahad. Kas sa tahad laulda nii nagu vanamuusikas peab laulma või siis nii nagu bet suurt ooperit laulma erinevaid teoseid, et see on selline asi, mis pakub endale väga palju. Sa osalesid ka Tõnu Kõrvitsa lühiooperit ettekandes ja pluss siis veel nüüdismuusika näiteks kõrvitsa muusika ja meil on tulekul nüüd Estonias mari vihmandi kirjutatud lugu armastuse valem, kus ma teen ka peaosa, et ka selliste teoste laulmisel on nagu eriti vaja hääle kontrolli. No kaasaegsed ooperid kipuvad olema sellised väga instrumentaalselt kirjutatud. Nad ei ole väga meloodilised, kindlasti on sul palju abi oma kunagistest viiuliõpingutest või tule kaasaegse muusikaga siiski teistmoodi tööd teha ja rohkem vaeva näha kui mõne pelganto ooperiga. Teistsugune töö on küll veidi jah, õnneks mul ei, ei ole sellega nii suurt vaeva, et selle tõttu ma võtan ka neid pakkumisi lihtsamini vastu nüüdismuusika puhul, et nad on väga huvitavad ja töö on ka hääleliselt ja muusikaliselt ja igatpidi on nagu huvitav, väga huvitav. Samuti on ka kindlasti huvitav esitada soolokava. Selliste soolokontsertide tegemine on nüüd hoopis iseasi. Seal on küll täpselt see vahetu publikuga suhtlemine ja täpselt jälgida, et hoiaksid seda publikut kogu aeg oma pihus ja tahtlikult mängiksid nendega, et neil igav ei hakkaks ja sealt lihtsalt minema ei läheks ja et nad saaksid ühe toreda elamuse ja saaksid sellise hea tunde sisse. Railtaliga on sul üks ilus eesti heliloojate laulude kava, mis laul võiks praegu siin raadioeetris kõlada, sellest kavast võib olla õnne ootel. Me oleme nüüd rääkinud erinevatest žanritest, aga üks žanron veel puudutamata. Metsosopran, neil on sellised väga karakterrollid ooperi Ravale alati täita, võiks arvata, et sulga kukuvad hästi välja sellised lõbusamad rollid. Mõnes operetis ma olen kaasa löönud, järgmine karakterroll, mis ma teen, on Vanemuises, laulan võluflöödi papageenad ja pluss tekstiline asi, ma sellepärast selle ralli vastu võtsingi, et kuna see on selline hea karakterroll, ma tahaksin seda ka proovida ja, pluss see, et ta nagu kõrgem register ka seal, miks mitte selliseid asju proovida, kuidas sulle tundub, et kas kõik, mis pakutakse lauljat peabki vastu võtma või tuleb ka valikuid teha, valikut tuleb kindlasti teha. Mina olen nagu oma rollid küll väga tõsiselt läbi kaalunud, enne kui ma olen midagi vastu võtnud. Samas on see, et ta on nagu mingisugune balansi peab leidma, eriti kui palju tööd on, et kas nüüd võtta või mitte võtta ja panna nagu eelistusjärjekorda, et mida siis saab teha ja mida mitte ja tuleb vaadata nagu, kas need asjad sobivad paralleelselt kokku, häälele liiga teha ja näiteks, kui ma, Ma tegin Tuhkatriinuetendused Estonias ja siis ma laulsin vana muusikat, et need läksid nagu väga hästi kokku ja vastupidi mõjusid ülihästi, et ma laulsin vana muusikalise tegelikult soprani partiisid ja selliseid kõrgeid registrit oli seal nagu väga palju vaja ja see arendas ja tuli väga kasuks just Tuhkatriinuralli puhul samuti. Nii et üks täiendab teist, üks täiendab teist ja tegelikult, et vormis püsida, on vaja kogu aeg esineda, et see on väga hea, kui tööd on palju. Ei tohi väljakutseid peljata, vaid oma võimed proovile panna. Aga kuidas sa seda kõike jõuad, sa jõudu ammutad? Tööd on palju ja väga tore, et on, on nagu selliseid häid asju teha ja palju on, olen pidanud ka ära ütlema, lihtsalt et asjad kattuvad lihtsalt puhtfüüsiliselt ei ole võimalik jõuda punktist teise nii kiiresti ja. Ma arvan, et ma lähtun sisetundest, mida jõuab ja mida ei jõua, aga on sul ka mingeid nõuandjaid, õpetajaid, vajaduse neid veel praegu, jah, minu üks parimaid nõuandjad on praegu Jaakko rühanen, kelle juures ma olen veel magistrinimekirjas ja tema on minu selline hea muusikaline ja tehnilise asi, isa, ma ikka helistan talle aeg-ajalt ja küsin, et mis tema arvab ja pean temaga nõu, eks ma lõpuks otsustan ikka ise ja, aga loomulikult on teatud isikut, kelle käest ma küsin nõu. Laulja elukutse nõuab erilist füüsilist ja vaimset energiat. Sa ütlesid, et sul on palju kaasa antud juba. Aga kus sa muidu niimoodi argipäevas seda? Argipäevas ammutan ma sellest, et ma võtan aega maha. Et ma võtan aega lihtsalt iseenda jaoks. Loen, palju piiblit, palvetan, käin kirikus ja võtan aega nagu selle jaoks tegeleda oma vaimuga oma hingega ja hoida nagu oma süda, puhas, oma meeled puhtad ja erksad ja et ma ei oleks selles maises ja muretseme siis niimoodi kinni, et ma olen tähele pannud, et igasugune üleliigne muretsemine ja mõtlemine ja see nagu võtab palju maha ja siis tekivad muud hädad. On sul ka muusikas ja lauljate seas eeskujusid, kindlasti on palju eeskujusid, kui nüüd rääkida sellistest maailma tippudest, mis kindlasti teatud jõulisus on, Agnes balsa on üks selline interpreet, kes on mind väga puudutanud ja kelle kunst on see, mis, mis mulle väga meeldib, selline tehniline. Kas on muljet avaldanud kindlasti Sitsiilia portaali puhul väga palju teisi lauljaid, keda, keda kuulates paljudel on just sellised nagu võta ühte tervikut, et tema nüüd just selline täiuslike ideaalne või et just see mulle meeldib, kui lauljal on selline oma isikupära ja kui ta annab edasi sellist jõulisust ja sellist asja, mis nagu poeb hinge, selliseid häid lauljaid on väga palju tegelikult. Sul on palju rolle teatris teha, praegu aga, aga mis su tulevikuperspektiivid olnud? Ja mulle väga meeldib Estonias laulda ja ja Eestis teha suurvorme ja kontsert erinevaid žanre ütles, et see on nagu hästi tore, et ma loodan, et see jääb nagu väga pikaks ajaks minu ellu ja, ja ma saan siin tegutseda. Pluss see, et ma olen käinud Riia rahvusooperis tegemas Tšaikovski Padaemadest bõliina ja ma siinkohal väga palju edasi ei räägi, aga, aga et kindlasti Irja ooperiga külalisena seal kindlasti mõningaid asju teen ja pluss väljapoolt on tehtud veel mõningaid pakkumisi. Ma siiski ei tahaks Eestiga sidemeid katkestada. Elu on näidanud, et paljud eesti noored lauljad paraku on leidnud endale tööd ja leiba väljaspool Eestit ja neid enam Eestis peaaegu ei kuulegi, et kurb oleks, kui tõesti selline tendents. Jätkuks jah, et ma nagu sooviksin leida sellist varianti, et olla Eestis ja käia kindlasti väljapool ka laulmas. Lauljate puhul on see täiesti normaalne, et esinetakse ka mujal, mitte ainult oma koduteatris, aga tore, kui see koduteater avasüli jälle taas oma lauljat tagasi kutsub ja võtab. Mida sa oma elult veel üldse ootad, mida sa unistad? Unistusi on palju ja soove on ka väga palju ja elu on üldse selline täis üllatusi. Ja minu soov ongi, et elu ise oleksid, ma oleks, oleks ise selline ergas ja vastuvõtlik ja avatud asjade suhtes, mis on head. Aitäh, helen. Kuuldud saates rääkis oma lauljateest Rahvusooper Estonia solist metsosopran Helen Lokuta. Saates kõlasid katkendid viseeri ooperist Carmen ja Rossini ooperis Tuhkatriinu Johannes Brahmsi laul Hei, mustlane, tõmba pillikeeli tsüklist mustlaslaulud lõik Arvo Pärdi teosest Labee Agatoon lõik Dietrich puks tehudegantaadist Sikkut muuseas ja Kuldar singi laul Me armastus. Saate koostas Tiina kuningas, tehniliselt teostas Katrin mõõdik.