Algab portreesaade heli Veskusest rahvuslus, Pr Estonia juhtivas sopranist üks rolle, milles heli viimastel aastatel säranud antosca kõlakugi. Meie saate sissejuhatuseks salvestis Estonia 100 Kaala kontserdilt Toscaaria vissi tarte, milles ta kinnitab, et on elanud üksnes kunstile ja armastusele. Kuidas sinust sai muusik, kas olid juba väikese tüdrukuna kõva laulu? Ma pean ütlema, et olin küll ja kas mu vanemad on naernud seda, et ma olin hakanud enam laulma, äkki ma alustasin laulmist ikka väga varakult 300-lt, ma käisin juba laval ja esialgu loomulikult need mudilasringides nihukesed, aga seal ma kunagi ei olnud nii-öelda kooris vaid alatika solist. Noh, siis tuli muusikakoolis, õppisin klaverit, seejärel Georg Otsa nimi, muusikakool, kus siis juba alustasin lauluõpingutega jätkus Muusikaakadeemia ja siis Sibeliuse akadeemia. See on nagu minu õppetee olnud. Aga algus oli Rakveres, alguses oli Rakveres ja Rakveresse siis kooliajal lisaks muusikakooli klaveriõpingutele, kui palju seda laulmisega tegeleb? Ma tegeleksin ikkagi päris palju igasugu erinevates ansamblites ja koorides sai ikka osa võetud ja lauldud päris palju. Isegi on Kätravitud sihukestesse nii-öelda bändides. Aga noh, see aeg jäi mulle suht lühikeseks, sest et ma tundsin, et nii-öelda niisugune levilaule ei ole ikka minu rida. Ega mu hääl ikka vist ei sobiks hästi, sinna oli vähe suurem ja ma ausalt öeldes ei mäleta, kuidas see mõte nüüd nagu sündis otseselt, et minna edasi õppima kohe laulmist, aga noh, ma teadsin, et tõesti muusika on see, millega ma tahan jätkata Ta, ja otsustasin laulmise kasuks, sest vot pianistina mõnest eriti ette oleks kujutanud. Mul vist ei olnud seda klaveri harjutamise püsivust mitte vist ei olnud, vaid kindlasti ei olnud Tallinna otsa muusikakoolis lihtsalt päris esimene õpetaja vist Haarald Noodla, aga õige pea ja põhiõpetaja siiski Ljudmilla Dombrovskis ja Harald Noodla juures olin mina poolteist aastat alustasin tema juures, siis sõimine, õpetaks Ludmilla don troska ja temaga jätkasime ka muusikaakadeemias. Ja nüüd on neist saanud kolleegid otsa nimelises muusikakoolis. Ludmilla tomprovska oli ju üks säravamaid kammerlauljaid omal ajal, kas need mõjud on ka praegu sinuni jõudnud? Ma arvan küll, et see väga täpne, täpne ja põhjalik töö, mida aljuda ma nimetaksin, ainuke inimene tal juuda tegi ja ma olen väga õnnelik, et, et, et ma olen saanud tema juures õppida. See on kindlasti väga palju suure mõjutuse mulle andnud. Ja võib-olla see nii-öelda õpinguaastatel tundus niisugune kergetähenärimine, et kui ta kogu aeg katkestas, laulda üldse ei lasknud ja ei, ei see ei ole ikka see ja mõtle ikka nüüd natuke kõne ja, aga tagantjärgi ma ikka väga tänulik talle selle just nimelt sihukese nokitsemise töö eest. See ongi selle kammerlaulu võlujõu tuua välja kõik, mis helilooja on kirja pannud, samuti teksti autor. Kuuleme laulmas heliõpetajat Ludmilla don proscat, fragment Patressiaariest Berliusi ooperist patrisse, Benedict. Kas Sibeliuse akadeemiasse läksid enne kui Estonia laval roll ja tegid või varem olin ikka ennem. Tähendab, mul oli niimoodi, et see mõte edasi veel õppida pärast muusika kreemjat, see tekkis nagu suht viimastel kuudel enne kooli lõpetamist mõtlesin, et ah, läheks prooviks. Aga samas nagu üritasime oma tagalat kindlustada sellega, et ma tegelikult käisin Estonia koorikonkursil, kuhu mind ka vastu võeti ja kus ma sain ilusasti, vabandage, ma ei tule sellepärast, et ma ikkagi olin saanud siis ega Sibeliuse Akadeemiasse kus oli üüratu konkurss, et kui meil on noh, võib-olla vahest 20 lauljat ja kohti on viis kuus siis seal 200 lauljat ja koht oli viis. Tegelikult see on kõva sõna, on see, see on kõva sõnana Soomes, kuidagi on neid lauluhuvilisi ikka väga palju ja nendel on väga hästi välja kujunenud selline laulu õppimine just nimelt sellist eraviisiliselt ja, ja neid lauluõpetajaid on ju väga palju ja ja sisseastujate tase on ka väga kõrge, et see oli nagu minu jaoks ikkagi väga suur võit. No järelikult olid sa oma õpetaja juuda käest hea baasi, et õnnestus õpinguid jätkata ja uus õpetaja ainult täiendas ja, ja arendas seda edasi. Minu järgnevaks õpetajaks sai Anita välki, keda peetakse Soomes niukseks esileediks kes on nagu esimese naisena jõudnud sellistele lavadele, nagu on seda olnud Metropolitan ja kogenud ka trenni ja, ja Poirot just nimelt Wagneri lauljana, eks ole, mu hääle liigelt olid ainult nii-öelda hoo dramaatiline sopran, kes laulis just nimelt väga palju Wagneri roll, aga ka siis Durando ja Tosca ja kõik siuksed krõbedamat pähklid, nii et sattusid haruldaste labakogemustega lauljatari käe alla ja seda küll, kas te hakkasite Kasel õpingu ajal juba mingeid konkreetseid rolli ette valmistama ja loomulikult, et kohe minu esimese õpinguaasta lõpus kandideerisin tegelikult maju kohe Estonias Mozarti ooperis Don Giovanni donna Elvira rollis mille siis ma kohe, kas Rain, see oli minu esimene roll? Noh, loomulikult me alustasime nende rollid ettevalmistamist Anitaga koos kohe. Ma võin julgelt öelda, et minu enamik, minu roll on ikkagi tema näpunäidetel sündinud nüüd lõpus muidugi vähem sellepärast et ta on juba piisavalt vana, aga noh, eks me ka helistan ja kui olen hädas, siis jälle saan sealt nii-öelda näpunäite, sest noh, põhimõtteliselt tähendab, missugust tööd enam ei tee. Siin ka näide heli Soome õpetaja Anita välki häälest Brunhilde nabagnerivalt küürist. Tegelikult pandi sind tähele juba 1998. aastal, Konbryoskusse sattusid finaali? Jah, see oli põnev kogemus ja minu arust ma olingi üks esimesi, kes sattus lauljatest sinna pärast mind on need nüüd ikka sinna sattunud, see on väga tore, rohkem meil on jah, nagu instrumentalistid, con, prio finalistid ja see on minu arust ainult tervitatav nähtus, et ka lauljad siin aina rohkem sattuv. Aga see oligi juba tegelikult ka esimene nii-öelda, ma olin juba aasta õppinud ära ka Helsingis ja see kava oli ka juba ettevalmistatud. Poolenisti nii Ljudmilla don proska kui, kui Anitaga, nii et jah, nagu sa mainisid, et kohesel õpingute alguses kandideerisid Estonias donna Elvira osale ja sa said selle osa. Kas seda Rolli võib lugeda stardipunktiks, sinu ooper ilus, ja kohe kindlasti võib lugeda seda nii-öelda stardipunktiks, et see oli ikkagi esimene roll ja see oli alguseks väga suur roll. Ja ma olen väga õnnelik, et sellel tükil oli ikkagi suht pikk nii-öelda lavaperiood. Me lõpetasime Don Giovanni alles vist möödunud aastal. Et teda ei saa palju lauldud, sest minu jaoks on Mozart ikka häälepalsam. Mul ei ole olnud palju Mozarti rolle, neid on kolm olnud, aga ma siiralt loodan, et ta tuleb veel, et nüüd juba tahaks ühte Mozartit jälle vahepeal, et see on see, mis hoiab lauljat tehniliselt vormis. Sa ei saa seal mingeid trikke teha, sa pead väga tehniliselt laulma ja väga täpne olema. Ja need rollid on siis donna Elvira kõrvalfjordi lits, Jordiletši ja ma olen veel laulnud patogeenat. No kus laulda on suht vähe. Aga ikkagi, aga see esimene roll veel tantšovannist, teil oli hästi vahva noor solistide ansambel, meil oli tõesti väga vahva ansambel, kui me tulime alguses välja, siis meil olid seal Rauno help, Aino, Inger, Miina, meiega koos tuli välja Janne Ševtšenko, Nadia Kurem oli väga vahva kamp. Proovid olid küll väga-väga loomingulised ja väga vahvad. Vahepeal tuli sul operetiperiood? Jah, ma loodan, et see perioodile lõppenud veel sellepärast et opereti vahest päris tore teha. Sihuke operett nagu öö Veneetsias olen laulnud lausa kahes variandis, nii Tallinna kui Tartu variandis, mis oli täiesti erinevad katsioonid selle operetis, seda on ilmselt raskem laulda kui näiteks erinevaid asju just. Ja kõige raskem oli veel see, et nad olid, et nad olid ühel ajal erineva tekstiga, erinev ka muusikaline materjal, variatsioon toonidega nagu võis väga kergelt nagu asi sassi minna, aga noh, muidugi päris seda ei juhtunud. Ja siis tuli minu üks lemmikutest lõbus lesk ja laviini veri, kus ma olen lausa kahte rulli tantsijanna Kalljäärit ja krahvinnat seedlenud viini verega me praegu veel jätkame. Ma loodan, et tuleb veel midagi, operetisitab lauljale hoopis teistmoodi nõudmised, tähendab, eks ole rääkima ja kuma ja kuidas saab, nendes asjades ennast tunned ja kas see on nagu lavalisele arengule kaasa aidanud ka ooperi vallas? Ma arvan küll, et see on ikkagi aidanud kaasa, sest just nimelt see liikumine ja tantsimine see on ju väga arendav. Muidugi sihuke eriline puujalg ei ole ma kunagi olnud, et ses mõttes tunneb ennast suht hästi. Kõige raskem on minu jaoks olnud ikkagi nii-öelda rääkimine lava. Vaat seda ma tunnen, et ma veel siiamaani hästi ei oska, aga ma õpin, kogu aeg. Kuuleme helit koos Aare Saaliga duetis ühes tema lemmik operetis Lehari lõbus lesk. Kuidas sa muidu rollideks valmistud, noh, eks ennem kui võtad üldse selle muusikalise materjali nii-öelda käsile tahad üldse, kas siis lugeda nii-öelda materjali nii-öelda libreto, eks ole, ja, ja üldse materjali ooperikohv Ta ja kui on ka mõni, ma ei tea, raamat kirjutatud vastavast materjalist veel lugeda neid materjale ja see ajal võtan need muusikalise materjali. Lisaks on endale selle selgeks ja ma vajan piisavalt palju aega rolli ettevalmistamiseks ei ole niisugune väga kiire rollide, nagu ma ei saaks öelda, et omandaja vaid vaid majan nagu sihukest sisseelamise ja süvenemise aega päris pikka, enne kui nad saavad mulle tõesti nii omaseks, et noh, lavaküpseks ja alguses kuulad ka erinevaid ja ma kuulan päris palju, aga sel perioodil, kui ma juba ise nagu nii-öelda hakkan tööle sel perioodil, ma kuulan ikkagi vähem juba. Ma kõigepealt kuulan alguses jah, tutvun nii-öelda materjaliga ja tõesti erinevaid variante mainisid donna Elvira lavaküpseks saamine oli niisugune väga loominguline protsess, aga milliseid tööprotsesse seal võib-olla veel meenutad, mis on niimoodi eredamalt meelde jäänud, mis on olnud sellised põnevamad, haaravamad, loomingulisemad tegelikult jäävad kõikide rollide nii-öelda tulemused, jäävad meelde, aga siuksed, eredamad on meil olnud kindlasti Putšiini paheem, Mimi roll siis, kuhu ma liitusin tegelikult hiljem, kõik teised juba olid nii-öelda tegijad, aga see oli nagu omamoodi ikkagi väga tore see prooviperiood, sest tegeleti ainult põhimõtteliselt minuga, sest teised kõik juba teadsid. Kõik olid väga nii-öelda koostööaltid ja aitasid nagu seal rolli kujunemisel, aga palju kaasa. Tal oli ta Vello Jürna ja Rauno L, pealavastaja Sis Aarne Mikk. See oli väga tore koostöö. Mis mulle on väga eredalt meelde jäänud, muidugi oma ekstreemsustega on Verdi hotello nendest eemana seis, kus test deemoneid oli kahe hotello jaoks väga palju, Etima naerdi, et on võimalik teest eemale tõeliselt ära kägistada. No ja siis lihtsalt, kuna mul tuli nii-öelda seal varupingil päris kaua istuda, siis mulle nagu eriti proovida jaoks aega ei jäänud, siis ma tõesti hüppasin seda rolli tegema vist ühe prooviga. Et olles nagu lavalaudu ja partnereid ennem mitte üldse näinud, aga minust sellest tuli päris kenake, et see on niisugune ekstreemses selliseid julgesti olema nagu ka ette võtnud. Kindlasti siuksed, minu viimase aja patused on Tosca, kus oli äärmiselt meeldiv koostöö lavastaja panioonisega. See töö mulle väga-väga nagu meelde jäänud. Tegemist on siis selle tuntud lavastaja panioonise filmirežissöörist pojaga, eks ole. Kuna ta oli varem teinud vist ainult ühe päri, tal ei olnud nagu väga suurt ooperikogemust, aga, aga see tema nii-öelda nägemus sellest oskast oli ikkagi väga terviklik ja panin nagu sind jälgima asju nagu hoopis teise nurga alt ja rohkemale siukest väga sihukest sisemist tööd ja mitte ainult siukest välised, suured žestid ja see oli äärmiselt põnev töö. Ja, ja nüüd on nii-öelda paar päeva tagasi sai siis realiseeritud. Minu viimane töö, see oli Verdid, Ruba tuur, Eleonora roll Tartus, mis on kindlasti üks mingi märk või etapp minu karjääris. Täiesti erinev roll nendest rollidest ma muusikalise materjali poolest, mida ma nagu siiamaani olen laulnud, Tartus oled teinud koostööd kahes skandaalse lavastajaga east taimeriga. Oi, aga siis ei olnud temas midagi skandaalset, see oli, ei hakka siis fantute aasta oli 2000 Est noh, siis ei olnud ta veel jõudnud ei Salzburgi ega kuhugi mujale. See aasta kuuldavasti lavastab Bayrates juba, see oli äärmiselt tore lavastus periood, noh, loomulikult me olime kõik siis, kui palju nooremad. Aga see, mida niimoodi seda tükki me nii-öelda üldse valmistusid, esiteks on see, millega kõik enamik meist olid külalised. Me elasime kõik Vanemuises seal külalistemajas, meil käis väga suur seltsielu ja meil oli ühene koosseis. Me lõpetasime võib-olla nii-öelda öösel kell kaks, kolm kuskil linnas väljas, aga me olime kõik valmis hommikul kell 10 nii-öelda laulma, et see oli nagu väga loominguline, kogu see kaks kuud. Ta oli väga nõudlik lavastaja, tegelikult ta ei anna mingit ei olnud mingit hinnaalandust, et tõesti see, et kui sa öösel kella kaheni kuskil pidutses hommikul kell 10 ei, ma ei ja selline korjasid sellega nagu selle töötempoga ja sellega nii ära, et see tunduski nagunii iseenesest mõistetav. Muidugi ma ütleksin, et tulemus oli äärmiselt hea. Kristel Pappel tituleeris seda ikkagi aasta parimaks lavastuseks, kuigi kuigi vist ühtegi teatripreemiat sellele lavastusele ei kukkunud, aga sellegipoolest oli ta väga hästi lavastatud. Päris põnev oli koostööga tegelikult Mikiver iga Tšaikovski Jevgeni Oneginit, Tatjana roll, noh, see on ju ka väga nõudlik soprani rais. Jah, see oli väga nõudlik soprani roll ja ma arvan, et kui ma nüüd praegu peaksin laulma Tatjana siis ma laulaksin praegu hoopis teisiti. Ma ütleksin, et ta kindlasti ta sobis vokaalselt väga hästi mulle sel hetkel ja ma sain väga hästi selle partiiga hakkama. Aga võib-olla ma sel hetkel ikkagi ei adunud päris täpselt seda natuuri. Võib-olla Tatjana tuli natukene, kindlasti oleksime praegu palju küpsem, seda tegema hunt oodata, et keegi tahaks lavastada ja põnev projekt oli Timo Steineri kosjas meenuti vanatüdruk, varas Tõnis kaubanina pool ja on sinu ooperirollidest on siin jutuses jäänud mainimata kate, nõid, kütist ma tean, et see on sulle väga lähedane roll. Jah, see on, mul on tõesti väga lahedal roll, see oli minu esimene kokkupuude üldse saksa ooperiga ja roll, mida ma olen laulnud kahes keeles, ma olen loonud seda saksa keeles. Ja ma olen seal olnud ka soome keeles. Et ma olen teinud siis rolli kaks korda, 2006. aastal käisin tegemas Soomes Opera kava korraldatud ooperifestivalil Nils ja vabaõhulaval, mis on, kuidas ma ütleksin, Estonian harjunud käima tal hallas, eks ole, kus on selline neljatuhandene publik, kondia, kapsas vanas kaevanduses, sest see on samasugune, aga nii-öelda nagu mini tal hala koodi, vana kaevandus 2000-ni. Selle vaheaeg, et seal on ka publikul katus pea kohal, aga siukse täiesti naturaalse akustikaga, mingit võimendust ei ole. See oli ka väga tore kogemus, seal minu partneriks oli maksiks, oli Vormas Ilvasti äärmiselt põnev rahvusvaheline seltskond. Milline on sinu suhe kaasaegse muusikaga, sa oled teinud mitmeid roll kaasaegse helikeele kooperitest, ütleme, suuremad rollid on Barbara Tubina Barbara von Tiesenhausen, Is tark naine. Orphy samanimelises ooperis jah, et kui nüüd jätkata veel selle eelmise nii-öelda küsimusega just nimelt mul jäi mainimata vees ja loomulikult Barbara oli kindlasti ka minu üks nii-öelda suurimad esilekerkimise ikkagi ja see oli ikkagi tänu Arvo Volmeri, kes mulle selle rolli nagu usaldus, et enne seda ma olin laulnud ikka rohkem sihukesi lüürilisi partiisid, lüürilise lolle, võib-olla ainult nõidkütti, Agatha oli see, mis juba hakkas liikuma vaikselt siin nagu ma nagu olen välja jõudnud. Barbarat võib, ajad võib pidada siin ja ooperiooperil on ka kindlasti. Ja eks ma ikka nägin tegelikult piisavalt palju vaeval, kus selle barberg see helikeel oli minu jaoks üsna selline. Kuigi ma ei saanud just nimetada, et ma oleksin väga võõras selle helikeelega ka, aga ikkagi oli suht keeruline kuidagi omaseks sai, siis ta oli ikka oma. Aga Tubin on just sümphanist ja saalis istudes on mõnikord lauljast kahju, et orkester mängib üle, et, et kas seal tekib mõnikord selline lootusetuse tunne või Tubina muusikas laulja on üks hääl kogu sellest nii-öelda orkestratsioonist, eks ole. Et see laulja sulandub seal laulikute pealme, aimatav ikkagi, eks ole, et mitte nii et nagu ta päris ära kaob, aga ta on üks hääl sellest orkestrist. Ja see, ma arvan, et just nimelt see sulandumine, see on palju tähtsam, see kannab vahest palju rohkem, et päris sellist nii-öelda lootusetuse tunnet ikka nagu ei olnud. Kas. Tubina Barbara von Tiesenhausen Nis kuulsime heli Veskust koos Teomaistega. Meil oli siin alguses jutuks, et soome lauluõpetaja on laulnud Bayrutis ja ta on olnud hea Wagneri laulja Sinaalid 2005 Richard Wagneri ühingu stipendiaat ja said käia Bayrotis etendusi jälgimas ja nendel kursustel osalemas, mis stipendiaatide on ette nähtud. Kuivõrd see nüüd ligindas sind Wagneri muusikale. Ma arvan, et see lahendus mind veel, sest ma ikkagi olin siukese pisik, kui ma arvan, selle Wagneri pisiku ikkagi saanud kätte juba oma õpetajalt kuulates tema nii-öelda ülesvõtteid vaagnarist ja ka loomulikult kõik need nii-öelda need legendid ja kõik need jutud, mis üldse sai nagu tundis, räägitud ja et tal oli nagu niisugune elav ooperientsüklopeedia. Need tunnid juba olid iseenesest väga õpetlikud ja väga põnevad, sest noh, kui sulle ikka räägitakse pidevalt too ei, selle rolliga. Me dubleerisime koos Birgit Niilsoniga Metropolitan is ja et siis, kui ma parasjagu Durandatud tegin, siis parasjagu üritas, kallas oma Kambeki ja ja magulissist kuulasin teda, et noh, sa oled nagu sellise inimesega kõrvuti ühes ruumis ja midagi veel teha, sellest tekib mingi eriline aura ja see suunab sind nende asjadele palju rohkem lähemale ja siis juba sealt tekkis huvis ma ikka ka nii-öelda kuulasin ka ennem tegelikult vaagnerit, mulle ta meeldib. Ma kuulun tema austajate hulka. Ja loomulikult siis tulise nii-öelda stipendiaat iks olemine ja ma nägin äärmiselt mõlemad etenduse mõne kin loengrini väga skandaalsed Parcifali ja siis Tristan ei, soldat kus parasjagu sellel aastal debüteeris Isoldena Niinastemm, kes oli kahtlemata selle aasta Tairuti staar. Ja praegu valmistad sa ise seda rolli, et praegu ma näen jah vaeva selle rolliga ühte näidet. Me saime kuulata juba Rahvusooper Estonia sümfooniakontserdil, aga see uper kestab neli tundi, neli tundi puhast muusikat. Ilmselt pole see juhus, et Estonia teatris ei ole Wagneri oopereid esitatud. Kuna need on laulja suhtes väga nõudlikud ooperid kas nüüd õppeprotsessis nagu tunned oma nahal ja kinnitad seda? Ma tõesti tunnen seda omal nahal ja kinnitan seda ja ja ütlen, et laulja peab olema nii nagu mina ütles, minu õpetaja, et Aivot pidas olla mugana koga ikka. Et aju peab kogu aeg olema nii-öelda kaasas kui otse tõlkida. Jah, ega ei saa öelda, et tegemist on kerge ooperiga tegemist on väga nõudliku muusikalise materjaliga, tegemist on väga pikaooperiga, kui esimene vaatus kestab mingi tund ja 35 minutit ainult 40, siis noh, Isolde sellest laulab üks tund, 21 asi on, laulab Mozartit tund 20 järjest, nüüd on seal vanni, esimene vaatus on ka poolteist tundi ja kui sa laulad, Elvira laulab sellest üks tund aega, sellest on laval, siis noh, et seal nagu ei teki sellist tunnet, et tahaks lõpetada, aga vaagneril on natukene raskem see asi, sellepärast et orkestratsioon ja kõik ikkagi palju, palju paksem. Mul üks kolleeg, kes tuleb meile Kristjanit laulma, ütles mulle kohe, et need on rollid, mõtlesid vestendate Isolde, mida tuleb tõesti laulda paar aastat, enne kui nad saavad lavaküpseks. Noh, mina olen praegu laulnud seitse kuud, ma ei oska öelda, millal ta saab lavaküpseks. Ma tahan, et sellel tükil ikkagi projektiks ja ma loodan, et ma kindlasti laulan sealt kunagi, sest see on, see on see muusika, kuhu ma lähen oma hinge no teha. Ja see on see partii ja üldse see kogu see Isolde nii-öelda natuursem kuidagi väga lähedane mul hetkel me väga loodame seda lavalt kuuletaja elada, metsal jagub kõike energiat ja võhma ja, ja vaimu just nimelt seda võhma. Aga noh, muidugi see on see asi, et see on arendatav kõik. Mul on väga hea meel, et mul on olnud selline võimalus. Nüüd viimase nii-öelda aasta jooksul laulda ära orkestriga kolm väga suurt Wagneri nii-öelda sihukest numbrit, nagu ma olen siin teinud viimasel kontserdil, seal on just see Isolde armusurm, eks ole. Ja veel ka Elsa unimise kogus Tourezstseenina tehtud ja, ja siig linde. See on olnud väga suurepärane võimalus. Kontsertettekandes oled laulnud ka muid oopereid. Eelmisel aastal oli siis Rahvusooper Estonia koori ja sümfooniaork kestri 100.-ks sünnipäevaks tuli välja selline kontsertettekanne nagu katalaani Lawally. Ta on avastada sellist muusikat, mida tead, et mis on olemas, aga noh, mis võib-olla üldse ei tule nagu kõne alla nagu üldse lavale nii-öelda välja tuua, eks ole, noh, võib-olla lihtsalt selleks, et play jätkuks publikut või vaatamata sellele, et tegemist on äärmiselt kauni muusika ja sealsesse lauldud seal peal vallid. Sihuke isepäine noor daam, kellel on teatud ikkagi ooperiliteratuuri soprani üks kaunimaid aariaid mis on paljude sopranite repertuaaris kontsert ja kontsert kontsertrepertuaaris, mida kasutatakse igal pool reklaamides igal pool kostafally kauni saar. Hindan kontserdisaalis tegelikult sageli kuulda valmistatud etega kammerkabu ja seal on ka nii kaasaegset muusikat, eesti muusikat, et jah, viimasel ajal ma olen päris palju laulnud Eesti muusikat ja ma pean siinjuures tänama tegelikult Vardo Rumessen, kes mulle tegelikult seda on kogu aeg nii-öelda vihale ajanud. Temaga sai ette valmistatud mitmed Eduard Oja laulud, natuke aega tagasi Tubinat Tubina laulud ja on plaanis veelgi jätkata seda kõike. Ja väga põnevaid kontsert oleme teinud Jaanika Rand Sirbi ka me oleme alati just nimelt üritanud leida mitte siukest väga levinud repertuaari, vaid alati midagi, midagi põnevamat, vähem tuntud halbambergi tõnit temaga, see on mind väga suur. Koosta. Ja muidugi viimasel ajal on hästi palju saanud lausega suurvorme, traditsiooniks on kujunenud siuksed Naudi kontserdid Paul mäega, väga põnev oli Bruchi muuseas mis oli eelmine aasta ka selline vähetuntud teos, äärmiselt mastaapne, suured koorid, Suuror, tester, kolm solisti ja sellel aastal siis oli järjekordadeta äärmiselt mastaapne teos Beethoveni missa Solemmnis ja kas ta ka tuleval aastal ühtteist õpingute alguses laulsid saga kooris Tallinna kammerkooris tihtilugu õpetajad keelavad laulu õpilasi laulmast kooris, et see ei lase keskenduda solisti laulmisele. Sinu õpetaja ilmselt lubas sul laulda, õpetaja lausa vedas mind sinna, ta tahtsid mind isegi varem sinna nii-öelda viia, aga siis ma ikka ei läinud ja ma läksin seal siis, kui õppisin juba muusikaakadeemias. Jah, no küll, nad on raske olla kunagi keelanud otseselt. Nad on natuke suunad lihtsalt, et millal võib-olla mitte kohe esimestel aastatel, aga natuke hiljem ma olen veel koolis, ma laulsin Eesti raadio segakooris, isegi see oli minu esimene töökoht lauljana raadiokori, nii-öelda sellel päris lõpuks poolteist aastat. Ja mida see koorikogemus sulle andis? Noh, koorikogemus on kindlasti ikkagi see on nii-öelda see kooslaulmise kogemuse ansambli loomise kogemus. Kui on ansambel, siis ansamblist ei saa välja kosta, seda minu häält on raske sinna paigutada, võib olla. Aga sellises professionaalses kooris, nagu seda oli, oli raadio koor, ma arvan, et see oli ikkagi väga suur kogemus. Siinkohal kuuleme heli Veskust solistide ansamblis koos Mati kõrtsi, Rauno helpiga, Schuberti Keedurmissabine Dictuses. Millised on sinu enda jaoks olnud eeskujud lauljate hulgast, keda sa oled imetlenud eelkõige? No eelkõige ma imetlen oma õpetajaid loomulikult millalamboloskate Jaanite välk, et minu üks suur lemmik on Renee Fleming nii-öelda praegusele lauljatest. Eesti laulataks, ma nimetaksin kindlasti, keda ma väga imetlen ja hea meelega kuulan. Mare Jõgeva, ma armastan väga põhjamaised lauljad, mulle meeldib väga karjutamatile, keda ma kuulan hea meelega Niinast, emme ja muidugi väga suureks eeskujuks on ikkagi minu jaoks Rena või pandi, olen seda ennemgi, ütlesin, et kui ma oleks nagu sellel ajal olnud kuivati, Paldja kallas olid, siis ma oleks kindlasti Debaldistide hulka kuulunud, mitte. Kallas lihtsalt oli omaette fenomen, eks loomulikult, aga ka minu nii-öelda suurim poolehoid võib-olla just need esituslaadilt omaneeridega kuulub. Kewaldil helisel läheb lavalaudadel nyyd juba 10. hooaeg. Kuidas sa tunned ennast sellest priviligeeritud elukutses? Ma arvan, et ma tunnen ennast hästi. Ta ütles, et tõesti see on priviligeeritud välja valitud eriala heas mõttes väljavalitute loomulikult ma usun, et see on anne, mis on antud meile, kuskilt kõrgemalt. Ei oleks patt seda mitte ära kasutada. Seda annetust ja võimalust ennast selles andes teostada. Sealjuures ei ole see sugugi lihtne elukutse. Mis on sinu jaoks selle peamised võlud ja valud, võib-olla nii-öelda tavainimesel tõesti tundub, et oh, mis see siis on, et lähed lavale, Ta teeb suu lahti ja lauladki. Aga kindlasti need nii-öelda valusid on päris palju uue rolli sund need nii-öelda sünnitusvalud, mis kõik kaasnevad enne, kui see uus roll nii-öelda valimis saab nii-öelda nootide nurka viskamist ja seda sa kõik olen ka mina kogenud aga seda suurem on see rõõm, kui sa need valud oled läbi elanud, eks loomulikult on kõige suurem tänu on ikkagi publiku kiitus, eks ole, kui see veel pealekauba ühtib sellega sinu iseenda tundega, et sa tõesti tunned, et see on olnud suurepärane etendus. See pakub väga suurt rahulolu, aitäh ja ma soovin väga loomingulist ja toredat lavaelu lähitulevikus. Aitäh. Selline sai portree Pranheli Veskusest anno Domini 2008. Saate koostas Kersti Inno, tehniliselt teostas Katrin mõõdik. Saadet jääb lõpetama fragment Elsa unenäos stseenist Wagneri ooperist loengrinud salvestis Vanemuise maakleri kavalalt. 2007. aasta kevadest.