Tere, head klassikaraadio kuulajad algava saate topeltjuubel tegelasteks on Rahvusooperi Estonia ooperikoor ja sümfooniaorkester. Seda põhjusel, et mõlemad on tänaseks ületanud oma eksistentsi aja esimese sajandi piiri. Võite ju küsida, mida see tähendab Estonia asutamisest möödus 100 aastat ju eelmise aasta 16. septembril. Ja kõik õige on see kummaline institutsioon nimega tead, ter kätkeb endasse ka kummalisi fakte, mille tõesus saame täna päevil kontrollida vaid ajalooannaalidest. Inimelud on ammu kustunud. Estonia kauaaegne orkestrantide Erich Loit ja ooperikoori tänane laulja Jaak Jõekallas süübisid raamatutesse. Tuhnisin käsikirjades, et kokku panna orkestri ja koori 100.-ks sünnipäevaks juubelitrükis. Annab küll põgusa, aga siiski ülevaatliku kokkuvõtte mõlema kollektiivi tegemistest. See juubeli buklet ongi suuresti tänase saate aluseks. Lisaks veel hulga intervjuusid. Üks asi veel, kõik täna kuuldav ei pretendeeri Ki põhjalikule ülevaatele, ei koori ega orkestri tegemistest lavastuste ketendamistest. Pigem püüdsin oma intervjuudes teada saada, mida on tänases saates kõnelejatele tähendanud Estonia teater ja olla kes taanlane. Eelpool mainitud orkestri ja koori juubeli trükisest loen. Juba enne kutselise teatri rajamist esitas Estonia Seltsi näitetrupp sõnalavastuste kõrval ka laulumänge. Viimaseid võeti publiku poolt meeleldi vastu ja nad olid oodatud. Tuntud laulumängudes osales väike orkester tänapäeva mõistes pigem ansambel, milles tegid kaasa mitmed algajad näitlejad. Tulevased juhtkujud, nagu näiteks Theodor Altermann, Paul Pinna. Kutselise Estonia pidulikul avaõhtul kolmandal septembril vana kalendri järgi 1906. aastal esines suurendatud keelpillide orkester. Esimene muusikajuht, 28 aastane Otto Hermann oli saanud erialase ettevalmistuse aktuse avapalana, kõlas Lenharty Marss. Kava olulisema osana tuli ettekandele Mait Metsanurga näidet päikesetõusul. Vaheajad jäid keelpilliorkestri täita. Pärast osalemist avatseremoonial piirduski orkestri roll teatris mõneks ajaks vaheaja muusikaga. 23. veebruaril ja 29. märtsil 1907. aastal korraldas aga Otto Hermann sümfooniakontserdid. 48-st muusikust koosnevas orkestris osalesid eestlaste kõrval Tallinna saksa teatripillimehed. Need olid esimesed eestlaste korraldatud sümfooniakontserdid Tallinnas. Seda tärminid 23. veebruaril 1907 peetaksegi praeguse rahvusooperi Estonia orkestri algusajaks. Otto Hermanni järel tuli peadirigendiks Ado Birk Haus siis Raimond Kull, kelle kõrvale tuli peagi teiseks dirigendiks Johan Aavik. Kui vaadata teatri 100.-ks sünnipäevaks välja antud Vilma Palma koostatud raamatut 100 aastat Estonia muusikalavastusi kavalehtedel siis võib vaid imestada, mida kõike teatri algaastakümnetel ei mängitud laulumängudes suurt, klassikaliste ooperite nii. Ja nii see jätkus ka Werner bee ning Priit Nigula peadirigendiks olemise aegadel. Sõjajärgsetel aastatel oli peadirigendina tegev eelmisel aastal meie hulgast lahkunud Kirill Raudsepp kes andis oma koha üle noorukesele Neeme Järvile, kes meenutab oma dirigendiks olemise aastaid. Minu ema ütles, et ta peab tegema täpselt järgi, hedamis Wen tehes teeb kõike, mida Vallo tegi, seda Neeme pidi järgi tegema, nii et tegelikult vallast oli selleks ajaks saanud juba dirigent, kui ma Estoniasse tulin. Vallo oli esimene dirigent, kelle taktikepi järgi ma mängisin. Olles 15 16 aastane, oli üks kontsert niisugune, kus esimeses pooles oli kontsertmuusika, siis teises pooles oli balleti ooperi kolmandasse operette esimeses pooles ma olin solist, mängisin viiulikontserti, aga mitte viiuli peal, aga ksülofoni peal. Ja see oli Haatseturjaani ksülofoni kontsert, aga tegelikult olid Acestorile viiulikontsert terve Estonia orkestri laval ja mina olin solisti Vallo juhatas. Lamp, lamp, pampa kampaaias ja igal raskelt tehniline asi, aga see oli minu soolopartii ja siis kui balletiooper oli ära, siis ma juhatasin Veneetsiat. Vallo lubas mul seda juhatada ja ma juhatasin selle opereti avamingu öö Veneetsias ja siis ma mõtlesin, et nüüd ma hakkan dirigendiks. See oli hooselts, oli kontsertmeestelt Murguma dirigent, juba olin siin peadirigent, tema ikka oli kontsertmeister ja terve selle aja, kuni ta siis pensionile läks, siis tuli juba arvelt Jakobi tuli tema asemele, kes istus siis teises puldis ja need olid juba siis generatsioon oli läbi. Aga kuidas see vana generatsioon ühe noore mehe siis dirigendipuldis vastu? Mida üks noor teab, noor õpihimuline, ta tahab midagi teha, tal ei ole kogemusi, vanadel on kogemused ja vanad päevad tööd tegema selle noore mehe taktikepi all, kes siiski mõne suhtes on ülemus, minul oli väga hea vahekord muusikutega ja needsamad vanad muusikud, kui nad nägid, et ma sain asjadega hakkama. Ega nad Guysid kuskil selja taga ju kriitilised olla, aga tegelikult me saime ilusat muusikat teha. Ja eks ma olin juba kriitiline nendega, ega see muusika ei olnud ju 100 protsenti, see, mis oleks pidanud olema. Ma mõtlen, puhtus või ansambel või niisugune asi, see oli ikka üks, üks töö tegemine. Ja kui ikka tõsiseks tööks pärast hiljem läks, Tšellot juhatasin ja kõik Verdi ooperis juhataja, siis me tegime tööd. Me harjutasime, tegime paremaks, asja asi läks ka paremaks. No pillid olid, niisugused, olid kõik vanad sõjaaegsed, pillid ja metsasarvede suured augud sees ja amortiseerunud. Aga muusikat mängiti ja muusikas on niimoodi, et ega me ei ole masinad ja niisugune spontaansus muusika tegemise juures teretulnud asi. Tähendab tuleb jälgida ja mida rohkem sa jälgid oma kolleege ja ka dirigenti, antud juhul seda rohkem loomingulisi võimalusi mitmekesistada, seda, mida sa teed, ei saa ühtemoodi mängida etendust pidevalt, aga mul oli pahandusi selle pärast palju seepärast, et näiteks balletiartistid Need, kes siis olid harjunud niisuguses tempos tantsija oma asju ja kui ma siis tegin ühe fermaadi kuskil ja nemad pidid jalga kõrge laskmine tükk aega hoidma, enne kui seda nad ei teadnud. Ja siis nad olid väga pahased, et ma iga kord muudan teistmoodi. Tuleb välja, et balleti järgi tuleb teha väga täpselt nii, nagu me oleme kokku leppinud. Päris ei teadnud. Nii et ma päris populaarne balletiseltskonnas ei olnud, aga ooperis, dramaturgiat tegelikult hakkab dirigendist peale ja kui seda ei ole, siis on lihtsalt üks, üks saatemuusika käib kogu aeg tegelikult sümfooniline lähenemine peab olema ooperimuusika tegemise juures, siis hakkab muusika õitsema elama. Kui see on õige mees, kes seal dirigent on. Sest muidu tekib niisugune olukord, et lauljad laulavad, dirigent saadab ja lauljatel on alati omad põhjused, miks täna sedasi võib mõista, sedasi võib ju, täna ei ole häälte teramaid, seda kirjeldavad aeglasemalt, ma tulen järgi ja see on suur võime telligendil tulla järgi. Aga tegelikult dirigent peab siiski suunama seda dramaturgiat edasi ja seda, mida me tegime, sellepärast oli palju ilusaid muusikalisi etendusi. See oli üks haruldane aeg, kus alustati traditsiooni, mis on täna peenvill, 100 aastane, Estonia teatrit pidevalt edasi. Ja meil oli niisugune vaimustuses, vaata, kui ma olen läbimärgalade koodi proovile tegema ja ja sai öeldud, et nõutud ja tehtud oli pisaraid ka. Aga kunsti nimel oli vaja mõnikord nõuda. Ja nad said aru sellest ja nad tegid. Andsid mulle palju need andsid mulle seda, mida ma nüüd naudin. Ma kohe näen neid oma silmi täpselt, mismoodi muusikat tegid? Tegelikult kõiki neid muusikuid meelde tuletades. Suur töö on ära tehtud. Kui Neeme Järvi lahkus Nõukogude Liidust, tuli Estonia peadirigendiks Eri Klas, kes praegugi pole kaotanud loomingulist sidet teatri orkestriga. Tema andis peadirigendikepi üle Paul Mägine, kes taustas Raimond kulli algatatud sümfooniakontsertide traditsiooni. Seitsme aasta jooksul valmistas ta ette 25 kontserti. Igal orkestrile on oma muusikaline nägu, mida vormib dirigent oma maitseoskusega, kirjutab endine orkestrantide Erich Loit. Orkestri ja koori ühisbukletis Paul Mägi tööd iseloomustas hea stiili ja vormitunnetus. Tema dirigeerimine on elegantne, ilma tarbetu paatuseta. Paul Mägi järel oli enne Arvo Volmeri tulekut 2004. aastal kaheksa aastaks peadirigendiks Jüri Alperten. Millise hinnangu annab oma tänasele orkestrile. Aga Arvo Volmer? See on üks väga tore orkester valdab hästi ooperikunsti, väga hea jälgija ja kindlasti kuulub minu paremate ooperikogemuste hulka, kui mitte öelda parimate repertuaariteatris mängitakse küllaltki suurt hulka lugusid, aga seda ei saa võrrelda sümfooniaorkestriga. Seal on uued programmid ja ütleme ka stiililiselt muusika erineb tunduvalt rohkem, nii et et sellest ka siis mõningased, erinevused tavaliselt sümfooniaorkestrite ja ooperiteatriorkestrite vahel, sümfooniaorkestrid Loevad tavaliselt paremini uut tekstilehest ja orkestri töö hulka kuulub ka üldiselt rohkem võimalusi koduse ettevalmistusega tegeleda. Teatris on pisut raskem väljakutset päevas on kaks päeva, on lõhutud ja kojusõitmise ja tööle sõitma isegi peale kuulab juba mitmeid tunde päevas. Ometi on meie orkestri liikmete hulgas kindlasti Eesti paremaid muusikuid. Mingi mitmes pillirühmas. Tugevamaks küljeks on nobe reageerimine ja kordes orienteerumine väga hea saatmise oskus ja üldiselt niuksed ansamblis, et oskused meil on viimase paari seda jooksul oli ka palju noori tulnud mängima ja mõned rühmad on sootuks saanud uue näo, aga üldiselt see on nihukene stabiilne suhe olnud, et meil nihukest läbisõiduhoovi tulevad ja samas lähevad, tulevad uuesti, seda ma küll ei ole, aga stabiilsus üldiselt on ikkagi tulnud kasuks. Kas te võtaksite oma orkestri hoobilt endale selja taha, ei marsiksite ükskõik missugusesse riiki, ükskõik millise teatrilavale, kastrai etendustel aga loomulikult rahuliku südametunnistusega. Küsimusele, millist repertuaari seal tahame näidata? Aastaid istus Estonia orkester oma pisikeses orkestriaugus ja külastajaid jäi vaid imestada ja mis seal salata, nii mõnigi korka pead raputada halva heli pärast. Aga harva orkestrikvaliteedi pärast. Estonia orkestris on alati mänginud väga head muusikud, kes on oma elutöö pühendanud Estonia teatrile. Teisiti see tähendab, andumuseta pole võimalik teatris töötada. Teater pole see koht, kuhu tullakse tööle, leiba teenima või aega viitma. Selles majas ei saa töötada aga nii laulmine kui pilli mängimine, onlauljaile ja orkestrantide töö. Kui sul puudub see sõnulseletamatu miski, mis teeb sinust teatriinimese, kes tuunlase. Loomulikult on aastatega kasvanud orkestrantide, hariduse ja harituse tase. Üle 40 aasta on orkestris mänginud kontrabassi Meeme Saareväli ja pea sama kaugele jõudev vioolamängija Paul Purga. Nemad on need kaks härrasmeest, kel palusin rääkida oma nägemusest Estonia orkestrist. Minu olemine siin Estonia teatris on nagu muutnud selle Estonia minu koduks ja ma ei ole sellest mitte tüdinenud, vaid pigemini vastupidi, ma tunnen, et mul on siin hea olla. See on hea olla ühes orkestris, selles atmosfääris, mis on muusika tegemiseks siin välja kujunenud. Koosseis on muutunud pisut suuremaks ja peab ütlema, mängutase on muutunud paremaks, selles mõttes oli muidugi Estonia orkester. 35 36 aastat tagasi oli ka ju professionaalne, aga ma julgeksin Öelda, et professionaalsus on tõusnud. Noorte professionaalne ettevalmistus, see on kindlasti võrreldes tolle ajaga kasvanu, kui mina tulin siia orkestris, oli suhteliselt vana orkester ja eks siis peale sõda ja ei olnud ka veel, võib-olla see muusikaline haridus nii kiiresti kosunud, et väga palju pillimängijaid oli siiski niukene, pooliku haridusega või isegi iseõppijad. Aga praegu on hammastika orkestrandid kõik kõrgharidusega ja see mängu tasemalen Pauliga täiesti nõus, mängutase on kindlasti tõusnud, tööd tehti ka siis, ma arvan, et tehti võib-olla veel rohkemgi, aga mängutase on kindlasti kasvanud. Dirigendist ja peadirigendist oleneb ikkagi väga palju, sest et orkester võib-olla professionaalne, aga see töö avaldus ja see vaimustus, mis mängust tuleb, see tuleb dirigendipoolse sisendusena. Kui dirigent püüab sundusega midagi teha, siis ei teki musitseeris meeleolu ja siis ei tule ka kunsti. Orkestrantide on küllalt tähelepanelik ja igal juhul kõikidel dirigendile kõikjal individuaalsuse ja kindlasti on nendel ka erinevused ja orkestrantide tunneb ka ära külalisdirigendid üsna kiiresti, et millised tasemega nad nad on ja, ja kas nad vaimustavad orkestrit, kas saavad kohesele musitseerimise hoo sisse. Nii et igal juhul saab orkestrantide dirigentide erinevusest aru. Kõrgaeg võib-olla oli nendel aegadel, kui me käisime Rootsis 85. aastal Eri Klasi juhatusel, aga seal oli ka teisi dirigente ja seal tõesti tuli väga hästi meil välja ja, ja orkestrit inspireeris selle teatrisaali akustika ja see oli sedavõrd, et kadunud Hendrik Krumm ütles üle orkestri sääre, ütles, et vaat siin on niimoodi, et orkester inspireerib lauljat Estonia Hallis on niimoodi, et vaevu kuuled ja see oli üks aeg kindlasti ja samuti need ajad, kui me käisime suures teatris mängimas ja kui oli nii, et orkester oli juba jõudnud mantlit selga panna ja tänavale minna ja aplaus kestis veel edasi. Ja niimoodi kõrghetk ja ma ütleksin, et neid orkestri kõrghetki ei saa tegelikult lahutada teatri kõrghetkes. Teater on selles mõttes üks omapära ja huvitav asi, et ta sisaldab endas ka niisuguse sünteesini sotsiaalse elemendi siin on nagu elu omas suures mitmekesisuses ja selles mõttes, kui on head lauljad, ooper ei saa ilma heade lauljateta olla. Laulja inspireerib ooperis orkestrit orkester hea akustika puhul, nagu Krumm ütles, inspireerib ka lauljat. Minu jaoks isiklikult oli kõige suurem inspiratsioon, minu esimene inspiratsioon oli, kui Neeme Järvi juhatas Peterburis Maria teatrist Ruba tuuri. Ja kui ma siis äkki tundsin seda, missugune tervik moodustus, ei olnud eraldi dirigent, lauljad ja orkester. Ma mäletan Estonia teatrist Ruba Touri esietendus, see oli selline suursündmus läxtreta Hendrik rummiga kordamisele etenduse ajal. Esietendus oli vana-aasta õhtul ja Neeme Järvi juhatas ja see oli üks niisugune kõrghetk. Siis ma mäletan veel Rigolettot etendusest, kus Georg Ots laulis Rigolettot Paulile on täiesti õigus, et me kahjuks oma kehva akustikaga me ei pääse siin oma saalis eriti mõjule kvaliteedi poolest. Aga üldiselt praegune orkester võimekas. Estonia orkestri kontsertmeister Andrus Aav, kes on samaaegselt ka Soome rahvusooperi orkestri kontsertmeister kui praegune peadirigent Arvo Volmer tegi talle hiljuti ettepaneku tulla Estoniasse orkestri kontsertmeistriks, mõtles Andrus Aav kaua, enne, kui oma jaatava vastuse andis. Estonia orkestri tase, suurepärane, vastase surma poleks siia tulnudki, siin on suurepärased muusikud, kellega teha, mistahes tasemel koostööd teemegi. Siin on väga palju häid, kõrge tasemega muusikuid ja mul on õudselt hea meel, et sellest maast käivad läbi ka Eesti parimad dirigendid, kõik, mis on väga oluline selle orkestriga täiesti vastavalt seadusele, orkester, orkester mängib siin hästi paljude dirigentidega, nagu Jüri Alberteriga, Raivo välja, ka siis ma näen, et ma isiklikult reageerinud nende löögile Emmovskils energiale natuke erinevalt, kui nemad siin. Ja seda ma märkasin küll, et natuke dirigent on harjunud nendega ja nemad natuke dirigent ma usun, et ma saan sind natukene torkida neid. Maestro Sid, kui ma tohin neid torkida. Et nad ei lubaks sellisel asjal sündida, sest ma usun, et ma saastubava mängugagi juba sellega, et ma reageerin orkestri kontsert teistelegi mängima. See oper orkestri üks võlu, et me mängime nii aastate jooksul paar, mida me mängime, me saame seda hästi palju mängida, kogu aeg, me tegelikult valdame neid teoseid. Üldiselt tuleb selle üle väga uhke olla, et meil on olnud nii pikka aega selline ooperiorkester. Paul Pinna oma raamatus minu eluteater ja teatrielu 1884 kuni 1944 leiame äsjase kutseliseks teatriks saanud Estonias 21. septembril 1906 esietendunud haukmani Elga kohta lause. Vaheaegadel laulis näitelaval koor oreli saatel, sest pildid pidid vahelduma unenäona ja oli vaja vastavat muljet luua. Mehed seisid ja laulsid näitelava allpool küürus, sest näitelavaalune oli madal ja püsti ei saanud seista. Kuid keegi ei nurisenud, oldi õnnelikult saavutatud menu üle. Nii töötati tolajal primitiivseteks oludes suure armastusega. Ehkki võime 1900 kuuendat aastat lugeda kutselise Estonia teatri rajamise aastaks, ei saa me sellega seoses siiski veel kutselisest ooperikooris kõneleda. Endise seltsi koori kujunemine lava teatrikooliks oli aeganõudev. Estonia ooperikoor on olnud teatrile solistide taimelavaks. Vähesed teavad aga, et ka laulja Jüri Pärg on oma esimesed sammud lavalaudadel teinud just Estonia kooriartistina. Ma leidsin vana passi ja seal sees Estonia tempel, Estonia templis on märgitud 14. november 1951 ja allkiri. Mändmaa esimesed ooperid, mida ma hakkasin siin kooris õppima, oli vürst Igor, vürst Igor võiks juba välja tulnud olla, aga nähtavasti õpetati osale järele neid partiisid ja noor kaardivägi maa ja Hiina drilli järv olid siis need, kes selle koori ja, ja need olid põhilised. Tiiu targem oli väga nõudlik. Mulle tundus, et ta oli sellise vana kooli daam. Ta avaldas hästi klaverit küllaltki printsiipidega, muusikalid, kardinaalne vastandina drill järvele. Jah. Ma arvan küll. Natukene laialivalguvam, võib-olla maju, käisin loengutel õhtuli etendus, Päeval oli proov muidugi nii palju oli, oli tõesti need koormeistrid ja teatri juhtkond oli niivõrd vastutulelik, et ta lubas loengutele ja pigistas silma kinni, et noh, ühesõnaga aga no nähtavasti võib-olla selle koori partigi õppimisega probleeme ka ei olnud, ma üldiselt on küllaltki jää mälu musklimälu. Sokutati veel õhtu ballettidesse ka, nii et Helmi puur tantsis laval. Me olime seal laval ja ja Tiina ja Shere sahad ja ebapeig, vistolitšulaagi noorus, noorus ja, ja nii et seal, kus oli massi vaja, sinna pandi vahest Kalevi poes ei tantsinud, ei massilt tegite, massis minu meelest oli, oli seal midagi, ma mäletan, jah. Ei no see oli, see oli loomulik. Minu jaoks oli Estonia siiski selline. Esiteks ma hiljuti lehitsesin ühte vokaaltsüklid, seal on üks laul, on vanad rep, normetsi tsükkel, ma olen seda laulnud ja see algab, sellised read on meist igaüks on oma õnne sepp, küll tahaks seppa poisiks olla vahest. Ja lõpus on. Ah, kuigi meist on, igaüks, on õnne sepp, ei kordu, sepa poisi esimene suudlus, vot see esimene suudlus oli mul Estonias. Ja see on siiski selline jäägitu mälestus, mis on jäänud selliseks ja see Estonia oli ju suurepärane kool. Ma võiks öelda kuidagi nii, et, et see oli lavakogemuse lapsepõlv, sümfooniaorkester, väärikad solistid, suurepärane repertuaar, see oli ju lausa kuulmine ja nägemine koos. Olen Estoniat tihtipeale näinud unes isegi mitmed korrad. Kuigi ma pean ütlema, ega meil eriti tol ajal häbeneda ei olnud. Helgi Toom tuli Estonia abi koori 1960.-te aastate alguses. Temagi meenutab omi koori aastaid suure südamesoojuse ja emotsionaalsusega. 64. aastal tehti konkurss koori ja siis nii ma sattusingi. Estonia koor oli siin siis ka palju oli, oli küll jah, aga ma ei mäleta, mismoodi see laulmine käis, ma tean, et mina laulsin laise laulu, minu veetlevat leedit, see oli hästi meeldiv kogemus, me olime kõik täis entusiasmi ja ja no võluflöödi ei ole väga palju koore, aga need on hästi huvitavad ja niisugused lõpukorral väga võimas, nii et me nägime ikka päris palju vaeva, et et seda selgeks saada. Aga tore oli ja mäletan, üks väga meeldiv tunne ja kogemus oli, kui me läksime kooli proovisaali. Proovid olid õhtuti tavaliselt, sest kõik me nagu töötasime mujal väga tihti. Me sattusime proovi selleks ajaks Läks, kui tuli Jaago monoloog. Ja see on jahul. Alati on jäänud meelde, kuidas algas ja, ja Georg Ots laulis. Väga võimas elamus sellel ajal. Ja mäletan, Paul Mägi tegi väga palju Verdid ja siis ta tihti läks saal ja kuula sama mängija ja ütles, et kui sa oled ikka Vergi ära teinud, sa oled ikka midagi teinud. Ta tegi väga palju maskiball, oli aida, oli Jerry koletu. Ja nendel tekkis väga hea koostöö Neeme Järvi, Holmägi ja Eldoranter ja siis nendel oli ühine arusaam ja nad mõistsid 11 ja nende läbisaamine oli väga hea ja et me oleme praegu mõelnud seal on täpselt nii kaua ära, et võib-olla me oleme nostalgia või et siis oli parem, aga ja on nii ja ilmselt seda tunnistavad kõik, kes olid siis teatris ja valetan, igasügisesed kokkusaamised või esimene tööpäev oli selline pidulik päev. Ja siis mina tulin, siis, oli direktor Rene ehammer. Tema oli ka niisugune hästi meeldis. Rääkis väga kenasti alati esimestel tööpäevadel meie Esztoonlased, see oli öeldud niisuguse väga koduse ja, ja niisuguse ühe peretundega, et see oli hästi vahva meie Est ollased. Me olime võib-olla niivõrd teatris, et ega muud maailma ei olnudki, oli teater nendest probleemidest, mis võib-olla ümberringi toimusid juba hiljem. Et võib-olla me olime kaitstud millegi eest või hoitud või. Aga kas koor uuenes ka väga palju ja väga tihti jah, ikkagi uuenes, sest neid konkursse korraldati niiviisi iga paari aasta tagant ja siis tulid need, kes lõpetasid muusikakooli, isegi konsi lõpetajaid vist siis ei olnud veel, siis oli ju tööle määramine, nii et kui lõpetad kooli, siis, siis määrati sind tööle. Ma mäletan lavapoisse ja, ja Ilzetakis oli meil seal üks niisugune fenomenaalne, vedas lavalt ära ja natuke vahest kirus ja, ja siis rekvisiit jumestaja ja noh, see on niisugune kummaline ühenson, teater ei ole midagi öelda. Siis kui sa selle sees oli, võib-olla ei tunnetanudki nii, aga nüüd on nagu möödas. Seal eelne varants. Küsisin Jaak Jõekaldalt kuuri lauljalt, kes kirjutas kokku koori lühiajaloo, mis teda kõige rohkem vanu ürikuid lugedes hämmastas. Huvitav on minu jaoks see, et, et päris palju asju, mida ma seal küll pidin kirja panema, otsima, et paljusid ma nagu juba teadsin varasematest aegadest, aga põnev on sees tööle, et kuidas Eesti vabariigi ajal eriti justkui teater loodi ja põhiliselt kolmekümnendatel aastatel ja, ja ka enne sõda vahetult, kui tihe oli teatri repertuaari paar, et praktiliselt üle kuu aja järgi tulid välja väga suured etendused, ooperid, operetid, kõik Durandotit, Ruba tuurid, Montmartre kannikesed ja sinna vahele veel balletietendused, kus koor samuti aeg-ajalt osales. Et ma imestan nii, et võtan mütsi maha nende inimeste ees, kes tollel ajal suutsid teha ja selle kõigega hakkama saada, sest koor oli tol ajal koosseisulised väiksem, kuigi nad kasutasid EMO koorilauljat abi. Aga ikkagi, see on hämmastav suutlikkust, sest praegusel ajal tuleb meil välja võib-olla üks, kaks uuslavastust muusika poole pealt hooajas, kuidas see kõik komandati, kuidas lavaküpseks sai ja kuidas need inimesed selle töömahuga hakkama seitse on minu jaoks lihtsalt hämmastav. Ja teiseks muidugi see, et kaadriprobleem, mina arvasin, et see on viimaste aegade probleem olnud, aga uurides seda materjali, tundub, et see on olnud läbi aastate tõsine probleem. Nii pärast sõda kui viie-kuuekümnendatel et lihtsalt inimesi käib väga palju kollektiivist läbi, aga kõik ei suuda alatama kanda lõplikult kinnitada ja see tekitab ka probleemi, et aeg-ajalt ei olegi kedagi lavale panna teatud kohtadesse ja, ja koor lihtsalt selleks, et hästi kõlada peab ka ju laulma see ansambel teatud aeg koos, aga kui kogu aeg kollektiivis inimesed vahelduvad, siis ei saagi ansamblit tekkida ja paratamatult ütleb samad probleemid koor meistritele, kellel on raskusi lihtsalt inimesi lavale koos seisadesse välja panna ja aga tundub, et see entusiasm ja töötahe on tihtipeale olnud tugevam kui see problemaatilises, mis on kerkinud päevakorda. Mulle tundub, et pinnale jääb alati see positiivne külg ja need asjad on siiski ületatud. Mulle tundub, et naiskoor on alati olnud natuke gene, muusikaliselt haritum kui mees kor, kuna naiskooriosas on konkurents tihtipeale suurem mehi tundub läbi aegade on alati raskem olnud saada ja seetõttu on võetud ka lihtsalt häälekaid lauljaid ilma eelneva muusikalise hariduseta. Ja seetõttu on ka nende osasse kaadri voolavus olnud suurem kui naiskoore osas. Aga ma tunnistan, et siin majas on siiski väga palju meeldivaid inimesi eelkõige, mis mind siin kinni hoiavad. Ja muidugi see sissejuurdunud tava käia siin majas teel ja see maja koht ise kui selline, nii et sellest lahti Öelda on ilmselt päris raske, ükskõik kui keerulised ajad siin ka vahel ei oleks ja kui endal võib olla raske, vahel ka ei ole siin olla. Ma tunnen, et mina ilmselt elan natuke sellises ebareaalses ajas, et ma näen oma ideaalis kuskil ikka mingisugust lapsepõlvest kangastunud ideelise Estonia teatrit, mida ma tollel ajal juba imetlesin neid lauljaid, kelle hääl mu kõrvades siiamaani kõlavad ja ja kõik see kokku ilmselt moodustabki selle osa sellest auras, et mis mind nagu ka kinni hoiab, et isegi kui ma ka vaatan sellele praegusele ajahetkele, mis on hoopis teine, kui minu idees võib-olla kangastunud ta kunagi on, siis on ta minu jaoks siiski üsna niisugune fantastiline moment siin olla ja siin siiski selles ütleme, imes kaasa teha. Koori bassirühma laulja Jaan Vaidla on ühtlasi ka tänane Estonia kooriinspektor. Kuulutati välja konkurss ja mul oli õnne saada sellesse koori, millest olin juba ka varem mõelnud, et võiksin laulda juba poistekooripäevist. Kui laulsin Uno Järvela käe all Jaan Tombi nimelise kultuurihoone poistekooris, siis Uno Järvela, kui ta sai peakoormeistriks, tõi ta kohe ka oma poisid siia teatrisse, vale Garmini etendusse Pariisi tänava poisse mängima. Aga küllap see sealt on külge jäänud. Siiani. Üks asi on poisina tulla siia etendustele laulma ja mängima, teine asi on tulla juba täievolilise kooriartistina lavale. Kas kõik see, mida te väljaspoolt koori vaadates mõtlesite ja tundsite realiseerus ja oli teie jaoks ehtne? Sellest hetkest, kui teist sai kuuri artist? Võib vastata jaatavalt, kindlasti on sees olles olukorrad teised ja kindlasti, kui ma käisin ooperit vaatamas valist, siis tähelepanu ei olnud keskendunud niivõrd koorile kui praegu, kui ma saalist vaatan või kui ma vaatan televiisoriekraanilt või kui ma üldse mõtlen sellele, millisele koorius ooperis kindlasti vaatasin rohkem solisti, kuulasin ka orkestrit, aga tähelepanelikult. Muidugi jäi silma ka koor ja see koht, kus ma ise võiksin olla. Aga see ei olnud tookord nii tähtis kui praegu. Koori roll ooperis on võrreldamatult suurem, kui seda tavaliselt taibatakse. Vaata ta on orkestrit ja lava tihedalt siduv element, ta pakub mänguruumi ja park närlust turistidele. Noh, kui orkester on muusikaline selgroog, siis koor lavalis, muusikaline selgroog tervele etendusele, ta loob selle etenduse atmosfääri määral. Ja solistid ilma koorita oleksid väga lagedal. Üks tõestus sellele, et koorian väga lavale vaja on, kas või see, et näiteks talupoja au partituuris on kooriarvatud lavataguseks kooriks aga üsna sageli ja enamasti näeme koor siiski laval. Ka see elavdab seda muusikaliselt väga huvitavat etendust Kalavaliselt tunduvalt. Ooperikoorilauljad olema küll väga hea laulja ja tegelikult solisti võimetega laulja, sest ooperilava igast punktist peab iga laulja olema kuulda ja siit tuleb ka üks seik. Tahaksin mainida, et kui ma nüüd kõrvalt vaatasin, siis tundus sageli nii, et miks on mõni laulja orkestrist lahus. Tegelik tõde on see, et kui lauljal on kõlav hääl seal nagu see on koorilauljat nõutav, et siis tegelikult ta ei kuule seda, mida mängib orkester. Tegelikult ta ei kuule ka seda, mida mõni meeter eemalolev naer laulab. Nii et selle tõttu peab tal olema tingimata võime laulda üksinda võime laulda teistest sõltumata. Ja samas sa pead olema väga artistlik väljendusrikas. Sest kui vaataja vaatab saalist, siis ükskõik kuhu tema pilk kinnitub, ta peab saama sealt selle etenduse konteksti sobivat informatsiooni. See kõik peab olema selle etenduse orgaaniline koostisosa. Ja samas on kooriartistil ka veel teine tähtis ülesanne olles oma rollis ja olles sageli laval sotsiaalselt seisundilt võrdväärne solistidega solist on tihtipeale, eks suuremast hulgast näiteks millised on seal, see on üks nendest sõjaväelastest, keda valguses üsna täis ja ta paistab sealt silma, aga samas peab olema võrdne partner ja samas mitte solisti varjutama ooperini see teatrižanr, kus kõige rohkem saab manipuleerida, kasutada aega, mängitakse ajaga aaria ja sageli tegelikult tegevusaeg seisab. Ja sel ajal, kui koorilaulja tahab olla rulliga ja etendusega kooskõlas, siis ta mitte mingil moel ei tohi seda aaria sõnumi kohalejõudmist segada. Sageli peab isegi olema suisa paigal, selleks, et olla laval sellises rollis, nagu lavastaja seda näinud. Kooritase on meie praeguse rahvusooperivääriline, praeguse lauljate koosseisuga suudame pakkuda partnerlust nendele kollektiividele. Nende solistide, kes meil praegu siin majas on. Esimeseks ametlikuks Estonia koor meistriks sai 1913. aastal August Lotman. Kõrvuti Werner Nerepiga tegi koormeistritööd Kazimošypris ning 1936.-st aastast tuli peakoormeistriks Tiiu targama, kelle kõrval töötas kaeradrilljärv. Tiiu targa maalt võttis töö üle Uno Järvela, siis jätkas Jüri Rent ning praegu on peakoormeistriks Elmo Tiis vald. Koor. Meistriteks on olnud nii Venno Laul kui Peeter Lilje ning Anne Dorbek kes on alates 1975.-st aastast kaua aega olnud koormeister. Uno Järvela, Jüri Rendi kui ka Elmo Tiis valdi kõrval. Koolil on ikka väga suur töökoormus ja, ja roll kasu ja ma lihtsalt väga-väga hindan neid inimesi, kes suudavad niiviisi sellele koormusele vastu panna ja kes teevad endaga tööd ja väga hästi laulavad kohe müts maha nende ees, see on ikka pühendumus. Aga enamik inimesi oli niisugune, ma ütlen, et lihtsalt mõni oli natukene passiivsem laval ja ta võib-olla ei mänginud nii aktiivselt vaga ei nendele tuleb kõigile väga suurt au anda. Kas sa tead, kas dirigendid suhtusid ka selliselt? Kindlasti kindlasti suhtusid, aga vat dirigentidel oli nagu tähtis see, kuidas see etendus tuleb, eks ole ja kui nüüd kooril oli seal see just halb päev juhtus olema, siis nad ikka olid pahased ka, aga põhimõtteliselt nad ikka suhtusid kenasti, kolletesse ei saa mitte midagi kurta. Aga seda ma pean küll ütlema, et koorilauljatelt haritus on kõvasti tõusnud. See on päris kindel, sest et tol ajal oli ikka väga palju ilma koolita lauljaid, kes olid kuigi noh, ütleme, see on halvasti öeldud, olid diletandid ja nendega oli tunduvalt raskem töötada. Nüüd ikka vist lausa niiviisi ei ole ikka haridus olemas. Nii et selles mõttes on ikka elu edasi läinud. Aga noh, saime ka tol ajal väga kenasid etenduse tehtud, nii et kui sa nüüd natukene meenutaksid neid välismaistel seal ikka maksimaalset ennast kokku, seal oli ikka väga harva, kui keegi ennast lõdvaks lasi. Tal ei olnudki niisugust asja ja sellepärast Olga kriitika ilmselt sealtpoolt alati kena ja huvitav on see, et niuksed suured, nüüd kui ma olen ka vaadanud näiteks nüüd olen sealt metsakanalilt, olen vaadanud Metropolitan lääni ja, ja siis laskale etendusi, koer on palju vähem liikuv kui meie koor. Meie lavastajad panevad koorid liikuma, ka nemad rohkem seisavad, nemad on nagu rohkem kontsertkorras laulavad. Et selles mõttes on meie kooril on nagu raskem, et nemad liiguvad, elanud ja ma ütlen siis, kui mõni ei ela, siis koheldakse, et ta ei ole lavastuses, et kool staatiline ja vot see ongi see lugu, mida heidetakse ette. Aga vahest nad jälle kurdavad, et me oleme inimesed, me ei jaksa igal õhtul, aga aga noh, see ei ole päris õige suhtumine muidugi inimlikonnaga muusikasse isani suhtuda lihtsalt. Pariisis oli Boriss koduna, mis läks väga hästi ja kohe publik võttis väga hästi vastu ja see oli väga kena. Ja siis oli Moskva suures teatris, kus me laulsime backrovski lavastatud hüanssinatvat üks etendus oli nii perfektne, et seal peaaegu ei olnud üldse koorile mitte midagi etteheitega solistidele. Vot see oli see, mida öeldakse steriilne etendusega, mis ka mängis, nii et see oli tõesti suurepärane etendus. Aga need kindlasti on veel mõelda. Siis Kolla oli Stockholmis, seal oli kontsert, meil oli selles saalis, kus antakse kätte Nobeli preemiaid ja seal koor laulis näiteks Ernesaksa, lindude laulu ja minu meelest nad laulsid ka nii väga ilusti, et kohe hea tuju tuli. Praegu on teatri peakoormeister Elmo Tiis vald. Ooperikoori lauljaks ei saa, ei tulla ega hakata, igaüks, see nõuab teatud pühendumist. Saab väga paljudest asjadest loobumist. Peab olema nii-öelda heas mõttes teatrihull, et üldse teatrisse tulla. Kui stabiilne on nende aastate jooksul olnud ooperikoori koosseis, mil teie olete olnud siin peakoormeister? Põhituumik need teatri fännid või nagu sa ütlesid, teatrihullud, kes seda ala jäägitult armastavad, on olnud ikkagi pea 80 protsenti meie koosseisust on ikkagist. Ja seda fanatismi tuumikud tuleb hinnata ja neid inimesi tuleb hoida. Sest meie aeg ümberringi on muutunud üha pealiskaudsemaks ja muusika tegemisel populaar. Ma arvan, et nii-öelda kiiret suhted siis ooperit selliste kiirete suhete peal tegelikult teha ei saa. Operam pikem protsess ja ta nõuab ka kogemust. Et need nõuded, mis väga heale kooriartistile ooperimajas esitatakse, on kõrged. Et peab ühelt poolt väga hästi laulma, peab olema haritud muusik, teiselt poolt omama lavalist väljanägemist ja loomulikult artistlikust näitlejameisterlikkust. Iga laulmist armastav inimene sellele tasemele tegelikult isegi väga ei jõua. Ooperikoori järelkasvu pärast, et tuleb väga tõsiselt muret tunda juba praegu ja otsida ja ärgitada noori siia majja tulema. Mul on hea meel, et meie kõrval kollektiivist rahvusmeeskoorist on kujunenud ka välja oma selline kümneliikmeline meeslauljate tuumik, kes armastab teatrit ja käivad. Samas aga järelkasvuperspektiiv hetkel ei ole kõige parem. Kui praegu peaks koostama Eesti koorimuusikamaastikukaardil, kuhu sinna kaardile siis asetuks rahvusooperikoor nii oma kvaliteedis kui kvantiteedis. Kui tänapäeval enamuses muusikakollektiive hinnatakse läbi CD-plaadile lähedaste kõlade ja ideaaliks Euroopas on see, mis plaadi külge jääb siis kahtlemata meie koor ei ole esirinnas, kuid romantilist vokaalikäsitlust, viljelevatest, kooridest. Ja, ja me oleme ju ainus suur segakoor. Me oleme kahtlemata liider. Juba Paul Mägi peadirigendina tõi ooperikoori teatrilavalt välja kontserdilavale, hakates esitama suurvorme koos Estonia sümfooniaorkestriga. Ja viimasel ajal on väga populaarseks saanud ooperite kontsertettekanded. Kuidas suur niisugused väljakutsed vastu võtab? Selle suuna viljelemine, viljelemise algus kusagil 1996. aastal tekitas alguses vastuseisu aeg, mil just äsja oli oma tegevuse lõpetanud Eesti raadio segakoor ja näiliselt või tinglikult me võtsime Eesti kontserdimaastikul üle kogu Ratoriaalse muusika teenindamise ja seetõttu on paaris praktiliselt kogu oratooriumi repertuaar. Loomulikult ooperiartistid rohkem naudivad ooperi ettekandeid kontsertlaval. See annab värskeid mõtteid, uusi ideid nii teatrimaja juhtidele kui ka kollektiivile endale, et vaadake, milliseid huvitavaid oopereid on veel olemas. Eredamaid võiks öelda, oli Richard Wagneri Hanno isa ree ettekanne mõned aastad tagasi, mis pakkus väga palju muusikalist rõõmu lauljatele ja tegijatele. Selliste Ratoriaalsete vormide ettekandmine aitab väga hästi hoida vormis koori vokaalselt on sellele kollektiivile üks parimaid arenguvariante ja arendab nii-öelda kõla ilu koostööd orkestriga, sest tihtipeale lavaliste situatsioonides on kooriartistid ülesanne teistsugused ja sellistele ansamblil listele koos musitseerimistel ja ilusa kõlalisimisele teinekord seoses tegevusega ei saa väga palju tähelepanu pöörata, et need on väga töised perioodid alati, kui me neid oratooriumi ette valmistame ja, ja see tõepoolest hoiab koori heas vormis. Samamoodi nagu kõrvalmaja kollektiive hoiab vormis A capella repertuaar. Paraku on nii, et kui muusikateadlase kriitikud üldse vaevuvad ooperiteatri lavastustes kirjutama, siis jäävad nende huviorbiiti küll solistid ja mõnikord ka orkester. Aga kuri jaoks tavaliselt tähelepanu ei jagu. Olgu sellega, kuidas on, teatriinimesed ise teavad ja saavad aru, et muusikateatris ei sünni ükski ooperiga ooperit koorida. Orkester see on ooperiteatri alustugi ja koor, kanded, ala, solistid, kaunistus ja kõik nad kokku tegutsevad ühise eesmärgi nimel, et igal õhtul, mil teatrisaalis kustuvad tuled ning lavarampi valgustavad prožektorikiired sünniks ime, teatriime, kordumatu etendus. Ei oskagi öelda, kas meie teatrisaalis istudes peame üldse aduma seda higi ja vaeva seda andumuse suurust, mida selle ime sünniks igal õhtul kulub. On ju see teatriinimeste töö, küll aga peaksime teadma, et teater on missiooniga inimeste endast teistele positiivse energia äraandmise paik. Ehk nagu ütles vioolamängija Paul Purga Teatris me oleme suurema terviku osa ja ei saa olla niimoodi, et orkester mängis hästi, aga etendus oli kehv. See kõik läheb tervikusse ja mulle sobib see selles kontekstis nagu Eesti on Euroopa Liidu väike isa, aga me ei saa üksinda omaette olla, vaid me oleme, tunneme ikka tervikus ja kui see asi kõik siis harmoneerub, siis on sellest hea meel. Jääb veel üle öelda, suur tänu ja teha sügav kummardus rahvusooper Estonia koorile ja orkestrile ning soovida ilusat ja tegusat uut sajandit. Saate Rahvusooperi Estonia koorile kestri 100.-ks sünnipäevaks. Koosta sagera. Helisalvestustel olid abiks Estonia helikabineti juhataja Uno Dormeti, operaator tori Janek. Karakatš. Aitasid kokku panna klassikaraadio helioperaatorid, Helle Paas ja Katrin maadik. Aitäh kuulamast. Ja tere tulemast rahvusooperis Estonia.