Algava saate juhatas sisse esimene osa näpitseja VR Hendrik noort granist tsüklist pillimehe portreed. Saatessegi olen kutsunud pillimehed, kes Tallinna kammerorkestris nüüdseks 15 aastat koos mänginud. Juttu teeme orkestreid, kimisest, arengu faasidest, orkestri nägu ja arengut mõjutanud isiksustest, aga ka valupunktidest ning ootustest lootustest. Eesti muusikamaastikul on Tallinna kammerorkestrile oma ainulaadne nišš laiemalt tuntuks testrit eeskätt koostööst Eesti filharmoonia kammerkooriga. Kuid orkester on püüdnud järjekindlalt iseseisva keelpilliorkestri na täiustada ja areneda. Viimasel hooajal sai orkestri mängurõõmu ja stabiilsed taset nautida Tallinna filharmooniasarjades meistrimängud ja klaveripalavik koostöö maailma nimekate solistide, ka orkestrile, toonud kutseid nende festivalidele. Näiteks Ardo Noorase kammermuusika festivalil. Antalisse sõidetakse sel suvel juba teist korda. Disaabuti Moskvast Aleksander ruudini korraldataval festivalil pühendus siin väike näide koostöös dirigent Valentin šokiga. Šostakovitši prelüüd number neli. Me oleme täna stuudiosse kogunenud, et rääkida Tallinna kammerorkestrist, kes tähistas hiljuti oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Stuudios on orkestri kontsertmeister Harry Traksmann. 1993.-st aastast orkestris. Mina olen Jüri Lepp ja mängin kontrabassi kammerorkestri sadama olnud nii-öelda aegade algusest peale juba enne seda, kui orkester üldse palgale sai. Aga noh, muidugi ametlikult ikkagi aastast 93 Leho Karin sellist ei ole olnud kammerorkestrist tegelikult ametlikud 93.-st aastast. Aga siis, kui Jüri kered lõi orkestri 89 siis selles esimeses koosseisus ma olin ka kaks aastat vahepeal pind, seetõttu oli seal paus. Mina olen Qaeda välja instrumendiks viiul ja Tallinna kammerorkestriga, liitusin mõned kuud, siis pärast tema ametlikku loomist, ehk siis september 1993. Orkestrantide Tallinna kammerorkestri algusest peale, ehk siis aastast 1993. Mängin sellelt. Nii siin juba tutvustamise käigus tuli välja, et, et tegelikult see orkester ei sündinud 1993. aastal tühjale kohale. Sellel on oma eellugu. Eellugu hakkas pihta niinimetatud Gerretz bändist ehk siis tolleaegsete Tallinna riikliku konservatooriumi professor Jüri Ratase poolt kokku pandud keelpilliorkestrist 80.-te lõpust. Sedasama seltskond tegutses edasi, seal vahetus rahvast nagu ikka need, kes nagu õppisivad. Nad läksid need nagu oleksid ära ja siis nagu vaheldad seltskond, aga siis hakkas tekkima koostaja Tõnu Kaljuste ja Eesti filharmoonia kammerkooriga. Tekkisid projektid, kus oli vaja nagu keelpilliorkestrit orkestrit koorile juurde ja siis me käisime ikka päris mitu korda seal Soome vahet, et siin eesti peal Mozartit Pärti, muud sellist sellisele seltskonnale mõeldud muusikat hakkasin esitama. Ja siis 93. aasta esimesel aprillil juhtus siis see asi, et siis asjaolude kokkulangemise tõttu tehti see orkester nagu nii-öelda ametlikuks või tekkis nagu mingisugune töösuhe. Tallinna linnal oli see puhkpilliorkester Tallinn ja see Tallinna linna Alt läks ära, läheks ära, minul tuleks piirivalve või kaitsejõududele ja siis ja need vahed on seal oli, sai selle eest moodustati siis nagu Tallinna kammerorkester. Ehk siis jah, nagu nagu sattusime siis tolleaegsest puhkpilliorkester Tallinna majja, nende proovisaali tegelikult nagu harjutama. Jah, Tõnu tegi seal suurt lobitööd ja niimoodi see muutus direktoriks, tollel ajal oli esimene direktor, oli jah, Urmas Kõiv, esimene koosolek või nii-öelda asutamiskoosolek oli siis Eesti kontserdis rammi saalis, seal istusid Urmas Kõiv, Tõnu Kaljuste rääkis, et need asjaolud ongi sellised, et hakkame pihta, et esimene aprill on aga oluline päev, Tallinna kammerorkestri. Nii-öelda see esimese kontserdi oluline teos, Erkki-Sven Tüür kirjutas, pidi nii-öelda olema vist terve sari action bastionil luisem. Aga me vist esitasime tollel kontserdil ainult illusioonilist see show kammerorkestriteose nimi, ehk siis see oli ka üks esimese kontserdilugu. Kõlas Erkki-Sven Tüüri, Illusioon Tallinna kammerorkestrit juhatas Tõnu Kaljuste. Kas selles orkestris olid algusest peale ka Eesti Raadio kammerorkestri liikmeid või oligi see peamiselt selle Gerretz orkestri Ulrika? Kunagi mängisin? Eesti Raadio kammerorkester minu meelest sellel ajal küll enam ei tegutsenud, Tõnu kasutas jah ka ühte teist orkestrit nagu varem, kus olid siis Ülo Kaaduja, Ulrika Kristian ja selle orkestriga sai tehtud siis paljusid Händeli oratooriumi, Bachi magnifikaati, kõiki selliseid asju ja osad mängijaid tulid ka siis Tallinna kammerorkestri, see siis sellest orkestrist, mis oli siis nagu varem Tõnu Kaljuste ka palju koostööd teinud. Ja esialgu siis hakkas see orkester olema Eesti filharmoonia kammerkooriga suurvormide koostöös või kui paljudel esimestel aastatel. Selliseid soolovõimalusi oli. Eks muidugi filharmoonia kammerkooriga olime nagu sukk ja saabas, kogu aeg küll Bachi kantaatide ja igasuguste Pärdi teoste esitamisel. Samas Tõnu ikkagi mõtles ka väga huvitavaid projekte, korjasid välja kammerorkestri pea admirali sari, kallid külalised, kus siis tulid siiamaani orkestrile väga tähtsad dirigendid, Juha kangas, diredonnesen, Richard tonieti, huvitav Sari oli juhid ja jumalad, kus siis olid nagu erinevad suurvormid ja nagu koos koos kammerkooriga tegelikult, mis on meile toonud siin läbi aastate kõige rohkem tööd, on ikkagi Pärdide Teoomias ei plaadid ja mis sellega seoses oli plaadi esitluskontserdid üle maailma, sind siiamaani käivad, eks ole, 15 aastat laagoris, mis tegelikult vist on siiamaani nii-öelda enim müünud sedasti muusika plaatest Pärdide tõmbama, eks selle te tegite 93, eks ole, kohe see oli talvel talvisel ajal, tund oli palju ja see oli Lohjad. Enne kui ametlikult moodustati. Aga orkestri areng ja töökeelpillidega rohkem hakkas siis peale, kui tulid need kallid külalised ja kui tekkis kontakt Juha kangasega, kas oli nii? Jah, Juhani kohe esimesel hooajal meil juhatamas. Ühe kava ühe kava tegi ja, ja pärast seda tuli järgmisel hooajal juba rohkem ja siis oligi hooaeg 296, kus ta oli Tallinna kammerorkestri kunstiline juht. Nii et selles mõttes jah, ta on see Juha Kangasetöö Tallinna kammerorkestriga. Allotzee Mulle meeldib kõige rohkem selles keelpillimänguvaldkonnas teiste dirigentidega, nii nii tihedat koostööd ja nii palju nagu nii suurt arengut nagu teiste dirigentide puhul. Pannes narrast see, see oli suhteliselt lühiajalisel kaks kontsert pärast seda, aga, aga me oleme teinud praeguseks hetkeks kokku mingi viis, 60 kontsertid koos east Richatoneeti, kes ühe korra Austraaliast iriseda neti ehk siis Austraalia kammerorkestri kunstiline juht esiviiuldaja temaga koos see, et see oli ka väga huvitav, sellepärast et esimene nii kaua kontakti hoopis teisest keskkonnast, aga see oli väga klappi suhteliselt hästi, kuigi kava oli jube raske kontsert Tallinna raekojast. Tõnu Kaljuste oli algaastatel Teil selline suur tööandjad ei tee joomist, juba oli juttu siiamaani jah, ja siiamaale, jah. Ta on kindlasti kontsert väga palju olnud. Ma ei, ma ei oskagi praegu arvata, mis see number võiks üldse olla, sest neid reise, võsa, kultuure on juba vanad temaga koos, nii palju, et vahepeal, kui näiteks Ameerika tuurit seal kaks pool kolm nädalat oldud, seal on ikka 15 kontsertitel tühe reisidel tuleb nüüd jälle, eks ole, sügis, eks põhiliselt need kõige kontset reisid, mõlemad ongi meil kõige rohkem. Tõnu Kaljuste muidugi. Koorile tase oli selles, et need on ühisreisidest Ameerikas kolm korda käinud, üks kord hästi ammu koheselt, olgu see aastatel Ameerikas viis, viis, seitse, 2000 ja 2002. Igor Taro, vabandust. Ja siis Jaapanis pluss siis Euroopa peal kordi lugematuid, kui jah, praegusel ajal sõita neile vähemaks jäänud, aga, aga mingi periood oli küll, kas nagu iga aasta ikka oli neid sõite päris mitte, aga noh, see koostöö on ikkagi pidev jätkumine. Nargen Opera kaja. Selles mõttes see koostöö jätkub küll, aga ta ei ole võib-olla nii tihe ja ta ei ole, sest ütleme, süstemaatiline maatiline jah, niigiga kooriga samuti. Samas need Tõnu ideed, mis algusaastatel olid ikkagi iga selline kontsert või sari tariga ikkagi sündmus Eesti muusikaelus. Et siukseid rea kontserte ei olnudki, temaga ideed ikkagi olid, kõik, ma arvan, huvitavad nii mängijatele kui ka publikule. No teil on repertuaar seinast seina, aga kas on praegusel koosseisul ka võib-olla mingisugused repertuaari eelistused siiski, et mida, nagu meeldiks rohkem mängida ja mis teil kõlab paremini? Eks hakkama peab kõige sedasama, mida vaja teha on, aga minu meelest meile sobib kindlasti üks asi, mis on läbi aegade vokaalsuurvormide lindistamine on üks asi, aga, aga repertuaari mõttes klassikaline periood sealt on nagu meiesuguse orkestri jaoks või rohkem võib-olla leida seal puhkpilli juurde või tõenäoliselt, aga me oleme ka kaasaegset muusikat nii palju mänginud, et sellest on kindlasti Eesti muusika. Kindlasti on meie ampluaa ka muidugi kes see muu ikka seda ja seda on isegi öeldud, et tegelikult ongi eesti eelis teatud mõttes see, et inimesed on sunnitud mängima erinevaid stiile ja nad on ka, võib, võivad seda teha, sest et noh, Lääne-Euroopas käib kindel kihistumine, igaüks tahab oma asja teha ja väga hästi, eks ole. Aga meie teeme seda asja nagu hästi laialt barokist rokini, eks ole, sisuliselt me mänginud, et eks sealt vahelduse repertuaari eelistus, minu arvates tuleb sealt välja barokist kõik, aga et ta jääks nagu kammerorkestri spetsiifikaga, aga see ongi see, et eks me peame selle nishi koha nagu ikka ära kinnistama, kuidagi meil nagu sümfooniaorkestri ei tahaks konkurentsi kuidagi, ei pretendeeri sümfooniaorkestri nimele. ERSO on meil olemas. Vanemuise orkester, trikk on selles mõttes nagu proportsiooni mõttes võiks nagu okei, selles mõttes. Kuulakem minuti Bachi orkestri süüdist number üks juhatab juha kangas kontserdisalvestis aastast 2001. Väljastpoolt paistab, et üks tipphetki võis olla orkestri elus ka teie, Jaapani turnee, kus te olite ka ilma kurtorkestrile. Me oleme Jaapanis nii-öelda ühe korra olen koorin käinud ühe korra ise ehk siis dirigendiks oli siis meil eri kas jaapaniorkestriga mööda just ja solistiks siis nüüd just hiljuti mängisin restart šimkus ja Indrek Vau. Lasse Joamets, see oli siis Tokyo kontsert, kus mängisime takemitsu nimelises saalis, kus mängisime eelmine kord koorida koore, mis on iseenesest väga paremaid. Panime saale, kus me oleme olnud väga hea akustikaga ja sellise hästi ja sisemisi auraga ja see kontsert oli väga uhke ja seal snitke ja kontserte krossar Sotokovitši klaverikontsert, siis ka natuke eesti muusika ja eesti muusikat, Sibeliuse väga toetatud nööri, menukas. Jaapan on tuntud oma hiiglaslike saalide poolest, kas saal oli üks neist? Ta ei olegi rööve, mul seal ikka paarituhandene küll meie mõistes ikka suur saar, üks parimaid akustika, et minu meelest, kus me oleme mänginud, see on suht ikka väga osav prestiižse saal Tokios suusata ronib väga kõrgele seal rõdudel edasi, nii et sinna mahub ikka tuhandeid inimesi. Kölni filharmoonia, kus ma käisin Andres Mustoneniga 2007 sügisel 2000 samas saalis Läheme tagasi täpselt Tõnu segakoorile. Ta on ikkagi tähtsamad saalid, kus me tegelikult olime nagu mäng, mängisime Nielseni siis New Yorgis linud kontserti, Lincolni siis hool oli, siis ei olnud see suur suur saadaval, aga Los Angeleses oli ka väga hea saada, mis ei vabandasin. San Francisco reivisool on jah, just Londoni Queen Elizabeth Holland koos Tõnuga ja koos kuuriga, nii et selles mõttes nii-öelda maailma Räkida ikkagi kisub sellesse kassasse. Siin vilksamisi sai nimetatud ka Andres Mustoneniga künnis. See natuke pikem tuur, jah, see oli möödunud aasta novembris, hakkasime pihta Kölnist siis Wolfsburg, siis läksime Belgia poole peale, ainult kammerorkestriga siin alguses olid suur koos seal jah, kaks vist läks Tallinna Filharmoonikute nimel kontserte edasi siis jah, alates sellest Belgiasse jõudmisest seal olid nagu kammerorkestri kontserdid. Esinesin Brüsseli konservatooriumi saalis ja koos letti. Selle Latvija koor oli seal, oli nii, et selles mõttes ei saa me väga hea huumor selles suhtes väga toredad koos kaks kontserti omaette ka üks oli mingi ülikooli selline auditooriumide saale, sisuline sõnas kirikus. Siin on olnud konkreetselt juttu dirigentidest juhagangasest Tõnu Kaljuste stega, milliseid dirigendid on veel konkreetselt orkestrit nagu mõjutanud või inspireerinud? Ütleme, need kaks on kindlasti seda kõige enam teinud koostööd, me oleme teinud paljude eesti dirigentidega ja ka võib-olla mõnedki läänest nimetamata, kes nüüd otseselt mõjutanud on teda ma ei julgeks siin praegu väga välja tuua ka, võib-olla need nimed, kellega me oleme teinud, viimasel ajal on Risto Joosti siis Andres Mustonen, Eri Klasiga, meil on viimasel paaril hoo äralt kontserdid koos Aleksander roosidega. Temaga on väga hea klapp ja koostöö on sinu meelest tema, nagu on sobinud. Tundub, et, et me oleme talle Melinda meile Jaagruusistohanald mitu väga head kontserti, nii et siin liigub seda rahvast. Ja ja kogu siis ta ka oli viimane esinemine sarjas meistrimängud. See oli kadelliks lõppenud hooaja Vahva sari. Viimati käsitlesime Elena, käisime Elena kingitus Eesti vabariigilt, jah, meie osaks siis langes au viia see kingitus Soome. Meil oli seal kolm kontserti Lahtis, Tamperes ja siis Helsingis seal Jaakko esitas seda kingitust seljana Tulve viiulikontserti hõbevalge. Lähme Lähme korraks Soome ühele suvefestivalil temaga koos mänginud ja ta mängib meiega koos Covist Nathalie neljandaga veel sees. Paar kohtumist. Kuulakemgi fragmenti Helena Tulve teosest Hõbevalge kontserdisalvestist Tallinna metodisti kirikust solistan Jako kuusist, dirigeerib Eri Klas. Mõjutamist rääkides, siis on selge, et, et kui on sellised nii-öelda need mängivad dirigendid, eks ole, siis nemad muidugi oma mänguga mõjutavad väga otseselt ütleme meie mängu, kui me nendega koosmusitseerimine, et selles mõttes ongi ruudin, kes on ise väga head solisti, aga hea pianist tema ja siis ka juba Jaakko, siis kindlasti juttu pikemalt, et ta on väga hea viiuldaja. Samuti oleme paar kontsert eaka venna Pekka, kuhu siis tulevad ta küll soleerinud nii-öelda ja samamoodi ütleme varasemast ajast ikkagi Johns tuur koos viiuldaja, kes on mänginud ise meie kontsertidel veel varasemast ajast, siis on, eks juriitsatonieti ja Terje tunnessen üks siis Austraaliast ei näe Norrast nendest oli ju ka varem juba juttu. Tegelikult muidugi, seda ma veel tahaks mainida, et Tõnu puhul ikkagi tuleb nagu müts maha võtta selle eest, et ta mõtles seal algusaastatel selle peale, et kutsuda selliseid eredaid keelpilli mängijaid või spetsialistilt nagu avardada meie seda näitust maailmad. Et mis moodi ja kuidas lähetanud tänu Tõnu kontaktidele. Jah, see asi, see asi nagu pani nagu meie mõtet ka hoopis teises suunas liikuma, kui, kui noh, ilma selleta oleks kindlasti kuidagi teistmoodi. Nagu oleks hoopis teistsugune kindlasti tegelikult Tõnu on ikka siukene orkester, ristiisa olnud? Kindlasti nojah, ja suurte ideede generaator olemas. Siin näide veel ühest mõjutajast viiulit mängiva dirigendi Jon stuur kortsi koostööst meie orkestriga allegro Eero Hämeniemi kammerkontserdist viiulile ja keelpillidele salvestis aastast 2001. Meie saate pealkiri on orkestrimängud dirigendiks dirigendita. Barokkrepertuaari ongi orkester esitanud ka dirigendita. Vajadus oma dirigendi järele on aga üks valupunkte. Viimastel aastatel ei ole teil oma peadirigenti, kuidas teil kontserti projektid sünnivad ja kuidas teil orkestri siseelu on organiseeritud. Jah, kammerorkestrile nii-öelda oma kunstilist juhti ei ole, küll on meie CVs kirjas, et meie tegevust kureerib Tallinna filharmoonia kunstiline juht Eri Klas, 2002 2003 oli veel Juha kangas nii-öelda meil kunstile nõustaja. Aga pärast seda jah, meie tegevust on jah nagu koordineerinud disTallinna filharmoonia, ehk siis me tegelikult oleme osa Tallinna filharmoonia, sest noh, ütleme niimoodi, et traditsioonilises või sõna otseses mõttes Tallinna Kammerorkesterit kunstilist ikkagi keegi juhi, see lihtsalt kujunes see asi praegu. Igast pakkumisi tuleb siit ja sealt teadvad süstemaatiline lähenemine kui kunstikollektiivi ja seda ei ole. Hetkeseis on selline natukene õhus mingit moodi, et ütleme nii, et kõikide asjadega ei saa nagu Pole, nagu rahvas rahul, orkestri rahvas on rahul, et see süsteem, mis nagu praegu on nii-öelda välja kujunenud viimaste aastate jooksul, see tegelikult nagu otseselt minu meelest nagu pole toimima hakanud hetkel eks siin midagi peab muutuma, loodame, et paremuse poole. Aga mis need teie soovid on? Loomulikult, kui oleks huvitatud, et tuleks üks inimene, kes oleks nagu ihu ja hingega nagu selle kammerorkestri asja kallal, aga sellist inimesed on väga keeruline leida nagu plaanimegi nüüd lähitulevikus hakata, ütleme siis katsetama, otsima seda inimest ütleme lähema kahe hooaja jooksul, iseasi, kas, kuidas meil õnnestub või keda me siia leiame. Aga noh, me vähemalt mõtleme selles suunas. Meie nägemus, nagu ikkagi orkestrist oleks, kui keelpilliorkester millegipärast dirigentide ambitsioonid alati lähevad, mida suurem, seda uhkem. Ehk siis mida suurem koosseis, seda nagu huvitavam kui dirigendina on, et meie nagu üritaks jääda oma liistude juurde ja jääda nagu keelpillimuusika. Kui mõelda nendele dirigentide siin käinud nagu Juha kangas ja kes on nagu kilbi logistika tegelenud, nendel on ideid repertuaari osas ja selles mõttes võtta meid kui keelpilliorkestrit, aga aga suure orkestri dirigendid, nendel muidugi ideed puhtalt kilbi repertuaari osas on piiratud, selles mõttes siin tingib see valikut, peame nii-öelda Ajaga mingit moodi kaasas käima, nagu praegu moodne öelda, et alati ei saa kõiki asju validaadioni. Aga jah, selle kunstilise juhi mõttes vaata ma ringide ja silmad lahti ja uurima neid võimalusi, keda me saame kutsuda ja, ja noh, eks see huvi peab mõlemapoolne olema, et see meie tahtmisest üksi ei piisa, nii et see on ikkagi orkestri tuleviku mõttes on ta eluliselt eluliselt ja selge see, et sõltuvalt sellest, mismoodi see aasta oli see hooaeg nagu lõpeb, järgmine algab, et sellest nagu peaks midagi uut pihta hakkama muidu on nagu endale terrorirünnaku alla, et, et ei tea, mis nagu toimub ja kõik asjad pole nagu see ridades ta pidi minnakse, on, on suhteliselt, kuidas öelda. Kui vanasti oli Maggie lõks, seda siis praegu need lugematu palju praegu ka meie situatsioon on vahest selline, et üks päev on üks stiil, teine, teine stiil, need, et need kontserdid on nagu väga erinevat värvi poeg, minu meelest ütleme, et kui, kui algusaastatel oli orkestrile ikkagi oli selgelt oma nägu ehk siis Tõnu Kaljuste näol, eks ole, siis edasi oli Juha kangas, eks ole, siis nüüd praegusel hetkel noh, nagu see nägu suhteliselt on, siis väga ähmane. Mina tahan siit publiku poolt öelda, et vaatamata sellele, et te olete siin juba on aastaid olnud ilma peadirigendid olete neid kirjusid kabu teinud, te olete säilitanud selle kvaliteedi, need kontserdid, lähen tegema oma ülekannet või, või salvestust. Ma tean, et teie peale saab alati kindel olla, sealt tuleb kvaliteetne esitus. Aga see on ilmselt ka sellest, et teie koosseisus on sellised entusiastlikud ja noored inimesed. See koosseis on olnud teil suhteliselt püsiv siin aastatega või. Igatahes kuulates tundub, et teil on niisugune väga ühtne ja tore vaimis ühismusitseerimises kostab. Seal on, ma ei tea, stabiilne. Sellega minu meelest jälle võib öelda seda, et esiteks see, mis te ütlesite just, et see kvaliteet nii-öelda, et see minu meelest see ongi nagu mingi osa nagu professionaalsusest, c ümberringi toimub, sa ei tohi meid häirida. Nagu öeldakse, et rasked ajad ühendavad inimesi palju rohkem või asjadeni, raske ei ole, aga aga selles suhtes, eks seda nii-öelda kambavaimu peab nagu ise üleval hoida, mingit moosi, et noh, ega need asjad nii halvad. No see jutt oli tingitud sellest, et te olete kõik inimesed, kes muretsevad oma orkestreid, tulevikku ja parema käega Paraku jah, et väga oluline isik sellisel juhul on kontsertmeister näiteks tema võtad on see kõik tema mingit moodi ka tema nägu, onu orkester. Siinkohal ongi paras tsiteerida näiteks Tõnu Kaljuste on korra öelnud, et kammerorkestri loomisel on aluseks, et orkestri landid hakkaksid ilma dirigendid ta 11 mõistma ja tunnetama selleks väga heade kogemustega pillimehi ja liidreid. Et tegelikult olete siin nagu hakkama saanud. Sellega see Kaljuste ütlus on siiski ka teie puhul tõeks läinud. Siis on hästi, alati saab edasi minna, nii et selles mõttes jah, me ei ole kindlasti oma lage saavutanud selge ja, ja kui see oleks süstemaatiline töö, et oleks, oleks head dirigendid ja nõudlikud kavade inimesed tegelikult ainult pühenduksid sellele tööle, miteediks, kõrvaldada muu asjaga, siis muidugi sai hulka. See on ka hea, et nii-öelda nagu pillirühmade kontsertmessidel püsinud sammalt, aga pikka aega juba eksam nimetaks siinkohal ära, et kontsertmeistreid orkestri kontsertmeistrisõnade alguses oli Ulrika Kristian Ulrika tuli seal nende Tõnu projektidega nagu veedaksid kokkuorkestrile 93 kuni 96 oli siis orkestri kontsertmeister monomänni ja alates 96. aasta septembrist siis Harbitraczmann ja praegusel hetkel siis ongi need orkestri kontsert, ehk siis Harry Traksorkestri kontsertmeister, teise viiuli kontsert naistel al-Qaeda välja jooladele Martti Mägi selladel karina kontrabassidel, siis Jürile. Selline seltskond on siis vedanud. Aga koosseisu suhtes, kus teil nagu noh, võib-olla mängijaid kõige rohkem napib praegu või, või? Aga probleeme napib, et on kõige rohkem vaheldunud viiuldajate koosseis, kuna orkester nüüd sai 15 aastat, mis on ju tegelikult ikka täitsa lapse igaühe orkestri jaoks, siis ka ütleme nii, et mängijad on siiski mõeldakse suhteliselt nooremapoolsed, ütleme nooruslikult nooremapoolse nooruslikud ja, ja siis onu just viiuliosakonnas on. No see on igal pool maailmas praegu, et on palju tütarlapsi, kes mängivad viiulit, aga tütarlastega on aeg-ajalt vaja hakata sünnitama. Nii et, et selles mõttes see koosseis on vaheldunud tänu sellele viimastel aastatel päris palju selles mõttes natuke need koosseisud on ebaühtlased olnud viimasel ajal. Noh, võib öelda, et selles osas orkester väga produktiivne olnud, see on ikka palju ja ikka võiks nagu praktiliselt ka lasteaia kokku panna vaikset. Kuigi nüüd on ennast vähe aastast, on sumoorkestri varsti kokku pandud selle nimel tööd teha lisaks jalgpallimeeskonnale, et nii see läheb, jah, muidu on meil varsti ainult hiinlased. Siin nalja ei ole, kui vaadata seda, kui palju tuleb noori õppima see aasta, mis muusikakeskkooli, tuli natuke rohkem, aga muidu on need asjad kuivavad iga aasta nii kokku. Et noh, see aasta näiteks muusikakeskkoolis lõpetas oli üks viiul, vioola, tšello, kontrabass. No seda on rõõm kuulda, et lisaks orkestri praegusele seisule muretsetega, orkestri järelkasvu pärast Pekka kuusistus soleerimisel kuulsime Sibeliuse humoreski number kaks Nii mõnigi on nagu õpinguperioodil mänginud meie orkestris, aga samas jälle praegu käiakse nii palju välja mingil moel. Õnneks on siis need inimesed, kes ennast välismaalased praegu täiendavad, on ka meie orkestris nagu mänginud, aga samas jah, praegu nad on nagu mujal ei saa kasutada, et see koosseis võiks olla küll natukene stabiilsem, eks me peamegi vaatama, kuidagi peaks nüüd sealt vähemalt tagasi saama siia, kui see võimalik on, et seal, kes on ikka väga hea mängijat, seal on kindlasti 10 põhjust sinna jääda, ennem kui tagasi tullakse. Maailm on suurem, lähitulevikus on plaanis korraldataks konkurss, viimasest konkursist on möödunud, et mina ei tea nüüd mitu aastat 2004 oli see viimane õmblus täitsa seal isegi oli, aga, aga kammerorkestris on niisugune asi, et see tase tookord ei olnud nii kõrgelt, seal oli küll üks väga hea mängija, kes oli läti tüdruk, aga vot tema siis lõppkokkuvõttes ikkagi tuleb ennast Eestiga siduda, nii et selles mõttes see natukese seisuga sooritas hiilgavalt konkursi ja ta ikka ei tule. Et vaatame siis, mis nüüd lähitulevikus tahab näha, et kes tuleb ja mis, mis toimub? Niisiis, tähelepanu noored Risti viiuldajad, Tallinna kammerorkester ootab dist parimaid oma koosseisu. Jälgige infot, peagi kuulutatakse välja konkurss. Praegu aga kuulakem finaali Haydni sõja sümfooniast. Tallinna kammerorkestrit juhatab Juha kangas. See on kontserdisalvestis aastast 2001. Aga kui nüüd rääkida veel orkestri omaette tehtud võib-olla festivalidest kontsertidest plaatidest orkestri enda, nii öelda keelpillimuusika plaadi tegelikult tegi teiega Tõnu Kaljuste Elleri muusikast. Üks plaat. Tööriist ristilisatsioon ja reeglina on ka sees puhas Kelbiljon, jah, nii-öelda Heino Elleri meenia Elleri autoriplaat enamusele kooriga tehtud, kuigi siin. Me oleme teinud instrumentaalmuusika plaat nagu heliloojate autori René Eesperega on pikalt lindistussessioonidel Peeter Vähi üks plaat, kus me osaleme seal kedagi muud mängimas. Liiga vähe, jah, ei no aga siin on päris palju salvestatud. Seisavad kuskil minut Eesti Raadio fonoteegis, kindlasti on päris hea ports lugusid, mida me oleme küll ja seda, et kui meil on Eesti muusika päevadel kontserdi seal minu meelest me enam-vähem viimastel aastatel vähemalt kõik me oleme Kalintide pärast seda, kas see plaat, mis eelmine aasta tegime suur Pärdi plaate ESM-ile vist on töös, seal oli päris palju lugusid ja siis oleme jälle kammerkooriga muidugi koos seda Petseris vargsi üks plaat, kus seal harmoonia hundile minut. Toivo Tulevi plaadi peal me mängime ka midagi, seda Pärdilitaania plaate, mida vähem tuntakse need kui De Teumi plaati muidugi jah, aga puhtalt keelpilli oma orkestriplaate meil tegelikult ei ole. Jah. Elleri nelja, selles osas tahaks edasi minna. No eks see on ikkagi jällegi meie lootuste, uue kunstilise juhi teema ka, et kes siis annaks võib-olla orkestrile tagasi selle oma näo ja selle oma näoga tahaks neid plaate teha? Siin aga näide Tõnu Kaljuste näoga Tallinna kammerorkestrist issi-emme firmamärgi all ilmunud plaadilt Neenia Heino Elleri muusikaga. Plaadi nimilugu, ninja. Tallinna kammerorkester otsib keelpilliasjatundjad dirigenti ja vaatab lootusrikkalt tulevikku. Tallinna kultuuripealinnaks saamisega seoses on meil nagu igast variante ootusi ka nii kunstilise juhi leidmise osas kui ka võib-olla pillipargi täiendamise osas, kui üldse oma sihukese kontsert kontserdielu, nagu selles elamiskultuuripealinn aastal 2011 on, on nagu Tallinnale ja kogu Eestile tegelikult minu meelest väga tänuväärt üritused ta siiani selleks aastaks on sattunud, et selle valguses nagu tuleks panna nagu kõik välja, et see on üks võimalus ennast nagu mujale näidata. Siin tuleb küll kõik võimalused, mis vähegi võimalik, saab ära kasutada. Õppesaade oli 15 aastaseks saanud Tallinna kammerorkestrist vestlusringis orkestri kontsertmeister Harry Traksmann ja pillimehed Kaido Välja, Leho Karin, Kaido Kelder ja Jüri Lepp. Saate seadsid kokku helioperaator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno. Lõpetuseks kuulakem saadet raamima valitud noort greni, pillimehe portree, test, pillimehe lemmikviisi, salvestis 1996.-st aastast. Orkestrit juhatab Juha kangas.