Algab saade, tšellist peeter paemurrust. Saate juhatab sisse Fritz Grayslerisson, koobid Peeter ja Piia paemurru esituses. Meie saatekülaline on täna sellist Peeter Paemurru, Eesti muusika ja teatriakadeemia keelpilliosakonna juhataja, aktiivse hoiakuga mees nii muusikas, muusikaõpetuses, muusikute harimisel kui elus. Ja ma kutsusin teid stuudiosse teie juubelisünnipäeva künnisel, noh, on juba kord nii, et päevad annavad põhjuse eluteele olulisematele sündmustele tegemistele inimestele tagasi vaadata ja neist rääkida. Et teie olete üles kasvanud kahe tuntud Eesti muusiku lapsena, ema oli helilooja Els Aarne ja isa metsasarvemängija ja tšellist Mart Paemurru ja tema sünnist möödus nüüd hiljuti 100 aastat. Palun kirjeldage pisut oma vanemaid ja kodu ning seal valitsenud õhkkonda. Kas te olite peres? Ei olnud, mul oli ka vanem vend ja eks on keeruline niimoodi iseloomustada või kirjeldada seda olukorda, kus kogu aeg oled, on keeruline seda näha kõrvalseisja pilgu läbi, seal see peaaegu nagu ei olegi võimalik. Aga mis saab öelda, et oli üsna muusikaline õhkkond, üsna palju kõlas muusikat, ema tegeles heliloominguga siis neid, kõiki neid otsinguid, neid sai kõiki siis kuulata. Ja isa samuti mängis üsna palju kodus tšellot ja samuti ka metsasarve metsasarvemängijana ta juba mida mina näen, et enam ei tegutsenud, temal olid, kopsud olid haiged ja sellepärast ta läks redelonal. Aga kas ta juba varem mängis muidu paralleelselt kahte pilli või? Jah, sest see terviseprobleemid tulid tal juba varem. Ja ta alustas tšellomängu õppimist. Juba enne sõda õppis tuntud Meie pedagoogi pahvlumi juures. Aga. Koogina ta tegeles rohkem metsasarvemängijate koolitamisega. Jah, põhiliselt metsasarve õpetas ja samuti õpetas ta ka Tallinna pedagoogilises Instituudis kõiki vaskpille ka trombooni, nii et ma olen näinud teda trombooni mängimas. Muud vaskpillid on kõik üsna sama, põhimõtteliselt sarnased, nii et seal ei ole probleemi, eriti isa oli ka pisut loominguga tegelenud, ei saanud tegelenud heliloominguga, kirjutanud mõned laulud, samuti klaveripalad. Neid sain ma kuulda esimest korda umbes 40 aastat tagasi, kui toimus üks niisugune väike kontsert, siis tema heliloomingust. Nii te kasvasite. Tõelises täielises muusikalises keskkonnas üles, kas teie vennast sai ka muusik? Tema mängis tuubat, praeguseks on juba 20 aastat, on möödunud tema surmast, tema mängis sõjaväeorkestris ja samuti ka Estonia teatri orkestris. Teie isa pillid on niivõrd erinevad tšello ja metsasarvega, teie ise mängite ka mitut pilli kontrabassi ja tšellot kontrabassiga. Nagu alustasite muusikakeskkooliõpinguid, aga ega ta ometi päriselt kontrabassiga ei alustanud. Pisikesele poisile on kontrabass ju hirmus Surbil. Ma arvutasin ikka selloga alguses isa õpetas mind ja siis ma olin ka kaks aastat käisin ka laste muusikakoolis ja mitte sest juba sel aastal vaid üks aasta oli veel vahet ja siis ma olin juba nii vanaks saanud, et tuli juba nagu muusikakeskõppeasutusse minna ja üritasin siis astuda muusikakeskkooli aga siis öeldi, et ei vasta nagu tasemele ja et iga sealt tšellomängijat ei tule. Ja siis öeldi, et võidakse võtta kontrabassierialal. Ja siis ma lõpetasin muusikakeskkooli ära Condobaci erialal neli aastat ja sisaldusest Tallinna konservatooriumi õppisin ka kolm aastat kontrabassi. Aga selle armastus oli ikka hinge jäänud labiaalvest tšellot mängisin nii oma lõbuks käte vahel ja siis kui astusin Tallinna konservatooriumi, siis oli võimalus võtta niisugust nagu lisaainet fakultatiivselt õppisin siis tšellot ka. Ja siis oli just tulnud Moskva konservatoorium kudumist aspirantuurist tagasi Ivo Juul ja tema tema juures, siis õppisin kolm aastat ka sellest niimoodi lisainstrumendina. Ja mis andis tõuke minna tegelikult Moskva konservatooriumisse tšello eriala omandama? Seal oli niisugune asi, et vastavalt, kui ma lõpetasin seda kolmandat kursust kontovasse erialal, kuulutati välja vabariiklik keelpillimängijate konkurss, tuli kahevooluline ja siis mina mõtlesin, et võtan õige ka sellest osa. Muidugi kõik arvasid, et mis seal nalja tegema sinna. Aga siis mõtlesin, et noh, et kui juba siis mängida siis raskeid lugusid. Ja oli mul väga rasketest teostest muidugi tehtud, see oli rohkem nii enda päästad mind, ei huvitanud see tulemusega miski muus, need läksite konkursist osa võtma, et selloga, mida kontrabassil jah, just niisugune nagu isetegevus, niisugune selles mõttes. Ja siis õnnestus millegipärast siis lubati mind sinna teise vooru, see oli siis orkestriga ja seal oli mul samuti väga raske teos. Kõige raskem teos seal oli, mis olemas, oli Kohveri kontsert, sümfoonia tohutu pikk, kolmveerand tundi, umbes et kui akad esimest osa õppima ja jõuad kolmanda osa juurde õppimisega, siis esimene osa on juba meelest ära läinud. Aga siis oli, see on niisugust pealehakkamist oli ja õnnestus siis see teos ka ära mängida. Ja pärast seda soovitati mul siis ikkagi hakata tšellot õppima ette, et tõestasite, et te olete väga visa selle pillimängu omandamisel. Ei võtnud seda üldse nii tõsiselt, aga siis oli neid palju võitjad, kes ütles, et tuleb kindlasti minna õppima ja soovitasid siis minna, proovida sinna Moskva konservatooriumi ja sinna te saite sisse. Noh, sinna ei ole kerge sisse saada. Ja ta ütelda, kui ma sinna läksin. Ega ma ei olnud üldse huvitatud sinna sisse saamisest, aga mõtlesin hea küll, ma võin ju siis selle seal ära mängida, selle eksamite see. Ja siis võeti ainult üsna väike hulk sealt võeti seal ühel kursusel, selliste nad väga palju ei võta. Kas te saite seal hea õpetaja endale? Seda küll. Ja siis selle eksami kohta veel, et kui siis seda eksamitulemust hakati ütlema siis tuleb seal välja see dekaan ja ütleb kohe esimene nimi, kaks, teine nimi, kaks hulka, kas siis mõni kõrge minna oli ka vahepeal? Ma mõtlesin kohe, et ma lähen kohe ruttu välja, et mis ma siin üldse teen. Aga siis öeldi minu järele, öeldi, et neli mis oli väga hea hinne väljaspoolt muskaatsulud inimeste kohta ja võeti vastu. Professor Sergei Petrovitš, Zelinski kes oli kuulsa Bethany kvarteti tšellomängija ja õpetas Moskva konservatooriumis ma kuskil 23.-st aastast peale 1000 903.-st aastast väga-väga pikka aega õpetanud väga suurte kogemustega. Nii et sealt said väga hea eriala koolituse, aga pillimehe areng ei piirdu üksnes selle eriala koolitusega siis on selline keeruline kompleksne süsteem. Mis on teie elus ja arengus olnud need momendid, mis on teid mõjutanud ja arendanud peale hea erialase koolituse. Väga raske on öelda, mulle tundub, et ma olen kokku puutunud niisuguste asjadega, mis kõik on mulle kasulikuks osutunud erialas ja võib-olla ka nii, et tuleb osata näha igas asjas midagi enda jaoks kasulikku. Eriala õppimine ise annab ka tohutu, palju arendab inimest juba seal lisaks nagu ei olegi vaja. Aga kõik muu, millega ma olen kokku puutunud, on aidanud mul nagu paremini õpetada, sest selleks, et õpetada, peab mitte ainult oskama oma eriala, vaid nägema ka kogu selle tegevuse süsteemi, et kust algab peale ja mis suunas tuleb, peab areng toimuma ja kuhu see välja jõuab. Muidu muutub see õpetus ainult niisuguste heade nõuannete kogumiks. Aga see ei arenda inimest praktiliselt üldse. Edasi saab olema tingimata kodanikest süsteem. Te ise olete õppejõuna välja õpetunud terve hulga väga häid selliste ja ilmselt on teil olnud see süsteem. Eestis on muidugi pisikeste selle poistehaldjas olnud laine lehter kes on andnud ses osas neile palju indu ja hoogu. Kas teie käe alla on tulnud ka palju lihteri õpilasi? Ja väga palju on tulnud, aga on tulnud mujalt ka, nii et ei saa öelda, et ainult aga tema on niisugune, kes on töötanud väga pikka aega ja väga süstemaatiliselt koolitanud meie selliste nende hulgas on mõningad ka andekad ja väga võimekad mängijad. Kui palju teil on neid õpilasi ja kes neist esimesed on? Teet Järvi oli üks esimesi õpilasi, Teet Järvi oli üks esimesi, siis oli ka Lembi Mets, kes praegu õpetab muusikakoolis ja samuti töötab ka Estonia teatris. Ja siis järgmised olid juba Reet Mets, kes on Tartus praegu siis Martin taas Andres Narva, kes praegu on Soomes Kotkas, Linnaorkestri kontsertmeister juba väga pikka aega ja Ülle Hando, kes praegu on Islandilt, õpetab, seal nad olid esimesed aga praegu orkestrites on ilmselt paljude õpilasi mängimas orkestrites ansamblites on tarvas ERSO kontsertmeister, siis samuti töötab Šoska Levi-Danel Mägila, kes muusikakooli lõppedes Lembi metsa juures ja Tartus pikka aega töötab. Juba see oli kuus. Pedagoogina olete tegelenud peamiselt tudengitega, aga siiski olete ka algajaid õpetanud, näiteks, kuidas sai teoks Rakveres? Kool Rakvere tsellukool sai alguse tänu Rakvere kultuuritegelase Valdur Liivi initsiatiivile, kelle unistuseks oli luua Virumaale orkester ja noort orkester, aga sinna on vaja ka mitmesugusi instrumente ja on selge, et ei saa tuua niisugusi instrumente nagu tšello ei saa kuskilt mujalt sinna Rakveresse tuua, sest Rakveres ei ole sellist il praktiliselt nagu töökohta ja õpetamas käia on väga keeruline. Sellepärast ma võtsin selle löögi enda peale ja siis käisid õpetamas seal ja Virumaa noorteorkester sai oma tšellomängijad ja sai. Muidugi on ka see, et eks need õpilased, kui nad saavad suuremaks, lähevad igale poole ja ei ole ka õppima. Et siin-seal ei ole palju neid, kes on seal järelejäänud sinna orkestrisse. Ja praegu on seal Rakvere muusikakoolis on katsel õpetus seal sees, loodame, et see suudab anda mängijaid Rakvereorkestritele. Orkester ja samuti on ka seal niisugune, mis vanasti nimetati. Kontsertorkester ja selle kontserdid ei ole küll regulaarsed, aga need toimuvad ikkagi kassalt. Orkestreid tegutsevad. Näib, nii, et professionaalina ei ole teie eesmärk üksnes professionaale koolitada, vaid väärtustatega pillimängu kui protsessi tähtsust noore inimese arengus. Seda küll kindlasti ma tahaks veel öelda selle õpetamise kohta. Mina alustasin õpetamist siis sel aastal, kui ma astusin esimesele kursusele kontrabassi erialale Tallinna konservatooriumi, siis ma alustasin tšello õpetamist kutsuti õpetajaks minu isa, aga tema ei olnud nagu valmistada tegema ja siis soovitas mind õpetajaks. No selle mängu kooli nagu kokku puutunud jalgajale, siis võis nagu sedasi õpetada. Isa helistas, metsasarve juurde jääda ja nii et see oli 20 esimeses keskkoolis oli niisugune muusikaklass ja seal olid siis mul seal õpilased. Üks nendest on praegu üsna tuntud muusik, siin Eestis õpetad ka Eesti muusikaakadeemias. Tema nimi on Mart Laas. Tema alustas minu juures muusikaklass. Kuulame vahepeal Peeter Paemurru esituses fragmentišuumani alleegrost klaveril Bruno lukk. Meil oli juttu sellest, et te kasvasite sellises muusikalises õhkkonnas ja ilmselt ka vanemad suunasid teid muusika juurde. Te ise olete kuue lapse isa, kui palju olete teie oma lapsi näiteks muusika juurde suunama? Esiteks inimesi ei tohi sundida midagi tegema, teiseks on ka see, et ise tegeledes õpetamisega on väga raske veel lisaks oma lapsi õpetada. Selle tõttu me oleme nendele lastele annad võimaluse niimoodi ka muusikast osa saada ja on ka näiteks Ulrika lõpetas Tallinna muusikakooli, aga samuti ka kunstikooli. Et see on väga tähtis hariduse osa. Aga ega kõik inimesed ei pea olema professionaalsed muusikud. Ja siis veel täpsustus, et ma olen seitsme elab siis. Kõige noorem on neljaaastane. No seda uhkem, räägime ka mängimisest. Te olete mänginud paljus solistina ansamblist Stina orkestrandina väga erinevat muusikat. Neeme Järvi ütleb ikka, et kõige parem on just see muusika, mida ta parasjagu juhatab. Aga kui mõelda kogu sellele muusikale tagasi, mis te olete mänginud, et kas on siiski mingisuguseid heliloojate suhtes eelistusi või stiililiselt eelistusi või mis on teile nagu hingelähedasem? Mulle meeldib niisugune muusika, millega autor ütleb seda, mis on meile vajalik. Ma muud seletust, ma ei oska öelda, see on heliloojal võib olla selliseid teoseid, kus on midagi olulist meie jaoks, nii et see on väga erinev. Näiteks mulle meeldivad väga frits Kreesleri väikesed viiulipalad, mida modellobal esitan. Samuti on suured teosed ka mõjuvad näiteks Prokofjevi kontsert ja torsak kontsert. Ma ei oska neid nimetada, lihtsalt võib näidata, missugused erinevad asjad on teosed, näiteks ei tunta meil eriti palju vene muusikat. Väga hea helid on ka Nikolai Novski kirjutanud tšellole kaks sonaati ja tšellokontserdi, väga hea siis üks paremaid mõjuvamaid teoseid, Rahmaninovi tunnes Rahmaninovi tšellosonaat. Huvitav on see, et šopäen on põhiliselt kirjutanud klaverimuusikat kammermuusikat üsna vähe, aga see vähene, mis on, on suures osas tšellole tšellosonaat, mida loeti üldse romantilise ajastu kõige tippteoseks. Ja trio siis on tšelloliidu fraktsioon ja briljantne Polones samuti grand duo. Peale selle on tal veel üldse flöödi variatsioonid vist ainult rohkem ei olegi. Igasugune muusika, millega ma saan midagi väljendada, kus on sisu minu arvates huvitav publikule, need on praktiliselt kõik, kogu hea muusika on niisugune, mis mulle meelde. Te olete palju salvestanud ka oma ema Els Aarne loomingut ja siin on ka mitmeid huvitavaid asju. Pokaal, tsükleid ja kontrabassiga teoseid ja, ja sellega teoseid. Aga mis teile isiklikult ema loomingust rohkem meeldib? Väga huvitavad on tema laulud ja need laulud, kus on selle osade juures, need on minu arvates suurepärased teosed siis kontrabassisonaat on niisugune väga märkimisväärne teos, mis sobib väga hästi nii esitamiseks kui ka loogiliseks repertuaaris ja tema kontrabassikontserti maga mängisin, see ei ole küll salvestatud sinna ja siis on tšello sonaadid. Teisel sellosonaadil on see teine osa, son väga hea teos. Ma küsisin tema käest, kuidas ta nii ilusat muusikat juurde sai teha, siis ta ütles, et see oli tal tegelikult niux laul niimoodi mõeldud. Kuulame Els Aarne loomingust laulu, mis on salvestatud heliloojate liidus muusikalise neljapäeva kontserdil kaheksandal märtsil 1968 vaid hetk on aeg tsüklist külma päikeselaulud. Vaata Helgi Sallo, Elsa Aarne klaveril ja Peeter Paemurru tšellod. Teel õnnestus ennast muusikuna kaugetel maadel ka teostada veel sel ajal, kui oli nii-öelda raudse eesriideperiood. 80.-te aastate alguses töötasite Egiptuses ja Mehhikos. Kuidas see võimalikuks sai? See algas niimoodi, et kunagi olin ma seal Estonia teatris tööl ja siis proovi keegi nagu nimetas, et otsitakse kontoboci õpetajat Kairosse Aafrikast küsiti minu käest, kas ma ka ei taha minna, muidugi kõik naersid selle peale, minagi naersin selle peale. Aga siis umbes kuu aega hiljem kutsus siis mind kateedri juhataja Jüri Gerretz, kes sel ajal oli enda juurde, küsis, kas sa tahaksid minna Kairosse. Õpetajaks Ma olen kontrabassi õppinud ja seal ei olnud selles mõttes, kuna niisugune algajatega oli tegemist, seal kreemi mingisugust ei olnud ja siis ma mõtlesin, et ma pean mõtlema, et kui ma kaks nädalat mõtlema käisin, moment, ma ütlesin, et ei, et ei hakanud nalja, ütleb mõtlema ka seda. Ja siis siiski kahe nädala pärast kuidagi asjata ütlesin, et no hea küll, et tulgu mis tuleb, et noh, et et ega see ei ole veel see otsustatud, et siis alles hakatakse neid dokumente ajama ja ega mindi, kuni ei lubata sinna, kes mind kapitalist, kuna maale lubaksin ja andsin nõusoleku. Ja siis vahepeal tuli veel see, et kutsuti mind Tallinna konservatooriumi õppejõuks. Kandideerisin sinna ja valitigi mind sinna õppejõuks. Kaks päeva pärast seda, siis helistati nii, nüüd ruttu minna, sõita sinna kärusse, ilmselt oli neil niimoodi, et ei ole sugugi kerge leida inimesi välismaal õpetamiseks, sest et igaühte ei saa panna õpetajaks lihtsalt kuskilt orkestrist või kedagi võtta ja ilmselt nad siis ei, ei leidnud sobivat inimest ja siis ma ütlesin, et ma kohe ei saa sõita ma kuu aja pärast ja siis niimoodi katsusin siis seda asja klaarida. Et siiski, et, et niisugune sääraseid, et ei oleks nii, et valitakse õppejõuks ja kohe sõidad minema, sest seal on niisugused reeglid, et need, see, kes läheb välismaale, siis sellel siis palk teatud osas nagu säilib, töökoht säilib, kui tuleb tagasi, et siis on kõik olemas ja siis läksingi siis sinna tööle, see oli väga huvitav, töökoormused olid niisugused, et neljalt päeval nädalas kuus tundi väga see tööga ei, ei tapnud, see nii-öelda ei kurnanud väga ära ja oli seal igasuguseid õpilasi siis kas siis kuni suveni, siis suveks sõitsin koju ja sügisel juba siis sõitsime terve perega siis sinna oli seal mitmes rahvusest õpilasi seal oli mitmesuguseid orjana, näiteks. Meil oli Sudaanist, siis oli ka veel Kuveidis, dist oli, seal olid põhiliselt need kohalikud, seal kõik niisugused, mis keeles õpetus toimus. Õpetus toimus inglise ja araabia keeles. Kas olite araabia keelt õppinud selleks ajaks või kohapeal varem ei olnud õppinud, aga kohapeal tuli muidugi õppida, sest seal kogu see üldine läbikäimine pidi kõik toimuma kohalikus keeles, sest inglise keeles valdamine nõudis juba mingist haridust või niisugust, aga tavalised olid nad kõik niuksed, kes ei olnud praktiliselt kuskil koolis käid. Kui tuleb kuue seitsme aastane õpilane, siis katsu talle midagi inglise keeles hakata seletama, et seal suu suhteliselt kiiresti siis õppisin ära selle, et seal te õpetasite kontrabassi. See oli esimene kuni suveni. Sügisest hakkasin õpetama katse luht, kas teil seal muusikuna ka oli võimalusi mängida ja siis seal oli, oli võimalus esineda. Näiteks esinesime seal 24.. Kontsertklaverit saatis balleelisa Molotov, kes on tuntud Moskva klaveripedagoog. Professor, muuseas ka Matti Reimanni õpetaja. Kairos olek jäi suhteliselt lühikeseks, sest just jälle samal 24. detsembril ründasid Nõukogude väed Afganistani ja pärast siis hiljem, jaanuari lõpus, siis saadeti kõik nõukogudespetsialistid Egiptusest välja, nii et siis veebruarist tulime tagasi, aga kuna tavaliselt saadetakse välismaale kolmeks ostaks, siis loeti, et mul see komandeeringu lõppenud. Saadeti mind siis järgmisel aastal Mehhikosse, mürgistesse. Mehhiko orkester oli vist ka paljurahvuseline orkester oli igasuguseid rahvuse, näiteks teenust oli 10 inimest, seal olid Aserbaidžaan, lasi armeenlasi, see oli Moskvast venelasi ja oli seal kõlakaid, siis oli ameeriklasi ja muidugi kohalikke mehhiklasi ja ka mujalt. Näiteks üks tšellomängija oli seal, nii et kohalike muusikutega oli seal probleeme. Et kohalikke muusikuid nii väga ei olnud. Taheti teha väga kõrgetasemelist orkestrit, sellepärast oli kutsutud ja neil olid head, väga head võimalused, sest nad said kutsuda. Kööbilitasid kutsuti Nõukogude Liidust, kuna Nõukogude liidus on tugevad keelpillid. Ameeriklased olid põhilised puhkpillid seal tõesti, nad jäid väga tugevad. Seal oli just see aeg, kui kultuuritoetusi võeti vähemaks ja orkestrid pandi kinni ja oli väga palju niisugusi petuid, mängijaid, kes olid väga head, olid, aga näiteks oli üks fagotikonkurss oli Ameerikas fagotimängija kohale, sinna tuli 180 mängijat muidugi, selge sealt, kui mitu päeva toimub ja siis, kui sa esimest viiendat päeva kuulad, siis enam ei mäleta, kes seal esimesel päeval üldse mängisid, rääkimata sellest, et mis tasemega nad olid, sellepärast ei võetud sel ajal konkursile üldse inimesi olnud vähemalt viieaastast, taas aga olid väga tugevad näiteks Juliani ja bostoni koolide lõpetajad seal Ameerikas, kes lihtsalt ei saanud Ameerikas tööd ja nad tulid sinna mehhiko orkestrisse, et saada staaž ja mitmed neist läksidki. Teades orkestrit Philadelphia ja Clevelandi orkestrisse Dallase orkestrisse, siis nooredamise trompetimängija üks, kes meil oli, oli ka üks konkurss suvist Ameerikasse Dallase orkestrisse ja oli ka tohutu palju mängijaid, koose tuli tagasi. Teiseks jäid. Nii et seal oli kõrge tasemega orkester siis ilmselt seal mängimine andis ka teile isiklikult palju juurde. Aitäh, see oli väga huvitav, et niisugused väga heas orkestris mängimine on väga suur elamus on niisugune väga meeldiv, samas kohustus, seda küll seal tuleb ise tasemel olla, siis on selge see orkester oli prantsuse heliplaadiakadeemia poolt Andidele autasu välja kui Ladina-Ameerika kõige parem orkester. Töössesuhtumine oli seal väga tõsine ja väga-väga tõsine, hoopis teistsugune nagu pole, sellega pole nagu harjunud. Ja võib öelda, et Nõukogude liidus niisugust orkestrit ei olnud, sest see on täiesti väga kõrgel tasemel. Siis oli see, et huvitav, need puhkpillid, ponid ja tuuba näiteks, kui vaheaeg oli kogu aeg, Nad istusid seal harjutasid ja häälestasid neid akorde, mõtlesin, no mis, mis nad siis teevad seda, aga siis kuid mängimiseks läks siis oli niimoodi, et, et keldrid lõpetasid täpselt sama noot jätkas puhkpillidel siukest asja lobaorkestritele on väga harva üldse ja kui ma sinna eile läksin, see oli parajasti just Beethoveni üheksanda sümfoonia plaadistada. Aga seal orkester oli aga enam täis kuus pulti, siis pandi seitsmes pulk mul sinna üles ja ma olin siis kõige viimased puldis, seal mängisid siis kaaslane. Aga nende aastate jooksul ma olen praktiliselt iga koha peal Salogistes olnud kuus pulti, oli, neid mängijaid on kõikidel kohtades ajal näiteks koolise Metropolitan orkestri 100 aasta tähistamise Puunia muusika festival hakkab hulkus, siis mina olin siis selle artisti kontsert, kus tuli kõik, need valasid mängida Opelisessioonidel samuti samuti mängisingi solistina selle orkestriga, mida Tšaikovski operatsiooni koodteemadel ja tehti mulle edasisi pakkumisi, näiteks trossid ongi hot, aga aeg sai täis kolm aastat ja, ja siis tulite, ütleme see grupp tagasi vahetati välja nõukogude poole pealt, kuigi nemad soovisid, et osa oleks jäänud sinna kauemaks. Aga seda ei tehta tavaliselt, et vältida igasuguseid kaevamisi ja suuri tülisid, mida siis kõik peavad hakkama, siis lahendame need suured instantsid siis samas, kui ta sealt tagasi tulite, kas te siis eesti orkestrites ka veel mängisite. Siis ma mängisin Ronja orkestris, aga nüüd juba neli aastat õpetan ainult Eesti muusikaakadeemias. Kammeransamblites olete ikka mänginud väga erinevates? On juhtub ikka, sest alati tuleb ansamblimängu ette, kellega on selline tihedam koostöö olnud siin Eestis. Viimastel aastatel on nüüd siis bioEesti Muusikaakadeemia Trio, kus on siis Alexandra Joosep, laite Eesmaa mängib klaverit ja Mari Tampere viiulit. Tšellot aga varasematel aegadel, varasematel aegadel on igasuguseid ansambleid tulnud ette, oli ka mõnda väga niisugune ansambel nimega sünteesis millega sai tehtud terve hulga neid raadioülesvõtteid. Ja seal oli Aleksander Rjabov, oli siis eestvedaja. Siin aga näide värskeimast mõne kuuest tehtud salvestisest koos Mari Tampere ja Alexandra Josep penalti Eesmaaga. Fragment Jaan Räätsa Riiast number seitse. Peeter Paemurru ütleb, et õpetamine on talle loomuomane sisemine vajadus. Talle meeldib õpetada mida iganes, kas tšellot, kontrabassi või mõnda muud pilli või ansamblimängu või hoopis keeli, nagu meie hilisemas jutuajamisest selgub. Aga Peeter Paemurru on juhatanud ka noorte kammerorkestrit ning käinud ka sellega mitmel pool maailmas esinemas. Aastal 1990 käisime noorte kammerorkestriga Šotimaal Aberdeeni festivalil esinemas. Millistest noortesse kammerorkester oli kokku pandud, see niisugustest mängijatest, kellest kõik hiljem on saanud meie väga tuntud mängijad ja tšellole Need olid, aga huvitav on see, et praktiliselt kõik on niisugust väljapaistval kohal muusikaelus. Näiteks orkestri kontsertmeister oli siis Ulrika Kristian ja siis mängis seal kaasa Andrus. Siis oli ka Aet Ratassepp samuti töötab Soome rahvusooperis praegu ja seal nad mängisid siis Henry-David Varema, kes praegu õpetab meil muusikaakadeemias ja mängib saksa. Oli veel Kaido Kelder, kes samuti on praegu Tallinna kammerorkestris ja siis selle orkestriga, siis käisime festivalil, see oli aastal 1990 juulis, sel ajal oli meil veel mitte väga sügaval, nõukogude aeg oli, aga need šotlased seal olid väga huvitatud Eestist. Tahtsid tingimata seal, et Eesti esineks seal Eesti lipu all ja palusid saata eesti lipu, meil polnud nagu kuskilt poeta, aga see oli hea mõte. Pöördugu Eesti saatkonna poole Londonisse ja küsige sealt Eesti lipp, mida nad ka tegid, saidki sealt seal Eesti lippu ja siis sellel, aga mis seal mängiti ka Eesti hümni, eesti hümni kooliga, samuti probleemid, kus nad seda saavad, aga seda siis kase samuti aitas see saatkond niiet kantigi ette sealsesse Eesti hümni ja sinimustvalge lipp oli avamisel eesti hümni juhatas siis leedi aberdiin, kes kõrge aadlidaam aga tegeles ka muusikuga juhatas avamisel kõiki neid ja seal läksid meil kontserdid suure eduga. Üle maailma ja kontserte oli meil õige mitu. Väga tore, suur festival oli ja siis kutsuti meid 96. aastal tagasi festivalil, siis oli juba teine koosseis sellele orkestrile, aga veel 90. aastal võtsime veel osa samuti Glasgow's noorteorkestrite festivalist ja seal oli ka palju pandud auhinnad. Sellised Vello kirjastuse auhind ja selle puhul tuli siis mängida üks nende poolt antud üks teos, kohustuslik teos, mille me siis kandsime ette. Festival kestis hulk aega veel, et seal on niiviisi, et iga päev olid nagu kontserdid, seal toimus siis septembri kuulis asi, nüüd me olime ammu tagasi Läti meile siis teade, et me olime siis võitnud siis selle auhinna, sel aastal 2001. Aga mitte üllatasite kolleegia sõpru poliitikuna Eesti iseseisvuspartei presidendikandidaadina. Mis olid need seisukohad, mida te pidasite vajalikuks esindada ja? Kaitsta no kõige põhiline seisukoht oli see, et püüti nagu selgeks teha, et Eestile on kasulik, kui ta ei ole iseseisev riik ja vot see seisukoht nagu ei olnud mulle päris meeltmööda, see oli see põhiline, niisugune alus kogu sellele Eesti iseseisvuse, jah, kinnitamine ja kaitse ainult Eesti. Minu arvates oleks kõige kasulikum, kui ta saaks oma asju otsustada ise. Kas praegu saab Eesti piisavalt ise otsustada asju Eestile? Kogu aeg sunnitakse peale igasuguseid asju, alates sellest suhkrutrahvist kuni igasuguste määruste täitmiseni, millest suur osa on lihtsalt ainult koormaks ja ei anna meile eriti palju mitte midagi. Mis teie arvates meie elu valupunktid on praegu nii elus võib-olla kui, kui ka kultuurielus. Meil püütakse kogu aeg kuidagi järele jõuda Euroopale jõuda Euroopasse. Me peame järele jõudma teistele, et me oleme väga maha jäänud ja niisugused. Aga ega küsimusi ei ole ju selles, et kogu aeg peab kuskile järele jõudma mõnes asjas. Me oleme nüüd väga ees, aga kas see on absoluutselt meie olukorda muutnud? See ei ole nagu üldse tähtis vaid tähtis on see, et kõik inimesed saaksid suures osas tegeleda nende asjadega, mis neid huvitavad ja et ei oleks palju niisugusi ettekirjutusi meie endi poolt kui ka väljastpoolt. Missugused me peame olema? Teie põhitöö ja missioon on nende noorte muusikute kasvatamine. Aga kuidas teile näib praegu üleüldse muusiku perspektiiv noore inimese seisukohalt? Praegu on niimoodi, et meie orkestrid vajavad rohkem muusikuid, kui me suudame ette valmistada, mitte kui me suudame ette valmistama, vaid kui palju meil tuleb inimesi, kes soovivad seda ala õppida. Kuna praegu hakkab see muusikute prestiiž nagu paranema. Aga mõni aeg tagasi oli see väga madal ja vanemad ei pannud enam oma lapsi muusikat õppima, kuna palgad olid väga väiksed. Ja see oli niisugune jonnakalt tõsine inimese või tõsine mehe tööli sugune usk seal. Aga see muusika instrumentaal muusikamise pillimäng on väga oluline osa sellest tuuris rahvakultuuris. Ja kui see osa väheneb tugevasti või ära ka siis see kogu rahvas, kogu rahvakultuur muutub niisuguseid puudulikuks. Me teame väga palju rahvusi, inimesi, kes on just väiksed ahvad. Kui nad tulevad, siis meie jaoks on midagi nagu nendest kogu aeg nagu puudu sellest. Ja kui meilt ära kaob, siis hakkame, meie oleme ka niisugused puudulikud inimesed teiste kultuurrahvaste jaoks. Aga on üsna väike riik ja kui siin kunstlikult ei hoita üleval jõuga seda kultuuri, siis ta langeb niisugusel tasemel, nagu ta loomulikult oleks. See loomulik tase ei ole mitte kõrgkooli tase, vaid selle muusikakooli tase umbes ja see tähendab seda, et vastaval alal enam see kõrgkultuuri ei ole. See ongi siis kohe tunda. Kuuldud näide Šostakovitši sonaadi salvesti, sest oli Peeter Paemurru tšelloõhtult 1985.-st aastast. Siis oli tema partner klaveril Kalle Randalu. Mis teid isiklikult veel huvitab, peale? Muusika on teil mingeid selliseid hobisid, harrastusi, maa, tegelen keldriga ja tegelen ka keelte õpetamisega. Ma olen juba kolmas aasta, õpetan Tallinna Rootsi rahvaülikoolis, õpetan keeli. 10 aastat olen õpetanud inglise keelt ja siis ühe aasta juba rootsi keelt. Aga ise ma olen õppinud viis aastat Tartu ülikoolist, saksa filoloog. Meie saate intervjuule tuli Peeter Paemurru aga Leedust konverentsilt maaväljad ja nende mõju inimesele. Ma tegin ka seal ettekande muusikast, vaata muusika tegemisel on täpselt samad väljad käigus, mis muidu niisama inimeste ümbritsevad, ikka sama. Ma eelmisel konverentsil, mis toimus tagasi Käsmus, rääkisin nendel teemadel natuke, tutvustasin seda teemat ja kõigile kuulajatele väga meeldisse. Ja siis nagu tehti ettepanek, et ma teeksin seal Leedus ka sellel teemal. Ja misalade inimesed seal muidu nagu seal konverentsil olid, siis koos kõik. Seal oli väga palju huvitavaid inimesi, oli ka füüsikuid, oli ka biolooge ja oli ka niisuguste mitme ala inimesi. Ja siis oli kõrgete kraadidega professorid ja akadeemikud, olid seal need selle väga kõrgetasemeline konverents ja mis teie ettekande selline põhisõnum siis oli, nendest muusikaväljadest ma rääkisin seal, kuidas öelda selles konverentsi teesid, mis seal kogumikus avaldati, seal ma rääkisin üldse nendest probleemidest, mis on seotud sellega, kuidas heliga kandub üle informatsioon ja siis sellega seotud väljad bioväli, mis ümbritseb inimest ja mis on sõltuma sellest, kas ta tegeleb muusikaga või ükskõik mis alaga see on niisugune. Ja siis kuidasmoodi, see avaldub muusikas ja päevases elus samuti näiteks, et kuidas info läheb üle ühelt inimeselt teisele heli kaudu. Näiteks pimedas metsas kuuleme igasuguseid krõbinaid, igasuguseid hääli, aga äkki mingisugune häält äratab tähelepanu väga ja teeb väga valvsaks. Tundub, et keegi hiilib, kusjuures heliliselt on täpselt seesama, aga ta kannab endas informatsiooni. Ja siis on huvitav ka see, et ka siis, kui see heli on ala lävine madalama niiviisi kuulmisLevest ta ikkagi jõuab kõrva ja see signaal jõuab ajusse, aga ma ei taju seda helina. Aga selles olev info jõuab ikkagi. Vot umbes niisuguse neid probleeme on väga palju ja need on kõik väga huvitavad. Seljakohta veel küsin, et mis omadused peavad olema healt sellistil eelduseks? Sellele on võimalik väga ilusti ja uhkelt vastata ja väga nii elavalt kõike seda teha. Noh, mina ei pea vajalikuks selliselt seda vastata, vaid sello mäng on selleks, et aidata inimesel saada, areneda edasi kõiges ja aitab sellest, kui on tavaline normaalne inimene ja kes siis vastavalt areneb siis edasi vastavalt sellele, kuidas ta ise suudab mitte vastu seista enda muutumisel. Et sellelt võiks mängida igaüks, kes tahaks, jah, igaüks võib mängida. Tšellomäng pole muidugi ainukene asi, mis inimeste arendab kõiki, igasugune pillimäng arendab inimest väga tugevasti. Saatekülaline oli Peeter Paemurru lõpetuseks kuulsime tema esituses Fritz Chrysleri Armo piina. Klaveril Piia paemurru. Saatega olid tegevad operaator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno.