Algavas portreesaates kuuleme Rahvusooper Estonia dirigendi Jüri Alperteni Teid muusikast, mis on olnud talle nii tööks kui ka hobiks. Ja veel räägib ta dirigenditööst, sest 50. sünnipäev on piisav põhjus selleks et heita pilk tagasi käidud radadele. Jüri Albert, sa oled huvitava haruldase ja väga vastutusrikka elukutse esindaja, sa oled dirigent orkestri juht ja muusikatõlgendaja. Sinust oleneb ja sõltub, kas noodid muutuvad elavaks ja mõjutavad kuulajaid. Sinust muusik sai, pole tegelikult juhus, sellepärast mõlemad vanemad on olnud seotud muusikaga. Kuidas sinu valikud kunagi alguse said? Noh, ega mina ise ei saanudki palju valida, käisin omal ajal lasteaias ja sinna tuli mingi komisjon siiamaani ei tea kust kohast ja avastas, et mul on absoluutne kuulmine oma vanemate suureks üllatuseks, kes ei tahtnud kuidagi, et minust moosiks ajaks või see oli juba avastatud, siis ilmselt tagasiteed enam ei olnud käes ja ma läksin siis vastavalt muusikakeskkooli muusikakeskkoolis. Õppisin klaverit. Ja klaver jäigi sinu põhipilliks sinu õpingute lõpuni. Ma natuke proovisin, mingeid muid asju ka natuke proovisin klarnetit mängida ja, ja kuna ma eelsed pianistiks jääda ei kavatsenud, ma ikkagi teadsin algusest peale, et ma tahan saada dirigendiks, mingit pilli ikka mängima ega ilma ei saa. Millal sul see mõte tekkis? Louisi mõttemuldi, kes juba, ma arvan, enne kui ma kooli läksin, sellepärast et meil oli ikkagi olemas Neeme Järvi, kes on nii suur eeskuju ja kes sütitab üldiselt ka need, kes tema ümber on. Mina sain aru, et mina tahan ka samasuguseks saada. Nii et tänu Neeme Järvile said ilusti Ja kindlast see oligi see asi, et ma teda palju nägin, sest ma üsna palju sõitsin ringi orkestriga, need Tartut, Pärnut ja mitte ainult teda, ma nägin üsna palju igasuguseid dirigent, et ka proovides ja kuidagi mulle hakkas see meeldima, aga noh, selge oli see, et seitsmeaastaselt dirigendiks Sinu isa oli sümfooniaorkestri orkestrantide viiuldaja. Nii et temaga koos teised tegid kõik kaasa. Isa mõju oli sul suurem, ema, on sul pianist, kes tahtis ilmselt täitsa siiski klaveriga tegeleksid. Ta on niimoodi raske öelda ju ma arvan, ikkagi vallimatega selles, et ütleme, klaverikool on meil ikkagi pehmelt öeldes alati olnud natuke tugevam kui viiulikool ju see ikkagi sealt sai mõjutusi. Sinu klaverikool on väga tugeval põhjalt, sa oled Bruno Luki õpilane ja väga hea õpilane. No seda on praegu raske. Sest sa lõpetasid ju muusikaakadeemia või tookord siis konservatooriumi Bruno Luki juures cum laude, nii et tegelikult oleks võinud sinust ka täiesti vabalt saada pianist. No eks ma üldiselt seda nüüd vahel kasutan ära, aga ma ei ole klaveriga nii-öelda päris hüvasti jätma. Ja pärast klaveri eriala lõpetamist läksid edasi õppima Peterburi konservatooriumisse, kus sinu õpetaja oli legendaarne. Muusin. No selles mõttes ma ei saa muidugi kurta, pedagoogidega on ikkagi väga hästi läinud selles mõttes, et nad olid ikka omale kõrgprofessionaalid ja see mõelnud kahelt professorilt kokku olen saanud, see ongi põhimõtteliselt seemis maole. No üks oli ikkagi nii fantastiline muusik, ikkagi oli palju öelda muusika valdkonnast jäine, oskas nii käsi teha, et mul siiamaani eriti suuri probleeme ei teki üheski kollektiivi. Muuseumi juures on õppinud paljud silmapaistvad dirigendid. Alatest meedeemirkanalist kergeevis naiskinud isegi raske neid ka väga palju inimesi oli juba siis ütleme läänest ka ja mida edasi, seda rohkemaks läks. No ma mäletan ikka, külastasin tema klassi aastal 92, näiteks siis oli nagu üks suur saal, mis olid nagu staadion, teesid, toolid ja see oli absoluutselt puupüsti rahvast täis. Minu ajal Lähme endal oli väiksem klassi, seal võlla istus mingi 10 12 inimest, viimati nägin, mis seal toimub, siis seal oli juba, ma ei tea, mitukümmend inimest istumas Leningradi konservatooriumis oligi niisugune komme, et inimesed käisidki. Tundides vaatamas-kuulamas. Kas Eestis üldse on võimalik praktiliselt dirigendiks õppida? Eriala on ju olemas, muusikaakadeemia? No on väga raske, sellepärast et see on niisugune kuju õppimine ilma veeta basseinis ka täna midagi, midagi on võimalik dirigendiks tegelikult laias laastus ei saagi õppida dirigendiks ikkagi ütleme, 70 protsenti peab olema lihtsalt sündinud ja ülejäänu suuremal või vähemal määral muidugi midagi saab õppida. Tehnilisi oskusi saab omandada. Saab aga põhimõtteliselt dirigent kas on või ei ole, see on selles mõttes väga lihtne. Millised need dirigendi omadused siis on, et muusikust dirigent? Ahe seal suudad inimestele peale suruda, sest et noh, üks asi on see, mis ise oskad, teine asi, et see võib-olla oskad seda isegi seletada, aga kolmas asi on, et kuidas seda puhtpraktiliselt läbid, dirigent peab oma tahet nii peale suruma. Orkester ei saa sellest aru, kõik arvavad, et nemad ise tegelikult nii tahavadki mängida, seal on igasuguseid niukseid, kes Joani omadusi, mis jääb lihtsalt läestama dirigendist, mida on raske kuidagi kvalifitseerida. Käis ilmaasjata ei öelda, et see on niisugune väga tume elukutsed ja nagu ei saa hästi aru, midagi. Ja mõned arvavad, et milleks üldse dirigent ja vaja on muusikakauged, inimesed. Paljud arvavad, et see on ju tegelikult väga lihtne. Seisad vehid kätega, mingeid loote sul konkreetseid ei ole ja et noh, mis seal ikka. Sa nimetasid siin, et Neeme Järvi on üks neid dirigendi isiksusi, kes sind on mõjutanud, aga kindlasti on neid veel teisigi. Väga paljud muidu mind mõjutanud, ütleme plaatide peal Neeme oli lihtsalt see, keda ma ikkagi pidevalt nägin, väga palju aastaid ja ta mõjutab mind siiamaani. Isiksus, mida võib-olla ei olegi võimalik sajaprotsendiliselt ära seletada, aga see on nagu selles mõttes mõttes ideaal ja minu jaoks on ta täiesti maailma parimate kätega dirigent. Mul õnnestus ikkagi natuke elada veel sellel ajal, kui Leningradis käisid ikka päris paljud dirigendid show'd ja Margeevitš üldiselt ma ühtteist olenikel kuulnud, mitte juba nii palju kui vanasti, aga noh, nüüd on sellega nagu veel keerulisem. Nüüd kui ikkagi mingi üks orkester aastas siia tuleb, siis on see siin täiesti tähtsündmus. Aga sul on olnud kokkupuuteid ka teise Mussini õpilasega kergeeviga. Jah, ma võin öelda, et tema isegi oli mingil määral, ma nimetan teda oma esimeseks õpetajaks, tema oli see, kes mulle nagu üldse esimesi liigutusi, esimesi mõtteid, nagu sellest erialast minuga ja kas ikka istus klaveri taha, mängis ükskõik mis teost ja siis ma juba sain aru, et see Meie elukutse nõuab ikka päris palju, seda oli siis minu arust mingi kolmanda kursuse üliõpilane. Dirigent, siis on see inimene, kes selle muusika elama paneb ja kuulajateni toob. Sinu elu ja saatus viis sind kokku teatripoolega, et kui sa lõpetasid Peterburi konservatooriumi läksid sa Estonia teatrisse dirigendiks. Millal see oli? Kaua sa oled juba olnud Estonias? Ametlikult annan ma 22 aastat olnud, aga etendusi ma juhatan juba 25 aastat. Kas sa mäletad esimest etendust? Dile aastal 82, ma isegi mäletan, et see oli 29, mai, ma olin natuke juba mingeid samme, tööd nad ikka teatris enne teha ja siis tundus ikka tõesti kohutavalt raske lava kuidagi orkestriga kokku viia, aga noh, selleks ajaks kuidagi ma olin juba ikkagi nii palju edasi läinud, et see, ma mäletan, mul ikkagi õnnestus. Aga kas sina olid ka see, kes nagu selle välja tõlvis aitab proove? No nagu ikka see käis, ütleme, suhteliselt palju sain, sest et ma olen ikkagi väga palju oopereid juhatanud ikka ilma igasuguse proovite. Milline on sinu suhe lauljatesse on, kui palju. Dirigent mõjutab lauljaid, kuidas sulle inimhääl üldse meeldib teiste instrumentidega võrrelda? Inimhäält, et eksju kõige ohvertoni rikkamaks ütleme muusikaliseks siis remondiks üldse. Ja muidugi see mulle väga meeldib, olenevalt sellegi selle hääle kvaliteedist. Eks see kõik sõltub lauljatest. Mõne lauljaga jõuab vaid niipalju, et suure vaevaga kuidagi loo ära õpid ja ja kuidagigi meeldasin, mingeid niisugust muusikalist joonist suudab. Aga siin mainisid, et Attila oli sul esimene ooper, aga neid tuli aina rohkem ja rohkem juurde, mida sa kõige rohkem dirigeerinud oled, on sul mingid sellised oma lemmiku? Ma arvan, et kõige rohkem ma olen Carmenit, juhata sest seda on olnud kaks lavastust ja ma arvan, et need ikka kuskil 100 ringis peaks olema. Ma ei ole ju seda ise välja tol ajal nagu teiste kõrvalt jõudnud, umbes ma arvan seda etendust juhatada veel. Kuidas on dirigeerida 100 etendust, ühte sama ooperit, kas ära ei tüüta? No vot, siin oleneb aga ooperist. Ma olen tähele pannud, et minu jaoks kriteeriumiks on, ütleme, peaproovid, kui ma tunnen, et ma peaproovides juba ei viitsiks, see juba töötab ära, siis ma saan aru, et see minu jaoks ei ole ja muusika ütleme Carmenit, mida ma olen eelmise lavastused, terve prooviperioodi kaasa elanud. Etendusi aga väga palju juhatan seda ma võin juhatada siiamaani alati ükskõik millal. Nii et Carmen on sinu arvates üks parimaid Preid ooperiliteratuuris üldse kündlust, mis suhted sul Verdi putšiiniga sellise ooperi kunstliku kullafondiga? No ma arvan, et ooperit ei saakski juhatada, kui sul Verdi putsiinid nii-öelda on mingisugused niukesed, allergilised suhted, see nagu iseenesest peab olema, Gerdil on ikka oopereid nii palju, et ma lausa kõik ka need puhtaks kullaks ei peaks. Aga no ütleme ikkagi alates Regoletust sinna edasi on minu jaoks enamus ikka väga kõrgekvaliteetsed ooperis. Need kõik on sellised klassikalised, väga meloodilised ooperid. Millised suhted sul oli see kaasaegsema muusikaga? Kaasaegset muusikat ma natukene pelgan, kui ma näen, et helilooja sündinud pärast aastat 1900 siis ma juba tavaliselt palju meloodiad sealt juhataja kui kogemata kellelgi on, siis see on jällegi positiivne üllatus. Aga no mina ei oska veel siiamaani ikkagi puhtemotsionaalselt minna. Ikka väga palju kaasaegset muusikat eriti ei tunne. Aga ometi sa oled seda juhatanud? Minu teada oled sa lausa esmajuhatanud Tõnu kõrvitsakitarrikontserti. See võib küll olla ja ma ei tahagi nüüd meelde, et kõik nii-öelda kaasaegsed heliloojad kirjutavad lihtsalt mingid niuksed, nootide kogumit on väga palju ja tundub, et see on täiesti huvitav. Moosi. Kuule, äkki oled sa sündinud valel ajal ja vales kohas. Oled sa mõelnud selle peale? Olla aga teisest küljest võib-olla kui ma läksin sündinud, siis oleks mulle tundunud saama moodi, sest Beethovenit ka tema elu õelby. Ma ei tea Eestis olla Antsi meistriks. Eks ta ilmselt nii peabki olema, et kuskilt kaugemalt vaatama seda. Nüüdismuusika on ju need helid ja need meeleolud ja tunded, mis praegu meie ümber on ja mis inimeste hulgas valitsevad. Ega me ei pääse sellest üle. Ei no muidugi, aga ma, ta köeldes peaks ära keelama minu jaoks etem ikkagi nüüdismuusika osakaal on ilmselt väiksem kui ütleme romantilise või, või klassikalise muusika. Ma ei eita, et seal on aga palju huvid. Oled sa kokku lugenud ka, kui mitu ooperit sa Estonia teatris üldse teinud oled ja mujal ka? Kunagi väga ammu olen, aga, aga enam ei mäleta, no ma kujutan ette, et on neid ikka kuskil poolesaja ringis tulev. Kui tihti üldse sinu arvates teatress repertuaar vahetuma ja muutuma peaks? No ma arvan, et ikkagi niuksed paremad teosed võiksid ikkagi kauemaks jääda küll ma arvan, et ooper võiks olla repertuaaris nii kaua, kuni ta ikkagi on kvaliteetselt esitatud. Ooperis tehakse nagunii ära suur töö selleks, et üks etendus välja tuua. Naljakas on, kui seda mängitakse neli korda ja siis siis kaob ära peale kõige muu, see nõuab ju ikkagi suurt raha ja kõik, mis sinna pannakse. Ja vot siis ma väga tihti ei saagi aru nendest motiividest, miks peaks selle ooperi nüüd äkki maha võtma täiesti nii-öelda kõrgpunktis. Sina sellist projektiteatrit ei poolda. Ei, ma arvan, et kui on mingi asja peale ikkagi põhjendatud nii palju jõudu, emotsiooni, raha, et see kõik toimiks, siis ikkagi võiks küsida seda enam, et me näeme. Nii see on, jah, aga kui ei oleks ka neid üksikuid projekte, mis tehakse näiteks kontsertettekannete näol, siis need ooperid võib-olla jääkski nägemata ja kuulmata. See on hoopis teine asi, seda ma täiesti pooldan, et see ka oleks, ma lihtsalt ei poolda nii kiiret repertuaarivahetust, et alati võib midagi uut ka tulla, aga vaat just nende vanemate mahavõtmisega. Mina läksin küll palju ettevaatlik. Et niikaua, kui publik vaatamas käib, nii kaua võib see ka olla. Repertuaar. No minu arvates küll Sa juhatad ju tegelikult teatris kõike, mida seal näidatakse, nii opereti kui palett on väga suur erinevus nendel žanritel dirigendi jaoks. Ja žanriliselt, küll, aga just muusikasse. Ja ja nii edasi, balleti puhul on muidugi see natukene teene ja kui ooperi puhul me ikkagi väga tihti orkestriga saadame lauljat, siis balletis, kui juhtub äkki üks tõeliselt ja teos siis nagu põhimõtteliselt täiesti nii-öelda meiega anda, siis on see täiesti sümfooniline muusika, kus ei ole mingit abi kuskilt oodata. Kui nüüd võrrelda ooperit ja operetti operett on, peetakse selliseks kergemaks žanriks. Tegijaile see ilmselt nii ei ole. No vot, see on nii nagu kunagi üks tark inimene. Tema jaoks ei ole olemas kerged, rasked muusik, et ta on olemas hea ja halb muusika selles mõttes, des igal pool on omad head ja vead ja põhimõte on ikkagi see, et see peab ikkagi mõjuma inimestele ja laulma peab ikka ilusti operetti, ei tähenda, et seda peaks ütleme, laulma teise kolmanda järgu lauljat. Laulma peab ikka ühtemoodi, Läti tohi ikka madalamale lasta. Dirigendi jaoks vahet ei ole, mis žanrite parasjagu juhatab. No mingisugune on, eks peab ikka natukene arvestama sellega, et põhimõte on ikkagi selles, et kõike, mida sa teed, käestidega. Nüüd me oleme takerdunud siia teatri jutu juurde, aga see ei ole ju sugugi ainult teatri dirigent, sümfooniaorkestri esseesid sa vist juba veel enne, kui sa teatri orkestri ette jõudsid? Täpselt 30 aastat sellest, kui ma üldse esimest korda keetiga publiku ette tuli, aga no ütleme, esimesed niisugused proovid olid ikkagi seal, Koernservad tooli on meie seal muusikakeskkooli orkestriga ja nii edasi, aga ERSO ees ma olin esimest korda aastal 79. Esimene asi oli, ma mäletan, ma aitasin Neeme Järvi valmistada, et ma kastruellil Moskvasse ja Leningradi Stahli just. Gene oma lõpetamisel mõne üksiku loo järsu ja novembris 79 oli mul esimene sümfooniakontsert. Ja erzoga on sul koostöö jätkunud läbi nende aastate. No suuremal või vähemal määral ja. Oled sa saanud seal teostada ennast nii palju, nagu sa oled tahtnud ja mängida just seda muusikat, millesse unistanud oled. Ja ütleme, viimased kaks kaval olnud täiesti nii-öelda just täpselt see, mida ma olen taastanud ja ja ma arvan, et ei saa kunagi olla, et see 100 protsenti nüüd ennast teostanud, aga väga suurel määral kindlasti olnud on üks, mida ma olin Ikkagi väga-väga suures osas oli õnnestunud ja viimane oli nüüd siis sümfooniad, on meest ikka? Mingil määral tunnen juba lapsepõlvest ja kogu minu eluajal vähemalt siin seda mängitud ei ole. Õnnestus nagu praktiliselt esiettekanne teostada. Lisaks sellele, et sa erzoga oled koostööd teinud, on sul see õnnelik võimalus, et sul on päris oma orkester. Pärnu linnaorkester. Ja see on tõesti see koht, kus ma nagu võin mõneks päevaks august välja ronida, natukene tegelda, no enam-vähem sümfoonilise muusika käest, orkester on ikkagi väike ja meil vabariigis ikkagi ainuke koht, kus saad ikka tõelisi suurteoseid mängida. Muidugi. Lasteaias on ikkagi Mozarti, Beethoveni, Schuberti ja sellel tasemel lugusid ikkagi saab ja see on see koht, kus ma ikkagi omann, niukseid, sümfoonilisi ambitsioone ikkagi vähemal või suuremal määral sajand. Kui tihese Pärnu linnaorkestri esinemisgraafik on ja kui kaua sa juba oled püsinud seal Pärnus? Graafik on väga erinev, suvel on ta tavaliselt olnud väga tihe, vahelnud vähem dise ja Pärnu orkester on, ütleme hooaja jooksul andnud mingi üle 40 kontserdi, see on ikka väga palju selle jaoks, mis selle orkestri suuruse ja kõige selle juures, et me peame kogu aeg kasutama lisajõude. Pärnu linnas nii palju professionaalseid muusikuid ei ole orkestrit käigus hoida. No esiteks, meil lihtsalt ei ole nii palju kohti ja teiseks muidugi nii palju nii professionaalseid muusikuid, nagu me tahaksime, nii palju ei ole. Sa juhid seda orkestrit ka nii-öelda kunstiliselt koostad hooajakava ja saad sinna valida siis ka omatahtsi teoseid, mida see orkester on võimeline mängima ja mida sina juhatada? Kui palju ja siis, no me olime üsna palju, ütleme, igasugust festivalidega seotud, seal oleneb jälle nendest juhtidest ja natuke Eesti kontserdiga oleme ikkagi seotud ja ühesõnaga, kui see kõik Teie esin ainult Pärnus, vaid igal pool. No ikka tuleb ette, jah, meil õnnestus suvi isegi Vilsandi saarel esineda, kus ei ole kunagi veel siiamaani sümfoonia muusikat kuulda. Et eks me ikka otsime variante. Ja mis te seal mängisid, kas kuulajaid oli? No ma ütleks, et küllaltki selle kohta, kui raske sinna saada on ja kui kallis lõbu see oli, sinna nii-öelda paadiga sõita ja nii edasi maetakse, et ikka üsna korralikult. No me mängisime niisugust, ütleme võimalikult populaarselt, eesti muusik, saagu muusikat silmist keevad. Ja no niisuguseid, ütleme kergemini seeditav. Aga Pärnu linnaorkestrile on olnud õnn ja võimalus ka väga silmapaistvate muusikutega koos kontserte anda. Ka sel hooajal. Ja said meid, õnnistatud olgu see, ma ei saa öelda. Muidugi jättis ikka väga sügava mulje manual, kauaks ja kõigile. No esiteks, peadpööritav tehnik, absoluutne vabadus mängida ükskõik mida, sul ei teki kordagi niisugust tunnet, et see vist on raske koostavat, siin ta vist nagu teeb tööd ja teine on lihtsalt niisugune emotsioon paneb ka kõik ülejäänud enda ümber mängima, palju paremini, kui nad ise ütleme, arvavad, et see on võimalik. See ongi tegelikult see, mis näiteks peaks tulema, et meie jutu järgi tagasi tulles EAL dirigendile peabki olema lihtsalt see, mis paneb inimesed ennast ületama. Mis saab kätte orkestrilt seda, mida jällegi mõni teine ei saa, mida näiteks mingi jutuga võib-olla ei saa, aga et mingi pilguga võib-olla jälle saab, selles mõttes on kõik väga eriline ja kui nisugune seal istme meil on, isegi ma olen ooperis vahel näinud seda, kui on ikkagi laulja, kes ikkagi laulab. Nonii, ilusti siis hakkab orkester mängima. No meil küll püütakse leida kuidagi sellele mingi seletused, ähvad see sellega siis orkester nagu püüab ja teisega ei püüa. Aga no ei ole võimalik seda ära seletada, lihtsalt tuleb teine inimene ja orkester muutub silmnähtavalt. Toimib see, et kui inimene on suur muusik ja siis on ümberringi hoopis hoopis teine pilt ja mitte sellepärast, et kõik väga saavad aru, et vot vot see on nüüd hea viiuldaja, sellega ma peaksin mängima hästi. No alati ei ole, see tuleb iseenesest ja mitte midagi ei saa sinna teha ja jumal tänatud, et, Praegu on aeg nii kaugel, et algavad uued hooajad nii sinu jaoks, teatri jaoks kui ka Pärnu linnaorkestrile. Millised need plaanid on ja milliseks sa tahad, et kujuneks see hooaeg, mis nüüd algamas on? No ma ei usu, et see minu jaoks midagi väga erilist on, eks ma teen seda, mida omale on kõik need 25 aastat teinud, eks ma juhatan jälle neid etendusi, mis mulle öeldakse. Kuna sügis võib-olla natuke aktiivsem selles mõttes, et me nüüd mina olen sattunud kuidagi tähistama Tartu ülikooli 370 viiendat juubelit alguses Pärnu orkestriga, siis Vanemuise orkestriga, novembris on mul ka sümfooniakontserti, ERSO. Üht-teist muidugi mul on, aga kaugemale ma ei oska praegu mingeid suuri plaane. Pärnu linnaorkestriga ei ole. Pärnu orkestriga Me tähistame kolme karmiin, aburaan aga Tartu Ülikooli juubelit koos Tartu ülikoolikooride ja tehnikaülikoolikooriga. Aga kas aga oma pianistikarjääri kavatsen jätkata koos Kalle Randaluga mängisid hiljuti Mozarti klaveri. Kuidas oma pianistliku tegevusse üldse suhtud, kas see on selline üks väljund ka isiksuse väljendamiseks kui on selline eriline huvi või tõmme selle vastu? Nii kaua, kuni ma pidin kogu aeg midagi konkreetset harjutama ja õppima, et siis ma nagu kuidagi eriti tahtnud, aga ma mäletan seda hetke, kui ma. Ma tulin mina koju, istusin klaveri taha ja hakkasin mängimast, nüüd ma sain aru, et nüüd ma ei pea seda tegema, nüüd ma nüüd ma võin täiesti iseenda jaoks seda teha. Siis mul muidugi tekkis vähemalt mingi 15, kuni kahekümneaastane vahe kuidagi niimoodi juhtus, eks muidugi, suur ilmselt teene on, on ilmselt. Harri pruunolooki mälestuskontserdil ja siis sealt nagu tema oli see, kes ikka hakkas ka vaikselt, et võiks mängida Mozarti kahe klaverikontserte ja vot sealt kuidagi läks see, et ehkki prooviks ja siis ma hakkasin natukene mängima kammermuusikat, mis mulle tegelikult on alati meeldiv, ma lihtsalt ei ole tahtnud kunagi üksinda mängida, aga teistega koos on täitsa huvitav. Jüri, tegelikult on sul elus väga vedanud. Sul ei ole olnud lapsepõlves ja nooruses probleeme sellega, et mis sinust saab. Sul ei ole olnud raske teha valikuid. Su õpingud kulgesid heade õpetajate juhendamisel suhteliselt valutult ja nüüd oled sa juba nii kaua aastaid olnud seotud teatriga orkestrit, ega sa teed huvitavat dirigenditööd ja oled kogu aeg ilusa muusika keskel? Nii et ma soovin sulle sinu mitmete tähtpäevade puhul, siis, mis sel aastal on õnne ja rõõmu nii elus kui muusikas. Portreesaates dirigent Jüri Alpertanist kõlasid katkendid avamängust Mozarti ool pärile Võluflööt Bizet ooperist Carmen avamängust Verdi ooperile Travjaata, Tõnu Kõrvitsa Concerto semplikest, Lehari operetist, naeratuste maa, Juhan Tralla esituses, Richard Straussi sümfoonia domeestikast, Bachi aariast, Tormise süüdist filmile kevade Pärnu linnaorkestriga härra saate mustlasviisiks Saara Changi esituses Jablaasi Domingo dirigeerimisel ja Mozarti kontserdist kahele klaverile. Koos Kalle Randaluga. Saate koostas Tiina kuningas, tehniliselt teostas lebas aitäh kuulamast ja kena päeva.