Tallinna lennujaam, varane hommik, Hahetab, aknastame aimata vihma viimast küürus Tallinna torne. Ülemiste järv on selga tõmmanud halli kasuka nii halli, et maa ja taeva vahel piiri pole udu. Jahe. Kusagil nutab laps. Ootame nokit, natuke unine olemine ja aega on ka palju, sest tal on tulnud vara. Aeg tiksub tigusammul. Erki astub saali, mees, juuksed tuule pahmas, reisipaun hooletult üle õla, mobiiltelefon kõrva ääres, jutt konkreetne ja kohati käskiv, aga samas sõbralik, tuiskab läbi terminalis ootajate, jättes selja taha õhuvoolu, mis äratab pingil tukkuja. Inimesed pilgutavad silmi, ringutavad ja vaatavad ringi. Miski oleks nagu äratanud nagu ootamatu merelaine, mis lööb hetkeks poid kõikuma, muidu energia. Tema nimi on Aarne Saluveer. Tänane saade on sarjast portree. Siinkõneleja püüab küll täita kunstniku rolli, kuid igaks juhuks palunud appi kaks assistenti. Need on aeg maantee ja Maarja-Liis Ilus. Ja kuna tõelisest maalimisest ei tule Aarne Saluveeri puhul midagi välja, siis püüame anda edasi võimalikult tõepäraseid, värve ja tonaalsusi. Kuid lõpliku pildi joonistab ikka valmis iga kuulaja ise. On siis Aarne Saluveer Eesti kooriühingu esimees, kaheksandat hooaega Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktor, Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud, Eesti televisiooni tütarlastekoori, dirigent, Euroopa noortekooride Föderatsiooni euroopagantat juhatuse liige, Eesti muusikanõukogu juhatuse liige ja nii edasi. Tiitleid on palju. Kas hunt, kriimsilm ja üheksa ametit ei midagi, hoopis muud. Mees, kes teeb, palju, jõuab palju ja mis väga oluline, mida teeb, seda teeb südamega. Nagu ka mullusuvist noorte laulupidu, mis kandis numbrit 10 ja nime ilmapuu lävel. Aarne Saluveer oli selle peo kunstiline juht. Minu arvates kõige tähtsam, mis oligi nagu suur eesmärk, mida me sõnastasime, oli sellise uue hea koostöö ja hingamise tekitamine ja Meie kontseptsiooniks osalise põlvkondade sidusus mitte nagu siis sellise tuima definitsiooni nahad, tuleks midagi teha, vaid et me reaalselt selle nagu ära tegime, tantsud peol kõik nii-öelda vanuritest kuni väikeste mudi lasteni ja hea rõõmus nii-öelda keskmine kooliõpilane gümnaasiumist ülikoolile, et nad kõik nagu sõbralikult kokku said, et see täideti eesti muusikaga sajaprotsendiliselt just nimelt ja et selles oli siukest stiilist, kirevust heas mõttes, mis ulatus siis ärkamisaja pärlitest kuni selliste julgete kaasaegsete katsetusteni helikeeleliselt üks kirev, aga siiski terviklik nägemus mulle meelde jääbki, mina naudin tegelikult seda, et ei pea istuma, käed rüpes, kasvõi ütlema, et midagi ei ole teha või et ei ole midagi piisavalt huvitavat teha, et minu jaoks oli nauding see nii palju põnevaid asju nagu juhtus, see on minu arust nagu huvitav olnud neid naudingu võimalusi seal pidi olema nagu igas lahtris. Esineja nauding võis olla nagu erinev, võiks olla mõne kerge, toreda loo sellisest rõõmsast meeleolust tingitud, mis tahes elus peab ikka rõõm olema piisavalt palju. Aga nauding, võib-olla ka näiteks mõnel väiksemal esinejal või kellel iganes siukse keerulisema näiteks AKP muusika äraõppimine, millest siuke ärasaamine või tundmine tulevat ühendkooris, laulsin ära, ma just olin siin kontaktis mudilaskoori õpetajatega ja nad ütlesid, et mudilaskoor ise ei saa kõik ühendkoorilaule laulda ja ma arvan, et see oli selle kontseptsiooni üks osa, neid peakski tegema kõiki asju üksi, et küll on tore, kui näiteks ma olen poiss või tüdruk ja lähen ja ütlen, et vot seda laulu ma sain sinuga isa või sinuga vanaisa nagu ära laulda. Ja vaat kui hea, et minu koos tuleb see lugu täna välja ka, et kui sa nüüd ütleme, mingisuguste aastate pärast juhuslikult oled kaasanud, seisaks varajaseks vot siis tuleb oma lastelastega välja. No ütleme, see reaalne tegevus võiks olla nauding, kuulajale võiks olla see naudingute. Laulupidu on selline, et ei saa öelda, et see ei ole süvenemine, mis mulle meeldis, et kuus pool tundi kontserti kuulati süvenenult, kui muusika algas, noh, põhimõtteliselt siis kogu aeg nagu ikkagi väga palju kuulatigi. See pidu oli ka nagu kuulamiseks tajumiseks, et ega ta selline tapeet ei olnud. Üks lähtekoht, millest kontseptsioonis lähtusime, oli see, et kõik eelnevad teod on hästi vajalikud ehk iga asi saab olla nagu millegi eelneva jätk või toetud nagu millelegi, et kui siin mõelda uue iseseisvusaja esimesele noorte peole, too pidu oli ka väga eriline selles mõttes, et tegelikult lauldi just tookord hästi palju Eesti muusikat täiesti selliste hulka isamaaliste ma arvan, et kuidas öelda, mis peab olema pidureid ja meist peab olema nagu vabaduste teatud vabaduse tunne, lihtsalt tekib inimestesse mitte isegi aastatega, vaid põlvkondadega, kodanikuvabadus, julgus öelda asju nii, nagu nad on, et kaotada seda õigust olla ise otsustaja, ehk mida mina loodan, et see vabaduse tunne inimestele tuleb nii kontide sisse, et nad suudavad nii-öelda oma riikliku kui ka oma isiklikku vabadust ja oma sõnavabadust kaitsta, vajadusel siis elu hinnaga. Tegelikult on see ju kodanikukasvatuse selline kõrgeim vorm ja aadlimehe või aadlinaise nagu siukseid vanu keeli kasutades, nagu eksam loomulikult. Noh, ega me ei saa öelda, et mitte keegi inimene mingil hetkel nagu ei murdu, aga eelkõige on see, kus kõige olulisemad väärtused on läbi selle peo repertuaari inimeste seest palju läbi käinud peadest käidud läbi ja mida muidugi tuleks väga rõhutada, on tegelikult kõikide koorijuhtide ja õpetajate sellist kasvatust rollikoor või kollektiiv peab olema üks hästi organiseeritud üksus, kes siis läbi selle repertuaari laulab oma isiklik ja, või siis riiklikke, kõrgemaid väärtusi. Tegelikult nad õpivad kõik nagu seda sõnumit alguses kordama sellest aru saama oma kui läheb hästi, siis aastate pärast õpivad nad seda sõnumit nagu teistele edasi andma läbi selle terve põlvkond Eesti lapsi saab muusikalise kirjaoskuse, ma arvan, see on see, millest ikkagi veel kõik siin, nagu aru ei saanud, erinevatest paljudest Lääne-Euroopa maadest või mis iganes, igasugune kirjaoskus on kulda väärt ja meil tänu sellistele heade muusikaõpetajat, et tööle on olemas kirjaoskus, muusikaline peaaegu tervel rahval selles suhtes erinev. Tõepoolest, siin on öelnud mitmed inimesed. Eri Klas, Kuno areng, Ants Soots, Veljo Tormis, teised et selle peo Saguse muusikaline esitus kvaliteet oli ja ma pean nagu seda tõesti nagu hästi oluliseks, sest et tõepoolest, ega meie koorimuusika sellisena, nagu ta on, rahvakultuurina on, ei ole lihtsalt kooslaulmine vait on ikka laulmine kvaliteedi nimel ja seda ei tohiks nagu ära unustada, selles on selle eriline koht. Kui 1869 meie esiisad tegid selle peo, siis nad ei pannud püsti lihtsalt mingit kooslaulmise vormi, vaid need lahtised sel hetkel nagu Euroopa kõrgkultuuri kõige eesrindlikumaid osast. Ja noh, see on nüüd see koht, mida ma püüangi inimestele meelde tuletada, et mingil juhul ei tohiks kvaliteedi ja Aadeelistest eesmärkidest mingi 100 aastat hiljem nagu tagada, et siis me võime kaotada kõik, mis meil täna jälle olemas on. Selle peo nagu noortekooride kvaliteet näitas sellist tõusvat joont ja see on hea, sest tõesti, me oleme ju toonud mudilasi siin 93.-st aastast juurde põlvkondade kaupa, kes siis olid tookord ütleme näiteks seitsmeaastased, need olid täna kuskil sihuksed, 20-st ülikool lased, noh, et, et see on pikk protsess. Asi, milles me täna rahvusvahelisel areenil võib-olla ei ole väga kaasarääkijad, on täiskasvanute koorida. Ma olen hästi mures selle põlvkonna pärast, kes on kuskilt sealt 30 kuni 50 ja võib-olla isegi rohkem. Me oleme siin koos rahvusringhäälinguga teinud seda lõõtsa Piipelsingi projekte, näiteks et seal on meie lastekoorid ja noortekoorid täna konkurentsivõimelised maailma tasemele võtavad sealt esikohti ja selle üle on tohutult hea meel. See on asi, mis on paremaks läinud, aga vaat täiskasvanute kooridega neil ei ole juba ülikoolikoolidest alates täna nagu sellesse sektorisse veel asja. Aga mis sa arvad, mis on see põhjus? No seal on hästi palju põhjusi, üks on tõesti see, et eks me oma sellises liberaal majanduslikus kapitalistlikus võidujooksus me teeme kõik väga palju tööd ja kuna sa nagu harrastel tasemel laulmine, siis näiteks harrastusteks jääb meil täna nagu selgelt vähe aega. Samas selles Euroopa liidus seks on selge see, et me peame seda katsuda aega natuke tasa tegema, nii et, et siin on üks ajafaktor, kui inimeste arusaam ja esmavajadused saavad rahuldatud, siis tekib väike paranemine. Järgmine paramine tekib sealt, kus inimestel avastavad, et hobi seal arvates ka muusika, hobi ja kvaliteet ühe hea koori jaoks peab olema palju, palju kõrgem, kui see on laulupeo kvaliteetsest laulupidu on täiesti see, kus me koos laulma kolmanda kategooria koorid, teise kategooria koorid ja väga heade esimese kategooria kooride. Sellest moodustab üks tore koostegemine, millega me oleme hästi rõõmsad, siin ühisüritus, aga nüüd, kui me lähme nagu selle peale, et milline on meie kooli kvaliteet, seal tõstmiseks ju mingeid piire pole ja mõtlesin, et ainult aeg on see, mis teeb dirigendi targemaks. Lauljatele annab kas sisemist tarkust, sest ega siis pole mingit tehniline nootide esitamine, et eelkõige on ta ka laulja poolt tegelikult interpretatsioonitarkused. Mis see sõnum on, mida ma tahan edastada, see kostub esitustest välja. Nii et aega andke meile aega, aga dirigente sellel põllul jätkub? No see on nüüd veel võib-olla üks kõige valusam küsimus, ehk ma arvan, et üks põlvkond niisuguseid noori muusikaõpetajaid, võtan vanusest seal 20, Mille'iga kuni 40, siin on nagu selline, palus auk. Eriti suur auk on meestest ja see on raske töö, ma olen seda nagu mitu korda juba veel kord öelnud, et ma siiralt austan ja kummardan kõikide naiste ees, kes selles mõttes omavad nisu sisemist energiat ja soov inimesi nagu juhtida. Aga ta vahest nõuab täitsa sellist füüsilist kohalolekut väga palju. Et mehi oleks sellel alal lihtsalt nagu rohkem tasakaalustamiseks vaja, kasvõi poistele eeskujuks või mees laulitena, et eks siis muusikaakadeemiaga, aga ma arvan, et ei saa pöörduda mitte nagu akadeemilise institutsiooni poole. Ma arvan, et äkki ikkagi kogusime koorijuhtide maailm, see on siis nagu suunatud nagu koorile, assotsiatsiooni poolajat, enne kui nemad ei käsitle seda järjepidevust, et sõltub neist iga koorijuht, tegelikult saab ikkagi oma laulja üles otsida, kellel on talenti vaadata. Kuule juhataja, sinuga natukene. Kuule, proovi, kas see meeldis sulle, proovi veel, eks ju. Kui iga koorijuht muutuks selles mõttes vastutavaks selle järelkasvu eest, paneks seda vastutust maale ma annan, siis tuleks pääsemine, et äkki me peame siin oma mõttelaadist siukse väikse selge nupu sisse vajutama, et mitte mina kui koorijuht, selleks, et ma nüüd juhatan või magan aitäh ja tulgu pärast mind, veeuputus, mis iganes, et kes on see teine ja kolmas ja neljas inimene, kes on võimeline selle lindi peal astuma, see kuuselint välja viib, sõltub juba temast. Laulupeo korraldaja, Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet maantee arvab, et Aarne Saluveer pole üldse kerge portreteerida. Temast on vägagi visandada ühtegi jäävat portreed, sest ta ei istu sul kunagi nii kaua paigal, et sa suudaksid näha kõiki nüansse, nii et selles mõttes puhtalt maalida oleks päris keeruline. Ilmselgelt on ka kirjeldada päris keeruline tema natuuri või tööd temaga aga igal juhul on see alati ootamatu ja alati põnev. Ükski hetk nagu igav ei ole. Aarne mõtleb hästi kiiresti ja ta mõtleb ja tegutseb mitmete asjadega korraga, et see on ühtepidi tema fenomen, tema häda ja võib-olla ka õnnistus. See, et tal on alati kolm-neli asja korraga käsil. Ja kui sa näiteks pead temaga mingis töö asjas nõu, siis alati on sul selline tunne, et ta ei kuule siinses samal hetkel ta räägib kindlasti telefoniga, samal hetkel jälgib arvutiekraanilt midagi ja, ja siis sulle tundub, et sa räägid nagu õhku. Autol on tohutult suur kontsentratsioonivõime, nii et ta suudab ennast jagada kõigi nende kolme asja vahel, mida ta korraga teeb. See on tegelikult tõsi. Tal on tohutult hea mälu, tõsiselt noh, et mida oled nagu rääkinud, milles oled kokkulepet sõlminud, siis tal on fenomenaalne mälu ja see aitab teda alati tema puhul alati hirmuäratav see, et ta saabub viimasel hetkel või tegelikult alati hetk peale seda viimast hetke. Aga teda päästab jälle alati tohutu improvisatsioonivõime ja ta selles mõttes iialgi nagu alt hea. Ma olen temaga teinud ka teistsuguseid projekte, mitte ainult laulupidu ja samamoodi, et endal oli juba närv must, et kas ta on või tuleb ja kui ta tuli ja ja ta suutis samal hetkel keskenduda ja tegelikult see, mida ta teeb anaadi täiesti väärtuslik. Uskumatu, aga see, et ta on noh, nii intensiivne, et ta mõtleb kiiresti ja räägib kiiresti, et see nõuab, et tema partner, kes tema vastas parasjagu on või kellega ta nagu suhtleb, oleks samas tempo-rütmis ja, ja vot see on ilmselt see, mida inimestel on nagu suhteliselt keeruline taluda ja selles mõttes ma vaatan, et noh, lastele ta meeldib väga noh, nii tööprotsessis kui igasugustes jutuajamistes, sest ilmselt lapsed on ka intensiivsemad ja suudavad temaga nagu samas tempos. Vaata aga, täiskasvanud inimesed, need on juba vähe aeglasemad ja teine asi on ilmselt meid kõiki vot see tohutu infomüra, et et sel hetkel, kui sa kuulad, kui Arne räägib tohutult pikalt, et et tundub, et issand, ma ei jõua jälgida, et see on nagu see ilmselt tekitab vahel tõrke tema puhul ma väidan, et teda on huvitav nagu kuulata, sest temas on nagu hästi palju sellist õpet või noh, ta ongi oma loomult nagu selline mentor, aga ta on tegelikult oma olemuselt tõesti õpetaja, kui ta midagi näeb, kuskil midagi kuuleb, midagi leiab mõnda lugu või muusikakatkete, ta hirmsasti armastab seda kohe jagada. Ta käib hästi palju ju ka nendele Euroopa kontode üritustele ja asjadele, et iga kord, kui meil on näiteks kasvõi kooriühingu juhatuses mingisugune nõupidamispoole aegule tema jälle neid uusi teadmisi, mis ta on saanud, aga aga ta räägib tegelikult huvitavat ja tal on päris hea sõnavara. Ma küll olen talle korduvalt ütelnud, katsun natukene lühemalt teha või kontsentreeritult just et eristada oluline ebaolulisest, aga ilmselt talle tundub, et tal on nii palju rääkida, ta tahab ikka kõike rääkida. Tegelikult on Aarne tohutult huvitav omadus on just see, et ta näeb asju hästi laiapõhjaliselt. Heas mõttes on ta tõsiselt hea kultuuripoliitik, ta näeb kõikides mõtetes, tegudes programmides palju laiemalt ta nagu keskendumist ühele, et võib-olla see ongi seesama asi, et tal on kogu aeg see maailm peo peal, mida ta peab parandama, kõiki vagusid korraga ajama, et ma arvan, et temaga võib minna luurele küll selles mõttes vaatamata sellele, et ta on nii tempokas ja tegelikult on ta sul kogu aeg kadunud ja tegelikult ainult sädeleb sul toast läbi, eks ju. Samas samas on temas hästi palju sellist tähelepanu ja hoolivust, ta näeb ja märkab küll ja ta kindlasti on selline, et kellega nagu merehätta nagu ei jää, see on veel üks vahva omadus talle, ta ei virise. Ta otsib võimalusi ja lahendeid. Ja üks asi veel, mis on temal üks iseäralik iseloomujoon, detai kunagi ei klatši tühja oma kolleege, sest ütleme, et ikkagi selles loos valdkonnas on ikkagi siukest professionaalset kadedust päris palju. Nagu ma ikka armastan öelda, et minu armsad Rahvakunstnikud on kõik ükshaaval tohutult sümpaatsed ja soojad, armsad inimesed. Aga nad vahel 11 ikka väga ei armasta, tundub nagu uskumatu, aga ma ei ole kunagi kuulnud, et Aarne oleks kedagi lihtsalt tagasi suunanud. Kui talle midagi ei meeldi, siis ta muidugi ütleb, aga see ei ole nagu selline Clazzy maiguline ja see on tegelikult väga tähelepanuväärne ja see mulle kindlasti tema juures väga meeldib. Kas sa oled näinud Aarnet nutmas? Ma arvan, et ikka päris nutmas ei ole näinud küll ma arvan, et selline silm märg ikka, tegelikult on ta hästi emotsionaalne, aga aga nagu meestel, nagu see lugu on, et ega nad seda nagu välja väga ei taha näidata. Aga tegelikult on ta emotsionaalne ja tal läheb väga korda. Erinevad emotsionaalsed hetked küll. Ma arvan, et tema kõige suurem pluss tegelikult on ikkagi metsik kirg selle vastu, mis ta teeb ja siis antaksegi talle andeks, need kõik muud hilinemised ja peade kadumised ja muud tema kirg ja muusika ja just nimelt laste vastu, et see seda lastega tööd teeb, et see, see on imetlusväärne, ma olen seda ikka päris mitu korda näinud, mõnes täiesti maakondlikus eelproovis, kus noh, algul tuleb sellist müha ja kui ta kaks tundi on teinud tööd, et lapsed laulavad Ta on noh, ennastaski selles suhtes arendanud, ilmselt erinevaid meetodeid õppinud ja tegelikult on see jube tähtis, et see, kes lapsi nagu õpetab, et see läheb nagu lastele korda ja see, et mitte ainult sa õpetad seda puhast tonaalsust, vaid ka seda, mida see lugu nagu tähendab. Mis on selle sa sügaval sees? Aa, näe, vaata mis. Ja vaata, üks asi, mis on nagu veel vahva, vaata, ta ei ole selline selles mõttes nagu kinnine tüüp, et ta ei ole selline, ütleme, niinimetatud rahva sõber, et ta patsutab ja tänab ja kallistab inimesi enda ümber iialgi hoiab väga-väga selles mõttes hästi distantsi. Ja ma arvan, et see on siiski tähtis, et ühtepidi sa nagu lähed lastetasandile, aga samas sa oled ikkagi suurem ja üle ja eeskujuks. Ja iga inimesega igal tasandil on just see, et temas ei ole sellist lihtsalt liiga oma mehelikkust. Mida aeg edasi, seda rohkem mulle nagu tundub, et see on ka päris suur voorus, et igal hetkel ka Epatsutata, et vaata, ilmselt meie põhjamaa inimese natuur on ka selline, et ega me tegelikult ei taha väga, et inimesed nii väga meie piiri tulevad ja kuskilt maalt on seda mina näiteks valduna liiga palju mitte, see ei tähenda seda, et loomulikult me kõik vajame mingil hetkel tunnustust, kiitust, tänu ka patsutust, mida iganes, aga, aga seda peab alati olema niisuguses õiges doseeringus. Ta ei tee seda distantsi nagu meelega, aga ilmselt nii palju koormatud, ta lihtsalt ei jaksa. Et ta ei tee seda lobitööd lihtsalt lobitöö pärast see on nagu ka hästi tore. Aarne kohta võib öelda, et on nagu indikaator igas protsessis, ükskõik kuhu ta millisel koosolekul võib-olla saabub, et sa alati muudab kindlasti oma suunda ja ma väidan, et ta ei peagi seal alati kohal istuma algusest lõpuni, et ta tuleb ja annab selle oma tõuke või oma panuse sinna hetkes sära ja noh, me oleme ju pidanud tegelikult päris tuliseid vaidlusi teatud asjades vahel, aga just tema see omadus, et ta suudab nii kiiresti mõelda ja üldjuhul on alati ikkagi tema lahendid täitsa õiged, lihtsalt inimesed on erinevad, lihtsalt kes tahab nagu pikemat seletamist ja rohkem argumente vaagida. Aga tegelikult on hämmastav just nimelt, et selle vähese kohaloleku ja läbi sädelemise hetkel ta siiski suudab haarata jube hästi ja tegelikult teha nagu õigeid otsuseid, küll. Pühendatud minu vanematele, inimestele, kes on ühendatud pühendatud kõigile, kes tunnevad, et neile pühendatud otsese pankrolyaskuses kasutamata ütle hääle privileege pühendatud kõigega, mis mul on nii palju, kui palju tähendab kõige kõrvalt üksainus inimene. Ma räägin. Kergemkuningatele küla keeles lihtsalt tänan, võimaluse eest näidatakse meelel südamel kirjas. Virutan verega alla, seab mu rahvale kunagi mehega, haugub modell. Inimesi ja maid, erandit ütlen veelkord minu inimesed ja ma ei unustanud mitte kedagi, mitte kedagi. Kõlas muusika salvestised, mis on tehtud eelmisel suvel noorte laulupeol ja kuulame siinkohal ka katkendi vabariigi presidendi kõnest. Meie inimesi on siin täna umbes 100000. Ja ma tahan tänada teid kõiki südamest. Ja Eesti rahva nimel. Teie olete võimaldanud seda täna siin. Et meie saime tulla kokku ja tunda seda, mida me täna tunnistasime. Aitäh. Kui laulupidu on kokkusaamise ja õnnelikuks olemise koht lauluväljakul, siis igapäevast koorijuhi tööd teeb Aarne Saluveer Eesti televisiooni. Tütarlastekooriga koor on üks kolmest koorist, mis on välja kasvanud salu veri muusikalisel juhtimisel Eesti televisiooni juures tegutsenud laulustuudiost. Tütarlastekoorile on ette näidata mitmeid karikaid mainikatel konkurssidelt, Aarne peab aga Eesti muusika esitamist piiri taga väga oluliseks. Konkurss on ju täiesti jah, erinevaid selliseid, kus on dirigendile kooril suur vabadus oma kava moodustada ja on selliseid nii-öelda, kus on kolmes või neljas alalõigus kohustuslik lugu peaaegu olemas või vähemalt periood, mida sa pead nagu esitama ja konkursid on hästi kirjutatud näiteks see, kes võib olla väga suurmeister ühes perioodis, ei pea muusikuna huvituma üldse mingitest teistest perioodidest või nende esitamist, see muusika on ikkagi eneseväljendamine ilmtingimata ei pea ju maalima kõikides stiilides. Meie oleme nagu noortekollektiivid, kasutanud neid lihtsalt nagu selliseid väikeseks testimiseks iseenda teiste peale siukseks eesmärgiks, mille nimel aeg-ajalt liikuda muusikalist, silmaringi, haridust, ma arvan, et õnn on olnud just mingite noortega koos, selles mõttes ise õppida ja erinevatesse muusikatesse minna. Me oleme selles mõttes proovinud võimalikult laia muusikalist diapasooni esindada. Ja teeme seda täna. Mõni võib öelda, et isegi liiga laia, aga ma arvan, et see on ikka muusikute enda valida, mida nad tahavad teha. Siis on lootus, et tekib vaataja kellele see teie poolt esitatud kava meeldib. Eesti muusika on erakordselt huvitav, koorimuusika eriti aga tema võib-olla ainuke puudus on see, et teda ei ole nii palju, võib-olla nagu on, ütleme seal ma tea, saksa romantismi, millel iganes, lihtsalt et see kihvt ei ole väga paks, erakordselt huvitav muusika, seetõttu võttis ükste konkursi võitmiseks on eesti muusikas alati olemas ja me oleme võimalikult palju eesti muusikat laulnud. Puht sellel põhjusel, et kui on rahvusvahelised žüriid, et muusika peab kõnet tema ja ja Eesti muusika kõnetab, samas, kui ta on liiga palju ära lauldud ütleme žüriiliikmete jaoks nii, et seal on kogu aeg kellelegi mingit teise kooli või mingi oma rahvaliku ette kanda mingi sihuke niux sees natukene sees, siis ta hakkab alati seda läbi mingi oma filtri. Ja ma ei ole sugugi seal selleks, et tõestada, et minu Raams või mis iganes on, on just see, mis talle meeldima peaks, et mulle väga meeldiks, kui me esitaksime mingi selgus Eesti muusika talle sellise fon, seda niisugust asja pole nagu kaua kuulnud või et see mulle väga meeldib. Kavadest peab olema jah, vaheldust tempukustab, suutma näidata tehnilist võimekust, aga eriti viimastel aastatel me oleme nüüd jõudnud oma laule ega siukse väikse kontseptsiooni, nii et laulan läbi elu või nagu siin mõni laulgi ütleb, et kindlasti ei peaks õpetama, laulnud seal 18, üheksateistaastane kündmaalsem lõpeb, et tegelikult see hääleinstrumenti ennega vaata, ütlesin sulle, et sa sisemine küpsus tuleb nagu aastatega. Et mul on hea meel selle üle, et täna osa meie lauljatest moodustanud täiesti teovõimelises ansambli, mis on ausalt öelda üks selline väga raske koos lauluvorm, sest et teadupärast ansamblis iga laulja peab olema väga kvaliteetse sellise häälekasutusega. Ja c laulmise kvaliteet, et läheb ainult selle aastatega paremaks ja kui nad ei lõpeta nagu seda laulmise kui oma pilliehitamist sel moel, et oh, mul tuleb välja juba piisavalt hästi, et kui jätkub ikka võimet käia kontserditel. Minu arvates käivad Eesti koorijuhid, aga ka siis lauljad eriti noh, ma räägin laste koolidest, noortekordadest suhteliselt vähe kontserdil ja eks ma siis tean neid ettekandeid küll, mis sealt nagu tulevad, aga vaesuse lõpeb ka mingit kodust teleka eesistumisega, et minu arust ei ole nagu paremat innustajad kui kontsert ja ma ei ütle, et ilmtingimata peab olema mingi kellelegi super kontsert, vaid selline kontsert, kus mõne asja kohta ütled, vot see asi mulle meeldis, aga vaat seda ma teeksin ise paremini. Ühesõnaga et igasugune kontsert sobib kuulamiseks. Et kui me siin tüdrukutega oleme nüüd üle Eesti kontserte teinud, et meelelahutuslikud kavad on tihtipeale leiavad nagu suurema publikuarvu üles, aga ma väga soovitaksin ikkagi, et tulge, inimesed, kuulake ka meie tõsisemaid kontserte. Mõelge, arutage ja vot sealt baasilt tekivad tegelikult Teie lauljatel just tahtmine aeg-ajalt teha midagi ka jälle paremini ja eelkõige me saame midagi saavutada, kui me lauljates on tahe. Eesti televisiooni laste laulustuudiost on välja kasvanud hulk noori lauljaid ja nimetagem siin neist vaid mõned Maarja-Liis Ilus, Hanna, Nele-Liis Vaiksoo, Lenna Kuurmaa, Hanna-Liina võsa ja nii edasi. Isegi lisaksin siia veel vot selliseid võib-olla täna mitte nii tihti meedias esinevaid nimesid. Maria Valdma täna täiesti paistab, et tuleb haagis õppinuna varsti tuntud lauljate hulka. Kai Rüütel, mis mulle endale meeldib, et meie enda koori seest tekkinud selliseid lauljaid, kes pole ka nii-öelda nagu meediasse ja tuntud lauljad, aga kelle nagu vokaalne esitus, kvaliteet kontserdil vastab täiesti sellele, mida me nimetame professionaalseks. Vaiko Eplik siin mingisuguse aja oma nooruse perioodist meie juures veetnud, mina ei peaks olema täna üldse nagu kriitikuna ja ma ausalt öelda väldin seda, et pigem kui õpetaarne. Õpetajana on mul hea meel olnud olla nende inimestega koos, et vaat, kui sa kedagi nagu innustab, mulle meeldib nagu see, et kui noh, kuidas öelda ma olen avastanud, et ma tahaks ise parajal määral nagu keema minna, et kui seal on nagu see teine pool ka, kes sellest nii-öelda nagu tuld võtavad, ma olen niisugune suhteliselt palju koos tegutseja, noh selles mõttes, et muusikat saab teha ikkagi nagu partnerina püksi ei saa ju dirigendina midagi ette kanda, et seal peab olema nagu see teine pool, kes innustab ja et nendel niuksed noored inimesed, kellel on nagu seda endale seda tahet parasjagu olnud ja vastavalt sellele, millise häälematerjali hinnad on nagu ellu kaasa saanud, eks nad siis vastavalt sellele, kuidas öelda, ennast realiseerivad. Aga mulle väga meeldib, kui nad ei jää ka lihtsalt kitsalt ühte kohta pidama, vaid seal jätkad ikka õpingutahet ja võetakse uusi projekte, mis vahel toovad mingit teist muusikat. Väga meeldis ka veel siis, kui Hanna-Liina näiteks seal New Yorgis, kui õppis, et oli tal seal mingi vaba suvepuhkus ja meil oli itaalia kvaliteet, festival tuli sinna kaasa, laulis meiega tormilised pardid kaasa sinna vahepeale memory ja et minu jaoks on see tohutult tore, et nad seda teevad. Ja see keskkond, omavaheline, selline väike konkurents ja selles mõttes nagu paha, et hambad teisel tooli alt ära ka selline, et kuule, sa oled hästi, mul on selle üle hea meel, ma teen ise nagu oma nurga alt midagi hästi. Me ilmselt suutsime natuke innustada. Aarne Saluveerile on kogemusi muusika stiililiselt väga laial maastikul löönud kaasa mitmete popmuusikaansamblite projektides, muuhulgas ka ansamblis karavan ning koos oldi ka eurovisioonil esindamas Eestit koos Silvi Vraidi ka. Ning siis aastal 1994 kõlas selles menukas rahvusvahelises muusikaprogrammis Ivar Musta laul nagu merelaine Saloveeri üks õpilasi. Lauljatar Maarja-Liis Ilus käis sama rada pidi paar aastat hiljem. Taarja, kellel palusin oma kunagist õpetajat portreteerida, ei arvanud seda ülesannet sugugi kergete kilda. Kui oled kunstnik, siis ma arvan, ei oskagi seda sõnastada, lihtsalt võtad paberi ja pliiatsi kätte, hakkad joonistama kindlasti Aarne Saluveri puhul, esimene märksõnad, mis meelde tuleb, on kindlameelsus. Teatud selline jõulisus aga ilmselt, et ei ole ta ka liiga jõuline, sest tegelikult on ju tema käe alt läbi käinud väga-väga paljud noored tütarlapsed ja mina mäletan küll, et tegelikult tüdrukutega sai ta väga hästi kama ja samas ma arvangi, et osaliselt kindlasti pigem tänu oma karmusele, aga mingise leebe pool on ka temast täiesti olemas. Kõik on tema puhul väga heas heas balansis. Praegu vaatan ma teda mõneti teise pilguga, olles ise vanemaks saanud, enesekindlamaks kogenumaks, aga sellel hetkel, kui me kõik seal laulsime tüdrukutega, et siis teatud selline distants ikkagi jäi meie vahele. Et pigem oli ta ikkagi õpetaja, me kõik väga austasime teda. Ja vahel, kui ka tundus, et Aarne on võib-olla liiga karm mingite asjade suhtes, siis oli Eve Viilup see, kellele mingi kurtma. Nii et üldiselt ikkagi Aarne oli selline respekteeritud Meie õpetaja juhendaja, et, et ma ei nimetaks küllata, selline semu-tüüpi oli, et pigem selline kindlakäeline ja ja kindlasti mingisugune aukartus tema vastu. Meil kõigil oli, kuidas Aarne. Ja kas õpetas teid suhtlema ka teletehnilise poole, kaamerad, heli, valgustus? Kindlasti minul oli see koolitus tugevalt olemas juba eelnevalt Ave Kumpase käest. Eks Aarne mingil määral kindlasti võitis midagigi Avelt üle ja needsamad reeglid kehtisid ikka televisioonis, et kui see klõps, kaameral läheb käima, et nüüd on salvestused, siis naeratus näole. Kõik mured jäävad kusagile selja taha, need ei tohi välja paista, nii et et ma arvan, lauljale artistile, üleüldse inimesele tuleb see teletöö tohutult kasuks ja loomulikult oli Aarne väga suureks suunajaks selles suhtes ja ta nõudis meilt, kui palju meil oli tihtipeale väga palju proove, olid tähtsad esinemised, käisime välisreisidel ja võib-olla paljudel meist oli juba tüdimus, ei jaksa enam, aga, aga selles mõttes Aarne kindlasti hinnaalandust ei teinud, et kui oli kontsert televõtta ja siis tuli ennast selleks hetkeks kokku võtta ja ma arvan, et et see on meid kõiki õpetanud just kontsentreeruma ühele kindlale hetkele. Ja võib-olla kõige konkreetsem näide on Eurovisiooni lauluvõistlus, kus rooväli ju tohutult tohutult palju. Sul on nädal aega pikk periood, kus hommikust õhtuni ainult elad tegelikult selle kolme minuti nimel, et siis ühel hetkel, kui on see hetk käes, sa pead endast kõik andma, ennast kokku võtma? Kindlasti ma olen väga tänulik enda telekogemusele Aarnele ka Eve Viilupi Ave Kumpase-le, et kõik see on mulle tohutult kasuks tulnud ja ma oskan seda hinnata tegelikult alles nüüd, missugused on sinu suhted, Aarne ka praegu? Seda juhtub küll harva, kuna meil mõlemal on kindlasti väga-väga kiire tempo, aga mõned korrad. Me oleme kokku juhtunud ja oleme ju koos ka esinemisi, ettevõte on nüüd hiljem kui meil enam sellist koorilaulja õpetaja suhet küll ei ole, aga Aarne on selline hästi kiire jutuga, nii ta jõuab väga-väga mitmeid teemasid puudutada ja vahel isegi meie telefonikõned on, on üsna pikad ja jõuame mitmest asjast rääkida, aga üldjuhul ma usun, et need teemad on kindlasti seotud ikkagi muusikaga. Kui me selles saates mängiksime ühe laulu Aarnele sinu esituses, siis mis võiks olla? Kunagine lindistus, feeling ma mäletan, et Tamm seda linnahalli laval laulsin ja, ja Aarne elas mulle väga kaasa ja, ja see oli just see periood, kui väga tähtsal kohal oli minu elus lasteekraani laulustuudio ja kõik elasid mulle väga kaasa, et, et see on küll selline eredam mälestus ja naht, Aarne, tegelikult oli sel hetkel kogu aeg minu kõrval. See on salvestus aastast 1993 ja laulab Maarja-Liis Ilus ja see muusikaline näide ajast. Mille Aarne Saluveer oli tegev lasteekraani muusikastuudios ja seda tööd tegi ta muide 14 aastat. Õpetajatööd ei ole Aarne hüljanud ka praegu, mil ta on Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktor. Mulle meeldib otsa koolis kasvõi seesama tema nii-öelda üks tunnuslauset barokist rokini. Iseenesest me mängime ka vanemat muusikat kui barokk ja tegelikult kogu muusika heas mõttes ükskõik mis perioodist kirjutatud on noh, nagu peakski nagu rokkima ja meil on alati olnud väga häid pedagooge, see on selle kooli üks hästi tugev joon, et mitte kõik neist ei pruugi olla ilmtingimata nagu ülikuulsad, aga nad on olnud väga head pedagoogid. Sest suur hulk meie õpilasi tuleb tegelikult üle Eesti, 15 aastasena näiteks Tallinnasse suur linn, suured tegemised ja küllaltki kergesti on võimeline selline reaalsustaju ära kaduma, et siis tuleb leida üles põhitoetuspunkt miksija Tallinnasse tuldjatult ikka nagu muusikat. Täname hingame sellises rütmis, et me püüame olemasolevaid muusika esitamise tingimusi parandada. Me oleme sellega natuke aasta jooksul suutnud edeneda, parandanud siin oma pilliparki ja me plaanime selles suunas veel tõsiseid samme ettevõttest võib olla kui tahes hea muusik täna. Nii nagu Marko Asmer vajab oma sõitmiseks heada kui autot, nii vajab meie õpilane täna esinemiseks väga head klaverit, puhkpillivõimendust, meie helindajad varjavad stuudiot, kus tegelikult nagu saaks teha häid salvestusi, et siis hiljem näiteks rahvusringhäälingus võtta mingisuguste kasvõi euro saadeti otse tegemise kogemusele. Peame neid tingimusi parandama ja oleme ka vähehaaval siin üht-teist saavutanud. Rahvusvaheline kvaliteediauhind või standard, mida kutsutakse ISO 9009 on rakendanud ja me ei ole nüüd selle uue juhtkonnaga nagu seda kaotanud, pigem me oleme saanud nagu uuesti sertifikaadile nagu tõestuse ja eelmise aastaga Eesti kutsekoolide nii-öelda nagu sellise juhtimisvõi kvaliteediauhinnast. Me tulime just kolme punktiga teisele kohale, nii-öelda kaotasime esikohale kolme punktiga, et, et see oli minu arust tunnustus minu kolleegide tööle. Ja õpilased on muidugi väga-väga lahedad. Toon sellise näite, et kui siin üks suurepärane trummimängija meil kõik õpilased teevad näiteks sümfooniaorkestri väljasõidu puhul siukest transamehe tööd, minu arust on tohutult oluline, et esiteks need saavad teenida väikse lisaraha ja see õigus on antud kõigile tüdrukutele-poistele noortele vanadele. Ja kui sa oled sa transamehed teinud, siis sa suhtled ka edaspidi kõikidesse transameestesse respektiga, sa tead, mis see töö tähendab, kui tähtis on see, et, et see oleks hästi tehtud. Ja nüüd siin ühte mingit trummi kandestel jää peal libises, kukkus kaks esihammast välja siis ta mängis sellises olukorras rahulikult kaks kontserti ära, sest see Pill ei saanud seal puud olla, et ma toon lihtsalt näite, kuivõrd nagu selliseid pühendunud nad on. Ma arvan, need hambad saavad korda ja me kooliga toetame mis iganes. Siin on selliseid häid näiteid, et hommikul kell kaheksa keegi juba harjutab, noh ja see võib-olla ütleme klarneti kõla kell kaheksa veel nii hästi ja kell 11 on tal juba uus kvaliteet ja aasta pärast teine muusikaline kvaliteedi kasv on üks väga pikk asi, siin peab olema hästi hea mälu, õigemini tuleb kuulata eelmise aasta salvestusi või üle, mis salvestatud, siis alles hakkad nagu aru saama, kuidas kvaliteet muutub. Ma võrdlen vahelt muusika nagu selline teemantiga õpilane nagu teemant, ja nagu me teame, teemanti lihvimine võtab nagu aega, kui ei ole väga karm masin, siis ükskord hakkab särama. Aarne Saluveer on viinud läbi mitmeid rahvusvahelisi koolitusi Euroopas ja Ameerikas. Ta on avaldanud artikleid koorimuusika teemadel rahvusvahelises pressis. Ta on pälvinud kahel korral nii Eesti Kultuurkapitali aastapreemia kui ka unisseffi Eesti rahvusliku komitee sinilinnupreemia. Neli aastat tagasi omistati talle valgetähe orden ning eelmisel aastal sai ta Heino Kaljuste Fondi stipendiumi. Aarne Saluveer on juhatanud kontserte, mis on antud Eestit külastanud kõrgetasemeliste külaliste auks. Nimetagem siinkohal Jaapani keisripaari ja tema majesteet Elizabeth, teist ja kuulakem siin ka ühte muusikakatkendit tema majesteedi auks raekoja platsile antud kontserdilt. Tollokto paari kuu päeval aastal 2006 oli kuningliku kõrguse. Samas seitsmesajapealine ühendkoor Sina oled selles mõttes kummaline mees, ma arvan, et ma võin seda öelda. Sest ma ei ole ainuke, kes nii arvab. Sinu üks omadus on see, et sa jätkad jutuajamist hoopis teises kohas, hoopis teises linnas, teisel kellaajal. Jätkan sealt, kus me eelmine kord jäime pooleli. Su idee on vahepeal kasvanud ja see läheb edasi. Ja võib-olla mõnele inimesele on see natukene nagu raske, ta ei suuda seda kohe tajuda. Ta vajab seda nii-öelda väikest Smuul, Tokyo või kuidas seda nüüd nimetada? Sul ei ole nagu selleks aega ja siis tuleb ka minu küsimus. Sa ise oled nii palju välja andev oma energia poolest. Sa pead palju asju meeles pidama, sa pead paljude inimestega suhtlema. Sa pead kogu aeg olema kolmes erinevas kohas korraga mis tegelikult oleks ideaalne ümbruskond, mis võiks olla sinu ümber. Oskad sa midagi? Ikka vastab oma elu üle ka võtma aega, nagu mõelda, ma arvan, kõige õnnelikumaks mind on teinudki nagu see, et on selliseid ülesandeid elus olnud võimalusi, mis panevad nagu mõtlema ja mis seda mõtlemise poolt nõuga soodustanud, varastanud Ma nendin küllaltki, et ma olen vist hästi tänulik oma erinevas vanuses kooliõpetajatele muusikakoolis ja ka näiteks Me käisime gümnaasiumis matemaatika-füüsika eriklassis, vetika sunniti mõtlema ka väga palju sihukeste reaalsetele, füüsik kalistele, matemaatilisele, konstruktsioonidele. Ja võib-olla on sellest elus nagu hiljem kasu olnud, kui ma vaatan oma väga selliseid humanitaarset kolleege. Teisalt see Smuul toolgi osa on nüüd selline, et, et kõik on nagu kultuuritraditsiooni küsimus. Ja maast maasse reisides me näeme, et erinevatele elanikkonna kihtidele inimestele nagu erinevaid asju ja aeg-ajalt see small talk ilmub välja nendel inimestel, kellel nagu noh, kuidas on. Ei olegi nagu muud teha, kui ütleme, see elu nagu ära veeta. Aga see lihtsalt veetmine, mul pole selleks võimalust olnud ja tegelikult ilmselt ka mitte tahtmist, et seetõttu ei paku pinget. Siin üks Mareborgi ütles, rääkis sellest, et ka Jaapanis vist small talk on nagu täiesti nagu kuidas öelda, keegi ei saa aru, ei sa hakkad siukest lihtsalt niisama lehma lellepojast heietama. Mulle meeldib, ma olen püüdnud seda tehnikat omandada, monendine, kui ma pean käima näiteks kas seal kooringu esimehena aeg-ajalt mõnes teises riigis ja mingisse seltskonda sulanduma, siis ma suudan sellega hakkama saada täna, et ma olen selle tehnika omandanud, siis ma suudan rääkida millest iganes. Sest noh, ütleme sisenemiseks teatud, et eesmärkide saavutamiseks on seda vaja, siis kasutame selle aja ära, aga eks ta on ikka selline raiskamise vorm. Aga kõige põnevamast, see on niisugune kiire elu, ma mõtlesin, et see on sihuke nagu kärestik, et tegelikult ju käid elus ja ja vahel kulgeb nagu vabas vees, vahel põrkad vastu teisi takistusi ja ja noh, siis võiks olla nagu, nagu selles mõttes nagu jõgi või käituda nagu selles mõttes veenat ei löö seda kivi nagu puruks, mis sul seal vastas on. Kas siis üks jääb kohal, aga et ole siis sina nagu see vesi ja voola edasi just selle tundega, mis sa sellest kivist saida küsisid selle keskkonna kohta, et see keskkond, kui ongi need tegemised ja asjad ja inimesed ja kus me oleme saanud olla see elu siin Eestis ja nende inimestega, kellega me oleme siin koos tegutsenud, on minu arust kõige huvitavam ja põnev ja mitu minu kolleegium seda mulle kinnitanud, et ka neile meeldib siin kõige rohkem nii et tegutsema ja naudime. Kus kohas sa ennast laed. Võib-olla peab olema siukseid vaiksed laadimisi ja vaat vaiksed laadimised on siuksed, kui näiteks mitu päeva nagu olla omaette ja mõelda, välja magada, siis ta hakkab aju teistmoodi tööle. Ma olen siukseid periood elus olnud, aga täna ma olen vahest tunne, et ma läen ennast proovis. Mul on niisugune tunne hakanud tekkima, et proovid on läinud nagu aasta aastatelt paremaks jumal, kui mõtlen nende aegade peale, kui siin sai alustatud ikka lastele tänulik, et nad pidasid neid rumalaid proove välja, kannatasid, kuidas me ütleme, liikusime mingi eesmärgi suunas, aga, aga hästi abitult, niimoodi, ja siis siis lõpuks saime seda, mida me tahtsime, seda aega oli täna, nii et tihtipeale me tuleme ju proovi, kas seal õhtul või õhtupoolikul pärast tööpäeva pikka koolipäeva ei tunne, et mis ma nüüd tegema hakkama ja siis, kui sa selle proovi korra käima lükkad ja avastas, et vaat sealt muusikast hakkame mingit asja välja tulema ja me teame, mida me tahame. Me teame, mis meeleolus on ja mida sa, mis ennistab, tekitama mad tavaliselt lõpetan proovi, nii et üritan nii teha, et endal oleks nagu selline tuul all ja kõikidel proovist lahkuvad, seal peab ka see tunne olema ja, ja seda on õnnestunud hästi palju viimasel saavutada, eriti, sest seal viimasel aastal mulle hakkab tunduma, et ma läen ennast proovis. See, see on küll ahvat, öeldakse, väsitab ja mis iganes välja. Vaat tegelikult see on selline asi, et nagu selle spordigagi, et kui sa nagu teatud energia nagu välja annad, siis sealt voolab nagu nagu teine sisse. Mina tunnen nii, mis tähendas, on sinajaks kodul. No vot see on selline asi, mille puhul mina ütlen, et kas just kindlus, aga see on üks koht, mille peale peaks nagu sajaprotsendiliselt suutma nagu nagu loota või uskuda ja ja mulle meeldib, kas see, kui selles kodus nagu vanu inimesi, et see nagu põlvkondade järjepidevus nagu toimiks. Et ma ise mäletan, et mind on kunagi hoidnud siis väga väiksena päris lausega vanavanaema, ehk siis nagu neljas põlv. Ja üks kultuuri järjepidevust traditsioone ütleb, et lapsed peavad, et kasvama ja arenema, keskmine põlv peab nagu raha või neid elatisvahendeid teenima ja kolmas või neljas põlv peavad siis nagu neid lugusid edasi rääkima, et see on selline nagu kultuuri selline nagu ülekattega tegutsemine tekstis kuulab jutud ära, teeb oma järeldused ja nii see nagu toimib. Ja mul on õnnestunud nii elada ka minu lastel on olnud niisugune kolmas põlv tegelikult sellest turvaelemendiks ma olen täiesti lennus olnud, mul on selles mõttes tõsiseid nagu kohaloleku ja süümepiinu, aga. Ma tunnen, et ma oleks valmis võtma seda kolmanda põlve funktsioon üle, ehk ma loodaks saada heaks vanaisaks. Sellega ma kahtlemata rehabiliteerinud ennast oma laste silmis ja kodu veel kord on üks selline teineteist piisavalt respekteerivad inimeste mõistlik koosolekuvorm. Võib nii öelda. Arno, aitäh sulle, tead, sa hoiad lippu kõrgel, ütleme tulemusena järgi aitäh sulle. Te kuulsite saadet sarjast portree. Tänane portreteeritav oli Aarne Saluveer. Aasta muusik 2007, saates kõnelesid veel Aet Maatee ja Maarja-Liis Ilus. Saate mängis Koko Katrin mõõdik ja toimetas Marge-Ly Rookäär.