Algab vanamuusika austajate lemmikrubriik uunikum. Tere, mina olen Kristjan Jõekalda ja te kuulate uunikumi. Alguse silmas Kristjan jõekalda meie elamistesse üsna vaikse ja tagasihoidliku tegelasena punane hokikiiver õlgadeni pähe surutud ja absurdikoomika löögirusikas tungivalt telerivaataja silmi sihtimas. Täna teavad kõik, et palju see vanasti Ice Dog M nime kandnud ekraani kangelane suudab süüa sibulat visata kolmeseid või kirvega ust raiuda. Kohe saame teada ka tema lemmiklaulu. See on selline laul, mida tegelikult ma ei olegi peale, ma arvan, peale 70 üheksandat aastat kuulnud kuskilt raadiost ega ka ega ka mujalt makilindi pealt. Aga see, see on selline laul, et mul isale kingiti 40.-ks juubeliks. A 202 selline kassettmakk, mono makk, vägev asi oli dollalikele ületamatu riist. Talle kingiti hulk selliseid roosasid kassette, ma ei tea, miks nad roosad olid vene kassetid MK 60 ja seal peal oli siis Kukerpillid ja kuid asi mängis siis üks laul jäi mul meeldima, kerisin edasi ja tagasi ja tagasi. Ja kui vanem tuleb tööl, ma jõudsin koju, ainult seda ketrasin ja lõpuks hakkas seal lugu krigisema ja vanemad olid natuke kurjad, et ma looline ära kuulanud. Aga, aga ma ei tea, mis selle loo nimi oli, aga see, see lugu ise oli, on tunne ja kui ükskord seal ma pääsen eluga, luu ja vaat see jäi meelde ja see on siiamaani, ma arvan, see jääb elu lõpuni meelde, see oli võimatu. Kukerpillid on selles mõttes minu jaoks on nagu sümbol või selline ikka lauludega meenud erinevad asjad siis siis Kukerpillidega meenub mul see aeg, kui me elasime lehtriku tänaval, enne kui me kolisime Lasnamäele Tallinnas ja, ja meil oli selline väike väike maja suurte suurte majade vahel ja sellest ajast sellest niisugune läbi hämaruse paistab veel vanemate väike magamistuba ja see väike jänes naa makkiase need väiksed Kukerpillid, et see seostub mul Kukerpillid, tulevad mullastiku taevaga meelde. Kukerpillid loodi 1972. aastal Eesti reklaamfilmi juurde, algkoosseisu kuulusid Taivo Linna, Toomas Kõrvits, Toomas Veenre ja Vello Salumets. Selle asemel tuli õige pea Tiit Kõrvits ja aasta pärast vahetas salumetsa välja Ike Volkov. See koosseis jäi püsivamalt kokku ja võitis populaarse, nii vanade kui noorte seas. Kukerpillide muusikuid said Eesti parimat kantrimuusikaspetsialistid, kes tunnevad selle muusika allhoovusi stiili, peensusi, päritolu. Kukerpillide kantri on mitmekihiline, mängitud rockabilly, diabluugre rassi, kuid omasemaks on jäänud folgilähedasem suund. Aastatega on see Eestile kantrisuund ikka enam ja enam ansamblile tähelepanu köitnud, kirjutas närv oma 1989. aastal ilmunud raamatus polkast rokini kaks. Tere, pillide loo hambaarst saamislugu meenutab nüüd Toomas Kõrvits. See oli 77 takso seest kolm ja Taivo Linna Gauckis selle laulu üles lastelt soomlast esituses olnud minu arust oli vist ka meie esimene lugu, näiteks pole seal tarvis teadlasega käsitluses nõledan Ameerika trantsionaalid või Ameerika kantrilaulud, tegelikult. Nii et noh, soomlased on võtnud camp kuskilt mujalt, ei, päris nende oma. Ma nüüd ausalt öeldes täpselt ei teagi, mis soomlaste pealkiri oli mandustaga Käo tegi sõnad ja, ja hambad on igaühel probleemiks olnud, kas noored või vanalt ja, ja minu arust see on aktuaalne teema. Kusjuures Janal lõpul sellel poliitiline puänt ka, mis praegu ka kestab, siis seal on maailmavalust ka Salman maailmal on hambad valu täis ja kuskil ikka pidev hambapuurimine käib ja pommid lõhkevad, kuuli tundavad raketid ikka usinalt pinda puurivad vaid seda võib võtta nii ja naa, aga noh, sõnum oli sees. Praktiliselt on läinud ju mängudel igal pool hästi peale, sest seal on see vahekaaslasel, mida võib kooris hüüda. Eluga kõigepealt ütleme niimoodi muusika, armastus, meid kõiki kokku. Need on need, kus üliõpilased ja, ja sealt sealt me kokku saime ja, ja noh ikka jootsid ju kambajõmmi, kes saab ka pilli mängida ja noh, väga lihtne skeem on väga lihtne. Jääksime me reklaamfilmi alla ja kuna asjad reklaamfilmis oli tamp taga kogu aeg, kogu aeg pidi uusi lugusi nuputama ja leiutama, siis siis see andis just hoo sisse ja hiljem aga nii kõvasti sees siin aastakümneid lausa muusikat tuleb nii palju praegu, et noh, nüüd valida vanasti me nagu eriti ei valinud, et vaatasime, mis hästi läheb, endal tundub, et läheb rahvale peale ja endale ka meeldis, et siis aga noh, praegu muusikauputuses on hullumaja, mis toimub ja hakata siin praegu kuskile edetabelisse. Ja siis jäävad nende kabelisse, sest et ega ega seal pinnale tõusta või midagi head leiutada, aga eks vaatame veel materjali on küll veel.