Stuudios on nüüd Urmas Kalla ja tema saade kannab pealkirja räppi nägiil. Tervitus. Kala urmas soole. Sai lubatused Räpina keeli kõnele Räpina keelest. Et madu, Räpina kiir ültsioon peas nagu olematu, mida Räpina kihelkond kõneles ka või ka tõsi töödelda. Et Räpina kihelkond esion nii, kuid stiil ja Niilpsas vana ajutuse võro maakonna küljest üles mööda Peipsi põhja poole Piirissaareni välja. Võromaa lakk, Peipsi Vetuva Räpina keelega Räpina kihelkonna piiri oma pikalt Vana-Võromaa piirika. Õnne võro kiil ta küll ei taha. Nadja piired, hakkan püssi hästi. Võro kiil küünite siks vil Tartule ligemale õdagu poole Võnnu kihelkonna sisse. Anud diil Tarto keelele perra aga eksam, kolm selget tähte, kostvaid äratud don võro kiilvitsa kõri heli. Kuulad, kui ma ütles õnno lõpu. Pilve käevad pini läheb tõene märkamsi, tabeline vokaalharmoonia, et kui Tartakene bet hinda võrakesest aga ütles, mis lännu to lännu, siis ta avaldas hinda ärk õrraga tuled võro keeli, mina lähen tuua kolmandat tähti on mul hindel ka ras WC välja kõnelda, nalja ütelda, tuhandu Tartu ja Võro peenenduse vahe, Tarto keeli kõneldas paing ja Maindia laagia Laika umbes nii. Ja Kotosid olev tuut ka Räpina pool kuulda nagu Tartumaa salakaupa, aga enam vist ei kuulu siks süda vähe võndu välja hoobis pandia vang ja ladia Jalak ja nii et võro keeldikes laenbale kui kitsas kihkkond meil. Aga ma tõmban eksida, keelejutu, veetseta gaasi, selle keelemehe, oma keele murrakuid nimetan ükski koonde kaupa. Ja Räpina hinde keeleruum on jumala küll. KMS-i kiskonna piire niikuinii juba rootsi ajast pääle oma vällja märgiti vä? Põhja otsanon, pera, Tammistu küla ja kossegi lõuna pool veerenud pera Variku mõõt. Ja neil on vahet päält 50 kilomeetriAga tõest, pide Hummagust õda kohe küünis kihv kond, kõge heina, mõni saidi tõest kilomeetrit vast. Ja nupiiri oma Inambiste loodusessaati, humagu piir, Juusk, vasta setomaad, mäda jõkke ja Vova Võhandu jõge. Peipsini Peipsi mikutel aastakene kustutas Lämmijärvest. Piir märg Piirissaart kah, seal kotal on tegelikult asi see kääne vana ilma igo jaht liva sakslase ja venelase seal piiripärast Nikani, kui saarel hindel sai vilanud, sureb jaga saart Vaiovee ala, kui nüüd Luiga ojasse seal pääl ja küünitas põhja Sügise võit näit kaabest kaia ja mõteldatud Vanna usku, et sirgtõmmas maisema Vii põhjast välja. Aga egas tahes käveeütsijago Piirissaart Räpina kergkoaala ja tuiaga põresel Avila alale kihkkonna piirjõud Peipsi suurte järve välja siis nakas lõuna känna Ranna Külli Vaisalt, Juuscläbi tammistuja, Meerapalo ja Räpina poole peale pidas päeva Tartumaa Võnnu kihelkond selle omakogoni erale kalmuaia neil Küllil külapoosi olevat vanast tappelduva kahtinodole piirile. Et on nagu maakondade tasemel taplus. Tolles Tiidmises pidis uhkem tunne olema. Särtse asjad, peassi meele ja üle ilma tutva oleva tegelikult. Ano piir Juuski edesi läbi Meerapolo suu ja pera valla mõõtsoo. Sääl ta maasta Sato, rahun püsil Olkud sihiga märgitult või ei. Loodusee piiras inemiisi niida Peipsi pool rannaküla hoitva omavahel kokku ja vahisse lõunahe Mehikoorma poole. Tee tammed, rootsi haigoloodi, Kogani Oaeti, Mehikoorma kihkkond ja siis rannaküla põhja pool kämblaga tolle ala Vassis elli seal ka külanud palju rahvast, kerko jaost, A vet põhjasõda tugejale sealt üle ja lahke ja paluti etappi hirmsa hea rahvast Peran veitist ja kaote idu kihkkondiale tsaarihaigu ära ja löödi Räpina hüüti. Piir muga tule lõuna poole, siis äkki uus kuulike suu pealt välja ja essis Aruküla vaiele siuglas tükk maad tallavaial enne kui osakeste suu üles lööd. Sealt on jale haava edesi pandla läbi mõtsa suuremiilva suu peale kolme kihelkonna kokkutulek yle Võnnu ja põhja poole, Põlva astus asemele. Põlva kihelkond on kah juba Võrumaa, niiet Räpinas siitpeale juba puhatadost võro piirivalvest. Ega selget keelevaim murraku piir ei ole Räpinal põlvega ka miilva suust edesi läpiir üle Suusaari. Mõnest külast kähku läbi ja jälle suurem pahe mõtsa. Põlva Verscattiist kargas üle ja pea saab jälle Võhandu jões, kin Viira veski, kotan Meetsemaatlejat uhke noode liivakivimüüre vaikselt läbi. Võhandu oru kaitseala. Sõsningu harpusse ära. Väikse Palo mõisaoja pääle. Siin tule Räpina võro diivasta ja nüüd ta asjakotus kolm kihelkonda saavad kokku Põlva, Rõuge, Räpina ja kolm mõisa söand. Vahtseegoi alaleevia, Palo mõisa. Ega üldse esikihkkonnast. Selle ilmajaama ütles olevast kokku sulanud ja leevi nimi on hinnast kõige üle laotanud. Palo mõisa, hoia kahi õpetaja, ümbre, Kaavetu kastud Vanna piirina löövetki Lichtensteini küla põre Hella seal piiri peal ladu pidi olema noor küla hine pideolleriks mõtsa maa olnud, nii et kah loodusesse piir. Sist edesi kihkkondina lõuna ei küüni, piir käänd Hummaugu poole, Saase Vastseliina kihelkonnaga põre hõla Bogoni vastne, võro maakond siis mõne Räpina tala humala haardu. Edesi pääses piir Paloma Pedastika vaialt, Iloza rebasme oja peale ja siis ei ole muud kui padavai edes imeda jõkke. Ongi meil kihkonna piir, kaetu pikalt saidest kõneldus, ananium kui särtsin kitsam Kihelkonnal elad, siis oled peaaegu igal puul yks piiri veeren. Ka seto elavat Kathy ilma veere pääl. Meil Räpina puhul oleks nagu koguni neela ilma veeren, näete, Mehikoormast ülejärvega ja paistesse tooma nuga, kõne. Ja Venemaa siin sama nagu käega küünitada vanast olev leeve lappijat üleantu nüüd kah vaevalt kolm kilomeetrit vahet. Ja ka, et Meeropalust Tartumaa Üleoja põhja pool tule pea juba Põhja-Eesti kiilvasta. Kodavere on koguni imelik kiil, viskas nagu vadja keele vurphy pääl. Nüüd tule Üts, laul mida tuttas Lõuna-Eesti ka külanud laialt nii Tartumaal kui Võrumaal ja viis on ka igal pool-ina vähem pütte taoline. Egan kihkonnan mõni nooti esimõõda ja jutu omal ajal yks tollest, et kus noormees uuratas näio käest kostu hine käki. Selle saate jaostma vaali üten. Väikse Hellero ansambli laulidega. Nimeliselt Leanne Barbo, Hedvig Priimägi ja Kadi Valk. Ma ma harima ta no ma ei ma ta vaimaarimaari viima. Einari määrivarimareemada. Ka sina olid, kui ma ka tööle. Ega ma see rõngas finaalid ja nüüd, kui ma-ai kassinaali kassinaalid kolima Ja meil on Võromaa esimesel eesti ajal tiisevil Mehikoorma rahvas eta, kõneles võro kiilt. Ei ole tudiidmise east Haani muuda mäki vaja. Munakiil lubas meelega ummi, mäki nakad Mehikoormast rattaga Aravule sõitma jõuad järvest kauem vahe. Sest tunnet nagu rasembamserku. Sest Tiiated nakad Konsa mäele jõudma. Agavemban Räpina puulama juba silmaga näed, kui altpoolt ka eksis, töölisse ökotaivahepeal. Ega vägisi pead tahtma, et kõik võrukese hüti, muud hooles ja üttemuudu kõnelesid. Vanavara korjaja otsiva ina ehtsambat, vaipu, tõmbad tuuningu alassi, vana peratsem ka. Ära mine võta kinni elasinemine lõunaeesti keele põhjapiiril. Ja mille perre sa ütled, et keele sõna, omati mäe jutul vanembamis, tõesaja keele oma teavi olla uma keele vanem pilt, Berin ja tina, mailmane José lahet, mitte kate keelevaielt. Ja nii või ka teisi asju ka olla, kui keelega piirib Neinemine ei pea olema vahenu minemine. Nii võime üles Luke, ET Meerakene tähendas MeeroPawakene püüd Kallo suurest järvest põhja Eesti poole pealt vil vene muudo riistaga elas vene muudo uulitsega külan. Kõneles Tartu ja Võro kiilt, seegi pruuk, Venne Sõnno nagu seto. Ja laul eesti kirjakeele laula. Mehikoorma enam eesti ja vene rahvas äärseka. Mõni venelane vast kõneles võro kiilt parempidi kui eestlased. Aix, oleme terves tükis tiinemised. Selle jutuotsa istusid Mehikoorma muuda laulga ja särne jootamisega laulmine. Nii kui te nüüd kuulete, on kah õnge räpina muuda. Natsikülla ja köök ja ja keegel ja aiala ja Argeekil ja ja. Oleme ajanud ja kahe sõna ja ja magamaalad ja ilus ja mäge mäele. Ja, ja kandja ja kalgus. Jaa. Jaa. Ja meela kann ja kõrvalagi On vaja, ei lähe ja kõrve räägi ja naksijamaa ja armoonyoto ja. Ja armoonyoto ja näksi auk maa ja. Jaa, kõrgusena. Taavi Emma ja pidanu akva ja vormi armi ja meile yles ja vormi, ärni ja kirurgata ja kerime kaera ja. Ja Kirile, kaera ja tolli. Miskeelses Räpina kihelkond Miika kõneles mu hinda keelega säärane lugu, et ta mul nagu mitmelt poolt kokakoerad haiks Hinandmiste, Räpina kihelkonna põhjaotsast Edinalt kuvast perrest ime ja isa ja vanaimmii käest. Sest ma olen kaenu vanno kirjapanekuid ja Vanolynte kullal. Ja ole tähelepannu, et Räpina Pühapoolse otsa ja Võnnu kihelkonna idee ja põlva põhjaotsa keelam nagu hindava yhel Hinamblite sugu, Mare ja ligidasem kui Räpina lõunapoolse ja, aga, ja siis ma nagu Koiatagi, et siis, kui ma Olessi mõni rändaja ameti miis neutisest rätsep ja liigussi tud Kante biti siis time, kiil või sõnavara ja grammatika poolest täpselt särne Oolat kokka koriat Räpina põhjaotsas ja säält ligidest Võnnu ja Põlva maie päält. Ja mille poolest totaalse suguma näokavani põhja otsasel Meerapalomann on ta nii Tarto keelemood, et Sõnno iilina Haadee ütelda seal oma aania, roa ja Obõõsambaga. Ja mu isa kõneles ka nii selle tina Racinaallast Võnnu poole pealt peri ja viil Räpina põhja jao peal homseel ütleva käänisse lõpp n värania istuv taren ja vahi, mõõtsan ja nagu lõuna poole läbi naha Varikumatsaraat naha külla saat tualga valast, Meeksi vald. Nii kui meil, Mehikoormad ajoba, seal on H. Seenütleva käände lõpul ja toda koguni nagu veel rõhutas pääle. Ja nii ta jääsegoni terve läpina Inambis tähendas lõunapoolne Jaago kõneles niimoodi ära ja mõttes Ahja maakhia Taiwahia kotta. Nii et esihindas, too ei ole mulle võõras. Ma ei ole kunagi säärane pruuka WC põhja poole küüniline. Aga et jah, oleks ideede mina, kiil ei ole mitte keskmine Räpina keel, et ta nagu hua kõrda jällegi konnaveere pealt minu perre Räpina keelt oopium nagu kahtlane ettevõtmine, ano, nii palju kui ma mõista, seletada, mis seal siis Räpina puhul veel tõesildi on, kui meil ja mis sa mütist tõesilde optuuga. Et Räpina sõnana Tagovase i teebki see kõik eest muutuv aerada, et muudoiks, tetja, viidia, saadia, Tuudia seal kõik muutuse kette ja viide ja toode. Ja veel tähendab päevani kuulda, et rahvas niida kõnelas ja koguni üle piiri Põlva kihkonnal k. Tõre vana pruuk, tun hakkas ju ka oma aveel paari aasta tagasiside üles, ottide päält on kuulda et sõna on Tagovane. Ö muutus kätte, et mujal omics käenüüa länni Inemise seal oma kääne välja. Aga Hongazarne pruuk, missa mütine tervele Räpinale, noh vast lõunaots välja arvata siis Põlva piirimaile tervele põllule ja paistab, et nii kui dialas peri koguni nimelt sealt Kodaverest põhja poolt idamurdest nagu toda nimetades et nõrgal astmel diftongi teavis hääliku ühendise. No sulasse üte. Ma esin nuputi säärast näitelausete hulka aega välja, et mis võis olla kõrvutusest tõisi, võrokesi keelepruugiga. Et sai nii särtsed kui mujal Võromaal üteldes. Saisa paigal, aida Sainoman, siis meil üteldes saaja, pagan, Aadazanamann kõik no diftongi ühte sulama. Ja siis Räpina keelepruuk on veel, mis võib-olla pers kihkonna lõunaotsa põhja pool olevana, igastahes too nii kuulsassanonüütet üle terve Eesti ja ka üle ilma läänes selle. Aapo Ilves, Räpina miis pant aluma, tee laulu sisse. Toom too, et üteldes Humma asemel Hummelmeil. Et nagu ala, ütle käeniasse seal dolla sõna lõpul. Mulgotton kah Ena pruuk, tood ei pruugi tema või teiselt poolt piiri jäeti ütelda summelva Hummall ema Kogani ütles vastane asemel vastal. Niiet särne, mida võis meelendid. Ja kui tasa võrokesed pool Räpina kihelkonda ka vast nii umbes Räpinani ja WC põhja poole kõnelaseiks sjooja ja, ja sääne ja määne. Siis me Niixi vallaniks, ütleme see ja too ja särne ja märne koguni sääred, Jane ja Märdane, moonu viimase oma kõge tartu keele muuda jojoba ja tuubele halgahtas meelde, et vanal ajal olla lits Tarto poolt niiskahtja Räpina maa pääl ja kõvaste moonu tuvai Kalevi paige mujal Võromaal timest nagu suuri märke ei ole. Amele ta. Neid jäetne küll terve Piirissaar jäid imest, et Võnnu pool on tal suur künni maa hulka Wagosid sisse aetud veteärve äss ja visas pikale sinna ja korras hulka. Heino omale päeva määrab Palomana ja heite sinna otsa. Peipsi Saarts, too kiskja Haanjad ärataja all ja Pille kõik järve. Ja too unikesine järve pideme sinna. Pääle tupiiris Saarsus kasvi. Ja no Mehikoorma on ka üks aega kuulsa kootustada Tiid ega koolipoiss ja seal on sündiune õnne. Mehikoormat ei nimetada särmann väega. Duaw toogu kalai paiglawa koormaga üle toll ja naasial noode Sartsega tapleva põrela järve viir Mehikoorma küllalt ballast tõeti, niiet tinatud bow mõisa näidata. Altsiil time apas. Aga seal pead olema olnu inemis rahvast, nagu kinnitas selja mõõda. Ja siia mano istus seltsis räpina viieka laul, kosmi olema ka Tartumaalt peri sõna, appi võt laul väikse Hellero ansambli. Onaulianagi. Kaaditaja diil kuivatan. No vange viina veidikene. On ära näed tõkene. Mõlemi kada kaema taliga. Kate aktiivne teenikey. Vaidleja biovajagi käytetään. Võib-olla oli ära keelejad. Räpine oma mehe oma nii samates sügavik jälgijat küll rohkem keelde ja meeldepraost, Johann Friedrich Heller. Tina tuld äpi nähe 19. aasta Sa alastusen, jaolev pannu Räpina rahvale Priinime jaa, sakestaniisärtsi nime. Et NUT tunnet ja kaubast ära. Talle olev meeldine, rahvide võrdsuse põhimõte. Nii et seal nimi, loomise manda pant ka eesti tüvele saksa lõppu teinekord manoia nii mudu oma tee küünivad. Räpina kanti võsobergi luikmann ja punnis sallid, Köige sugumase Kogani am Narusk trankeia Jaanike hinge ja aga omme uma eest Timuda lõppega null nullil. Nii et Räpinast omava kõik kiudaski Apeedast ja Parmaskija lippaski Naruski ja siis vil särtsi liitnime nagu Siila, Narusti ja siil, Ivaski ja televiisor. Sateeda särgid, kuulsid Räpina nimi nagu Siilats ja supping. Ja muidugi teine, mis jäävad ka kolm põlve luhadsit. Vanaisa Elmar poeg Toivo Oja, Need noortele Käina pojapoeg Toomas Luhats. Räpina keele varra on palju Coca-Colat ja alustati juba Jakob Hurda haiga. Sel Haiba, kui Hurtall Eesti Kirjameeste Seltsi president, siis tina, kõige silmapaistvam Kogo ja üldse Eestimaa pääle ollagi Räpina kihelkonna miis Jaakob Jaago vann Kõnnu külast. Et hurda haiga, korjati õitesse köidet vana varra kokku ja kaits naist köökistama, Jaago Manni saadetised. Väga palju rahva laula. Aga Juta ja mõistatusi on ka käes korjekül õnne. Räpina maa pealt käbe setomaal ka. Kui Jakob Hurt anud seto köisi raamat on välja, siis ta pandsin Räpina ja Vastseliina Laalukamano nimetet Nooma seto laulaga õite mooda ja kõlbase küll üten välja anda ja siis Hinambris Räpina laula, seal ongi Jaagomaniaakopi kokku korjatud ja tinasaatja Hurdale ka andmeid, et hea oli vanu laulja. Ja siis talle ette Laaliva. Ja nüüd tule säärane ansak lugu, et tegelikult on mäega siege yks kostnu hinemise peri olliva Gaznya oli eestlasi või venelasi. Vaisi jätab selle, et kats kõige suuremat lauljat. Okse, Dani Loovitš ja Liisa samoilov. Neist vaid mõtelda, et noh, Olesinikus jätab, aga kui sa kaet Räpina kihelkonna asustuslukku, sest on väga kirju ja katseteistkümnendal aastaga saatuudi papperi, veskihe vere, lähisi töö ja näid pagasi üle Peipsi vanausulisi. Ja siis 100 aastake Hildampa jälle vahet, suur jagu eestlejaisi usku lätsivad enne usku ja siis panti näele välje, nimeta. Olgu ütles, et. Ja nüüd sellest ajast, kui Jaagoman laula, korras, ess, Sainamplid, Arro, Diegost täpselt perioom ja venelasi Eestist TVK tervenisti ära. Ja meil on kõige kuulsam prahva viisi uurija onu Herbert Tampere ja õnnetusest ime. Kirotanu ligemalt õnnegi õdagu võromaa vaalu viitest ja Räpina kotale ta nimetanud, noh, nagu jutuajamise seen ma harva nimetame vot Räpina kandi viie omava keskVenne Laalu viite muuda. Et mille siis on väljapakutu, et Ta võib olla töötas venelase Opeva eesti keele ära viia jäivanel alale. Ligemalt ei oletada Gea Uurnu Salavusest elatud asja üles võtnud rahva viie oma üles Kirotte til, Tampa Jaaguma näid vilets märgi. Aga mõni aastakümme yld Tampa kääve tsaariaja lõpul ja käve fonograafiga rahvaviise korjaman, Armas Otto Väisäneni ja kõnde suure jao Räpina kihelkonnast, läbi laulade sai juba veed nina, püüsi, pulma, gaasituse, särtse. Aga oiga pikem pid, jutustavitia tõteste. Paned tähele, et seal on seto muuda Sõnno ja lüüsi, aga viie tervestid. Et milles siin asi on, ei tee, aga joba kooriga laulmine väisese ajast ärgaa onu Tuudes ole paljaga Einanud Jaagomanni haiga Veliste kogudus ka. Tuli omalajal pääle, aga too sai mõianne luterlaasile. Ja siis mõtledki, et no nelja usulise hoosiva hommi laule alale neliste koguduse rahvas una ära. Nii et tegelikult ei Tiiekust ulukomm. Nii et laseme neil laeval hindil kõnelda. See laul on vii hädalvelest salvestatud dime, Räpinasti ei oleta. Hurda Jakobi Lellaboik, Johan Hurt on ta poolikult kirja pannu ja monomärkne. Jääb seekord poolele, kui võimalik, peaks olema laulikule edasi ütelda, siis saadan varsti ja Jakob Hurda sõnaga mällu. Anden omaette lõpetust ei ole tulnud. Aga seto sylamsi laialt deeda laul. Võtime siis tsaari haigo, noodikirja pant, Räpina jutustava Mitmehäälse viie- ja tarvitame vaalu lõpul. See lugu on tuust, kus levilat nurme, kündme ja kaos ja sõsarnakastime otsima. Oi, halli ja Väiga veel ja rolli alli Tseeoo Väiga velo, läethiled, Siimada ja künd. Mäe läätsi näed. Ime imeruttu ja ruv keedi ilme Rud ru säärsäär ja perr vei. Seal ju vei O-le soones velje ju künd Me ole sa, Sven joogin, Me Kaaell kallis tatra ja kand, ma. Jaye ja Miina veel, aga õega ja viina nii Namiina kallis ja ka too onu mehinamiina kallis jooga. Toona. Ka puuga puugalestio vastkast ka puuga kaared joovast kast. Hele sõidi ja söödasoori näetegi ta soori, too Natona veri ja viin Ki toona ta veri ja vin Ki oelli alli siini pilve Ooelli siini lee halli veeren ja vesipiin. Pere on ju v siibi v Siivee Siivinu siino veel. Siin Eino, sina veel v Siivee Siivino ja pilve. Siin joogivesi, vesi Veie ja hoomas veele. Seewee sile jää. Maas vedeles pil. Pilve peeti ja kuumas. Sõsar jooskistiitpite edesijatele tuleva vasta Kürgaariusse ja kündja, Velekese ja vinalõik ja, ja köögi käest küsis, et kasti näide mina välja ja kõik uuriva, mis märkvele loll Minka Perlady Märduta. Ja perearstiks ütles, et ah meil häda su verest meil oma muret küll sõrm kaitsti ja külm, lehem kadunu. Et näe nagu häbeneda, see ei mõista, abi anda ja siis tolle peale hoopis ütlese halvaste ja BRS juba koos Saksamaa piiri pääl sõsar trehvlasse süte Vanna meest ja uus rahulikult, et märne Oisu veli või olema näi ja ega mass tunne nagu sõsar seletas, siis ütles vanamees, minestasin mere viirdet. Veli, on sul seal käe lainil? Laian? Läätsi läksime. Too ja Meere veerde läätsi too joome veerde ka halvela seal üle, joove. Nii Namiine laudi ja meeleet, nii raami, lausi, meeled, lausilavusi meele ju poole nii Siilaasi meele joob olles. Nii veere veere viirdes Miina veel. Veerde joomi veel ja. Imekana ja ka ta ei, ei. Joodel teel ja ta sellele. Ta ta jäeti Ta jäädi. Nova no mõla ja-le Ja. Säärt säärand ja. Seal seal ju. Nõu vanu üle ju. Leem. Läätsi Lätis Skoda ja kaate. Läätsi kada ja ka läätsi läätsi majja ja maarjaläätsi läätsi. Uskmandust maale jään. Adu uskmatus tuge, köögi noode. Oska pääle. Köögist oma jäle jää kõikama, pääsi nii keelde kõnelema. Pera kõrdam tulla särne aeg, Kosaabuskmandaalakuid, taht, usk on tagano, kiil, esiam saanu märgisüsteemist, üteldes vill suhtlemisvahendist. Aga mitteotsani, koonio mõistmisseeni, püstiil, tähendise oma Joalane, usuva usku, vana vanemba, saiva usku Kristust ja maa jumalik mõlembid. Vasta ostust. Äss, mõtle tolle pääl ees. Nii et talve autose siis Balziva köögipooli jalas, jumala klaar, vähindava yhel, et jaam õigem ja kas üldse ase olla korraga kolme on ja kas time kõrvale tõi tsiviilmahus? Neetna jumala oli tolle haigu kõik juba õnge kaugest jää. Nii et itsiga tööne, essaa aina täit võimuinemisi üle. Veliste koga ostul küll kodusside väega pääle. Välgi sisse löömine, lühikesest ajast toll, Taivaga hõkva ütistis, aga maa kõrvas ümbritseda. Vana Laalukatewa, vana usk, nii saamate, vana kiilvil jäi. Või Olavil uut üles Tõsemise tunni. Tiie vastne jumal või vill tullagi. Aga sinna me ei saa ette tutta, määrne ta. Kuna ta tuulele muidu ju ei ole jummal seeni saama, vanno jumaalide vaiel valli valimata jätta, tähendas, saame hinda vallale jätte. Kiil hoitmeid säravad hakast. Tina see Nombil ruumi ja rammu time põhja ei saa pääle küünlad. Kui ka pilved siis näete väärmine puul pööris seal allapoole. Ja tuuganud sealt kasus aituma kullemast perre jääse ilma tütre laul. Siia ütles tõest muudo tai vaheminekist. Sellel Aluviitum, nii seto köisi kui võrok köisi humast peeti. Vast on meil siis. Nulli tullima ja somm. Siis siis ma Josu sui. Pääle päälema ja gäng päev. Tsile Chima, siis mõõt, sa könn. Ma keelegi ma käin. Kullale tsi hulgi. Nii meie manaal see min. QQ alüüsiga Too tul. Siis siis ma ja üüri sööd. Nii meiega Sveits, Ri, sööd. Ka Svigassise leave err Viisla. Ka svee kasvise Liagarg Kuusla. Üle Küle talliksolly matk. Ki-Ki tuunasei maak. Me seeme, Siidu, näed sa ka seal? Seal esel ja elli öötsi. Doonoriks ei maak. See ka, ega ma ju too jaht. See see ja ka ta Poole pooled ja ilma iila. O poolede Jaaval ta valas. Paistu Paistu õde ja see ja. Pääl keevel keede ja v-le vääre. Kuulsite Urmas Kalla saadet Räpine kiil.