Tere taas kõigile filmihuvilistele. Seekord on mul hea meel tõdeda, et on erakordne saade, sellepärast et on valminud taas üks uus Eesti film. Ega neid palju aasta jooksul välja tule. Sellel aastal on esilinastumas teine täispikk mängufilm, esimene teadupärast oli veebruaris tore rahvakomöödia vanad ja kobedad, aga nüüd me oleme hoopis hoopis teisel maal ja võib öelda teisel mandril. 18. septembril esilinastub Sulev Keeduse uus mängufilm sona pool ja mul on hea meel, head kuulajad, tutvustada teile filmi režissööri Sulev Keedus, tere. Tervist. Ja nüüd on meil jäänud alla nädala esilinastuseni ja tundub, et see kõige keerulisem aeg on selja taga või, või sinu jaoks on esilinastusaeg see, mis paneb ikkagi mängufilmi elule, ütleme täpi nagu iile. Täpp pannakse peale. Kindlasti ei saa seda vältida, seda esilinastusel päeva. Aga film on valmis juba mai lõpus, sai valmis, nii et on oodanud paremat aega, et siis sügisel rahvas jälle kinno läheb. Esilinastub ja need siin on vahepeal pikka aega olnud ja ma olen püüdnud sest lahti saada. See on see ka õnnestunud. Et olen hakanud teisi asju tegema, aga ikkagi esilinastus on selline sündmus filmitegijate jaoks, kus siis ühele asjale punkt pannakse. Siis püüame selle punkti ka panna, et siis juba unustada. See pole just suur rahvamees ja eriti ei armasta esineda suure publiku ees, et on see sinu jaoks oluline, mida inimesed filmist arvavad ja, ja nad kipuvad kindlasti sinuga dialoogi astuma, arutlema filmi üle ja nende mõtete üle, mida nemad sealt leiavad. Et kuidas sulle on valus või on see meeldiv tegevus? Ei ole, ei valus, ega ei ole ka meeldis. Aga film on ju ikkagi inimest selle tehtud ja ja see on vältimatu, et mingi dialoog on siis ega jah, ma ei arva, et filmi autorid peale filmi valmimist peaksid väga palju selgitusi jagama või siis enda seisukohti nagu täpsustama või ikkagi film on selline valmis ja lõplik ja ja ta peaks ise oma elu edasi elama. Siin nädalapäevad, võib-olla peale esilinastust tuleb pressile mõned teated edastada, kui on huvi, eks, aga siis küll tahaks nagu kuidagi eemal olla. Kuna see filmi tegemine, eriti mängufilmi tegemine on nii pikk protsess, siis et ega ta veidike väsitab ka ja ükskord tuleb sellest lahti saada. Kui nüüd hästi suurejooneliselt Ennast püüda väljenduda, siis kunstnikul on pildi tegemise juures ka väga raske just seda viimast pintslitõmmet teha ja enda jaoks nagu mõelda, et see asi on nüüd valmis. Samamoodi ma arvan filmitegijatele ka, et et enda lahtikiskumine ühest pikast tööst, see on päris raske. Vahetevahel. Siin olid vaieldamatult iseloomustada kui loojat, kes ei lähe kunagi kergema vastupanu teed ja sona pool on sinu kolmas mängufilm. Aga ma usun, et meie kuulajatele on eelkõige tuttav teine mängufilm Giorgiga mis valmis 98. aastal. Ja selle filmi tegemine siis aega on kuskil neli, viis aastat ja olid ise selle filmi tootja, mis on muidugi ka eriti keeruline olles looja samaaegselt. Ja film sai valmis ja viin sai suurepärane, mida tunnistasid ka väga paljud maailma kriitikud ja, ja festivalid, sellepärast et vahetpidamata nõuti filmikoopiat erinevatele festivalidele ja esindatud olid ka Rotterdamis, mis on maailma minu arvates üks huvitavamaid ja olulisemaid, uue kinofestivali ja, ja samuti Toronto festival, millest kõik meie head eesti tootjad tegelikult unistavad ja, ja samas oli see siiani Eesti ainus mängufilm, mis on tegelikult siin iseseisvusajal pääsenud, et kinolevisse väljaspool Eestit, siis ta jooksis Prantsusmaa kinodes ja, ja doga Ameerika levist. Nii et ütleme selline väga raske vaev tasus ennast küll minu arvates kuhjaga ära. Nüüd sona pool sündis küll, lühema aja jooksul on kindlasti mitte väiksema vaevaga, sest teil oli kolm võtteperioodi ja, ja võtted toimusid ka väga keerulistes ütleme, klimaatilistes tingimustes, mida on ekraanil näha ja ma siin vahepeal tahakski mõne sõnaga võib-olla rääkida ka filmi tegevusest, et meie hea kuulaja ei ole veel filmi näinud. Kui meie sinuga vestleme, et filmi tegevus toimub 1944. 45. aastavahetusel, ütleme sügisest kuni kevadeni rannal seisavad tühjalt rannarootslaste külad, viimased sõjapõgenikud lahkuvad laevadega Rootsi siis on tulemas Vene väed ja tegevus keskendubki, siis nagu sellises kolmnurgas tuletornivaht Kathryd, tema tütar La siis arstist sõjapõgenik, kes satub kõrval talusse ennast peitma haavatuna ja siis vene sõduri Paanes ja siis filmi jooksul. Me näeme, kuidas nende erinevate tegelastevahelised suhted arenevad ja kuskil on pidevalt viited ka sellele eelmisele helgele elule nii-öelda eetla emale ja kumab läbi selline õnnelik ja päikeseline Rootsi elu. Ja tulemas ei ole midagi helget. Vene väed on külas ja kohati tundub, et helgeid hetki nagu enam polegi sona puul. Ühest küljest on erinev film Giorgi kast ja, ja teisest küljest on samas väga palju sarnane, sellepärast et ilma väga selle keskne või väga tugevalt sinu nägu. Võib-olla sa räägiksid mõne sõnaga nüüd lähemalt ka võrreldes neid kahte filmi, et kas sona pool ka sellepärast, et ta oli lühiajalisem kergem sinu jaoks kui Giorgiga. Eks need raskused kipuvad ununema ja ongi hea Giorgiga tegemist, et ma nagu eriti ei taha mäletada aastased raskemad hetked, kui film vahepeal seiskus ja otsiti raha ja pool aastat vist me olime täiesti teadmatuses, et kas me üldse selle filmi lõpetame vei? Sona pooli puhul seda tõepoolest ei olnud. Et suunam pool oli pigem raske oli just nende tingimuste poolest, mis me küll iseendale tekitasime, ses mõttes, et see mõttekoht, see on tõepoolest maailmast justkui ära lõigatud. See on Saaremaal kiipsaare tipus kus elektriliin, viimane jookseb kuue kilomeetri kauguselt. Ja kuna me filmisime hilissügisel, siis oli tormi, meil seal kõigutasid dekoratsioone ja ja külmad ja selline puhtfüüsiliselt oli saunapooli raskem teha. Ja võib-olla suunambooli dramaturgiliselt käigud olid natukene raskemad ses mõttes, et seal on puhul ei, peategelane eetla veab kogu seda lugu oma monoloogidega, mis on siis sellise reaalsuse ja unenägude vahepealne? Ja näitleja jaoks oli, kes on siis Katariina Lauk näitleja jaoks oli see ikka väga suur väljakutse ja ma mäletan, kui ma näitlejaid valisin. Huvitav lugu ja seda peab igal juhul tegema, kust leiate selle eetla Eestist. Ja ta vist nagu arvas ka, et kui see, et Eestis on, siis ta on Katariina ja Katariina selle rolliga tegi ja ei saa öelda, et kerge oli ja ja, ja võib-olla käivad minuga kaasas ka selliselt, kuna mind peetakse Maximalisteks, siis jõuame siis natuke ka seda et ju siis käivad kaasas sellised raskemad võtta, et mitte ainult siis sisuliselt tehniliselt. Et kogu see atribuutika kaamera ja heli ja ja valgus on ju kallis ja, ja ei saa me seda kõike endale lubada, mida filmi tegemiseks vaja oleks ja kõik, see on renditud kuskilt piiri tagant. Ja selline pidev ajanappus ja, ja rahanappus, see teeb nagu grupi närviliseks. Seda oli ja ja kahjuks Eesti filmiga vist ka kogu aeg kaasas käib veel lähemad aastad, ma ei tea, võib-olla tulevik on ilusa. No ega midagi kergelt ka kätte. Ja teisest küljest ja inimesed ikka teevad alati endale olemise keeruliseks, aga aga ega midagi head ei sünni ilma kannatust, et see on ka selge. Sealsamas kannatuste tekitamine see küll eesmärk pole kunagi olnud ja võib-olla kõrvaltvaatajale võib tunduda, kes seal vahepeal käis piilumas, et et meil tõesti on väga rasked olud, aga, aga kogu grupp harjus kuidagi ära. Ja isegi nautis seda elu, mis oli maailmas täiesti eemal, kuni vana meil oli seal patakate kaupa, oli vanu ajalehti, 10 20 aastat vanu ajalehti, need olid, ülejäänud deklaratsiooni on seal ja siis kuna värskeid lehti meil seal ei käinud, kõik lugesid vanu ajalehti vabal ajal ja ja ühel päeval siis avastasid rõõmsalt, et, et ongi tore, et pole ju mingit vahetsalu, et 10 või 20 aastat tagasi välja antud lehekest või siis eile välja antud. Ma ei saa öelda, et seal kuidagi palju rahulolematust oleks olnud, või virisemist, et Eesti inimesed olid grupis, nad on ikka visad ja, ja toredad inimesed, sinna läbisaamine oli kena. No vähemalt minule tundus võib-olla kellelegi teisele tundus teistmoodi. Kui sind võrreldi teiste eesti autoritega, siis vaieldamatult tõstaksin esile seda, et sinu filmid on visuaalselt lummavad. On väga head näitlejatööd ja väga tugevad kujundid. Ja seda võib kindlasti näha, kas ammembulis sinu piinaoperaatoriks on Rein kootav ja Rein Kotov tegi suurepärase tööga. Filmis Georg ikka, kuidas sa jõudsid temani, kas teid ühendab sarnane maailmavaade või, või sulle lihtsalt meeldib, ütleme tema töö? Reinuga me oleme koos koolis käinud ühel ajal, kuigi me koolis kokku ei puutunud, me käisime Moskvas ühel ajal, aga tema käis kikkis selles nii-öelda filmikoolis, mina käisin stsenaristide režissööri kõrgematel kursustel. Erinevus metroojaamast tuli maha minna, aga sealne vahetevahel saime kokku ja vahetevahel rongis sõites siis kas Moskvasse Tallinnast või vastupidi. Aga tol ajal oli Reinol väga palju tööd ja Rein on üldse õnnelik. Minu arust tal on juba kooliajal pakuti mängufilmioperaatori kohta ja ta tegi mitmed filmid Jaan Kolbergiga koos. Et ega ma tol ajal küll ei mõelnud, et tema Reinuga kunagi koos hakkan tegema. Aga kui me Georgikat alustasime, siis ettevalmistuse ajal see operaator, kes tegelikult kergikat Tilid filmima hakkama, see operaator kuidagi langes grupist välja ja Rein tuli mõned päevad enne võtteperioodi tuli teda esialgu asendama, siis Reinga jäi. Võiks öelda, et ikkagi töö sees, me hakkasime teineteist tundma õppima ja tundub, et see koostöö nagu järjest rohkem ja rohkem sobis. Rein on mulle väga vastuvõetav, sellepärast et ta on väga rahulik ja väga-väga kindel ja väga täpne oma otsustes ja kogu tema grupp, mis on operaatorigruppi, kuulub peale operaatori Velleks valgusest ajad ja teine operaator, tore ja see mees, kes siis fookust veab ja, ja see mees, kes käru lükkab, et see, tema grupp töötab väga hästi just tänu Reinule, kes väga täpselt teab mida, kellel öelda ja kelle kaameral kunagi eksle. See on suur kingitus režissöörile, nii et soomlambulisse asi nagu jätkus, meil oli pealegi Yorgikat oli selge, et kui ma filmi teen, siis Rein tuleb uuesti. Ilmselt võin spekuleerida, et kui filmi keeleliselt võrrelda üldse sind kellegi teise autoriga väljaspool Eestit, siis esimene paralleel on Andrei Tarkovski ja, ja tundub, et, et mingil määral on võib-olla ka see vene koolkond mõjutanud teid mõlemat sellist pilti taaslooma ekraanil või seda maailma. Kindlasti on ja ma ei ole seda kunagi tahtnudki varjata ja ma arvan, et seda ei ole vaja üldse häbeneda, sest et paratamatult kui noored inimesed õpivad kuskil mitte oma kodus või oma kodumaal, siis nii või teisiti see kultuur ja see keskkond, kus nad oma õpinguid sooritavad, see avaldab oma mõju. Ja mõju oli ka muidugi nii-öelda sotsialistlikud Eestil. Mina käisin koolis, siis oli ikkagi sügav sotsialism ja me nägime ikkagi ju palju vene filme ja tol ajal just tehtigi vene filmiklassikat. Et sellised mõjud minus on kindlasti ja ma arvan, kareinos on. Ja minul ei ole mingit. Filmi tegevus toimub ajal, mil Nõukogude väed on sisse tulemas või on tulnud siis nagu Georg ikka see, et sa oled nagu minevikku vaataja, mis jällegi taas on tõesti selles, et ta on väga tugevalt vene koolkond, aga miks, kas tänapäev ei ole huvitav? On küll huvitav, aga ma ei tunne ennast nagunii targana ja nii kindlalt, et ma täna taevas noh, vähemalt nüüd siiamaani oleks suutnud mingit, et endale olulist lugu teha. Tegelikult Tony Giorgiga, kui soomlan puul on ajast, mida ma ei ole näinud, millest ma olen kuulnud oma isa või siis vanavanemate käest või siis juba lugenud kuskilt raamatust või siis kohtunud inimestega, kes seda aega väga täpselt oskavad analüüsida ja kelle jaoks see on olnud üks väga oluline lõik nende elust. Et ju siis mingi paine on nendes sees, seda enam, et kui ma alustasin oma esimesi filme, see oli 80.-te alguses siis oli väga raske näiteks Eesti telefilmis midagi sellist läbi viia, mis ei olnud propagandistlik või punane. Mina püüdsin seda teha ja, ja ma sain oma vitsad, mind visati tänavale peale kolmandat silma. Aga, aga ju sealt see sisse, et kui kunagi tuli aeg ja võimalus nendest asjadest täiesti avalikult ja ausalt rääkida, et siis ma olen nagu selle võimaluse enda jaoks mitte ära kasutanud, aga võib olla ka nüüd juba ammendanud. Et see on mulle oluline olnud ja sellepärast ma olen seda teinud. Just ma vaatan, need filmi tegevus leiab aset sel murrangulised ajal, ütleme selle kümnendi tegema 44 kuni 54, eks Giorgiga veidi hiljem. Et aeg, millal inimeste teadvuses on, ütleme, see õnneliku maailma mudel seal on veel olemas selles mõttes, et tuleb uus Vägivaldne, võõras võim, keda võib võrrelda siis mingi ebajumala antikristuse, eks ole, samas Nad püüdlevad sellest maailmast nagu välja rabeleda, nagu tundub, et suhteliselt lootusetult, et kõik see, mis neid ümbritseb, see sürrealistlik realism on pattu langenud ja kannab seetõttu oma karistust erineval moel ja need õnnetud hinged, märtrid üritavad sealt välja pääseda, välja pääseda Giorgiga puhul kas siis läbi maaharimise mingisuguse muu uue maailma poole või siis homme on kooli puhul on põgenemine unenägudesse ka nagu nii-öelda teispoolsusesse. Et sa kasutad tegevustik, hoia seda ajaloolist perioodi tegelikult taustana. Sedasama käitumismudelit võib tõesti ju rakendada ka ka tänapäevaga, nagu sa õieti ütlesid, et ilmselt sulle tundub, et nüüd sa oled nagu sellest üle saanud. Jah, tegelikult, ega ma ei ole analüüsinud seda iseenda jaoks, et miks ma just seda teene, miks ma midagi muud ei tee. Ja ei ole ka kerge olnud silm sellepärast teha, et ma tean, et ajalugu on selline asi, mida tahetaks kähku unustada, eriti halvemat poolt. Ja ei ole minu asi seda jälle meelde tuletada. Ja ma tean, et kui ma teeks filmi tänapäevas, siis kindlasti ma oleksin nii-ütelda eesti filmi rahastajate silmis palju populaarsem. Et sellised tänapäeva filmid tooksid kinodesse rohkem rahvast. Võib-olla oleks ka rohkem ühiseid punkte, millest siis rääkida ja mille ümber lugu ehitada. Ja sinust küll kunagi vanade haldjate tegijat ei tule, et ilmselt ikkagi ütleme selline autori nägemust saab alati olema kompromissitu sele vaieldamatult kui tagasi pöörduda näitlejate poole, siis ka selles filmis on ühes peaosas Evald Aavik, et kas tema on sinu jaoks lihtsalt väga hea näitleja või on ta ütleme mingi? Kujunenud ajaks Evald on kindlasti Eesti filmis on ta väga oma näoga näitleja. Kui ma nüüd tagantjärgi olen vaadanud Soosaare jõulud Vigalas, siis siis Ewaldi roll on seal. Ja mingis mõttes eemaldi koos minuga. Ma arvan, et me oleme nagu jõudnud mingisse sellisesse punkti, et nii mina kui tema on andnud endast parima ja ja võib-olla isegi saunapooli puhul tagantjärgi on selline tunne, et olen tahtnud näitlejast liialt paljugi. Ja eemaldi tuleksid suunan pooli ei olnud üldsegi nii kerge, kui ma algul lootsin. Igal juhul see ei olnud nii, et vot Georgikas Evald tegi ilusa Jacoby rolli ja nüüd kohe sama Deepidile. Mina püüdsin kogu aeg seda Jacobit Sonobulis vältida, et on ikkagi täiesti teine mees, on Kotorid ja minu arust tee vald sai ka sellega hiilgavalt hakkama. Aga Katariina, vaieldamatult mu isiklik arvamus teeb ka absoluutselt tipprolli naisnäitlejana ja kindlasti kirjutab ennast sellega Eesti filmiajaloo. Ja see roll on ka hea sooritus, sellepärast et see tegelaskuju on niivõrd keeruline, nagu sa enne saate alguses mainisid et see oli raske ette kujutada kedagi, kes suudaks üldse seda rolli perfektselt maha mängida või, või ära teha nii-öelda kuivõrd raske oli Katariinaga töötada. Minul on üldse ei ole kerge näitlejatega tööd teha, sellepärast et ma ei ole teatri inimene. Aga sealsamas võib-olla mul on teistpidi jälle kergem, kui oleks teatriinimesed, noh see on selline, kust kandi pealt asja vaadata. Katariina aga pigem aitas nii mind kui teda, võib-olla see, et meie maailmanägemine ja töösse suhtumine on kaunis sarnane. Et Katariina on tõepoolest selline näitleja, kes mõtleb ja mõtleb ja mõtleb ja kontsentreerub ja kellele ei ole vaja kõike lahti seletada seda, et kui näiteks mingi tuubele ebaõnnestub, siis mul on vaja Katariinal. Võib-olla ainult kaks sõna oli vaja öelda, ta ta juba teadis, mida ma ütelda tahtsin. Samas on väga keeruline sellise nüansirikka rolli puhul, eks kõikumine reaalsus. Jah, see on keeruline, aga, aga see oli minu jaoks, tema oli kingitused, et inimene, kes mind poole sõna pealt mõistab et oleks olnud teistpidi, siis oleks nii temal kui ka minul palju raskem olnud. Mul on peaaegu võimatu seda kirjeldada, et mismoodi siis see näitleja on või, või mismoodi sena režissööritöö näitlejaga siis filmimisel on tulemast? Jah, ta on ikkagi seal omaette selline elamise viis, sest et kui sa oled kuuks ajaks sõitnud filmiplatsile ja Ühte ja sedasama tööd siis, siis on, on inimesed, kellega tekib ühinema mõtlemine ja kindlasti Katariina tegi seda rolli teistmoodi, kui mina seda kirjutades ette kujutasin ja kõik see kuidagi muutus, mis on väga loomulik ja ikka loominguline. Et oligi hea, et see, see looming ei lõppenud ütleme stsenaariumis, et see nagu jätkuse jätkus võtete ajal kuni selleni, et film oli monteeritud, Katariina luges oma rolli sisse ja siis ikkagi veel jätkus. See ongi, ma arvan, et üks selline hea rolli tegemise võimalused, et ta on kogu aeg huvitav teha, kuni lõpu tiitriteni välja Giorgiga põhjenko originaalstsenaariumi, mida te kirjutasite koos Madis Kõivu ka samamoodi samme pool ja mul oli õnn lugeda neid materjale, mida sa sama pooli puhul kirjutasid. Nad võib-olla erinesid natuke sellest, mis pärast hiljem ekraanil nägin, aga sinu enda seisukohalt, et kuivõrd palju tegelikult see esialgne idee meeste ja Madis Kõivu oli nüüd muutus ja lõpuks realiseerus ekraanil. Seal on muidugi vahe sees, suunambulist stsenaarium on mahukam, ilm on ka need üle 20 Pikaga stsenaarium on mahukam ja tegemise käigus tuli paratamatult stsenaariumist üht-teist välja jätta ja, ja kui me olime ära filminud sügise ja talve, siis kevadet filmima minnes ma sain aru, et kevad tuleb täiesti uuesti kirjutada. Mida nad ise otsid, ennast muudad? Nojah, et kunagi ma ei ole endale vähemalt lubanud, et ma automaatselt hakkan paberi järgi tööd tegema, sest et ikkagi kogu aeg tulevad uued mõtted, uued võimalused ja nii mõnedki head mõtted, mis paberil on tunduvat äkki tühised ja tuleb siis ümber kirjutada või siis ümber mõelda ja ja lugu ikkagi on tavaliselt nii, et ta tekitab iseennast. Kui sa lased sellel tekkida, siis ta siis nii nagu elugi on iseenesest palju huvitavam, kui ma oskan mõelda või et iga päev midagi uut, midagi teistmoodi ja sama asja ma olen püüdnud filmi tegemise juures hoida, et kui vähegi mingisugune kingitus tuleb mida ei ole enne osanud kirja panna, siis, siis ma olen seda ikkagi proovinud rakendada. Mingi liikumine peab olema, tähendab, tööd tehes peab mingi liikumine olema. On ta siis raske või kallis või tundub isegi kõrvalt vaadates mõtet. Aga kui mulle tundub see vajalik, siis ma olen püüdnud ja olen ehka suutnud seda pidevalt läbi viia, et ikkagi seda liikumist filmi ikka jälle sisse tuua. Tänan sind, Sulev, selle vestluse eest, ma loodan, et meie kuulajale andis sellise sissejuhatuse filmi, mida on võimalik järgmisest nädalast Eesti ekraanidel näha samal kuul. Ja tahan teile öelda seda, et see film ei ole lihtne. See film on aus seal kompromissitu. Seal film, mida peab vaatama, see on film, mis ei unune. Tänan teid kuulamast. Stuudios Irina silda.