Ma. Noo. Woody. Tänase saate külaline on Rahvusooper Estonia solist Mati Palm. Saatejuht Ene Pilliroog küsib kohe alguses ära seda, et jah, on lähiaastate töö proportsioonid sinu elus muutnud. Milliseid valikuid oled sa pidanud tegema, sest tunneme sind kui kõikide rahvusooper Estonia laval olnud klassikaliste ooperirollide kandjat nüüdismuusika rollide kandjad, erinevatel maailma lavadel esinejat väga aktiivse hoiakuga inimest, keda on palutud erinevatesse nõukogudesse žüriidesse. Aga ometigi oled sa jõudnud kõige selle töö kõrval aastaid ja aastakümneid koolide taga noori hääli. Et kui just lähiaastatele mõelda, siis millised muutused on TÖÖ proportsioonides toimunud? Ma ei oska nüüd öelda, mis tähendavad lähiaastad. Kui võtta näiteks 10 aastat siis viimased 10 aastat on olnud mu elus küllalt aktiivsed. Ja Ma olen pidanud ka loobuma just erialase töö kasuks ühiskondlikest ülesannetest. Ma ütleks niiviisi, et kaks põhitöökohta, mis mul Hanson, see Estonia teater ja muusikaakadeemia nende töökoormused ei sõltu eriti minust, sest et Estonia teater annab mulle nii palju rolle, kui teater anda on ja vajalikuks peab. Enamus muidugi klassika, aga on ka olnud kaasaegsemat lugusid nagu kasvõi viimasedki Timur Steineri ooperis Cosi osman on väikene, aga väga oluline roll, Jerome roll. Aga varasematest aedades muidugi laenud Tubinopetes kaasa ja tõsi ta on ka kaasaega natukene puudutanud Estonia laval. Mis puutub nüüd jah, maailma lavadesse, siis ma ei tahaks nagu liialdades ja sõna ei sobi hästi meie kontekstis siinsest maailmalavade all, me mõtleme siiski neid suuri naela keskseid ooperiteatrit, Metropolitan kond ka skaalal ja nii edasi. Aga noh, kui sinna hulka siiski nimetada ka Buenos Airese ooperiteater on tõesti maailma lava, siis algemal on asja olnud mitmel korral. Ja eks ka Euroopa teatrid külg ehk väiksemad, on nad siis Praha, Budapest, Berliin, aga Berliini riigiooperis käib suurte teatrite Allanipul, nendel avatud on natuke tegemist olla, rääkimata nendest endistest Nõukogude Liidu ala teatritest rohkem. Ehk ma olen siiski jah, tegelenud kontserttegevusega ja õnn olnud laulda suurvormi kaasa seda just erinevates Läti Leedu kollektiivides ja seda just Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja Taanis ja jah, neid May tükke tuleb ja ka Iisraelis ja nii edasi. Aasta siis satub küllalt palju reise, rääkimata siis Soomest, mis on seal lähedal, kus on tulnud palju käia. Ja aga mis puutub sellesse, et kui erialase töö kõrvalt oleme pidanud vähendama just ühiskondlik kõik ülesanded olin ma kuidagi valitud isegi Tallinna volikokku, kui 90.-te aastate keskel siis Harju maakonna sündises tulevikku kolhoosis, kus meie maakodu on siis noh, näiteks niisugune tuntud mehega nagu Andres Herkeliga, meie naabri külastan kvaliteedis, kus seitsmeliikmelisse komisjoni, kes pidi siis kogu selle endise kolhoosi vara tagastama endistele kolhoosnikele, kes olid oma vara ja loomad, tööriistad kõik andnud kolhoosi ja seal oli siis niisugune ümberarvestus, et kogu see materjal, mis kaasa arvatud ka kolhoose normid, vähemalt need tuli ümber arvestada lehm ühikatesse, mis oli siis meie kandis 600 krooni krooni algusajal selle küllalt suur raha. Õnneks asi on nüüd lõppenud minu kaelast ära, aga ma alistun seal küllalt palju õhtuid. Ja püüdsin siis ka kuidagi loogilisse järjekorda, näide varalisi asju Maal viia eelkõige saue külas. Ja nüüd on õnneks asi lõpu koralli, ma olen sellesse ülesandes vaba, samuti haldus, koguneme sega volikogus Tallinnas ma enam ei pea vajalikuks kuidagi olla, sest see vajab hoopis teisi teadmisi, arusaamisi, kus maalikel naiivne Tarvase ma ühtegi teist Nõmme eluolust tean, et lasin ennast valida. Küll üks asi, millega ma edasi tegelen, pidevalt ja süvenenult, ehk kuigi see töö on ka vähenenud töö hulk, see on nimelt liikumise Eluterve Eesti juhatuse esimehena. Veel tegutseme 94. aastal, me lõime koos mitme mõttekaaslasele eelkõige just Kalevi spordikooli direktori Charls Vallmanniga liikumise kui eluterve Eesti, mis siis jälgis Eesti eluolu eriti noorte ja laste hulgas üle Eestimaa ühest äärest teise ja erinevaid sotsiaalseid gruppe jälgisime ja muidugi seisukord oli üheksandate aastate keskele masendav. Nüüdseks on kogu riigi majanduslik jõud kasvanud ja paranenud palju igasugust spordilaagrite ja sportimisvõimaluste olukord. Ja. Sportlased, pensionärid ehk saavad rohkem toetust nüüdsel ajal kui üheksanda aasta keskel, sest noh, näiteks niisugune näide, nagu meie maailmakuulus maadleja Johannes Kotkas sai 830 krooni pensioni, elas suhteliselt suures korteris ja tema majanduslik olukord oli nii räbalais jäänud juba tähtsakatama kristallvaase ja karikad ja trofeesid müüma. Mida ma käisin tal külas ja nägin, see oleks olnud erakordne kuritegu meie spordi ja spordikuulsuse vastu, kui ta oleks jäänud niisugusse olukorda, aga õnneks me sõime teda natukene siiski läbi kultuurkapitali aidata ja ka palju teisi sportlasi toetada kas siis eluaegsete või osaliste toetuste näol või näiteks niisugune asi, et. Me oleme kõik harjunud juba sellega Tallinnas toimunud suured sisekergejõustiku võistlused kassis kohalikus mõistes või rahvusvahelised seal Tallinna kergejõustikuhall kergust, hall hakati ehitama kaheksandate aastate lõpus veel rublaajal. Ja kuna majanduslik olukord on kehv, siis hall taheti konserveerida, mis oleks läinud aastal maksma kolm miljonit krooni. Aga jällegi meie initsiatiivil saime ka selleaegselt linna pealt Tammelt ja peaministrilt Vähilt rahalist toetust. Ja see kergesti hall sai siiski lõpuni ehitatud ja tema kvaliteet on väga hea. Siin on isegi taheti pidada Euroopa sisemeistrivõistlusi ja niisugused meie eluterve Eesti aktivisse võiks palju üritusi siiski lugeda. Üks asi, mis aga on mu hinge peal kogu aeg, ma vaatan televiisorit v loen lehte, et meie reklaamiseadus ei toimi nii nagu mõeldud oli, sellesse panime ka meie oma panuse. Et vähemalt kange alkohol ei oleks reklaamitud televiisoris, samuti ajalehtede, ajakirjade esikülgedel, paraku see kõik on ära unustatud või leitud mingisugused muud juriidilised nõksud, et siiski küll, et Saaremaa ja vene viinapudelite liiguvad televiisoris üsna sagedasti. Kahjud on, et Eesti olukord niisugune on, see ei ole kuidagi kasuks meie tulemusele noorpõlvkonnale, kui nad näevad pidevalt ja harjuvad liigse alkoholi avalike kogu propageerimisega. Kui me võtame paljudes asjades eeskuju Soomest naaberriigist siis seal ei ole mingisugust alkoholi reklaami- ja alkoholi müümine on limiteeritud ja ma ei saa üldse aru, mida rääkida siin Tallinnasse näiteks öises alkoholi müügikeele, mis oli iseenesestmõistetav, et kange alkohol peaks olema öösel teatud kellaajast kellaajani keelatud ja selle tagajärjed oleksid väga lihtsasti kohe nähtavad, et kuritegevus väheneks küll teni jutt on see, et Ta hakkab igasugune salategevus peale, aga no kõik, mis peaks olema ju ka vastava seaduse karistus ja nii edasi. Kui karistused on küllalt leebed, siis karistus ei olegi karistus, vaid kuritegevus jätkub edasi. Muidugi, mis on Eesti üks juba tärganud ja pidevalt arenev probleem on ühiskonna kihistumine ja see rahvahulk, kes elab alla vaesus, miinimumi ja hoopis viletsast. Ei muidugi, nende hulgas tekivad ka niisugused spetsiifilised haigused nagu tuberkuloos, mille areng on olnud küllaltki õudne. Teine asi, narkomaania, narkomaania käib ikkagi kaasigasuguste niiskuste, hämarate ja urgas tegevustega. Ja siin ei ole mul pikalt vaja rääkida, iga raadiokuulaja teab ise, kui palju probleem on meil narkamaanega, küll teda transiidina siin kasvatatakse Eestimaad ja kõikvõimalikke teid, aga suur osa jääb sellest ka siia koha peale. Ja selle tarbimine on läinud üle piiri ja neid probleeme eluterve Eesti lahkab juba ammu enne nende avalikuks tulemist sest meie arstid, spordipedagoogid, õpetajad põrkasid kokku nende probleemidega juba ammu üle 10 aasta tagasi. Kui jah, seal kirjutatud nõukogude ajal oli palju pahest, siis vähemalt üks pluss selle juures, et oli noortel küllalt palju suvevaheajal ja tegevust mitmesuguste spordi või töö või mingite muude laagrite näol ligemale 100000 Eesti last on ju väga suur hulk, kellel oli võimalus suvel linnast välja sõita maale või kuidagi muul moel olla organiseeritud tegevusega seotud siis säärane lapsele psühholoogiline lähenemine, et ta teab, et ta mingi aja pärast on siis nädala või kahe pärast läheb kuskil laagris ta elab sellepärast vaimus, et ta tahab sinna minna, saab sellest rutiinselt, iga tavaolukorrast väljasse köidab tema mõtlemist ja pärast laagrist tulekut ta elab veel pikka aega sellesse vaimust. Kui seal tore oli, oli olla teistega koos ja tegeleda mingisuguste suvistajaga tegevustega, juhul kui lapsed jäävad aga täitsa omapäi, sest enamus vanemad on siiski see lühike suvepuhkus mõni nädal ei korva kogusid lapse suvevaheaeg ja lapsed on enamasti omapäi ja suuremates linnades, Tallinnas, Tartus ja teistes ei ole neil mitte midagi siin peale eriti hakata. Niiskud ülemineku eas poisikesed, need otsivad eelkõige just igasugust tegevust, füüsilist tegevust ja tihtipeale kalduvust selleks, et kiviga visata, mitte märkivaid kivike visatakse märki küll akende ja laternate ja kõige muu pihta. Noorsoopolitsei kaudu on teada, et just suvevaheajal kasvab järsult noorte kuritegevus, seda kas pisihuligaansuse näol või ka suuremate tegude näol. Nii et see oli üks niisugune ohumärk, mis oli meile ammu teada, samuti oli ju minu jaoks täitsa karvad püsti peas, kui ma kuulsin narkoloogide psühholoogide lastearstide ettekanded, meie eluterve Eesti laiendatud volikogudel, kuidas kasvab vähese alkoholiprotsendiga jookide tarbimine noorte hulgas ja seda enam, et veel igasugune alkoholism juurde pika noorematel nooremate hulgas. Kui see aastaid tagasi võib-olla ehk oli kuskil kaheksa, 19 aastat alustame alkoholi tarbimist, siis nüüd on see langenud kuskile juba 10 12 aastaste piirimaile. Ja see protsess jätkub ja jätkub. Ja kui me räägime siin eesti iibest ja sündivuse, siis iive, sündimust, need on seotud just niisuguste asjadega, sest et need noored, kes hakkab tarbima alkoholi kuskil alla 15 aasta, siis tõenäoliselt juba isaks saamise jaoks on nad potentsiaalsed alkohoolikud või vähemalt väga suur osa neist. Need on niiskute väga sügavad ja raskeprobleemid mis on olnud minu hinge peal küllaltki pikka aega ja. Professionaalne tegevus ehk laulutöö, see on ühiskonda täitsa loomulik, et ma õpinaadartiiside käin tööl, aga siin ehk niiskused üldglobaalseid probleeme ehk südamevalu ei ole ma pidanud eriti üle elama, sest töö on töö. Ja kui tööga oled juba sõbraks saanud, siis töö on loomulik tegevus. Aga kõik need niisugused probleemid, mis esialgu hoopiski mitte, nad ei paista välja teatri turvaliste seinte vahele ega siis akadeemia seinte vahel need probleemid eriti ulatuses see rahvas, kes ümbritseb mind reaalses keskkonnas, see on niikuinii valitud juba meie rahva paremik, kus ta oma võimete ja oskuste poolest just muusikalises mõttes. Siin on küllalt niisugune kena ümbrus selles mõttes. Aga noh, näiteks ka kui rääkida sellest viimasest lavateosest ooperis kosjas siis lõpuks kuidas keegi vaatab, kas seda lavale vaja või ei ole vaja niisugust probleemi tuua, aga mina olen selle probleemiga praktiliselt läbi eluterve Eesti väga tihedalt seoses olnud ja ja seda probleemi pidanud kuulma nägema, siis ma arvan, et ehk sellel ooperil kosjas on siiski ka üks niisugune mõtlemapanev alge. Et inimesed, kes selle ooperi ära vaatad, nad ehk võib-olla üks kui teine lõik ei meeldi ja üldse vaadata viina joomist laval, aga see näitab ära ühe niisuguse perekonnaelukäiku. Ja need inimesed, kes on seda ooperit vaadanud, nad vähemalt kas poolt või vastuargumentide näol, on korraks erutunud selles küsimuses ja võib-olla teinekord loevad lehte, kuulavad raadiot natuke teise pilguga ja mõtlevad nende küsimuste üle, et võib-olla midagi annab sellesse alkoholismi probleemis ka muuta. Nüüd kuulsime põhjalikult sellest, kuidas sinu süda valutab ühiskonna ja elu pärast ja kuidas sa oled väga aktiivselt jõudnud ooperi- ja pedagoogitöö kõrvalt kõike seda ellu viia. Võib-olla nüüd räägiksid ehk lähemalt näiteks sellistest asjadest nagu mida sa oled tahtnud ja soovinud teha. Ooperi nõukogusse? See rahvusooperis kuuludes. Ja sealt jälle, kuidas tulevad muusikaakadeemiast, lauljad, teatrisse ka siin oled sa üks suur sild? Akadeemias on oma tööõpetustöö ja seal olles viis aastat kateedri juhataja, pidime tegelema üldprobleemidega küsimustega akadeemia juhtimises aga olid kahjuks vahepeal niisugused ajad, kus Estonia teatri- ja Muusikaakadeemia ei olnud parimatesse vahekordades sõpruseks, ei saanud seda kuidagi enam nimetada. Muutunud juhtkonnad on muutunud ja mõistete arusaamad on muutunud, ma ütleks, et tänase päeva seisund parem päris normaalne koostöö on kahe politseiasutuse vahel viimastel aastatel olnud tagasi pöördunud rahvusooperi nõukogu töö poole, siis jah, ma olin Muusikaakadeemia esindajana rahvusooperi nõukogus, sest et professor lasman esindas haridusministeeriumil. Aga sellegipoolest me olime niisugune usk akadeemia tandem rahvusooperi nõukogus, kes mõnigi kord, kus meie niisugused seisukohad langesid kokku. Nõukogu muidugi arutab niiskete suur probleeme igapäevaelu jääb koberi nõukogu päevakorrast välja, kui see ei ole mitte kuidagi vajalik seal arutada. Aga ja ma ütleks, et nõukogusse ja on väga palju lihtsalt majandusse, küsimus tuleb läbi arutada ja nendes küsimustes ei ole ma muidugi nii tugev või ka rahandusküsimus, selleks on olemas Rõugust alati rahandusministrid, jaanist, rahandusalal väga pädevaid inimesi ja majandusinimeseni, et niisked, sügavuti küsimused on ehk rohkem nende autoriteetsel otsustamisel meile muudel nõukogude liikmetele siis nagu ettekandmiseks, aga üldprobleemid või kunstilised küsimused, millega Estonia tegevjuhtkond tegeleb, nendes asjades jah, mul praktika kaudu oli kõrva ja silma ehk jälle rohkem kui majandus ja rahandusinimestel. Aga seal on ka Arne Mikk ja Eino Tambergi nüüd kunstiline pool samuti proportsionaalselt korralikult esitatud või on aga üks küsimus, mis on Estonia teatri olevik ja tulevik kui maja hoone ja kui vahepeal Estonia teatri uue hoone või lisasaali ehitamine jäi soiku, siis jah, ma võtsin selle küsimuse kord üles, mis läks siis nõukogusse päevakorrapunktidesse ja tehti neli varianti tee projekteerimisfirma poolt. Et millised võiksid olla loogilised võimalused Estoniale uut saali saada. Ja kõige loomulikum ehk selle asja juures oleks see, kui Pärnu maantee poolsesse külge ehitada umbes tuhandekohaline kaasaegse tehnikaga saal ja muidugi õiges proportsioonis, see tähendab, et üks laius samas suur kõrgus ja kahekordne pikkus, mis oleks hoburaua kujulasena kujundatud, see on ära proovitud ooperi või kontsertsaali niisugune vorm, mille parimaks näiteks on praegu meil Pärnu kontserdimaja. Nii et niiskus, hale ehitamine sai siis läbi arutada või õieti need neli varianti, kusjuures uue maja ehitamine jäi täielikult kõrvale, sest ka meist oluliselt rikkam Soome riik saanud terve sõjajärgse aja jooksul 40-l või mitme aasta jooksul kuidagimoodi ooperimaja ehitamisega hakkama. Küsimus oleks, kas Eestis selles, et kui Tallinna linna elanikkond väheneb ja vabariigi elanikkond väheneb, et et siis oleks ju täiesti imelik, et ehitada suur uhke ooperimaja teisele veel lisaks. Nii et selle võrra siis USA-le kaasaegse saali juurdeehitus oleks olnud täitsa mõistlik ja loogiline, loomulik, sest et lihtsalt ajutine suur remont, mis viib ära praegu riigikassast kahe ja poole Muusikaakadeemia ehitamise raha. Niiskonna remont on küll ilus ja vajalik ja kui maja saab hästi remonditud ainult et see ei lahenda ooperiteatri põhiprobleemi, see on saal ja tema nähtavas kuuldavus see probleeme alles ja me jääme ikkagi senikaua, kui me ei ole saanud uut ooperisaali. Eesti jääb lähiümbruskonnas ainsaks maaks, kus ei ole ehitatud ooperiteatrit. Ause meile ei tee, sest nagu ütleb Neeme Järvi et kõik, mis muus kunstis toimub, see on oluline, vajalik, aga põhinäitajad, siis kand, sümfooniaorkester ja rahvusooper ehk ooperiteater. Ja kui meil ei ole ooperiteatrit, vaid me oleme ajutiselt juba aastate draamateatrisse, siis me ei ole konkurentsi väärsedega võimelised selle sõna tõsises mõttes. Seda enam, et me oleme ainus lähimaade teater. Ma mõtlen just pealinnateater, kus on varem neli žanrid, kaasa arvatud ka draama. Nüüd oleme jõudnud siis ooper, operett, ballett aga suurtes ooperimajades ja toimuvad küll ka klassikalise operetietendused, aga see on siiski väga minimaalne üldrepertuaaris. Aga noh, meil on nii, vist on siiski kolmandik opereti on, et me ei ole tõsiseltvõetav ooperi balletiteater Est, et operett kui tore asi küll, aga tema maht meie repertuaaris on ratsionaalselt nii suur, et meid ei saa ooperiteatrisse võetavalt nimetada. Mis puutub nüüd uude majasse, siis see teema oli mulle hinge peale seda nahka jälgisin kõige rohkem, kuidas need protsessid kulgevad. Ja selleaegne šanss kuskil 2000 aasta oper. Nõukogu võttis ühehäälselt vastu projekte number kolm, see tähendab kuue ooperis teatrisaali ehitamise Pärnu maantee poolsesse külge, mille eskiisprojekt on ka valmis ja niisugused põhimõtteliselt arvutused olid ka tehtud või see oleks läinud meil maksma kolmveerand miljardit seitse miljonit krooni mis ei oleks nii ropult suur raha, uus ooperimaja. Aga kuskile Epiks kohta oleks läinud maksma miljard 100 miljonit, mis on muidugi oluliselt suurem raha. Ja tema kasutegur on muidugi kaheldav. Teiseks ma olen täielikult siiski Estonia teatri ja Estonia nime säilitamise poolt siin selles samas kohas, sest see on traditsioon. See maja ehitati väga suures osas eelmise sajandi alguse inimeste annetuste ja, ja tööjõu abil, nii et see on niisugune meie kultuurikeskus ja, ja ma ütleks ka südametukse siin majas, sest et siiski olulisemad ooperi just eelkõige ma võtan eesti algupärandit. Etendused on toimunud siin majas ja toimuvad ka edaspidi Estonia teatri nii-öelda patrioodina või siiski pikaajalise solistina. Ma Pean uhkusega, ütleme seda, et nii või teisiti kui palju meil tuleb ka välja uus teoseid eesti autoritelt, siis nad ometi tulevad. Lasteaia tagant on igal juhul kas operaatorit või nüüd juba muusikaliste teemaline või ballett, nii et meil ikkagi koguneb eesti uus muusika Estonia teatri repertuaari, käies hiljaaegu Ukrainas. Mul on andmed kolme teatri kohta juhtiva teatri kohta Kiievi kohvi ja Donetski ooperiteatri kohta, sest neil ei tule mitte midagit välja oma autoritelt. Või siis lihtsalt rahaline seis on Ukrainas nii palju nõrk sest iga uus teos maksab midagi, et võib-olla on ka kuigivõrra huvipuuduses küsimus. Aga kui need lohvi, teatri sadu, isegi uuslavastusmängukavva hädapärast üheaastase, siis mida rääkida veel uuslavastuste väljatoomist paistvas, võib-olla mitte kõige paremas olukorras, siiski Estonia teater on selles mõttes olnud tubli ja aktiivne, et on andnud võimaluse Norteraatorite kirjutada. Kahjuks praegu ei ole meil enam Tubinat, kes kirjutas meile kaks väga suurepärast teost aga selle eest on meil noored, kes eksperimenteerivaid ja püüavad siis oma nägemust lavale tuua. Nii et siiski noh, niisugune repertuaari selline pool on siiski tähelepanu väärne. Kahju muidugi, et on sellest, et Estonia repertuaaris ei ole eesti klassikat mis igas endast lugu pidavas ooperiteatris on, nii palju, kui ma tean Lätit, Leedut, kas või Ukrainat, rääkimata Venemaast, sest nende klassika on ju lõputu. Aga ainult Eesti on jälle, kes ei võta mitte eeskuju ka mitte Soomest. Et oma klassika paremikku või ka siis suhteliselt. Mati Palm, sa ütlesid, et praegusel hetkel on Muusikaakadeemia ja Rahvusooper Estonia vahel normaalset, et mitte öelda, et head suhted. Mida sa selle all mõtlesid? Noh, kas või sedagi, et möödunud aastal meie diplomandid võisid teha Estonia laval oma lõputöö ja selleks aastaks jälle planeeritakse ja nii et akadeemia juhtkond, teatri juhtkond peavad omavahel nagu aru, et kuidas siis saab Estonia teater oma võimalustega aidata siis akadeemia lõpetanud nii magistrante kui bakalaureuse lõpetajaid, siis oma lõpueksamitööd siin läbi viia. Ja hea tahtmise juures alati leiab selle võimaluse kas vabal päeval või mingisuguse lõunaaegsel kellaajal. Nii et see on praegu igati loomulik ja teretulnud nähtused. Kaks maja omavahel saavad läbi. Nii on see ka Saksamaal, ma tean, nendes linnades, kus on siis konservatooriumi akadeemia ja ooperiteater täitsa loomulik. Mati Palmi saaled oma elus pidanud tegema tõeliselt erilisi töid. Ma tahaksin küsida selles mõttes seda Türgi ja jagamist, et kuidas sa oled tunnetanud, kas kõrgooperi rollide, mida sa oled teinud rohkesti lavaletoomine on mahukam töö kui ühest noorest häälest professionaalse laulja vormimine, mis on raskem, kuidas sa võrdleksite neid erinevaid töid ja tegemisi. No lauljat tuleb muidugi vormide modelleerida palju kauem kui ooperirolli kuigi jah, operaali igavesti harjutada. Sest ta laule ja ettevalmistus võtab ikka rohkem aega, kui ütleme, üks hooaeg siin läheb mitu aastat vaja, ta üldse hakkaks kuidagimoodi alluma juba selle dressuurile, mis paratamatult käib laulu õpetamise juurde. Aga mis puutub nüüd ja rolli ettevalmistuseks olenemata rolli raskuste suurust ja pikkust ja ja ka east, ma arvaks, juba, võin tänasel päeval öelda, et korraliku rolli, et ta võib, seal on üks mahukas töö. See on ikkagi küllalt loomulik selle võrra istud klaveri taga või koos klaverisaatega ja õpid, õpid nii, nagu ta selgeks saablussisse, režissööri abi ja dirigent ja nii edasi. Nii et see on üks niisugune loomulik protsess, mis minul ei ole kunagi olnud eriti vaevarikas või väsitav selles mõttes, et noh, laulab tund või lähevad kaks või kasvõi kolmgi. Mis seal ikka, see on meie töö, aga näiteks anda neli, viis laulutundi järjest, see on minu jaoks palju väsitavam. Sest, et kuulata teravalt ja kriitiliselt lauljat, õpilast ja talle pidevalt siis püüda anda mingisugust nõu tähelepanu juhtida. Ja seda muidugi mitte nii vokaalselt kui muusklased, kui tekstilised sisuliselt noh märkus on ju väga mitmesuguseid, mida tuleb anda, ma ütleks, et laulutundi andmine on mulle pingelisem ja raskem ja väsitavam kui oma laulmine. Ma ei tee endale laulmist mingit probleemi, ükspuha kui raske vokaalne partii treeningu tagasi küllat pikk ja, ja ma püüan laulda niiviisi, et ma ei väsitama, noh, puhtfüüsiliselt oma hääleaparaati. Nii et sellepärast võrdlus on nii et tunni andmine on oluliselt raskem kui oma laulmine. Muidugi räägi sellest, et kui on vaja laulda partiid laval on niisked võrdluse ka, et suure pika ooper rolli laulmine on nagu kahe päeva füüsilise töö tegemine ja seda ma võin ka öelda, et see ei ole mitte nii võrra lihasväsimus, kuivõrd just närviväsimus. Et võid olla enne etendust korralikult söönud, noh ütleme korraliku toitu liha siis pärast etendust täielikult näljas siis väsimusaste võib ka niiviisi olla, et lauda ära, noh, võtame lendav Hollase partii, sest noh, raskemalt minu repertuaaris ei ole siis pärast seda võib küll niiviisi olla ei käsi-jalgu taha liigutada enam. Nii et ta on laulmine, kui see on suur partii. Aga nüüd ma mõtlen võrdlusena niiskust, igapäevatööd proovisaalis. Kuidas õpilaste jagamine on, kas on nii, et meeshääl õpetab meeshäält ja naishääl naiselt või on see üks ekslik arvamine? See on, kuidas keegi on endale ette kujutab seda õppeprotsessi professoronoreeka ei võta üldse naishääli, mõnede ma põhimõtteliselt ei tea, aga nii see on. Ma ei tea, Tiiule, Ewaldil oleks mees, jah, natukene on ta hääleseadet andnud, aga mitte nii põhiõpilastena ei ole tal olnud. Kuidas keegi asjadest aru saab, minul ei ole praktiliselt mingit vahet, keda ma õpetan, sest laululised alused on kõigil ühesugused. Sest ma ise olen õppinud oma viimase lihvi sainiust koloratuurse oponent, kes õpetas mulle puhtalt teoreetilised ja praktilised kah, kuidas laulda madalaid noote, lihtsalt peab oma seda eriala tundma, ütleme madalale meeshäälele on natukene müstiline ehk koloratuur sopran. Aga nüüd moodsal ajal on väga vähe kanis puhtalt koloratuur, sopran enamasti ikkagi laulad seda, kas lüürilised soprani partiisid ja niiskuste sillerdavate õrna ööbiku hääl, seda peaaegu ei ole ei meelega ega muudel lavadel. Ja kõik need tehnilised probleemid nagu hingamisprobleemide, resonaatorite probleemid, hääle, voolavuse, vabaduse ja kõik need probleemid, need on praktiliselt ühesugused ja samuti ka üleminekunootide probleemid, lihtsalt õpetaja, seda enam, professor peab lihtsalt seda ala valdama ja tundma. Et kus ühe teise või kolmanda hääleliigid need kriitilised punktide on ja kuidas need üle saada. Ja kui need asjad ma kujutlen, et ma olen endale lasknud selgeks teha oma õppejõudude poolt, aga ka suurte kolleegide poolt. Kui ma tohin nii nimetada, et ma pidin tõlkima Peeter Forskele küllalt tuntud tenorile Pavarotti tunni siis kõik tabab rotid, varske lõpetas, käis läbi minu tõlke ja muidugi ma ütleme, varastan selle endale igaveseks pähe ja kui tenor laulab, siis mina kuulan ja vaatan teda selle kõrvaga, mida Pavarotti torske lõpetas. Kui see klapib, siis on, oskab laulda, kui klappi siis ta laulda ei oska? Kuidas sa jälgid seda ja kuidas sa oled kursis sellega kuhu ja kuidas sinu laululapsed on lennanud? Eks tagasiside ikkagi joonist ju nüüdsel ajal kui ole telefonis on email ja kõik need taskutelefoni peale saadakse sõnumit, kui teda kuskil kaugemas maailma otsas ja nii edasi. Egas nad nüüd nii kaugele käi, ole, kui nad on kuskil Saksamaal või Soomes või Austrias või kus nad on, siis ikka on ju teada, mida nad teevad, kuidas neil läheb? No mul oleks väga suur, ilus niisugune rõõmusõnum koos, ainult veel praegu minuga sobivalt on aga praegu Saksamaal Leipzigis ennast laiendab metsosopran Triin Ella, ta saatis mulle Milanost itaaliakeelse kaardi ja see oli heas korralikus itaalia keeles keerutatud ja soravalt ja mulle hea meel, et ta saab ka ilma näha ja on siis nüüd itaalia keele nii ära õppinud, võib sellest vabalt kirjutada. Akadeemia haridus nüüd küll korralikult keelt selgeks ei tee. Noh, niisugused väiksed rõõmud, aga kui Juhan Tralla oli Viini rahvaooperisolist aastaid ja nüüd on edasi siirdunud parematele töömaadele, see tähendab, et tal on lüürilise esimese tenori leping Sis vaimari teatrisse. Need on niisugused rõõmu momendid, mis on suureks toeks ja innustuseks nagu ka edasisel pedagoogitöös. Sest et palk on see, mida me seal füüsiliselt. Aga see, kas ta korvab või mitte, kogu seda, noh, niisuguste muretama õpilaste pärast, see on küsitava kanist rõõmusõnumeid ühe või teise õpilase puhul on siiski väärtuslikud või näiteks Alar pintsak, kes on meie Eesti oludes ike erakordse bassihäälega, keda ma juhendasin magistratuuri, sõja lõpetas edukalt magistratuuri on praegu Stockholmi Kuningliku ooperikoori solist ja kuuldavasti läheb tal seal päris hästi. Aga Mati Palm, keda sina ise nimetaksid, kes on sinu enda hääle kunagised kõige olulisemad kujundajad? Võib-olla Boriss Christoph, keda ma kuulasin kõige rohkem, sest Eurov või jõudnud minuni, ma pärast hiljem muidugi kiusavad, kuulasid naturaalselt ka La Scala laval mitmel korral. Ta oli võimas, aga nii-öelda Plaadi variandile siiski Christoph, kes on palju kujundanud minu mõtlemist passi repertuaaris ja neil aegadel, kui ma väga palju tegelasi suurte laulmis, kui ma ei tea, kas ma kuulsin dist kaudu ja mitte ainult teda, vaid ka tema klaverisaatja töö, kas sisulise Cheralt muud või keegi teine. Nii et neid disko kammerlaulusid, tegevuse kuulas väga-väga palju. Eks nad siis selle võrra ka minu arusaamist kujundasid. Eesti lauljatest ehk kõige rohkem Tiit Kuusik, sellepärast et tema niiskune vokaalne säravus ja viimistletus ja sügavuti minek kõigesse, mis ta tegi, ma mõtlen eelkõige just ta propageeris väga agaralt eesti muusikat, Mart saarte laulis väga palju ja Villem Kapi romansi ja, ja noh, nii meie kammermuusika pidev heliloojad propageeris nii võimalikult kui see tal võimalus oli. Teiseks. Ma ei osanud ehk teda hinnata ennem Wagneri lauljana, kui ma hakkasin tegelema Wagneri laulmisega ja teda ka kuulasin, jälgisin, kui ta laulis juba. Siis ma ütleks, et ma olen jah, nii mõnelgi suurel laval Wagneri teoseid kuulnud ja niiskust baritoni partneri bariton, nagu tema vähemalt minu minuni ei ole jõudnud, sest et kahjuks need suured lauljad, keda ma siis kuulsin, kallas kallal laval. Nad olid vahetevahel üsna hädas. Sest Wagner on üks hirmus raske laulmine ja kui plaate pealt kuulata, siis laulu ilusalt on pähe kosta sageli küll, aga stimuleerivat häält ja olenemata, et nimi on, kõlab kõrgelt, võib hääle kvaliteet olla tükk maad madalama aga kuusik ja vaatneralid hääleliselt ikka väga lähedased. Ja siis, kui ta Salomees laulis Johanani, mida ta oli ka Saksamaal või Austrias laulnud siis muidugi see vokaal, mida ta seal esitas, see on meie laval nähtus omaette, seal ei ole midagi teha ja need niisuguseid asju ma hakkasin küllalt varakult aru saama, aga mul oli väga huvitav kogemus. Täitsa noorena laulda, Philipi siis kõrvutada Tiit Kuusik ja Georg Otsaga, nemad olid siis üks või teine Sist poosa noormees minust aheliselt ja poole vanemad. Ja mina olin siis noor Phillip, pidime ka vanemat neist. Siis huvitav oli see, et Georg Otsaga oli niiviisi, et tema oli niisugune vale näitleja ja sai minu kohmetust laval ehk aru hästi. Ja tema mängis mind Filipiks minema. Mul ei olnud muud, kui seisneb käes seal keset lava ja vaatasin siis nad on nagu Spoltos ümber minu käis ja fraase vahetasime kuusikaga Klei, teine asi. Kui temaga sattusin laval kokku, siis see oli erakordne tähelepanu just sellele, et ma kuidagigi saaksin vastu tema säravale okaalsele, Janiskusele meisterlikku-le esitama selle ja mis oli mulle suureks üllatuseks ja auks. Ja eluaegseks mälestuseks on see, et me Philipi ja koosa duetti lõpetasime, siis enamus kordiat andisse käe surus mul kätt ja tänas olles ise alles hilju aegne minu kateedri juhataja, siis tema austus therisse või kasvab. Ta hindas sellega vähemalt minu tegevust. Et tänas, või oli see tema niisugune vana kool, mida ta oli siis endale sisse treeninud, siis vini päevadel, igal juhul minu jaoks oli see suur rahu ja mälestused. Muidugi toidavad mind ja eks nad on ka eeskujuks selles mõttes, et lavalistesse partnerlussuhetes jäävad nad siiski mingiks aluseks. Ma tänan väga Mati Palm intervjuu eest. Küsija oli Ene Pilliroog ja kuidas siis on? Kas bassihääl küpseb kaua läbi elu nagu keegi on kusagil kunagi arvanud? No küll ta küpseb, kui ta enam ära ei läheb, ta küpseks saab. Sellel aastal võiksin tähistada oma kontserttegevus, neljakümnendat juubeliaasta juubel ta ei ole, aga, aga 40 on siiski nulliga number. Aastal 1964 laulsime Maarja Haameriga Tartu Ülikooli aulas, noh, see oli küll pool kontserti, aga ikkagi õpilase jaoks tähtis ülesanne sellest ajast saadik Malaenama kontserttegevust nagu eesti lava ja ooperilavategevust, ma võiksin siis neljakümnendat tähistada. 2006. aastal, kui saata Eestis 40 aastat esimesest rollis küll operetisse Errbjooperents maselmituš. Nii et jah, niisugused nulliga numbreid hakkab nüüd. Nüüd koguneme, millele Kolga juba natuke väärtust. Täna veel kord ometi pall.