Rahvusooperis Estonia tuli lavale Bioter Tšaikovski ooper Padaemand lavastas Arne Mikk, kes on ka tänase saate külaline tänases saates räägimegi sellest lavastusest juurde kuulama ka Moskva suures teatris tehtud helisalvestust. Aastast 1974 juhatas Mark Hermler. Iga teose tulek teatri repertuaari on kas suur juhus või geniaalne planeering. Saatejuht Ene Pilliroog küsib, et miks ja kuidas tuli Tšaikovski ooper Padaemand Rahvusooper Estonia kavasse. Aarne Mikk. Seda ooperit ei ole meil peaaegu pool sajandit mängitud. Ühest küljest, teisest küljest, kui lavastaja laseb oma silmade eest läbi teosed, mida oleks põnev teha siis Padaemand on kindlasti üks selline teos. Kui ma olen teinud siia maa näiteks Karmen imporis kodunud või Berdy Mcbeti siis pada emandas, on need raskused nii vastuse kui ka laulmise osas veel suuremad, sest et siin on palju seda reaalsust ei reaalsust, palju saladusi, kolme kaarti saladus jääbki lahendamata, sest kui Herman Nad oma kätte saab need kaardid, siis need toovad talle hoopis õnnetuse. Ja kuna ka Eri Klas pole seda ooperit kunagi juhatanud ja mina ei ole seda lavastanud kunagi, siis tekkis mõte, et kui üks inimene saab 70 aastaseks nagu mina, siis oleks neid viimane aeg proovida seda. Kuidas Padaemand sobitub Estonia lauljaskonda praegusel hetkel, et on võtta kõiki hääli, tegelasi? No kõik ei ole kõigepealt Hermani ossa. Me kutsusime ja kutsume külalisi ka edaspidi, sest et Vello Jürna seal on siin majas, kes seda osa õppis ja õpib ja täiendab ennast on üldse ainukene kandidaat Eestimaal selle osa jaoks. Ja seetõttu Riiast ja Moskvast ja Peterburist tulevad meile appi kolleegid, selle Hermanni osa esitamiseks. Jah, Herman liigub kõrgustes, millistes kõrgustes? Kui nii võtta, siis tenori aspektist vaadatuna siis ta peab siin nooti laulma, aga, aga tegelikult üksi nooti ei ole määrav vaid määr on selle deemonliku ja fun taasia küllase persoonikuju. Ühest küljest spontaanselt tekkinud kirglik armastus Tomisse ootamatult läheb üle hoopis mängukire poole ja kui ta kohtub vana grafinnaga, kes nooruses oli Moskva ja Pariisi võluv kaunitar, siis Herman lõpuks ei tea enam mis Liisaga peale hakata ja Liisagi tapab ennast ära. Ja Hermanni jookseb ikkagi selle mängupõrgu poole. Aga kuidas seda kujunemist näidata, kuidas seda seda häälega edasi anda? Kõiki neid nüansse ja psühholoogilisi seisukord ei, see on kõigile tegijatele väga raske, väga keeruline. Aga rasked ülesanded ongi selleks, et neid ületada või neid üritada lahendada. Nii et ooperi pealkirjaks on küll padaemandaga krahvinna roll võib öelda, et on nagu vähem tähtsam, kui on seal Herman ja nii mõnigi teine. Ei, seda ma ei ütleks, sest et Liisa roll kogu etenduse seisukohalt on vähem tähtsam, kuigi tal on mitu aariat ja tema partii maht on küllalt oluline. Aga et ooperi pealkiri on padaemand, see on meie lavas palju rohkem rõhutad kui tavalist on seda tehtud. Ja üldiselt krahvinna ilmub lavale Torison sihukesele vana mutikesena ja aga me näitama teda korra noorena. See, kuidas ta Pariisis olles võis välja näha, kuidas ta seal grafranzermeeni käes sai kätte kolme kaardi saladuse. Ja niimoodi ta annab ka Herman, enned siin üleni, et Herman lõpuks ei tea, keda ta armastab kas krahvinnat või, või Liisat, nõnda et krahvinna kuju mingil juhul ei ole vähendad, vastupidi, tal on teatud tegevustiku näol siin küllalt olulisi niiskust nüansse esile tuua. Krahv hinnad on meil kaks osatäitjat, meie teatris juba kogemustega Riina rinne ja Eesti Muusikaakadeemia üliõpilane juuli Lill. Kellele see on esimene, selline suurem roll, ta on juba meil teinud küll Travjaatas Niinatia siin Caromenis ka Mercedest, aga krahvinna on tema jaoks suur väljakutse ja ma loodan, et see tema arengus on ka üks väga oluline proovikivi. Kuidas leidsite Eletski? Nõieletski oli meil teada, et Rauna Ilp on siin majas olemas siis Aare saali on Eestimaal, kes seda rolli laulab. Ja Meil tuleb ka veel leedu külaline laema Spom teenius, kes eelmisel aastal võitis Taevi konkursi Pärnus ja koos statsiana romaanuga. Nad peavad kõigepealt ühe Travjaade etendusse ja siis ta on hiljem veel Jetskina kaastegev. Meil ühes padaemanda etenduses, ütleme põhilist on meil peale Hermanni siin ka oma kodumaal kaks koosseis olemas. Aga ühel õhtul tõenäoliselt 30. aprillil on selline diplomietendus, kus siis Jeletskina tuleb laval veel Taavi Tampu, Eesti muusikaakadeemiast, Aleksandr Mihhailov, ka magistrant Tomskina. Ja siis Sibeliuse akadeemia diplomi keeb Merle Matto poliine osas, see on siis üks selline veel noorte pühendavad etendus, nii et küllap ka tulevikus väga mitmed inimesed saavad siin veel oma esimest etteastet teha. Ma oleksin hetkeks veel Elletski rolli juures selles mõttes, et kindlasti proovide käigus on praegu aktiivselt osalenud Rauno help, aga rõõmustav on kuulda, et tagasi on teatrisse tulema saare saal k. Aare on Vanemuise teatri koosseisuga, esineb meil külalisena ja ja seetõttu, ega kellelegiga mingeid sidemeid ei ole. Katki rebitud eestimaalast, meie rahvas on nii väike, iga inimene, kes on mingisuguse rolli jaoks sobiv ja vajalik ka neid kasutatakse. Kes on teinud põhilise ettevalmistus töölauljatega kontsertmeistritest, ma mõtlen. No meil nagu vastutab selle töö eest Tarmo eespere ja koos Ralf Staliniga, nad on siis neil lauljaid siin ette valmistanud ja mulle on väga suureks abiks olnud Assistentidena Helgi Sallo ja Tiit Tralla. Kui kaua enne esietendust on kestnud lavaproovi? No lavaproovid võib-olla nii ühtekokku selliste vahelduvate võimalustega kestavad kuskil kuu aega, aga siin on teiste etendustel väljatoomise taas repertuaari võtmise päevad, siis lihavõttepäevad, tõmbad selle tsükli tunduvalt lühemaks. Aga no tänu sellele näiteks koor on väga hästi Elmo Tiisvaldi poolt. Meile muusikaliste ette valmistatud. Keegi ei kõnni enam seade proovides klaverit käes. Sea aitas tööd muidugi tunduvalt intensiivsemalt teha. Saksamaal või Lääne-Euroopas laiemas mõttes on tänasel päeval selline üllatus publikut ootamas, et sa lähed vaatama klassikalist ooperit, võid laval kohata kaasaega ja Oper on hoopis teises harjumatus. Ajastus harjumatu, lavapildiga kindlasti neid inimesi ei ole praegusel hetkel palju, kes on juba näinud Tšaikovski ooperit Padaemand Estonia teatri laval. Et ma küsin, et missugune lavastus ja lavapilt ootab. No ma arvan, et mõnede inimeste ikkagi on juba näinud aga padaemanda, st rääkides peame meelde tuletama neid katseid, mida Lääne-Euroopas tõesti selle ooperiga on tehtud. Kusjuures nagu ma lugenud olen, ma ei ole näinud ühtegi sellist etendust, aga te esimeses vaatuses lastekooris marsivad pioneerid laval ringi ja Herman on nagu nõukogude miilits, kes läheb Liisaga voodisse, portfell kaenlas ja nõnda edasi siis kui üldse sellistest eksperimentidest nimetada. Kõige põhjalikumalt ju on seda ooperit 35. aastal Leningradis redigeerinud Sevalaud Meyer Hold. Ja nüüd, 90.-te alguses tuli karsruuess välja juriilu piimovi padaemand, mida nõukogude kultuurijuhid ei võimaldanud tal Pariisis teha üle 10 aasta varem. Neid mehi mõlemaid. Ma jällegi räägi nii-öelda kuuldu ja loetu põhjal, sest meie foldi kohta on ilmunud üle 400 leheküljeline raamat eraldi, ainult selle padaemanda variandi kohta ja tema tööd on jäädvustatud ja analüüside uuritud kohe lehekülgedel kaupa. Nende mõlemate kuidagi mure oli see, et Tšaikovski ei joonud truupuškinile. Et Puškini iroonia ja selline kergelt üleolev Suhe sellesse ainesse, kus Herman ei lõpeta enese elu selle lasuga või noahoobiga, kus Liisa ei hüppa kanalisse, vaid jääb ellu ja abiellub pärast kus ka Tomski ja poliina abi Load ja Herman lihtsalt on lõpuks hullumajas ja võtab kui seda anekdooti list lugu. I Tšaikovski oli väga traagilise, väga emotsionaalse palgega helilooja, kes just Liisa, selle lõpplahenduse kindlasti ise just tema nõudmisel võeti see sisse ja ja ka Hermanni surm, mida Tšaikovski luges selle ooperi üheks kulminatsiooniks, pluss muidugi seen krahvinna toas. Et siis Tšaikovskit pliia tagasi vägisi Puškini juurde, siis meie fold ja ju piimus tõstsid seene ümber, tegid uut teksti ja ja nõnda edasi. Nende mõlemate lavastajate muidugi lihtsalt suurt professionaalsuse meisterlikkus olevat etendust väga huvitavaks teinud, aga samal ajal oli toime pandud ka suur vägistamine Tšaikovski kallal, sest et noh, ei olnud võimalik seda muusikat sellises järjekorras tõlgendada nende soovi kohaselt ja ja ikkagi hiljem ka nende redaktsioonide jälgijaid ja järgijaid ei ole nagu kuulda olnud. Nii et see lugu on tõesti ahvatlev kõigile sellisteks erilisteks eksperimentidega. Ma nägin ajakiri sobra ühte fotot, kus Herman voodis krahvinna luukerega ja aga kummaline on see, et kui neid ütelusi või kriitikat lugedes ka need kirjutajad mainivad, et kahjuks publik naeris väga ebasobival kohal, et sellega tõesti märgitati võib-olla niisugust uudishimu teoste vastu. Aga ma ei kujuta ette, et seda padaemandat väga teabele saaks pöörata teha tänapäevaseks kuigi mängupõrgut, et need on ju üle maailma ja ka ka meie riigis levinud rohkem kui kunagi varem. Aga üks kultuuri ja selline atmosfääri taust on ikkagi selles ooperis niivõrd spetsiifiline. Nii nagu Boris kodunovigi juures aga ütle mingit poeemi näiteks võib tänapäeval tehase probleemi ei osuta sellist vastupanu. Kas te olete segakski padaemandat näinud näiteks Moskva suures teatris või Leningradis või Ukrainas või või kus? Suures teatris ma olen palju näinud, aga 25 aastat tagasi juba siis, kui ma seal olin nagu õppereisil või selle õppehooajal siis mängite seda ju pidevalt, see, ma olen näinud kõik Atlanta Neuskad ja habras Soovad ja masu rocki seal Peterburi või Leningradi varianti. Ma olen video pealt vaadanud ja ma olen näinud ka Moskva Stanislavski, teadis kunagist lehv Mihhailova lavastust, mis oli sel ajal ka võrdlemisi niisugune uudne ja julgem. Aga noh, kopeerida me ühtegi ei ole tahtnud ega saanud paar lõiku lihtsalt välja visanud, mida Tšaikovski nagu tegi tolleaegsete imperaatorlikke teatrite direktorid Seewalovski palvele, et oleks kindlasti üks lastekooris seen seal. Noh, kuna Carmen oli hiljuti välja tulnud ja siis oli Tšaikovski lemmikoopereid, pandi sinna lastekoor ja sinna alguse sisse ja teine on seal palli pildis üks tantsunumber mis kuulus ka suurte teatrite nii-öelda kohustuslike detailide elementide hulka. Ja need kaks lõiku me oleme välja võtnud ja meil sellised mingid balletistseenid. Vald ei ole aga Marina Chirkova liikumisjuhina meie koorilauljad väga toredalt liikuma pannud ja see on kuidagi nagu ausam ja vahenditum ja ka õigem baaris stseeni tõlgenduses seisukohal. Repertuaari vaadates tundub ja see tunne ei pruugi olla valemite lavastajatel, dirigentidelt kunstnikel on nagu omad tiimid välja kujunenud, nii et kui Arne Mikk lavastab, siis Eri Klas juhatab ja kunstnik on Heldur Renter. No niimoodi on juhtunud, et selle aja jooksul, mis ma siin teatris on olnud, ma olen kõige rohkem töid teinud nendega. Aga lavastajatel on väga olulised abimehed tõesti dirigent ja kunstnik ja oma kolm esimest etendust ma tegin õnneks Neeme Järviga, kes mind väga aitas nii-öelda jalgadele saada ja ma olen teinud ka paar lavastust Leventaaliga, nii siin Moskvas kui Buenos Aireses, need teatud tükkide seisukohalt on ka tema olnud väga oluline kolleeg mulle, aga Eldur Renter muidugi kõigepealt Jerenteriga on ju suured probleemid keemiahäda selles, et ta on niivõrd põhjalik, niivõrd fantaasiarikas inimene, kui ta ühte suurt lavastust hakkab ette valmistama, siis ta otsib nii palju ajaloolist materjali välja. Sellest pagasist võiks vähemalt kolm erikujundust teha. Ja siis mingi arutelu käigus sealt formub välja üks põhi ja siis lõpuks ta sinna ikkagi veel lisab teatud asja juurde, sest tal on kahju Nendest paljudest ilusatest detailidest loobuda. Aga mul on hea meel, et nii nagu Mcveti puhul jäi üks põhi, detail või kujund siin domineeriva, nii on padaemanda puhul üks sild, mis võib-olla ka sild üle Peterburi kanalite või sild tõusu või, või languse vahel. Ja, ja siis on seal kaarti, detailidest moodustavad need kujundit ruumid või kaldapealne või suveaed, et see, meil sellist tõetruud pilti Peterburi paleedest või tänavatest või suveaiast ei ole. Aga mingid detailid seda aega iseloomustavad, kui veel Puškini ja Tšaikovski teema juurde tagasi tulla siis Puškini tegevus toimub 19. sajandil ja Tshaikovski koos evolovskiga viisid Ta tegelikult 18.-sse sajandisse, valget parukat ja kõik need oleks ikka uhkemad. Ja meie siis otsustasime teise nippi kasutada, tusele võtta, et me mängime kogu ooperit ikka, kes siis Puškini ajastul. Aga selle palli puhul, mis tegelikult originaalis on öeldud pidevalt, et see maskiball, see ei ole lihtsalt pall. Ja selle maskiballi puhul me siis kasutama tro pidu, et selle maskiballi kostüümid on siis eelmisest sajandist pärit ja see atmosfäär tehtud. Ja see maskiballi olemus annab ka võimaluse seal mõningaid ootamatuid lahendusi pakkuda, nagu keisrinna ilmumine, mida kõik nagu ülistavad, väga jõuliselt selles finaalis. Elagu keisrinna Katariina ja aga meil Katariina asemel laval hoopis üks teine persoon, kes pärast ära tuntakse, nii et see maskiballi võti võimaldab siin teatud selliseid lahendusi pakkuda. Üllatusi pakkuda jah. Aga milliseid üllatusi või toetust pakkus teatri uus lavatehnika, kõik see, mida nüüd tänasel päeval lava võimaldab. Kas see padaemand nüüd oli esimene töö teil peale seda, kui uus lavatehnika siin kõik valmis sai? No minul küll, aga selle ooperi puhul siin selliseid efektseid vahetusi ei kasutata, küll muidugi need kaardid, mis ilmuvad, kaovad ja liiguvad, vahetuvad väga vaikselt, ilma kolinata. See on väga suur eelis. Aga noh, sellist dekoratsiooni detailide vahetamist, tulevärki siin selle uue tehnika baasil eriti ei ole ette võetud. Kas teil sellest on ülevaade, kui mitukümmend 1000 meetrit riiet on kulunud kostüümide jaoks kallis stseenid ja nii edasi? Ei, mul kahjuks ei ole, seda peaks Leida Tallo käest küsima, kes kindlasti väga täpselt seda teada, sest tema nende kostüümide valmistamise eest hoolt kandnud ja koos tennisedirektoriga Jaan Mikkeliga on nemad vastutanud selle eelarve eest, mis Eldur Rentri puhul kunagi väga väike ei ole. Aga kui siin lavale oleks pandud kõik need suured ruumid, paleed ja toad ja ja see tuntud suveaed koos skulptuuride ja puude ja aedadega, siis oleks mitu veel padaemanda maksumust olnd juurde panna, nii et ühest küljest ta ei ole odavetens, aga ta on väga, arvan, ratsionaalne etendus. Rektori poolt. No ma arvan, et ühe ooperietenduse väljatoomine, selle maksumus ei ole suur riiklik saladus, nii et pluss-miinus, millisesse suurusesse jääb ühe lavastuse väljatoomine Noh, see on ikkagi miljoni piires natuke üle siniseks sellel puhul. Aga meie praktika on näidanud, et ooperi balletilavastus on palju kallim kui üks draama etendusse on igal pool üle maailma. Aga kui on tehtud üks korralik lavastus, kujundus, kostüümid siis publik on lõppude lõpuks need maksumused kõik kinni katnud hiljem oma külastamise poolest. Sest ka meil iga kuu, Soome firma Eckerö Line võtab ühe terve etenduse ja ja nemad tahavad küll selliseid kulla olemusse kuuluvaid etens kõigepealt vaadata oma, sest et kannad ju toovad vahel siia inimesi, kes pole kunagi teadis käinud ooperit vaatamas ja, ja nad alati vaatadene etenduse üle, kuidas reklaamida ja müüa. Nii et ma arvan, et ega me pankrotti ei ole kunagi teatrit viinud nende lavastust. Meie möödas Baasil. Arne Mikk, mis on teile praegusel hetkel toonud kõige suuremat rõõmu selle lavastuse väljatoomise tööprotsessi juures? Tihti kõige suuremat rõõmuhetked jäävad proovi saaliku, mõni seen, nagu tundub, et et see on õigetel rööbastel, et ta liiguks sinna lõppeesmärgi poole ja aga suurt rõõmu pakkunud see me ühise koostöövaim, mida dirigentide Eri Klas, Jüri Albert, siis assistendi, Helgi Sallo, Tiit Tralla, kunstnik Heldur Renter ja kõik selle tehnilise poole pealt vastutavad inimesed on, on üles ilmutanud, sest et väga kergesti võib mõne niisuguse põikpäise ütlemise või üleolekuga ära rikkuda, sest et teater on väga keerukas organism igal on omad tõed ja õigused siin. Ja igal on ka omad arusaamised. Mismoodi peaks see lugu välja nägema või mismoodi minu roll peaks välja nägema, eks ole. Ja Õnneks mitte ükski inimene ei ole sellised vastu võitlevaid argumente leiutanud. Ma arvan, et kõige suurem skaala on selles mõttes krahvinna kuju juures, et et kui me näeme ühte naissolisti laval uhketes kostüümides ja kaunis noorus eas ja ühel hetkel on ta seal kaheksakümneaastane palja peaga vana naine, siis on väga tore, et need noored lauljad, nad on valmis kõik seda kaasa tegema, siis nad saavad aru, et see ainult rikastab kuju, mitte ei näita neid inetute inimestena. Ega need ei näidata, vanan, vaid krahvinnat takse ühel eluetapil sellisena, aga see toob osas väga suuri kontraste juurde. 16. aprillil oli ooperi esietendus 18. täna õhtul ooperis teine esietendus. Kuuldavasti on piletite müük läinud üldse väga hästi, aga kuna viimasel ajal tuleb väga-väga hoolega jälgida Estonia teatri mängukava, et mitte nii-öelda maha magada, huvitavat etendust sihis. Ma küsin, et kui palju te mängite padaemandat veel kevadhooajal. No pärast neid kahte esietendust mängin veel neli korda teda 24. 30. aprillil ja kaks etendust jäävad maikuusse. Need on siis kaheksandal ja 14. ja nädal hiljem tegelikult me paneme siin juba maja uksed kinni, sest algab taas uus remonditsükkel. Ja siis on meie solistid, koor ja orkester, pluss Vanemuise koor ja ka külalissolistid juba Estonia kontserdisaali ja Pärnu kontserdimaja laval kus siis 22. 23. mail tuleb ettekandele mascani ooper talupoja au. Seejärel me valmistame ette veel twošaki reekviemi millega lõpetame hooaja siis üheksandal juulil Pärnus ja 11-l juulil Savonlinnas ja sinna vahepeale mahub üks selline lühikene esinemisperiood veel. Kus noor lavastaja Liis kolle toob välja Rossini ooperis senjoor, prus, kiinum, mida pole Eestimaal kunagi mängitud ja sellele lisandub siis kaks Jevgenia niigeni etendust vene teatri laval. Nii et meil selle kevadhooaja jooksul tegevustel küll ja pluss külalisetendused Pärnus ja Tartus ja ja juba ettevalmistused sügiseks Iida etenduse ettevalmistamiseks. Et ega enne 11 tõtt juulit suurt lõdvestamise perioodi ei ole enne laulupidu jääduks näikene nädalakene natukene hoovõtmiseks veel viimaseks rünnakuks, aga kevadel tehaksegi ära esimesed proovid veel soome helilooja Tauno bülkase ooperiga Mare ja tema poeg, mis septembril tuleb siis Tallinnas kontserdilaval ettekandele, sellest tehakse heliplaat ja 2005. aasta aprilli alguses, siis me läheme sellega Helsingisse ja kanname ta seal, et see on üks väheseid Soome oopereid, mis on kummalisel kombel jäänud plaadistamata. Seetõttu on üks väga tõsine projekt, nii et kõik solistid tulevad Soome rahvusooperist. Meie koor ja orkester ja dirigent Hannu lindu Soomest. Nii et see on üks, ma arvan, üks silus ja väärikas lehekülg ka Eesti-Soome kultuurisidemete ajaloost. Võib-olla lähemalt võiks rääkida veel sellest, kuidas sai sellel aastal teoks Estonia minek Savonlinna. Kauget ajalugu mõtleme siis tegelikult Estonia teater oli esimene külalisteater, mis 1987. aastal Savonlinnas esines Homanšine ja Carmeniga. Ja kui sinna juurde panna veel rammi kontserdid ja meie balletiesinemistel retärit ise hiljem veel kontsert Kuopios jalutšiieti lammermol, lahtist, siis seal juba natuke perestroika aeg, nii et sinna last juba kõiki kaasa sõita. Siis oli peaaegu 400 inimest korraga sealt Soome pinnal ja sellest kasvas välja selline traditsioon Savonlinna ajaloos, et igal aastal käib nüüd üks külalisteater seal ja meie solistid Hendrik Krumm ja Mati Palm olid seal juba kaasa teinud varem Eri Klas on juhatanud mitmel suvel Vello Bäckmani juhatanud seal etendusi siis kunagi oli selline veel Eesti-Soome ühisprojekt Köffhanjooperborgia pest kontsert, variant, mis samuti jälle sai siin ühiste jõududega teoks ja ja kindlasti sellel Vošeke reeglim puhul on jälle kõige suurem süüdlane heas mõttes Eri Klas, kes kõige muude plaanide kõrval selle sinna mängukava aitas lülitada. Sest sellel suvel on seal külalisteatriks Läti rahvusooper. Ja kuna on selline Euroopa Liidu aasta, siis Eesti ja Läti nagu mõlemad selle kaardi peal on ka nende jaoks üks oluline sündmus. Kas riigiooper on toonud välja Tšaikovski padaemanda, niisamuti Helsingi ooper? Nad on muidugi ja Riia on mänginud seda varem mitmetel aastatel, aga kummalisel kombel. Mõlemad need teatrid toovad järgmisel hooajal mängukava ja seetõttu on teada, et ka nende juhtkonnad ja solistid tuled meie etendusi vaatama siia lihtsalt sõpruse ja ka natuke uudishimu pärast. Ja kui padaemandat praegu mängitakse Metropolitan ooperilaval, kus plassida Domingo laulab Hermanni osa muide ja, ja Hamburgis ja Budapestis Moskvast, Peterburist rääkimata, siis tundub, et ühel hetkel on nagu tõesti padaemanda periood praegu jälle. Tänan väga Harnimik tänase intervjuu eest, küsi oli Ene Pilliroog, aga küsimata jäid veel sellised küsimused nagu, et kuidas olete suutnud hoida sidet ja ma tean, et te olete suutnud hoida läbi aegade sidet ja meid valgustada nende Estonian laste osas, kes 44. aastal läksid Rootsi neid inimesi ära üle 40, need, kes läksid Saksamaale, neidis, taanlasi oli üle 50. Kuidas te olete omal kombel üleval hoidnud Estonia vaima, kuidas te ikka olete hoolitsenud selle eest, et Eduard Tubin oleks oma loominguga Eestimaal et teatri mängukavas oleksid sõnastatud tuntud itaalia ooperit kui ka unustatud itaalia ooperid? Et Estonia teater oleks selline algupärandit välja tooja. Omapäraste algvariantide väljatooja ja veel palju-palju küsimusi. Nii et viimane küsimus tänases saates, kas viskame veksli õhku ja lubame, et räägime oma jutte edasi? No eks neid jutte võib rääkida, tulebki rääkida, sest kui Estonia nüüd kahe aasta pärast saab sajaaastaseks, siis selle saja-aastase perioodi jooksul on siin majas ühtegi teist toimunud ja ma olen väga õnnelik, et pool sellest ajast on mul olnud võimalus siin majas kaasa lüüa erinevatel ametikohtadel erinevatel aegadel. Aga oma sisemuses on, on Estonia mulle alati olnud üks terviknõukogude ajal muidugi pidi sellega väga kavalalt manipuleerima, sest et ka nedestonlast siin eriti tihti kodumaal ei käinud, käis korra Aarne Viisimaa ja Harri Kaasik ja käisid siin ka veel mõned nii-öelda poolsalaja mõnedes toonlased Nad ei taht sellest avalikult rääkida. Ja mis parata, kui üldse ma midagi enda jaoks oluliseks pean, siis ma ütlen, Need on mõlemad Eduard Tubina ooperid, Barbara von Tiesenhausen, riigi õpetaja, mille sünniloos mul oli õnnelik ka mingil määral osaleda, seda huvi võtada ja et kahjuks küll juba pärast Tubina surma me veel ka mõlemad ooperid Stockholmi viisime, et nad on plaadistatud, nad on ka Eesti televisioonis videosalvestus täna olemas. Et see on väga oluline ja mu enda jaoks oli ka üks niisugune tore. Paar aastat tagasi kirjutavad raamat katkenud laulukaar kus me saime siis nüid kõikide materjalide arhiivide valgusel rääkida, kuidas meie, Estonia inimesed tegid seal ära veel nii troska kui madaliku ja mitmed operretid sest nad olid ju noored inimesed, kolme-neljakümne aastased, kõik meile tunduvast, kui nad mõni siin külla tuli, oli seal Stockholmis Helsingis 67, nägime Milvi Laidi või Aarne viisimest, nad juba soliidses eas olevad inimesed. Kui nad siin ära läksid ja nende karjäär pooleli jäi, siis nad olid kõige paremas loome- ja elu eas, niiet teha on veel väga palju ja aega tagasi pöörata ei saa aga meeles pidada ja tänulik olla saab alati. Nii teame, kohtumiseni. Saatekülaline oli Rahvusooper Estonia lavastaja Arne Mikk. Kuulsime muusikat Pjotr Tšaikovski ooperist Padaemand. Meie kasutada oli helisalvestis Moskva suure teatri lavastusest. Aastast 1974 juhatas mark järmler.