Algavas saates kuuleme katkendeid 16. aprillil 2004 Rahvusooper Estonias esietendunud Pjotr Tšaikovski ooperis Padaemand. Hermanni Liis laulis Aleksandrias, Antonenko Liisa, Inessa kalante krahvinna, Arina Hairenne Jeletski, Rauno help Tomski Jassi Zahharov ooperilavastajana, enamik kunstnikke lehel. Tarlenteria juhatas Eri Klas, kes on tänase saate külaline. Ja selle eest, et tänases saates kõlab etenduse salvestus võlgneme tänu rahvusooperile Estonia. Niisiis on tänase saate külaline, dirigent Eri Klas erilise energiaga inimene. Teda jagub paljude orkestrite ette eri maadesse. Ta on. Eesti Muusikaakadeemia audirigent ja erakorraline professor riikliku akadeemilise meeskoori audirigent, Rahvuskultuuri Fondi esimees, Eesti olümpiakomitee liige Eri Klas on avatud meelega igale poole oodatud inimene teada. Tõsiasi on aga see, et kaksikud on ühed väga liikuvad inimesed. Ja kui töö on veel selline, et nädal ühes riigis ja kaks teises siis ongi kõik vägagi loomupärane. Nii et saatejuht Ene Pilliroog küsib eriklass, kas on pea täiesti võimatu päevade kaupa ühes ja samas teatris igal õhtul ühtede ja samade solistide ning orkestrantidega tööd teha? Asi on selles, et ma olen vastupidi, ütleksin mis puudutab just eriti Estonia teatrit olnud Estoniale truu algusest peale. Ja nii ma olen olnud Estonia teatri dirigendipuldis tegelikult juba 40 aastat. Lõpetasin 64. aastal Tallinna konservatooriumi ehk praeguse akadeemia ja 64. aastal majasingis invest saidi lugu, kuigi ma dirigendipuldis seisis juba varem ERSO ees ja, ja mängisin ERSO-s, kus siis koguni 15 aastane niietusega, kuidas öelda, lavategevuse juubel suisa 150 aastat. Nii see tegelikult on, noh, kui võtta sinna sisse kõik need aastad, kus ma olin rohkem kergemuusika ja laulmise ja džässi peal. Aga jah, dirigendipuldis ma olen olnud just nimelt Estonia teatris 40 aastat Vessadi loost kuni praeguse pada emadeni välja. Olen truu selles mõttes ka kohahoidjana, sest et Nende palgalise töö olin ma Estonias 30 aastat ja 20 aastat. Teatri kunstiline juht ja peadirigent, kuigi olen ära käinud maailmas vist väga paljudes riikides ka oma vaata nüüd vähemalt käinud isegi tööl 40. riigis. Aga Estonia teater on minu koduteater siia tulen aarde hea meelega tagasi. Ja vastupidi, ütleksin, et oleksin väga rahul ja õnnelik, kui Estonias oleks nii-öelda stabiilne kõrge tase ja hea koosseis. Et saaksime sellele kus tunda ja tõtt-öelda päris palju ongi rõõmu sellest, et et uus generatsioon, lauljad on peale tulnud samuti pillimehi. Nii et asi ei ole sugugi nii halb, vaid vastupidi, hea. Kuidas tunne on, kas aupeadirigent on olla kuidagi teistmoodi kui peadirigent? Muidugi teistmoodi vastase jagamine on hoopis teine. Peadirigendi ajal ütleksin, oli mul ikka väga palju tegemist mitte ainult etenduste juhatamise ja muusikalise ettevalmistusega, vaid hoopiski kõikvõimalike ka seda sotsiaalmurede lahendaja täna ja ökonoomika vallas tegutsenud välissuhete loojana ja ma ei tea, mille kõigega pidi tegelema pillide muretsemine segaja, balleti, kingade muretsemisega ja teatri remondiga ja praegusel juhul mul on vastutus võib-olla ainult oma etenduse ees ja ehk mingil moel olen ka nõuandvas rollis, kui juhtkond mingit nõu tahab saada, sest noh Kogemusi on olnud mul ju palju väga paljudes teatrites. Ja. Need on Ju ka reha ka lavale ja. Siis. Jaa. Aa-aa. Jaa. Tänase päeva seisuga, mil me seda intervjuud anname, jääb just eilsesse õhtusse, eks vapustav etendus. Pjotr Tšaikovski Padaemand, läti solistid. Ma ütleksin, et tõesti selline etendus, et oleks rohkem taolisi õhtuid Estonia teatris. Maailmatase võite minna ükskõik kuhu, et mida see ooper, Padaemand teie tööde nimistus tähendab. No väga palju, sest et see on ooper, millest ma arvan, iga dirigent näeb sellist unistuste und. Ja seda etendust juhatades tunnetad taas seda kokkupuudet geeniusega. Sest et ainult geenius võib luua 44-l, aga sellised suurteose nagu on padaemand, jälgisin siis, kui olin seotud suure teatriga, mõtlen 60.-te aastate lõpus, 70.-te alguses kooli suures teatris, kuidas etendus seal läks, töötas seal nagu nagu kellavärk juhatas tol ajal Boris haigin kaasa, laulsid siis Atlantov ja tolle hetke nende maailma tippsolistid ja mõtlesin, et ehk kunagi elu teeb mulle selle kingitused vanaste kunagi juhatada. Ja kui Aarne Mikk kutsus mind seda etendust Estoniasse juhatama sest see oli ka seotud ka tema 70 aasta juubeliga, siis oli see minu arvates mingil moel ka Anneli endale tehtud kingitus ja ka mulle tehtud kingitus, see võimalus avanes. Aga pean ütlema, et et töösse suhtus kogu kollektiiv vägagi entusiastlikult. Tehases valitses väga hea ja ütleksin asjalik ja rõõmus meeleolu, kõva tehtudki, koor ja orkester suhteliselt asja väga-väga tõsiselt. Ja mul on nagu hea meel, et muidugi etenduse etenduse vend ja juhtuda võib kõike, kuid kogu see tööprotsess, kus minule oli väga suureks abiks ja minuga koos, sekundeeris dirigent Albert, kes seda etendust juhatab kevadel veel neli korda ja nagu onu loota, et sügisel, kui etendust kas tuleb, siis hakkab seda juhatama aveel vististi Arvo Volmer. Nii et arvestades seda, et meil on kaks kuni kolm koosseisu kaks kuni kolm dirigenti, siis loodan, et see etendus jääb Estonia repertuaari aastateks. Ja seda etendust ei ole oma pool sajandit meie teatri repertuaaris olnud. Aga mis muusikaajalooliselt võiks olla see põhjus, et näiteks Jevgenia neegin on paigas teatris ja alalõpmata, kui nii võib öelda kavas? Padaemand ei ole seda mitte. Padaemand on tegelikult puht kappasid planeedilt ja ka lauljate osas märksa nõudlikum. Kui doneegin on nagu Tšaikovski pisendada tituleerinud lüürilised pildid siis siin on tegemist väga sügava ja väga tõsise draamaga mis nõuab ka väga suurt lauljat. Meisterlikkust üksinda Hermanni rolli teostus nõuab tenorit, fantastilisi, nii füüsilisi, kuulge vokaalselt võimeid, näitlejameisterlikkust, siin on märksa rohkem vaheldust ja siin on sekkovski võtnud ka nõnda Külli Carmenist ja kõikidest suurtest ooperites. Need ei ole lüülised pildid, see on tõesti suur draama. Nii orkestrantide alt kui ka koorilauljatelt täielikku andumust süvengud siia, et see see lavalaudadele jõuaks. Ja iga pisemgi roll on vägagi kaalukas. Roll on palju. Kui seda ooperit vaatama tulin, siis nonii muusika ajaloost teadsin ju, et Liisa, peotegelane, Herman ja etc krahvinna, kelle nimeline see ooper Raimond et ei ole võib-olla nii oluline, aga Arne Mikk oli leidnud siin niisugused kavalad nipid ja krahvinna pannud ooperi algusest lõpuni elama, et üks ja sama näitleja laulja lauljatar kehastab pano krahvinnat ja nuut krahvinnat, et see oli väga efektne lavaline lahendus. No ma arvan, et Aarne kandis seda ideed ja mõtted aastaid oma sees ja mulle on ka, rõõmustas, et ühesõnaga küpse kunstnikuna kellegagi koos läbi kõndinud selle teatritee siin Estonia teatris ja kes võttis omale nii-öelda kolmandaks tugisambaks kunstnik Heldur renteri, kes ka ütles väga hästi, selle asja teostas. Nii et siin on leidlikkust. Kuigi me ei ole midagi pea peale pööratud, ei ole seda kogu lavastust toodud nii-öelda tänapäeva kui vigurdatud sellega, millega nad praeguses ooperimaailmas vägagi tihti eputatakse ja pööratakse kõik. Et see, mis on traditsiooniline, ei ole ilus, võib olla hea. Minule siiski meeldib, et Rembrandt on Rembrandt ja Tšaikovskit kovskijat ei, sa ei pea kohe kindlasti mitte panema mingisuguse teise raami või või asi ei pea olema täis üllatusi, selliseid üllatusi, mis šokeeriksid praegusel juhul minu arvates on siin peaosas siiski Puškini teose sekkovski muusika. Jah, see on õige, Lääne-Euroopas olevat nii eriti saksa diaatrites, et klassika on puha kaasaegseks tehtud, nii et ajastu on täiesti teine, kohe ei tunne ooperit ära, kui lähed lauljatega ja tantsijatega niiviisi kuuldavasti intervjuude põhjal vähemasti, et on oma unistuste rolli ei tea, mida kõike soovitakse laulda, et näidata oma häält erilist ja kindlasti alati ainulaadset. Kuidas dirigentidega loodud dirigendid teatavasti vist ei saa niiväga paljuga valida. Kuidas öelda, vaadake, teatritöö on alati olnud meeskonnatöö ja teatriaugus seistes ma mõtlen lava all ja ja pimeduses ja see ooperidirigendi roll on nii-öelda selle kapteni roll, kes viib laeva edasi ja nugade laevaga sõidad siis ei käi ju kaptenisillal ega ei teagi, kes selle laeva läbi tormide ja tuulte sadamasse toob. Ja seetõttu väga dirigendina ooperis sa pead head meelt tundma ja ka muret mitte ainult enese, vaid just kõikide pärast. Olgu see siis lavatehniline personal, hobuse siis laulja või tantsija, olgu see siis pillimees või koorilaulja. Ja ei tohikski nagu mõelda selle peale, et mina olen mingisuguses erilises rollis, vaid vastupidi, see on meie kõigi ühine töö. Ja ausalt öeldes võrdlemisi, nagu hämmastav on kohtuda mõne lauljaga, kes ütleb aga, aga minu nimi lehes ei kiirused suured. Teised ütlesid, et me oleme kõik teised siin esimene on see kovskija. Me oleme teised need, see enesega ümber käimine või eneseimetlemine. Natsism peaksin nüüd küll ära jääma, et tähtis on see, millise resultaadi. Me toome poolikud. Millise tundega läheb huulik teatrist ära, kas ta on selle teosega rahul ja see on siis see koostegemise rõõm? Jagatud rõõm on alati mitmekordne rõõm, nii et, aga siin on see teatri põhimõtte minu arust eriti väljendunud. Ja kui rääkida dirigendivalikus, siis dirigendile on palju valida. Muidugi kui sa oled juhtival kohal, siis sa valid repertuaari, aga sa pead alati arvestama sellega, et sa ei ole mitte pulmapillimees, kes tuleb oma lõõtsaga, mängib seda, mida ta tahab. Aga sa pead arvestama kollektiiviga, kelle tööd planeeritakse mitu aastat ette ja minu tööd ja tegemised on tegelikult ka ju mitu aastat ette planeeritud. Ega see ei ole nii, et kas sa saaksid tulla järgmine nädal, järgmine nädal ma ei saa tulla, sel nädalal on kuskil mujal ja mina olen praegugi oma kalendriga vähemalt kaks aastat ennast nii-öelda kinni pannud kõikidele teistele töödele, mida olen planeerinud ja selles mõttes Padaemand seisis tükk aega, minul, Hannes ja ma käisin mitte ainult nüüd viimased kolm nädalat Tallinnas, vaid vaid ma olen nii-öelda poole aasta jooksul külastanud proove ja andnud juhtnööre, kuidas see või teine roll peab katuse alla jõudma ja ja hea meel on sellest, et mõni tegi lihtsalt lõvihüppeid sellesse nii-öelda arengus, aga oli ka palju selliseid, kes kes lõvihüppest Google, aga kes ei jõudnud isegi viimaseks päevaks oma oma rolli ära õpitud. Poliit. Kui te nüüd ei mõtle lihtsalt pelgalt ainult nüüd sellele Tšaikovski ooperi Padaemand esitusele siidi, rahvusooperis Estonia, vaid Nendele mitme 10-le aastale, kui te olete maailma erinevates teatrites juhatanud etendusi mis on need raskeimad pähklid olnud teie elus? Arvamus, sest et noh, et, et kui sa oled nii kaua olnud dirigendipuldis, siis ei närveeri, pigem vastupidi, mida aasta edasi, seda enam ja enam ma olen ikkagi märganud seda, et ma pean enne etendust tund aega vähemalt magama ja, ja ma närveerin väga iga, sest ma ei närveeri mitte ainult enese, vaid just kõikide teiste pärast. Sest kui ma mõtlen just selle peale, et ma vastutan ju nii-öelda juhina kõikide ees ja kõikide, ükskõik väikeste kohadelt väikene viga võib tasakaalust välja viia terve ansambli, sest et üks laulja tuleb, ütleme, takt varem sisse, temale hakkavad kohe järgi tulema teised ja seda nii-öelda õigesse rööpasse viia on juba keeruline. Ja see Rahu kaob ära. Raskeid hetki on olnud palju ja ütleksin ei ole nii-öelda kerged etendust, ma ei mäletagi, et see oleks nii-öelda, et noh, et ma lähen ja teen seda kerge tavaliselt on olnud vägagi olulisi protsesse eri riikides. Nii poliitilisi kui ka isegi see, see psühholoog loogilisi, sest et on dirigent siiski suuresti ka selle meeleolu looja ehk atmosfääri looja ja kui seda atmosfääri rikub, ütleksin, kas või üks pillimees, kes, kes teeb mingisuguse rumala nalja või keegi on ütleme, purjus või ühe kõikvõimalikke asju peete juhtuda, teatrielus, häirida seda rahu ja võtta ära selle rõõmu. Ja kui sisse tuleb nii-öelda kurjuse pisik seal kõige koledam ja mida ma olen tundnud, kurjuse pisik selles mõttes, et kui ütleksin, et, et ütleme, üks mees, sõsar mängib need ühe noodi valesti ja selle peale keegi naerab või muigab või ta tunneb sellest saab mingisuguse negatiivse impulsi ja nagu parastava tunde, see näitab, nad madala ja ütleksin isegi halva inimese reaktsiooni. Ja seda on tunnetada vägagi palju, et me kõik ei ole mitte kõige paremad oma loomused ja ütleksin, umbes sedasama tõi ka, et noh, ütleme nüüd internetiajal, kui keegi loeb lehte ja siis pärast seda kommentid keerib mürgiselt ükskõik mille kohta ise Nendes varju. Ja siin on lihtsalt tõdeda seda, et et mees on jah, olemas kõikvõimalikke organid on olemas, kas appi ja kui see sapp hakkab üle keema. Lõppude lõpuks sellessapiget haigestuvad need sapised inimesed ja nende elu ei olegi nii roosiline kui sapised, nad suhtuvad teistesse. Nii et minu arvates kahe kollektiiv peaks olema ikkagi ainult kollektiiv, vaid teise inimese peab olema positiivne ja heatahtlik ja heasoovlik. Küllap ühteviisi need suhted on sõltumatud riigist, riigi piiridest, et mitte ainult siin, vaid see on üleüldine. Aga võib-olla siiski on rahvustel ka teatud selles mõttes karakteri line vahet. Ja jäi, on muidugi rahvad, kes elavad välispidised, näed ühega nende positiivsed ja negatiivsed reaktsiooni on sellised kinnised rahvaid, Skandinaavia ütleme tõsine ja ma hakkasingi vahet tegema, norrakad, rootslased või, või soomlastel, taanlased, aga ei minda nende tunnete näitamisega. Kuulge, aga artist, tema emotsioon, reaalsus on ju see, mis lummab ja mis kaasahaarav. Kuidas seda ei ole, kui ta on tuim, tuima inimesega võrdlemisi igav nii rääkida kui ka muusikat teha. Aga mis puudutab publikut, siis muidugi publikult on eri heitides tõesti vägagi erinevad. Ei saa võrrelda, ütleme, Kuuba publikud ja Tallinna publikut kuid küllalt ja on neid kontserte olnud ju meil kodus Eestis, kus rahvas tõuseb püsti, vaimustuses ja hüüab braavo. Nii et ühesõnaga, tähendab, kui leitakse see õige uks või aknakene inimese tunnete maailma siis avanevad kõik tegelikult ühtemoodi. Ma tean, et teil on kogu aeg kiire, kiire inimene, kes on tegus, armastab oma tööd, on lahtiste kätega, temal ongi kiire, kiire eri klass, kuhu on siis nüüd taas kiire, kui padaemand on Tallinnast lavale toodud? 16 ja 18 on kaks etendust aprillikuus, kus ma jääda padaemandat, siis vahepeal ma jõudsin veel juhatada ühe Carmeni kontserdi Tallinna kammerorkestriga ja ka esmaspäeval, jah, ma lendan Hollandisse, kus ootavad kaks kava järjest. Üks on, kus on Porsagi üheksas sümfoonia, uuest maailmast. Teises pooles on orkestri omad solistid, viiuldaja sukk, kes mängib Sibeliuse viiulipalu siis orgess, esimene flööt mängib Mardeni ballaadi ja metsasarvemängija mängib Schuberti rondo. Siis sellele järgneb kontsert, kus on minule ühendanud hollandi helilooja Hamburg on kirjutanud uue teose ja seal on veel asja Türiaani viiulikontsert, sellepärast et hast Realil oli 100 aasta juubel ja Rahmaninovi sümfoonilised tantsud. Seejärel lendan ma Tampresse, kus muna, orkester, kellega meil on ka tõsine kontsert, seal Mahleri kolmas sümfoonia, kus soleerib ka Monika kruupia Tampere naiskoor. Ja pärast Tampere olen Tallinnas ja siis lendan Moskvasse, kus juhatan suures teatris Galina Ulanavale pühendatud balletiõhtut suure teatri orkestriga. Siis sead Tallinnasse ja kanname Estonia teatrikülalistega Estonia teatriga koos, et kontsed versioonis nii Tallinnas kui Pärnus mascani ooperitalupoja auseeria taas Hollandis ja taastad Tallinna kammerorkestri ees. Ja siis on kontsert Kadrioru lossipargis, kus on nii-öelda kõrget tenorid, olinellid laulavad, vaata oma aariaid. Siis on juba ootab juba laulupidu ja pärast laulupidu kohe kanname ette Pärnus ja Savonlinna festivali etet vorsaki reekviemi Estonia teatri solistide koori osavõtul, nii et nii näeb välja minu lähem töö kahe kuu jooksul. Eri Klas klassikaraadio on väga tänulik, et nendel kiiretel hetkedel leidsid aega selle tänase intervjuu jaoks. Saatejuht Ene Pilli küsib veel viimase küsimuse, kuidas teie käed tunnevad, kas teatri orkester, kas teatri kollektiiv on kuidagi muutunud? Viimaste aastate jooksul? On muutunud küll juba koosseisulised on tulnud palju noori mängijaid ja minu suurim rõõm on see, kui ma näen nende silmades rahuldused. Musitseerimine nendele rõõmu valmistab. Ja see ongi minu arvates seesama positiivne energia, mida me öelda. Me olime üksteisele meie kaudu ka vististi publikule, nii et ma loodan, et, et hea tuju hea musitseerimine toob meile nii tervist kui ka rahuldust mõlemale poolele.