Algavas saatekülaline on bariton Aare Saal. Saates kuuleme helisalvestusi Giuseppe Verdi ooperist maskiball Vanemuise teatrietenduse võttena Verdi ooperitest Nabucco ja frigoleta Estonia teatrist. Koos Aare Saaliga laulavad Chain hangerja, Angeelika Mikk. Saate lõpetab Marie singi laul. Tule minu kambri. Me oleme mitmel pühapäeval järjest rääkinud Pjotr Tšaikovski ooperi Padaemand lavastuses Rahvusooperis Estonia. Ja tänagi on saatekülaline Aare Saal. Aare Saal, kas Jeletski oli nüüd esimene suurem roll, mis taas Estonia teatri lavalaudadele tõi? Küsib saatejuht Ene Pilliroog. No võib öelda küll niimoodi selles mõttes, et üks aasta on jäänud siin pausi vahele Nii et mis tähendus Elletskil on, kuidas töö peale hakkas ja? Ma teadsin seda möödunud aastal juba. Aga tuli ta küll keerulisem, sellepärast et samal ajal kui käisid proovid padaemandaga, oli siin ka liis kollegistigi seenior pruskino suure eeltöö ära ja siis ma nagu pidin rebima kahte asja korraga, mis oli väga raske, aga aga samas muidugi andis sellise kontsentreeritud enesetunde, et tegelikult oli seda väga vaja, niimodi ainult saab ennast proovile panna, kas on ka võimalik nagu kahte asja korraga teha? Kuidas retski roll on, on ta raske roll. Me teame ju kõik seda kuulsat armastus aariat, aga eks bariton saab neid armastus aariaid laulda. Paljudes ooperites. Vaadake Letskiga on tõepoolest selline lugu, nagu te ütlesite, see suur ilus armastuse aaria võiks öelda, et ilma selle aariat nagu polegi rolli, see on nagu, kui eska, millelt kupli ära võtta karminised, siis ei ole ka miljon ka. Et selleski on mittemahult suur, aga nagu väga tähtis roll. Sest ta nagu vastukaaluks sellele Hermanni, siis kes tõmbleb seal ooperis otsast lõpuni, kui nii võib väljendada oma mõtetes ja oma elus ja oma kaardimängus ja oma õnneotsingutes. Võib-olla jah, ta on mingil määral vastukaaluks Hermanni Jah, oma tasakaalukuse poolest ja oma tunnete selguse poolest, kuidas vokaalselt ja leidiski roll on, milliste rollide kilda kuulub? Vot kõige ma mõtlesin, et materjal ei ole suur, siis ma ikkagi liigitaks ta väga raskete hulka, sest Maarjaga maadlen nagu siiamaani ma ei tea, mis muidugi publik sellest arvab, et ma olen, ükskord olen ainult need publiku ees käinud sellega ka ise ma tean ja tunnen küll seal pead nagu andma üle saada protsendi, endast tullakse, tulemus ja ja noh, kui me lisame veel sinna selle, et ma ei ole palju vene keeles laulnud, siis võivad paljud venelased öelda, võib-olla, et ma laulan aktsendiga sama seal teatris on mul siin selliseid häid kolleege, keegi, kes tulevad ütlema, kui mõni sõna ei ole päris korras veel kas või näiteks Marina Tširkovaga, kes lavastas seal tantsud, siis tema aitas mind ja üks vanem kolleeg, kes laulab kooris Vene inimesed rahvuselt, et ma arvan, et see asi peaks ikka vilja kandma. Igaljuhul publikuna võin ütelda, et Aare Saal mul on väga hea meel teid taas siin teatris näha. Etendustes, milleks Estonia mind vaja, ma olen täitsa olemas ja siin kas või näiteks Verdi Jernaanigaarnemiku lavastus või siis kohe varsti välja tulev siin jorbruskino Rossini koomiline ooper, mida tuleb lavastama liis kolle. Kes on siis nüüd meie uue põlvkonna esindaja, kelle tulevik paistab sel alal üsna helge olevat. Ma tean, et te olete väga tegus inimene, olnud praegu hüppagi tagasi aega 1988 kui teatriga sinasõprus loodud sai, vaid sellesse, kuidas olete tulnud välja nendest aegadest, iseloom on teile pakkunud. Ma usun, et see, et l on tulnud Jaakko Riho, näen, et ellu on tulnud teised diaatrid ja ka teised tegemised. Saan ainult rikkust juurde toonud. Vaimses mõttes tegemise mõttes eneseväärikuse jõu. Tunnetamise mõttes. Miks nii paljud lauljad tahavad kuuluda just nimelt Jaakko rehaneni õpilaste pika-pika nimekirja? Jaakko rühanenil on oma fenomen, demann. Selline võimas soome bass, kes on koolituse saanud Itaalia pedagoogilt vajab täpselt seda koolirida, kui nii võib öelda, mida mina olen 10 aasta jooksul kogu aeg Itaalias käinud otsimas ja nüüd juhtus nii, et peale aastatepikkust karjääri arendamist ajutisi nii kaugele, et ma peaksin akadeemias nagu magistrantuuris midagi ära tegema, et tuleb Euroopa Liit ja paber muutub nii tähtsaks, et oleks nagu see ka olemas ja siis juhtus nii, et sattusin Jaakko rehaneni juurde ja ma olen väga rahul sellepärast et et miks sõita kohe Itaaliasse, kui on maestro siinsamas sinu jaoks praegu. Et ma arvan, et ta tõi palju värsket tuult siia lauljate hulka, sest eriti nooremad saavad sellest väga kasu, sest ta väidab ise ka, et mingi üks, kaks tundi ei suuda veel kedagi muuta, et see on järjepidev protsess. Aga nii vist on, et õpetajad tulevad nagu õpilase ellu. Akuröhanen on konkreetselt praegu Eesti Muusikaakadeemia lauluosakonna juhataja, nii et tal on õpilasi ametlikult küllalt palju, nii et kõik nad saavad ikka iga nädal peaaegu oma tunde teha. Võib-olla räägiksite natukene tema töömeetodist mida ta õpetab, kuidas ta õpetab, mille läbida, õpetab. See on ikka väga lihtne selles mõttes, et ise donbassbariton kaks ja pool oktavit ja teeb ette nii passidele, paritonidele, kuhiga, Tenuritele, kohati. Ja suunitlus on ikka seesama, mis itaalia pedagoogidel. Kõik on ikka lihtne, selles mõttes, et, et avatud aga tihe. Hiljaaegu mul oli ühendus maestro, pane Raiga Itaalias, kes saab sel aastal juba 80 aastaseks ja muu jutu sees ütlesin just, et Tal oleks midagi veel nagu näidata, kui ma peaksin Itaaliasse minema. Et järelikult see protsess on selline, mida minuvanused võib-olla ei hoomagi veel. Kui maestro, kes on olnud Pille 55 aasta lavalaudadel on veel vormis. Teeb igapäevaseid harjutusi, mis lauljale nagu kõige tähtsam ongi üldse professionaalsele muusikule, et igapäevaselt teha enda kallal tööd, sest ainult siis võid kindel olla, et sa võid iga hetk valmis olla lavale astumiseks. Kas itaalia laulude armastus, mis ma tean, et siin mõned aastad tagasi oli üks suur armastus teie elus on ikka praegu ka alles veel? Ei, see armastus ei ole kuskile kadunud, see arm nagu ei roosteta ja mul on endiselt kavas ja aeg-ajalt saab neid ikka esitatud. See on see nagu, mille pärast seda asja õppinud. Magistrandi töö juurde tagasi minnes, et kaua te peate siis nüüd veel magistrandid koolis käima, mida tegema ja kuidas ja millal siis lõpetamine on? No kui ma tubli olen, siis ma peaksin ikka sel kevadel nüüd ära lõpetama, et mul ei ole palju teha olnud dünaamit. Põhiline, see magistrikirjalik töö ja ülejäänud ei tohiks olla probleem, millest kirjanik tean, töö on mul seotud tundruvanniga Mozarti ooperis ja tema tegelaskuju, see mind vaevab praegu ja mis te peate siis ära arvama selle asjal on niimoodi, et mis ma pidin just selle valima, kuid seda teemat arendatud mitmesaja aasta jooksul juba seinast seina, et mida mina seal nüüd oskan siis välja lugeda, aga majasin nagu järge selles mõttes, et vaadates klaviiris oma partiid, et mis mõtted mul sealt pähe tulid, siis millest võiks kirjutada? Et see ei pretendeeri mingile suurusele, aga ütleme, see on vajalik ja magistritööna diplomi pool mida laudadele Kollom hoopiski Sevilla habeme Vanemuises Figaro osa. Sest noh, see on praegu hetkel selline käiv etendus Vanemuises mis puhastatud jälle liisk kolle poolt ja mis on õnnestunud tuua teatrisse noori inimesi. Teine kolmas rida on alati noored neiud, kes on väga elevil ja kuna meil lavastus kaasajas, et seal saab päris nalja ka kohati Liis kolle on noorepõlve lavastaja. Jah, ta õpib Saksamaal ja on juba oma esimesi töid näidanud ja ma arvan, et talle sobis väga hästi ja tema on see, kes murrab natukene arusaamu ka ja panen teistmoodi nägema, ütleme me oleme siin Eestis väga klassikaliselt, mõtlevad veel, et et eks need Saksamaa tuuled nagunii puhuvad siia. Nii et publik ja ka tegijad võtavad Vanemuises seda hästi vastu. Siiani küll väga hästi. Suurepärane, kuidas vanem mõjus teater nüüd lähiaastatel tuligi teie ellu ja mis rolli seal veel kanda tuleb? Tegelikult pole see ju lähiaastatel on, et ma käisin juba 99.-st peale seal. Taas siis alates lud siiani lammermooriga ja vahepeal käis seal sur maestro, tšillaaria, dirigent, kes tegi seal tulitseti ooperi favoriit kontsert variandis ja pärast seda on saloneegin tulnud ja poeemia. Päris hulk asju on. Sest praeguses seisus Eestis on niimoodi, et kes nagu suudavad teha, siis paratamatult nad nagu kahe maja vahel töötavad, siis jagavad ennast. Kuidas jõuavad muidugi näiteks Mati kõrts, Pille Lill ja teised ka. Aare Saal sõidab siis ka Tallinna-Tartu vahet. Ja pere on ju Tallinnas. Ja mis seal siis sõita on? Aga kui me nüüd hüppame aastasse 88 mis aastaarv näitab? 88 aastal ma läksin Estonia koori. Ja siis Neeme kuningas hakkas lavastama oma esimest suuremat tööd siis konservatooriumi noortega, Figaro pulm tuli välja ju Estonia teatris mitme koosseisuga ja see on tore aeg. Tagantjärgi kuidas rollid hakkasid tulema? Oleks nad hakkasidki tulema, ma käisin ju veel 90. Itaalias ja areisijad, ma tulin jah tagasi Vanemuisesse, niiet. Ma arvan, et kes seda saadet kuulama, et nemad ei saa vist enam midagi aru, et et kus ma tulemegi, kus ma lähen, aga võib-olla oleks õigem hoopis küsida, et kuidas mu olen, et kui ma olen laval, et siis tähtis pole, millisel laval mõlemaid, kuidas munad. Kui varem sõdisime operetižanri vastu, siis olen nüüd teinud esimese armastaja rolle kasvõi näiteks Estonias Danilo osa operetist lõbus lesk, või siis Vanemuises poja Deer printsratsiaami. Kui kumbki ei ole kirjutatud tenorile, siis ka baritonid võivad laulda ja laulavad ka. Et Radžaami oli nüüd küll selline, mis mind nagu ennast ka üllatas, et ainult arm ja roosid arme, roosid, aga lõpuks, kui see roll tehtud sai, siis kui ma leidsin nagu oma võtmed sellise natuke jõulisema võtmed. Tegelikult oli see väga hea kogemus. Operetiosad kindlasti annavad lavalist hoopis teist laadi mängulist vajadust, aga kuidas näiteks Figaran? Figaro Sevilla habemeajaja ees, no seal tuleb nagu endast jah, viimast võtta nüüd, sest ega ma polnud kade ka, ma pakkusin Liisile omalt poolt välja seal igasugu asju ja ja tänu sellele tegin oma elu raskeks, jättis need asjad kõik sisse ja seal on neid rebimist jah, kõvasti. Tegelikult võib-olla isegi meeldiks selles mõttes, kui oleks valida võib-olla rohkem Verdit laulda kus ei pea niivõrd väliselt nagu liikuma, kuivõrd seesmiselt. Aga tegelikult seesama võimalus on mul seal Vanemuises Verdi ooperis maskiball, sest seal Renato on väga minimaalsete vahenditega tehtud väliselt kellaga seesmise tulega, nagu et ei, ma olen väga õnnelik oma rollide ampluaa, ma ei oska isegi midagi tahta, võib-olla siis südamelähedaseks, kõige rohkem on jäänud ikkagi Don Carlo, Verdi ooper, kus on siis Hispaania Grand Rodrigo, kes sureb oma sõbra ja kodu Mõest. Me oleme rääkinud, et operett on toonud teile sellist omamoodi rõõmu ja vaheldust ja lükanud muutustele, et Newsikalid on ka tänasel päeval väga populaarsed nii linnahallis kui Tartu raekoja platsil. Missugused kogemused või võimalused on teil avanenud? Praegu on tohutu muusikalide ajastu ja täiesti arusaadav, sest rahval on neid kergem vastu võtta. Ta, ja näitlejaid, kes laulavad, on sellega endale leidnud väga hea nishi. Samas on ka muusikale, mis, mis nõuavad nagu suuremat koolitust kui mõnel näitlejal, kes ka laulab näiteks on ette, aga klassikalised muusikalid on väga ilusad. Aga võta, kas vestlejaid, stoori siis Vanemuises oli üks kontsert, kus õnnestus laulda ka sealt mitmed erinevad numbrid ja ega midagi ei saa küll öelda, et muusikal on ikka väga kihvt žanr, aga ma arvan, et ta siiski nõuaks spetsiaalsemat koolitust, et päris ooperihäälega nagu peale minna ei saa. Küll, aga kui sa mõistad seda muusikat ja võid seda proovida laulda, siis võid sa endale üllatuseks ka leida sealt seda väljendusrikkust ilma siis ooperit Powerite. Näiteks mulle meeldis väga muusika laeda, kes talle muusika minu meelest väga hästi kirjutatud ja kaasakiskuv. Ja kõik need, mis praegu Eestis siin etendatud, on väga-väga kihvtid muusikalise tegijale, nii tublide muidugi suur tänu suurele Rootsi lavastajale Georg Malvesele. Tema seda tööd siin põhiliselt on vedanud, sest ta on väga tugev lavastaja mus, tema ju lavastas ka Sevilla habemeajaja Estonias 10 aastat tagasi. Siis läks väga edukalt rahvas saiu naerda küll, sest laval olid kanad ja kukk ja need tegid oma häält siis rikas või eesel, kui tahate pani oma torusid lõugama, kui lauljatel midagi parasjagu laulda oli vaja. Mäletame-mäletame seda kanaaeda ja Eesti lugu kes dikteeris ooperikäiku. Minul õnneks vedas ELiga, et kui minu kord oli etendus teha, siis siis ta röökima pistnud lasi kavatiini ära laulda. Küll, aga kõigil ei läinud nii hästi. Nii on lugu nende südamerollidega aga kui mõelda selle järgi, et milliste rollidega on nagu kõige suuremat vaeva pidanud mingil põhjusel nägema Võib-olla need ongi needsamad operetis, ma arvan. Aga ei, muidugi, kui võtta näiteks Verdi ooper Elenaani, kus on kõik partiid, on kirjutatud noore Verdi heliteos ikkagi ta oli kuskil kolmekümneaastane. Need on kõik nii timmitud pelgantoliinised, paar korda aastas seda teha, sest sõnnik, et noh, nagu tõeline katsumus. Eks me Eestis peame jõudlike laulma ka, et keegi ei saagi endale lubada mingit väga spetsialiseerumist, me peame nagu kõigega hakkama saama. Jah, nii see on. Siin saate algupoolel vilksatas läbi armastus itaalia laulude vastu. Ja Itaalia vastu. Mis sa ostad, need olid. Kui Itaalia mingil põhjusel tulid, jäi ellu. Ma arvan, et mul oli kinnisidee, sest kui ma kunagi astusin Tallinna riiklikusse konservatooriumi laulu ettevalmistusosakond selle aasta number 82 kevad sellest on ju nüüd juba 20 aastat möödas. Ja siis oli meil ju ikkagi nõukogude aeg veel ja ega kuskile ju pääsenud. Ja kui ma targemaks sain selle laulu asja suhtes, siis mul süvenesse idee kuskil aastal 85 kuidas ma laulan itaalia keeles näiteks seda keelt ja maad ei tunne, et ja nii edasi selles suhtes, siis ma nagu pidin välja pääsema. See on võimalus siis avaneski aastal 89. Muuseas Liviko juht Udo teemas siis võimaldas koos pianisti sõita ühele konkursile Rooma ja sealt sai siiski alguse. Konkursil läks eriti hästi läinud, ühe vooru tegime ära, pääsesime edasi ka kaasaegse helilooja Valentiina pukki nimeline konkurss ja aga sealt tekkisid kontaktid ja ja itaallased ise aitasid kaasa ja 90. ma läksin siis tööle Firenze ooperisse. See pani muidugi noh, sellise märgi selles mõttes, et tõesti sain seda, mida ma olin nagu mõelnud, et pääsesin sinna tegema suurte kõrvale. Ja siis seda ma olen kogu aeg püüdnud nagu arendada ka siis kas või sellega, et iga aasta veel aasta siis mul õnnestub käia Itaalias. Maestro Rolando, pane rai juures või lihtsalt sõpru vaatamas. Mis rolle te saite teha Firenze ooperis? Firenze ooperis siis ma laulsin kooris. Aga hiljem, kui ma Pistoyas konkursi võitsin, siis ma sain laulda küll, tantsiti armujooki. Praeguseks võin öelda, et need, kellega koos ma laulsin üks sopran on juba La Scala lavalaudadel. Ja bass laulab Polonia ooperis. Nii et midagi seal ikkagi oli. Aga Firenze ajast mäletan seda, et näiteks nimi, keda kõik peaksid teadma, Barbara Frit oli, laulis siis lavale ta on nüüdseks juba üle 10 aasta maailma esilaamade lauljanna. Ja nii edasi, muidugi võiks rääkida. Järgi vaadates tundub, et see hetk, kui siis Pavarotti tuli Filenzesse laulma Truva tuuli siis ka minult küsiti ja saigi kuus leping tehtud ja et see oli väga õnnelik hetk, sest vaadates ajas tagasi, siis daalima paremas vormis vanuse poolest ja kõige poolest ja mul on meeles, et tõesti see, millele tema nagu lõi, ei olnud mitte häälega tapmine, vaid see lendas ruumis säras ja tema see eriline tämber ja kõik see oskus endast on, seda oli nii palju, seda nagu jätkus tükiks ajaks mulle. Ja peale töö oli aegu, kui ma leidsin need meistrikursus tiino Becki poolt juhitud Rigo korruso nimena, siis Chino peki oli legendaarne itaalia bariton ja sel ajal ta elas ja tegutses ja tegi väga vahvaid meistrikursus ja seal ma sain Kaara käia. Aga kas seda mõtet ei tekkinud, et kui õige jääks? No ikka on olnud, see on nii loomulik, aga elu on läinud oma rada ja mul on siin nii palju huvitavaid töid olnud, et noh, ma ei ole nagu tühja midagi muud otsinud. Jah, ma olen käinud küll väljas ja töötanud ka Rootsi kuningriigis aga päriselt jäänud ei ole ju seal siis oma põhjus on, ma arvan pere pere kindlasti. Aga ka võib-olla see, et kõik ei mahu marjamaale ja keegi peab maarjamaale vähema Ja see on õige mõte küll. Et ühest asjast on nagu kahju ka, et paar aastat tagasi, kui ma käisin Itaalias konkursile, võitsin Rigolettot rollis aasta hiljem, kui oleks olnud võimalus seda nagu laulma enne, siis ma ütlesin ära selle asja ühesõnaga ei läinudki. Tagantjärgi nüüd kahju küll, aga arvasin, et ma ei olnud nagu küps selleks rolliks. Ja muid asju oli nagu pea nii täis, et ei osanud võib-olla seda väärtustada. Sellest on küll kahju. Aga võib-olla siis võimalus, kunagi tuleb veel. Niisugune tüüp muidu nagu olete, kas te julgesti hüpata tundmatusse vette või te olete selline pigem kahtlebam ja kõhklevam ja ja valivam. See võib ju sees toimunud Kohklus kõhklusi ja siis ma hüppan kohe tundmatus või tuntud kohas, sest kui oli siiani lammer, Mori esietendus ja kolleeg Taisto noor lavastas selle, siis nendel oli probleem baritoni kaja, siis ta helistas mulle Tallinnasse, et oleks vaja kiiresti teha, mul oli küll osa muusikalised selgelt, aga sisuliselt laval käinud ma ei olnud. Siis ma otsin, teeme ära, siis kohe-kohe õhtul etenduse. Ta jäi väga kõhklema, mõtlesin, et ära muretse, ma tean kõike, mis peab tegema laval ja muusika mul peas ja teeni ära. Praegu. Et kuidas on, et mida noorem, seda julgem vä? Nojah, võib ka nii öelda tõesti asjast, mida vanemaks saad, seda mis kuidagi see vastutus või. Aga noh, igasugu asju vist ei tee enam. Kui me rääkisime salvestustest, mida kasutada siin tänases saates siis tuli jutuks ka see, et muusikaakadeemias on ootamas samuti mõned salvestused, mis need on. Praeguseks ma olen ühe plaadi jagu teinud seal aariatest romanssidest ja kirikumuusikast näiteks Subertit ja mõned Verdi aariad ja eestikeelset kirikulaulu oreliga. Mis salvestustingimused muusikaakadeemias on? Nendel on väga head tingimused, kusjuures salvestada saad seal stuudios või stuudio tuleb nii-öelda ülesse kammersaali või kuhugi klassi, et väga-väga head võimalused on. Lihtsalt mõtlesin, aeg lendab ja midagi peaks tegema, see, see hetk jäädvustub või sinu hetkevorm või mis iganes, et kui meeldib, siis meeldib, kui ei meeldi, siis saad aru, et pole veel aegsalvest. Me oleme tänases saates korduvalt rääkinud sellest, et magistrandi õpitajakko rehaneni juures. Aga teie esimene õpetaja esimesed õpetajad olid, kes, Minu esimene õpetaja oli Ivo Kuusk, kes andis mulle väga tugeva sellise tehnilise pagasi mis ei ole mind ka hiljemalt elanud selles suhtes ma olen talle väga tänulik. Aga tüüpilise muusikuna tahate kogu aeg õppida ja õppida. Ja tegelikult see käibki vist arengu juurde, sest see oleks lausa surm. Kui ühel hetkel leiad, et nii, nüüd ma olen nii valmis, et enam ei vaja. Ikkagi, ma aeg-ajalt leian, et ma olen nii valmis ja siis ma ei tahagi neid õpetajaid ja maestrot Itaalias alles nüüd ütles millegipärast, et sa peadki tegema oma harjutasid, mis sulle endale kõige rohkem passivad. Muidugi on hea, kui kellelegi silm on seal pealkirjas respekteerib, kes sulle suudab midagi öelda, aga mineku tee on sul ikkagi endal nagu ees. Et sina oled seal jää peal, kes sõidab edasi, siis ülesvoolu, allavoolus, kõik õpetajad seal kalda peal, ütleme nii. Kas niisugune pikk ränkraske etendus võtab häälepaelad täitsa läbi ka vä? Ei võta, kui ta võtaks häälepaelad täitsa läbi, siis on midagi valesti. Küll, aga ta väsitab üldiselt jaagu häälevõimelised ära väsitada, liiga palju kogu aeg anda andma peab ikka publikule õhtul endast kõik. Häälepaelad on küll see, mis hääle tekitavad, aga saab laulda kogu keha hinge ja mõistuse südamele. Kas on raskem lauda öelda, pean oma asju ja vaikseid ja tundelise asja või vastupidi, metsikult dramaatilisi rolle. Suure suure häälega. Kõikjal on raske laulda, aga juhul kui hakkab lõugama, et siis on valesti, muidugi siis lõugab hääl ära ja tulemust ei ole. Laulmine nagu tšellomäng või midagi säärast vastavalt pillile, et kellel on suurem hääl, laulab suuremaid raskemaid asju, kellel on hääl paindlikum, võib-olla olla nii lüürilisemaid kui dramaatilise maid, asja, lüürilised hääled jälle pehmemad ja õrnemad, nemad jälle ei saa raskemaid asju laulda. Reaalselt selliseid võimsamaid, et see nagu igalühel on oma piirid seatud, aga aga kui te mõtlete seda, mis nagu rohkem kulutab sind kui lauljat, siis siis loomulikult piano pianisti asju raskem laulda, kui see on ooperis ja kui see on kasvõi Verdi, et see piano pianisti ma ei ole ja siis samaväärne, mis kuskil romansid väikses ruumis väiksele publikule. Minule näiteks väga meeldib, kuidas teie laulate itaalia laule ja samas ma küsin praegu seda, et öelge Aare Saal miks mõnikord on lauljatega nii, et laulja laulab väikest laulu lihtsalt väikest eesti laulu ja teeb suu nii kõvasti lahti, nagu oleks ooperiaaria. Ei tea, võib-olla see on ju siis juba kooli küsimus, arusaamise küsimus, teinekord väikseid lihtsaid asju on ju palju raskem laul või mõnda suurt aariat, mida nagu rahvas vähem teave, mida võib natuke nii ja natuke ka maha laulda, siis aga kui on lihtne, selge, kas või Eesti asi, siis siis me võib-olla jääme vaest hätta, äkki me olemegi üle koolitatud? Laulame seda lihtsalt teist täitsa vähe, võib-olla küll ja võib-olla tunneme ka vähe. Ja võib-olla tunnen ka vähe. Võib-olla ei ole populaarne, olen alati meie oma muusikamullal Lääne õnneks Eesti kava, mida mul pole õnnestunud esitada, sest pole selle vastu erilist huvi, on seal hulka ooperiaariaid, Eesti remont ka. Või kasvõi näiteks gripp. Väga isamaaline laul. Küll aga on seda saanud esitada üle mere Rootsimaal Rootsi Eesti majas. Seal selliseid asju näiteks hinnatakse. Kelle Eesti lauludel laulmise järge ootavad? Olen uurinud ja proovinud ka Tubina ja Mart Saare loomingusse kuuluvaid laule, aga võib-olla need ei ole nii õnnestunult? Jah, ma ei ole neid nagu ise ka püüdnud välja pakkuda, et ega ma siis nüüd kõiki asju ei pea ega suuda ka võrdselt hästi teha või esitadetoni. Suur rõõm, et olete uurinud selles mõttes, et väga paljud pole uurinudki, väga paljud ei teagi, millised kaunid laulud nendel meestel kirja pandud on. Arvan, et Eesti muusika on võib-olla isegi rohkem in piiri taga. Ja kui me siin midagi väga hästi teeme, oma muusikate välja viime, siis alati meeldib. Seal tuleb võib-olla lihtsalt julgemalt teha. Me rääkisime siin sellest, mis Estonia teatris tulemas on, mis Vanemuise teatris käsil on. Kas see on piisavalt suur koormus, et ühte noort aktiivses heas heas vormis lauljat kinni hoida? No on küll, tähendab muidugi päris ise ei saa endale lauljad jagada koormust, et kui tuleb teha mitut asja korraga, aga või hommikul Estonias, õhtul Vanemuises, siis tähendab, millal siis veel teha teha ikka siis, kui jõuad teha kõike, kellega olen rääkinud, on arvanud ikka, et parem on, kui on midagi teha. Et alati saab öelda ei ja et ka nii väga kergesti ei tohiks ka öelda, või kuidas? Ega jah neid ei ütlejaid vist eriti ei ole, ei, tuleb siis, kui on mingid suured etendused ja kontserdid ja siis kuskilt veel nagu tahetakse, on mingisugune seaduspärasus olemas, et ühel päeval tahetakse kahte kohta, et siis vahest tuleb, ikka ei öelda. Kui olen teinud ka seda, et olen kaks korda ühe päeva jooksul veel üles astunud. Mis on need rollid, mis tahaks oma ellu tuua? Ma arvan, kui kõik seda, mida juba tehtud, on veel korrata, saab paremini. Kui hästi? Jah, et annad teatrile sõrme, ta võtab kogu südame ja et see on see mingisugune teine elu, siis, millesse astutakse ja millest ei saa välja ja loobuda. Jah, nii see on, sest keegi kuskil ütles, et sa muutud oma tööks, mida sa teed, et kui laulmine on töö, siis sa oled nagu selleks muutunud laulmiseks vä? Ja kui kodus on kaks teatritööd, üks tantsib ja teine laulab. Ja mis kolmas, teeb? Kolmas ei tea veel, aga parem oleks, kui ta midagi muud tegema hakkab. Aga noh, kõik andmed on humanitaarsed, see paistab igal sammul välja, joonistub väga hästi. Tütar Melissa joonistab suurepäraseid pilte, kõvenedan seitse, läheb koolined. Aare Saal ma olen väga tänulik tänase jutuajamise eest. Saatejuht oli Ene Pilliroog ja nii nagu ikka meie nendes saadetes tuleb lõpuks veel siiski üks küsimus, enne kui lõpetame. Ja see viimane küsimus on, et kuidas saab siis, kui tundub, et kuidagi ei saa. Siis lähevad asjad nagu oma loomulikku rada. Et keegi kõrgemal ikka juhib meid. Neli ja.