Kuulsime helisalvestist aastast 1987. Noor Estonia teatri koorilaulja Vello Jürna esitas Tallinna riikliku konservatooriumi sümfooniaorkestri kontserdil Hermanni hariooso Tšaikovski ooperis Padaimanud juhatas Arvo Volmer. Nii et aasta oli siis 1987. Tänasel päeval on see ooper aga Estonia teatri mängukavas. Kuid hetkel ei ole meil võtta helisalvestist, kus laulaks Vello Jürna. Vello Jürna on 15 aastat olnud teatris üks juhtivaid soliste ja teadis paljutki sellest repertuaarist, mida ta on laulda saanud. Putšiini Verdi ooperites siis saatejuht Ene Pilliroog küsibki tänaselt külaliselt. Vello Jürna. Althetk kas Tšaikovski ooper Padaemand, mis tõi Hermanni rolli sinu repertuaari Hermanni, mis on teenorite üks suurimaid, raskemaid tõsisemaid rolle. Kas see märgib mingit erilist paika sinu lähiaastate rollide seas? Jah, ei saa salata, tegelikult on selles mõttes väga huvitav roll, et esiteks Vene oopereid ei ole ju palju, mis on noh, ütleme sellisel dramaatiliselt Tenurile ja nii nagu eesti keeles öeldakse, dramaatiline tänu selliste noh, ütleme liigitust Itaalias ei tunta, öeldakse tänu spinto rohkem. Sellist dramaatiline see ei ole, aga siin on see sõna võib-olla õige koha peal, sellepärast et esiteks on see partii vokaalselt üpris raske ja just nimelt pärast, et siin puuduvad sellised klassikalised aariad, milleks nähtavasti me saame korralikku koolitust ja kogemusi paljudes itaalia ooperites. Ja kus muidu ka siis lauljat, kui ikkagi nagu sa ise ükskord küsisid, kas lauljad tulevad ikka Itaaliasse pärast seda, kui ma Itaaliast tulin, siis ma ei osanud, ma mäletan veel vastata, aga ma olen mõelnud selle peale ja võib-olla tõesti, et nii nagu emakeel, nii ka siis laulmine, tuleb õppida otse vanalt meistrilt ja sekkovski padaemanda juurde tagasi tulles. Et just nimelt selles loos on rohkem kui ainult aariat, kui ainult laulmine, siin peab olema juba ka valmis tegema osa sõnaga mofüüsisi oma kest pikka mõtet olemist rollis. Ilmalaulmised ilma hääleta ilmast selle normaalse ja väga loomuliku laulja jaoks instrumendid. Ja mulle tundub, et me tegime päris pikk-pikk periood, sellepärast et osa kinnituse sain juba sügisel ja ja hakkasin ka sellega tegelema, mäletan suvel tihtipeale ise laulsin suvilas Laulasmaal olles, vaatasin, kuidas mutid jäid sinna tee peale seisma ja kuulatasid venelased seal enamused on, nii et need ikka teavad, et see osa on ettevalmistuses. Ja muidugi siis kevadel hakkas tihe töö siin Aarne Mikk, kellel olid selle loo jaoks kindlasti juba pikka aega kantud sellised hääd ideed ja ja need koos assistentide Tiit Tralla ja Helgi Sallo, kes mind eriliselt tõesti aitas. Et nendega hakkas sihuke töö peale ja ja see on, noh, ütleme inimesele väljastpoolt tundub. No mis see siis on, kui tule siia laulad, aga tegelikult on seal tuhandeid ja tuhandeid pisiasju, mida kõike pead sa ühe korraga jälgima ja ja mõnikord tõepoolest on isegi hea, kui saab seda pikalt niiviisi nagu sisse laulda. Ja miks mitte ka veel lasta seista, nagu nüüd mul tulebki välja, kuna siin olid nähtavasti lepingut tehtud vene lauljatega ja mina saan ehk ehk sügisel seda lugu siiski laulda. Herman on minu arusaamist mööda ooperi põhitegelane kõik see liin, kõik see vokaalne sümfooniline tramotis söandaksin isegi väljendada sellist võrdlust ja hinnangut, on just kirjutatud Hermanni rolli. Kas sa võid öelda ja tänase päeva seisuga nende rollidega võrreldes, mida sa oled seni laulda saanud. Kas on kõige raskem roll? No ma nagu ütlesin, et ta on tõepoolest eriline ja selles mõttes kindlasti raskem, ma arvan, et ma pole olnud valmis seda tegema varem, sellepärast et ta nõuab tõepoolest rohkem kui ainult laulmist, on ka draamanäitleja selles mõttes, kui sa võtad selle noh, lihtsalt materjali selles mõttes, et siin on muidugi muusika ja aga siin on ka just nimelt see lugu lugu ühest mängurist, kes nagu noormees ikka, ta ei suuda valida ja teha õigeid otsuseid ja ja nagu lõpuks selgub, ta valibki valesti, ehk ta õieti selle valikuga läheb juba sassi. Aga siin on, raskus on selles, et teha siis kas seda Hermanit sellisena, keda nii-öelda saatus puhub või kes siiski iseseisvalt oma otsuse teeb, need on kaks täiesti erinevat võimalust ja minu jaoks ei olnud see ütleme, partii tegemist alguseks lavastuse alguseks veel päris selge. Aga see tõepoolest kujuneb ise kujuneb tegelikult paljuski läbi iseenda kogemuse. Ja, ja kindlasti see ei ole lihtsalt nii, et ma mõtlen, et nüüd tuleb nii või seal lavastaja ideed, seal on Puškini tekst, on see kovski, muusika, need asjad kõik kokku pannes sa saavutad ühe ütleme, märgid ära nagu ühe, kes koha, mis ongi selle rolli võti. Ja seda siis öeldakse, võti, võib-olla mingi värv, midagi seda tuleks nagu siis igale poole kuusele partii jooksul ja peale selle muidugi areng, sest et alguses ei ole ju mees veel päris poolearuline, aga, aga pärast seda, kui ta selle vana just hinna käest, kes selles loos on ju tegelikult kaunitar kohati võtme saab, siit on muidugi enam ei suuda vastu panna sellele mängukirele. Kuigi mulle tundub, et ta võtab üsna tõsiselt ka seda Leisad ja miks ka mitte ilus noor naine. Nii ta peakski normaalselt olema, aga millegipärast on nii elus kui ka on see hirm on siis selline, kes, kes millegipärast jätab selle kauni naise ja läheb raha järgi. Milliseid vokaalseid pingeid kõik see roll nõuab, sest nagu ma ütlesin, ta täisooperipikkuselt on Herman laval laulmas, kuidas hoid häält, kuidas sättida oma häält nii et kannaks algusest lõpuni kaks õrna häälepaela. See on üks müstiline asi, see inimese hääl selles mõttes, et tuleb alustada sellest, et tuleb leida endale õige repertuaar ja laulda neid asju siis repertuaar, tähendab, et kas see osa, see, see muusikaline materjal sobib minu häälele minu füüsisele või mitte, siis siis ma arvan, et see just sobib, sellepärast et ma kasutan oma häält. Õieti ideaalis, eks ole nagu see peaks olema, kogu keha peab laulma ja noh, nagu ütleme ka inimesele peale vaadates, mõni on selline suurem tugevama kondiga, mõni on niisugune peenem ja väiksem inimene ja ja ma arvan, et seal on väga palju, oleneb sellest, me oleme vist kunagi rääkinud, et minu arvates hääleliigid ka ei jaotu mitte häälepaelte pikkuse järgi, vaid selle järgi see on inimese karakter, milline on tema isikuomadused. Bassid on tavaliselt alati rahulikud, alati kaalutletud, sellised tenorid tahavad natuke hästi kiiresti kõiki asju, võib-olla natukene kirglikumalt ja muidugi minu jaoks selle loo juures on tähtis saada see, see lugu nagu iseendale omaseks. Ja siis nagu lauldagi seda just nagu oma mõtteid. Tegelikult ongi teksti, eks ole, ainult siis kovski kirjutatud muusika peale ja tema nootidega võib ette kujutada, kui raske see on, eks ole. Aga ühesõnaga tuleb seda harjutada nii kaua kui see, kui see õnnestub ja kui see siis nii on, siis see ei ole raske enam laulda. Ja otse loomulikult kogu korpus on see, mis hoiab. Kui häälepaelte peal olla, siis on midagi põhimõtteliselt juba koolis valesti olnud. Mul on väga hea meel, et sa mäletad aastatetagust minu küsimust, et kas lauljad tulevad Itaaliast ja Tseet? Sa tookord siis nagu ei osanud vastata. Aga et kas siis tulevad, kui sa oled õppinud Itaalias? Sa oled Itaalias võitnud ühel konkursil publikupreemia 93. See vist andis sulle küll tiivad siia tulla. Tõepoolest, ma olen ise, ma arvan, niisugune oma julge ütelda filosoof lihtsalt mõtleja ehk, ja, ja mõtlen asjade peale ja ma mõtlen kujundlikult vahel aga, aga ka näiteks selle pealt, kas lauljad tulevad Itaalias tõepoolest, ma usun ise Itaalias käinud olles. Et kogu inimkond, vähemalt need, kes me siin oleme, on sealtpoolt pärit, sest kui sa sinna lähed, siis see tundub nii kodule niisugune mõnus ja noh, teades seda, et ka ütleme, leivavili rukis on ju ka ikkagi soojalt maalt tulnud, alles hiljem on aretatud teda selliseks, et ta siin põhjamaadel hakkama saab ja ja mulle tundub, et ka lauljad on lauluhääl, on, on kuidagimoodi ikkagi üsna üsna tihedalt seotud Itaaliaga sest ainult sekkovskiga ei seisa üks kitsad repertuaar kindlasti ja on lauluõpetaja näiteks minna minna tšilli, kes ütleb, et selleks, et laulma õppida, tuleb õppida ära itaalia keel. Tähendab selles mõttes, et kui tahad laulda itaalia muusikat, siis pead õppima ära kõigepealt itaalia keele see keele kõla ja selles juba on mingid saladused ja tõepoolest ka mitte ainult selliseid on ka üle-eelmise sajandi lõpus olev röövi. Täpselt ei mäleta, üks tenor, igal juhul tema häälekool oli, oli täpselt samamoodi siis häälikute peale loodud. Nii et küllap nad siis ikka Itaaliast tulevad. Ja ka, mida siis üks eesti tenor tegi Itaalias, mida ta laulis, et itaalia publik võib arvata, et professionaalne, väga teadlik, asjatundlik, nõudlik, sinust võlutud sai. Ma laulsin nendele väga menukalt rekondide harmoonia Toscast ja sellel konkursil, mille kohta sa küsisid, kus publikupreemia sain soliviootivalzeesias. Seal ma laulsin Ricoletost Barnivederle laagrime, keskmine aaria ja oronte kavantiin Verdi ooperis Ilumbarvi. Kui ma võtan su rollide nimistut, siis ma eeldan, et sa oled üks õnnelik tenor, meil oled saanud ju kõik maailma ooperiliteratuuri, no mitte nüüd kõik, aga aga rohkesti olulisi armastaja tenori rolle ära lauldud. Ja tõepoolest, neid rolle on vist kogunenud juba kuskil 30 ligi, mõned neist on muidugi väikesed, nagu kui ma tulin siia 89. aastal, siis esimene roll oli vist nad Tanel ja ja muidugi üks rull, mida ma mäletan, üks Hinnunud trüki hindemeti lugu, mis oli päris esimene, Tõnu Kaljuste oli veel dirigent, kes seda enam mäletab kõiki, aga, aga need on kõik kuidagi mingisuguse jälje kindlasti jätnud. Ja muidugi on noh, tõepoolest saeda näiteks radames, milles on 29 siia malli ja mida ma olen üle 10 korra kindlasti laulnud. Stockholmis ma usun, et ka see on, on andnud Niukest kogemust kõvasti ja ja tead, mis oma hääle kohta, mis hääl on, ma arvan, et see on jumala kingitus, see on lihtsalt lihtsalt asi, mida ma ei teadnud, et see on, aga keskkooli lõpus ma selle avastasin õieti teiste abiga ja ja olen seda siiamaani hoidnud nii oma tarkusega, kui hästi ma oskan seda ja nende võimalustega, mis meil siin on, sest ma ütlen, et et nii nagu tenorit tulevad Itaaliast nii tulevaselt Itaaliast ka kaasa ooperikultuur nähtavasti ja kindlasti on Itaalias või Saksamaal, kus on ooperit palju, kus on erinevaid repertuaari, on lihtsam leida endale palju sobivamalt repertuaari siin olles aga mulle eestlasena Eesti meeldib, siis tuleb teha kõike. Ja, ja see nõuab muidugi ühte niisugust kogemust, oskust ja vahest ka on see raske. Aga olen hakkama saanud siiski siiamaani, sest ma arvan, et kes ikka ennast kiidab, aga ütleme kui mõelda selle peale. Ma olen nelja loo ajal kolm suuremat ooperit laulnud Stockholmis kuninglikus ooperis. Sellist ma omast arust olen ainus, kes on seal nii pikalt ja selliseid lugusid laulnud. Kahjuks küll ei pidanud seal siiamaani vastu, aga, aga ma usun, et karjäär ei ole sugugi mitte läbi ja ei ole ka häälega midagi juhtunud, lihtsalt kui õnne ja töös häid sõpru, just nimelt, kes aitaksid seda häält arendada, seda tööd teha? Ma tahan siin öelda, et mul on väga hea meel et sügisest tuleb Ivo Sillamaa Estonia teatrisse ja me oleme juba praegu hakanud tegema proove uue looga, see ongi seesama radamise aida. Siis ma ootan seda pikisilmi. Ja rada, mis roll on tulemas, seekord siis nüüd tenniseväljakule suurele Rocca Al Mare spordikeskuses. Enneolematult suur lavastus, kolmene koosseis lausa on teatris valmis mõeldud, nii et nii-öelda, et meie omad saavad ikka laulda ka täiesti uhkesti kohe. Nii et valmistad ette rada, meest. Jah, kuigi noh, roll on mul olemas selles mõttes, et muusikaline partiiliselt loomulikult iga asi areneb nii-öelda noh, elus asi. Ja minu hääl on ka aja jooksul kindlasti kindlamaks muutunud ja ja seda partiid saab paremaks teha, nii et sellega praegu tegelemegi. Ja noh, see, et spordihallis on muidugi ma loodan väga, et ta tuleb ka ikka nii nagu tavaliselt oopereid ikka ooperimajas. See on väga ilus ja tore maja. Muide Estonia teatri lava pean ütlema, et on mul on temaga head suhted. Ja ma ütleks niimoodi, et see lava ise on nagu mõnes mõttes õpetaja kui sa laulad õigesti, siis ta kõlab väga hästi. Kui sa hakkad forsseerimisel lauljate, algajate tavaline selline viga, siis võid omast arust proovisaalis või nagu öeldakse koridori lauljat, eks ole, esineda väga tugeva ja suure häälega ka Estonia lava seda häält nagu eriti ei salli ja siis ta sind ei aita. Kui sa hästi laulad, õigesti laulad. Siis ta aitab sind. Nii et selles mõttes on Estonia lava hea ja sellepärast ma arvan, et ka ooperi kohta muidugi muidugi lavaspordis. Sa rääkisid Stockholmis laulmisest, oled laulnud ka minu teada ei ütle päris heaolus ja Riias ja Moskvas ja kuidas need lavad on? Jah, näiteks Me peame uhked olema, et meil on nii pika ajalooga teatel nagu Estonia teater 1913.-st aastast juba oma majas Stockholmis muidugi on vanem. Ja ma kujutan ette siin oriaalis Riia ooperimaja, Peterburi ooperi ja, ja Stockholmi ooperimaja Stockholmi oma neist on kõige uhkem ja imposantsema küll vähegi on võimalus laevapilet osta ja ja minna sinna, seda ühte õhtut kuulama. Mitte ainult hea muusika, vaid niukene, pidulik ja tore, ma nägin muide, seal etendusel inimesed tulid isegi oma pulmapidu tähistama, olid pruutkleidis, daami istusid loosis ilusti minu meelest päris hea idee. Aga näiteks Oslos jällegi on ooperimaja vana kino 54.-st kuuendast aastast alles. Või on nad nüüd lõpuks ehitanud omale uue teatri, aga ooperiteatri ooperimaja on niukene, et ta ei ole nagu tavaline maja mitte selles mõttes, et arhitektid mõtlevad välja ühe vormi ja ruumi vaid ta on kindlasti instrument ta kindlasti instrument, sest kui mõelda selle peale, kui väikesed on häälepaelad siis nendele tuleb anda nii-öelda seda kõlaruumi just nimelt sellesama selle lavakaasale publiku saali osa on just kõlaruumi osa. Nii nagu viiulid on tehtud, eks ole, kus on kõlakastis see see viiulikuju on, nagu me teame, kontrabassidel on see suurem sellepärast et seal peab olema madalam, mis kõlama peab minema ja, ja seal selles kujus on kitsamaid kohti, väiksemaid kohti, kus kõrgemad hääled hakkavad kõlama kast ära võtta, siis siis viiulit peaaegu pole kuuldagi. Nii et selles mõttes, mina arvan, et ooperiteatri kujuv on serviti saali kuju on väga tähtis, see on nii nagu Itaalias näiteks on kõik ooperiteatrit vanad ooperiteatrit ühesuguse kujuga. Millegipärast. Kas sa oled käinud Helsingi klaasist valges läbipaistvas Luigelikus ooperimajas? Jah, olen käinud küll ja ma ütlen lihtsalt, et noh, nii nagu ma rääkisin, et mulle maja muidugi meeldib, aga ma arvan, et jätab kohe sellise tühja kõla, kuna kuna ta on liiga lai liige on niisugune noh, ütleme avatud või ei oska öelda, sellised ümarad vormid, võib-olla ma kujutan seda lihtsalt ette, aga aga ma siiski, ja nende juurde Mobri maja ei pea olema mitte ilus, vaid funktsionaalne. Kuulsime Kalavjaariat tšakama Putšiini ooperis torandat. Salvestus pärineb aastast 1998. Georg Otsa muusikapäevade Kaala kontserdilt juhatas Paul Mägi. Räägiksime võib-olla sellest, kuidas solistiks saamise lugu nagu oli, et kui näiteks aastal 1989 sa ei oleks võitnud Eesti lauljate võistlust saades esikoha, siis kas oleks tööpakkumine tulnud või ma teen kellelegi väga rängalt liiga ja ja tööpakkumine oli seal tegelikult enne olemas juba. No ma alustasin kooripoisina ja alguses olin rammis ja siis kui teataks, sõitis Pariisi, siis oli rammikoor, oli nagu abiks seal Boris kodunoffi etenduses strallid, sinna olin seal mäletan kohe esimesena. Ja ju see pisik sealt siis kuidagi sisse jäi. Nüüd märgati ja ma ei mäleta, et see töö saamine oleks olnud seotud selle konkursiga. Vaid judo oli sellisena ikkagi, ega neid tenoreid ju palju pole ja pandi mind lihtsalt proovile. Ma mäletan väga hästi seda kuidasmoodi see toimus oli nii, et tühja laval tühjas saalis pidin laulma. Mac, Pariis on eks, Marta Marta Saar ja vist questi Akwellaliga mingid tavalised tenori aariat sellised ja Hendrik Krumm, Ivo Kuusk, mõlemad minu õpetajad istusid saalis ja kuulasid. Ja nende otsuse järgi siis tehtigi mulle võimalus nii-öelda olla Estonia solistiks. Aga millise kogemus andis kaasa see, et sa olid laulnud enne meeskooris ja siis teatrikooris nii et koorist välja kasvanud solist või. No üldiselt on niimoodi, et koorida, loomulikult nõutakse ju põhiliselt ainult kõrgete nootide laulmist solistina, kui sa laulad näiteks, millest me täna rääkisime, siin padaemandat, siis seal on vaja, toodi essi laulda, seal on täitsa tööd, ootan nii, eks ole, väikeses optilised ja Neid nooti laulavad baritonid bassid kooris. Nii et ega koorilaulmine nüüd ühelegi solisti plaanidega lauljale kasuks ei tule, omavahel öeldes aga aga kasuks ta tuleb muidugi selles mõttes, et sa oled muusika sees. Oskad ehk oma häält niiviisi sobitada teistega kokku ansambli laulmine. Ja teiseks muidugi maailma näha, mis ei ole halb, eriti tol ajal oli see üks väheseid võimalusi, kas olla meremees Veromi kooris, siis ainult said välismaale. Ja seda kooride nutulaulu üldiselt on teada, et tenorid ei ole ja tenoreid ei ole. On ju teada selline nutulaul, aga mis pingse pikem, siis on tenorit, pink või baritonipink. No ma ütleks niimoodi, et tenorihääl peab kõigepealt olema sul looduslikult mitte ainult hääl, vaid ka eks ole, füüsis ja, ja nii edasi. Aga ta on ka seesama töö, selle häälega on väga raske, tundub alguses, kui keegi, kes kuulab, praegu alles alustab, et see on siin alguses tõepoolest niisugune. Et noh, nii ei saa laulda, nii ei ole võimalik, aga inimene on võimeline väga paljudeks asjadeks, kui ta kõvasti töötajaid eriti raske on muidugi just Niukest rasket häält juhtida. Ja, ja see nõuab, ma ütleks väga suurt osavust lihtsalt. Aga peale selle tuleb musikaalsus ja kõik need muud asjad, Need on kõik õnnelikult koos ühes kehas, siis on muidugi tenori amet ka tänulik amet, aga tihti see selgub alles hiljem, aga muide, sellega on väga huvitavalt on palju bariton ja bass, näiteks Kaljurästas, kes oli, rammis, laulis alguses tenorit siis oli ta bariton ja lõpuks oli bass nii väga hea bass. Tal olid ka kõrged noodid olemas, aga aga just see, et noorena ta oli täna just nagu oleks, ei saa niimoodi madalamaks läinud, aga on väga palju tenoreid, kuulsaid tenoreid, näiteks nagu Placido Domingo või siis Karla Bergonzi Bergonzi muide, tegi vist kuskil neljani nii-öelda lõpus veel karjääri täitsa paritonina. Nii et tal oli laulnud seal, kas kiitus kiipaga koos osas produktsioonis ja, ja kusjuures siis ta võttis kätte, avastas lahti, lauldes oma hääles järsku kõrge too ja jättis päevapealt baritoni laulmise katki, ei laulnud siis üldse kolm kuud digiainult ise tööd ja, ja tuli välja uuesti juba tenorina. Nii et selles mõttes neid asju, mida on vaja teada, tenorid, baritonid, ma tahan öelda, et ega siis see baritoni kogemustel kunagi ju mööda külgi maha juht, see hea, sügav hingamine, see kindel põhi. See on lauretele kõikidele tähtis, võib-olla siis, kui alustad baritoni, isegi isegi selline tee, selline areng on isegi parem. Sest noh, tenori lan on tihti ütleme, kõrgused need, mis väga palju konsultatsiooni nõuavad, nii et ehk seda siis tehakse natukene millegi teise arvelt. Kas sa ei ole endal otsinud paritonaalseid võimeid? Aga milleks, ma arvan, et kui ma ikkagi tenor, eks ole, nagu ütleme juba seda asja kõvasti teinud ja, ja ma tean, kuidas seda tehakse ja mis on selle karid ja saladused siis milleks paritoniks hakata, pole põhjust. Aga kuidas sa isiklikult oma hääle peale oled tundnud? Kuidas toimib kahe tenori koolitus tenori hääle peal, nii et siin on mõlemad õpetajad, Krumm ja kuusk on tenorid ja nad on koolitanud tenorit. Minu küsimuse mõte on see, et kas tenor peab koolitama tenorit või bass, vaid pädenurid koolitada näiteks? Võib küll, aga üldiselt muidugi selline noh, ütleme lõplik lihv nii-öelda siis niisugune meistrikoolitus, see peaksid olema sama ala meistri poolt. Nii et noh, ütleme tenorihääl ja, ja need kõrged siis tõepoolest, nad on ikkagi sellisel piirkiirusel, ma ütlen, et mõnikord ma mõtlen nagu kujundeid ja kes on umbes nii, nagu ta sõidaksid 160 kilomeetrit tunnis autoga, selleks peab olema külma närvi ja väga suurt kindlust ja ettenägemist ja ja, ja mida kõike veel tähendab, selles mõttes ta on. Ma ei ütle, et teistel hääleliikidel on kindlasti oma saladused ja omad asjad, mis, mis on olulised. Aga, ja ma usun, et see on väga tähtis, et lõbus oleks. Sama hääleliik. Kas sa ise töötanud pedagoogina? Pole kohe tahtnudki? Ma ei julge, ausalt öeldes kardan inimest sellist päris noort inimest, seda sest see on nagu suur suur vastutus, kõik see ju, mida õpetaja ütleb, kuulab suu lahti ja, ja teeb, ja sest no iseenesest ma tunnen, et muidugi ma usun, et igaüks võib uskuda seda, et kui ma olen nii palju laulnud ja siiamaani ikka veel elus, siis siis järelikult ei saama olla päris ilma kogemus. Teine asi on muidugi see, et vaata, mõnikord on, Sa võid teada küll, aga kas oskad formuleerida, kas oskad oma mõtteid aga väljendada nii, et jõuaks teise inimeseni, sest sel juhul on üks huvitav asi, et no räägitakse, passatšo räägitakse seanes, eks ole, koperda või pelganud, eks ole. Kui sa võtad erinevad teatmeteosed ja loed nendest formuleeringuid, siis need on erinevad kindlasti. Sest see on selline asi, mis on rohkem sihuke tunnetusega seotud, mitte nii konkreetselt seda näiteks seda häälepaela sa ei saa isegi ise ju kunagi näha seda, seda saab ainult arst näha peegliga ja kes on spetsialist ja vaatab ja aga see, kuidas ta lauldes funktsioneerib, seda mitte keegi, näe. Ja seda saab ainult siis, kui sul on väga hea kõrv, eks ole, siis kuuled ära selle muutuse või ühesõnaga selle muutusi, mis siis, mis siis kõris juhtub. Ja nüüd seda sõnadega selgeks teha, et, et seda juhtida nii-öelda kaudselt selleks peab olema, ma usun, Niukest erilist annet, nii et on tihti häid lauljaid, kes ei ole väga head õpetajad ja on mitte nii häid lauljaid, kes on taga ja lõpetajad. Aga kindlasti on siin ka selline liin, et inimene, kes on tegevlaulja laval, see on energiavoogude põhimõtteline ümberkandmine, kui sa valika pedagoogitööd, minu jaoks on need kaks täiesti erinevat voogavat liini vist. Kuidas on see energia jäävuse seadus, ma ei tea, kas seda siis saab ka, et kui sa oma energiat ühte kohta ära siis teise kohta ei ole, ta kindlasti ei jätku nii palju, eks ole, või et mis siis oleks, kui see kõik, see energia oleks ühe koha peal. Nii et see muidugi mõtlemapanev asi, jah, aga ma ei saa midagi öelda, on palju kolleege minuga ühel ajal alustanud, kes on õpetajad ja ma saan aru, et nad on edukad nii ühel kui teisel alal. Sa rääkisid oma kodust, oma suvilast sellest, kuidas sa saanud seal vabalt laulda seal mere ääres ja seda te sätite ja ehitate ja ja, ja sellest tunnete suurt rõõmu. Jah, tõepoolest naljakas. Ta ei ole kaugemale kui 30 kilomeetrit siit ja päris mere ääres ta ka ei ole, ta on just nimelt selle paekalda peal niimoodi vanades kus 69. aastal heidutuseks suvilarajoon seal. Ja mina olen lihtsalt sinna ehitanud nagu katuse peale ja aga seal on kõik need linnud laulavad ja kõik see õhk on selline teistmoodi ja ja noh, see, et ma seal laulan, muidugi selle ma ei ole kellegi käest küsinud, aga keegi pole ka keelama tulnud. Nii et vahest ma tõesti seda pattu teen. Mäletan, et Piia Paemurruga sel heli külaseks kord harjutasime, siis keegi tuli meid riidlema, et suvel nüüd siin kohe laulma, et ei tohi umbes niimoodi pool naljaga. Aga eks ta nii on, et see laul on ju tegelikult minu elu saatnud kogu aeg juba nüüd 15 aastat vist ja midagi teha pole, mõtled ja, ja noh, alati ei piisa ainult mõtlemisest, vahest tahad ka proovida, ja siis proovid muidugi. Ja nii see isal on muidugi suhteliselt hea ikkagi. Jah, laulmine ei ole mitte ainult sinu töölaulmine on sinu elu. Kui palju sa siis laulad päevas? Kui palju siis suvilanaabrid peavad sellega arvestama? Ooper tuleb läbi laulda lihtsalt see, mis parajasti jälle ettevalmistus on, seal on. Kuidas sulle muud ehitamise ja maa ja metsatööd istuvad? Ma siin vahepeal nii nagu teater on, pikk periood on puhkusel, aga mai alguses pannakse kinni alles oktoobri lõpus, tööst tehakse lahti nii et juba mitmendat aastat mitmendat suve järjest, sest ma olen katsetanud siin erinevaid töid ja aga muidugi, sellega on oma oht, nii et siin üle-eelmisel aastal olin munakivisillutis näiteks siin aitasin korrastada, olen ühes brigaadis meestega ja tore töö selline päikse käes ja paras füüsiline ja kõik, aga aga ühel päeval jäi mul kaks näppudel ühe suure kivi alla ja luumurd oli, aga õnneks nad kasvasid ilusti kokku, aga ma ikka kardan, et kui noh, ütleme nii-öelda füüsilist ka, eks ole, et kuidas ma sisuaalne Hermanina näpud ära või midagi keegigi. Kohe tekib küsimus, aga miks siis on nii, et ma julgen, on rohkem nagu minna sinna, aga proovatus tulen sind näidanud, üks sugulane tee peal. Aga sel suvel ei teagi, on plaanis, võib-olla teeks ühe niisuguse kava, näiteks servus Euroopa, teeksin erinevate vennasrahvaste siis laula ju kõik heas mõttes tegelikult võib-olla esitama kuskil niimoodi näiteks nohu, kujutan ette. Võtaks ühe trio, kontrabass, klaver ja viiul ja laul ja, ja sõidaks, kas siis väikeseid linnu ja külasid Eestis ja suveaegadel on igast suvetuur, eks ole, miks mitte mitte teha niux tümpsuga, vaid vaid Niukest, naturaalsete pillide ja, ja nii nagu see võis vanasti olla. Vot sellist kontserdit, ma kujutan ette Ja ma tean, et sina, nad väga hea meelega soolokontserte laulad siin Tubina laule ja teiste meie laule. Ja et sa esined hea meelega ka kirikus oreliga. Et sageli on nii, et ooperilaulja millegipärast jääb, tahab jääda ainult nii lavarolli, et need laulud võib-olla tunduvad nagu vähetähtsad olema või teema liiga. Tõin ma arvan, et siiski kõik lauljad ikka laulavad laule ka, aga peab ütlema, et kas Eesti publik ootab Need laule. Aga tõepoolest on palju ilusaid laule, tegelikult näiteks Mart Saarenõel ja nad saare hoia vahest aken lahti, mida ma laulnud ja ja tuvinal on hästi huvitavaid laule. Sügisel päike ja igatsusi ja ingel lindudega näiteks. Taevas on valge ja sinine, see on ehtne tenori lugu, tegelikult muidugi kammersaali õieti neil pole, on, eks ole, Kadrioru saal, mis mahutab ainult 100 inimest. Ja no muidugi muidugi Estonia kontserdisaal on ju ka, aga neid laule on, aga nõuavad üsna palju tööd. Samamoodi nagu nagu ooperi ettevalmistamine, selleks et ikkagi head taset saavad, selleks peab kõvasti tööd tegema ja selleks selleks on vaja lihtsalt aega. Ja mõnikord seda aega on vähe. Suvel muidugi on ja mul tuleb üks kontsert kuuendal juulil Kadriorus. Seal on erinevad kavale laule, metsosoprani ka, kes on minu kaugelt sugulane, õieti aga tõusev täht praegu veel Ameerikas. Sirje viise. Ja siis on, 10. augustil on Ene Salumäe aga Pärnu Eliisabeti kirikus üks kontsert, kus ma laulan ka isegi ooperiaariaid, aga selliseid, mis kirikusse sobivad üks saar ja Wilhelm tellist ja ka Manoonist aaria ja mõned laulud ja noored veel. Ta on väga Vello Jürna, tore oli sind kuulata? Küsis Ene Pilliroog ja kaks küsimust. Tahaksin sulle siin saate lõppu veel kätte nagu visata. Üks on siis see, et millise raamatu vahelisuse kodus praegusel hetkel järjehoidja on ja ja milline Plaviirungas lahti või samamoodi klaveril järjehoidja vahel. Praegu on väga põnev raamat, lahti on Seinskugi teine ümber maailma reis, lõunamere, saarte avastamine. Selline päeviku vormis kirjutatud raamat aga hästi vanadest aegadest 1760 Kaheksandast 10 neljandast aastast on jutt. Ja klaveritest on muidugi praegu ikkagi aida radames. See on oma 29 Siive mulliga üks raskemaid tenoripartiisid. Nii et nõuab vaimu valmispanemist, hääle ettevalmistamist ja seda peab hakkama praegu tegema sügiseks valmis olla. Tänan veelkord Vello Jürna. Tänast saadet teab aga lõpetama Rudolf kavatiin Giuseppe Verdi ooperis Luisa Miller, mis on salvestatud Estonia seltsi heategevuskontserdilt. Kuningas Arturi gala 2000. aastal Estonia kontserdisaalis juhatas Vello Pähn.