Tänase saate külaline on Rahvusooper Estonia solist Jassi Zahharov saatejuht Ene Pilliroog. Jassi Zahharov tähistas hiljaaegu viiekümnendat sünnipäeva, see on selline kaunis tähtpäev. Jazzi, kas on kuidagi teistmoodi tunne ka vä? Ei ole, ei olegi teistmoodi, samasugune nagu 49, nii ka 50 ja 51, ma arvan. Elu läheb oma rada ja päevad vahelduvad, ükski päev ei ole eelmisega sarnane. Aastad ei ole vennad. Ja ka päevad ja kuud. Kõik läheb omasoodu. Nii et, et ei ole mingisugust vahetama sellele. Kuidas tööga on? Vaata, need tööd on lihtsalt palju või on väga palju, hoian mõnusasti. Ei tea, mis edasi on, aga tööd on siiamaani olnud küll. Järgmisel hooajal tuleb meil projekti korra taas unistori tennisehallis aidaa, kus ma peaksin siis laulma omanastrot. Siis sügisel edasidule uuesti barbar von diisel, Uusen, Ago-Endrik Kerge lavastuses ja Arvo Volmer Muskil juhtusega Aid olema laval muusikaline juht ja siis edaspidi plaane praegu ei tea. Kuidas madalate äärtega on, kas aastad toovad juurde ikka aina juurde ja juurde? Aastad toovad juurde kogemust, olemise tegemise kogemust toovad juurde ja see muidugi väljendub ka hääles kunstis üldse, mida suurem on kogemustepagas, seda huvitavam see võib-olla see kunst eriti praegu, kus on noorteaeg ja kus noored vallutavad kõrgusi. Aga kui sinna vahele satub mõni küpsem inimene siis on see hoopis huvitavam. Ja siis jääd seda kohe kuulama. Kas on mingisugused erilised nipid ka, kuidas häält hoida? Ei ole, ei ole igapäevane töö, iga päev laule kadents, püha hingamisharjutusi. See on kõige tähtsam selle koja pärast hoopis. Raamatut näitavad, et Vanemuise teatris on oldud, aastad on päris pikad. Estoniasse tulite, 97 ega siis ometi sidemed Vanemuise ka päris katkenud ei ole. Ta on mõtetes ja mälestustes, praegu küll on ta katkenud, sest praegu ei ole seal tööd. Tõsi, pakuti, aga see jäi ära. See oli väga huvitav. Ja ma läksin ka sellest põlema. Aga noh, kuna seda oli valest otsast kaetud neid asju nagu ikka juhtub, siis jäi see lihtsalt ära. Ja see on muidugi vaha, aga Vanemuine ei ole kuskile kadunud. Ma tunnen tema nostalgiat, selline 25 aastat seal oldud seal suurperiood inimese elus. Kuidas Estoniasse tulek oli, et kuivõrd olulist rolli näiteks võib-olla mängisid selle juures Georg Otsa preemia ja suur vanker või ei mänginud üldse mingit rolli? Ma usun, et ei mänginud mind, kutsus Estoniasse Paul Mägi, tollane muusikaline juht ja siis hakkas siit nagu minema ja esimene, kus ma kaaslekkin, oli Figaro pulm. Krahvaloviival oli seepärast siis tuliva nimi osana Bukos. Nii et tal olid minuga suured plaanid. Aga Paul Mägi oli see, kes mind siia kutsus. Aga ma vaatan siin rollide nimistut, et Verdi on nii auväärsel kohal oma seitsmerolliga vist kokku ja siis Putšiini ja siis tulevad veristlikud ooperid, nii et kirge on lavale saanud palju panna. On jah, palju osanud panna ja nõrgiat sinna. On küll seal õigus, pole see meeldiv, ta, see just kirgede möll, ehedad, tunded ja see äärmuslik sugune emotsioonide skaala, see tähendab laval alati olema. Kui seal õige tunnetuse läbi mõistus, siis on muidugi suurepärane. Teie skaala on olnud tõesti väga lai siin tonitsetist Verdist putšiinistmas kannist Charkovskist kuni populaarsete muusikalide nii linnahalli laval välja. Ja ja need kaks suurt muusika, mis ma tegin Chimis, Taimani vampiiride tants ja sönberg üllatud ja need rattad iseendast. Need on kaks suurt nimetust jälle teemide, millegi poolest alla operitele ja sellel kirjutatud muusikale sellele keerukuse astmele, sellele nõudele, mida ta esitab interpredile ja see on, on suurepärane ja need on minu helged mälestused, muidugi need kaks suurt muusikalemise muidugi linnahallis kaasa lüüa. Armastuse CV. Sinus. Te olete 79. aastal lõpetanud Leningradi Music, oli nii, et andis siis oodata, millal ka muusikal Eestimaale jõuab. Jaanis otsika jahtanud tarvikutele prožentidele, kes selle zhanri liigi õigemini siia tõid, on läinud muusikale buumide ja siis lahti. Ja mul õnnestus kahes teha kaasa, see on olnud üks eredamaid tänavusi. Aga küsida võib ka niiviisi, et miks ta nooruses just nimelt Leningradi Music hooli õppima läksite. Need olid sinna 300 inimese hulgas konkursile alusel ja sinna ma siis ka jäin õppima ja töötama. See oli väga huvitav periood, see andis palju kogemusi ja ma kavatsen selle väga paljud tollal tuntud interpreetide ja nendega koos omal ajal olin ja, ja üldse võitsin osaga Leningradi kultuurielust Leningradi turul väga ilus linn oli väga rahulik ja väga puhas. Kuritegevust ei olnud ja miinused elasid hästi, olid rõõmsad. Et ma sain sellest täiel rinnal osa ja see oli minu elusaks nii tähtis etapp, kes olid need kuulsused, kellega saite koos olla, olid tollal alguses rookina erida, pehaga olen kohtunduva linnud koskiga siis Eduard Hill päädis lõpuks sellega, et Blind võitja õpime Legia konservatooriumisse, seega kuigi ma tegin sinna isegi vokaaleksami ära, seal on siin Figaro pulma ja mulle isegi oli juba antud sinna töökoht, tollal siis kiirabi teatri-ooperi- koori. Et ma saaksin seal õppida ja olla ka see kahjuks läks natuke teistmoodi see elu, et ma sinna sügisel tagasi ei jõudnudki, kes siis süüdi oli süüdi jah, mida keegi siis ma hakkasin pärast uuest, aga ka lihtsalt see Leningradi asi nagu katkise sügisel ma sinna enam ei läinud. Mis ma teen ise valimistagasi, Riia tuli siis. Ma hakkasin siit Aimar Riiga läbi teatriliidu seal väga tahtsin sinna minna Sharenduse juurde ja me oleme tänase päevani väga heade kolleegidega tuttavad. Mõttekaaslased ma ikka näen siis ma räägin, vahest helistame. Et see andis mulle väga palju seal ma olin, paar aastat olin seal, käisin, see oli väga põnev aeg, vaadates ära kõik tollal Läti ooperiteatrietendused, olles täiesti kursis tollel Lädi muusikaeluga. No mis on see tema fenomen, ma tean, et väga paljud lauljad lausa unistavad tema juurde pääsemisest. Esiteks, ta on inimesena väga suurepärane. Teiseks äärmiselt tark, ise väga palju pinud vokaalala vaieldamatu autorit Teet õpilasele sest ei ole kellelegi saladus, et Lätis on ta olnud terved pohh ja kui õpina tuleb teemade tundi, teadis eelnevalt, kes on see mees siis loomulikult see aitab juba iseenesest kaasa õppeprotsessile hoopis teisel tasemel ja loomulikult tema inimlikkust vahetus. Meil näiteks ei tekkinud temaga üldse õpetamiseks, kuigi see oleks võinud ka olla ja saaks väga heaolu. Ja tead, ma siin laulsin oli ja siis me lihtsalt analüüsisime, rääkisime sellest, mõtlesime lahti selle, see oli jube vahva, jube tore õppeprotsessis. Me oleme rääkinud Leningradi koolist ja, ja Läti koolist, aga kuidas siis eesti pedagoogidega on, kas eesti pedagoogidele on antud kao häält hoolida? Kõige enne Rudolf Jõksi juures oli Rudolf Jõksi, appi läheb 18, oli mul siis vanus 19. Rudolf Jõks, kes mind väga hoidis ja armastas Ani siis püsimatu, väga temperamentne ja impulsiivne, mitte nagu praegu. Stats oleks rohkem, kannatas külma, siis teiega teeksin ja külmadest hooliks aia ja neid ootab ees suur tulevik ja ja me saame temaga kahutud hästi hakkama. Ta mulle õudselt meeldis, et oli siis juba kõrges eas, auväärses eas oli. Aga ta oli jube, mõne viisi, kus me rääkisime kõigest tolle kodanud eesti kultuurist, rääkisime, kuidas ta käis Itaalias ja kuidas ta ise laulis ja minu jaoks oli ta muidugi autoriteet, aga tol maal olles nii noor ei mõtestanud, tähendaks nii lahti, siis ütleme, kui ma olin juba Kalüsaarenduse juures, eks ole, õpetaja õpilase vahekorda üleüldse, mis see tähendab. Aga kõik need asjad, mis ta siiski andis, nad on olemas, sest ma ei saa salata seda, et ma olen sattunud väga viljakas, muld on, mul on väga hea taimelavakest olevaid teatis, mind ümbritsesid õpetasid-aitasid ja nii et, et see on olnud väga põnev käik. Siis, kui ma olin sõjaväes taas oli tagasi, ma tulin, Endel Ani on endale nii, mida kaitsja nendest endale oli pärast jätkas, nagu seda peale tullakse, surma jätkad seda asja. Nii et, et ta on küll olnud. Jaa jaa, aga selge see, et häält peab olema, aga kuidas on veel Vanemuise kooripoisil siis tulnud murda solistina lavale, et milliseid isikuomadusi see on nõudnud? Nojah, ega ta nüüd kerge ei ole olnud, sest ega siis minu tee ei ole olnud, standard on olnud iga äärmise täitlik, ta on olnud mitte niisuga, nagu seda ette kujutatakse ja nagu ta iseenesest siis ka. Et sa lähed siis muusikakooli algusele, õpetad sellest uurima, siis lähed sa konservatooriumi stuudiumi klaasis, sissid võetakse kuskile tööle ja siis sa lähed. Kindlasti teeb mõne rahvuslased konkursi, et ennast näidata, ennast tõestada, eks ole, kunstiilmas ja siis sealt hakkab tulema pakkumised ja sealt siis niimoodi lähebki. Mul ei ole seda olnud, mitte. On olnud väga heitlik, aga missasid isikuomadusi, nõuab Nozenoobki sedasi nõuabki rohkem ilmselt sõnu väga suurt, väga suurt jõudu ja iseloomu. Muidugi laulmine tegelikult ongi kõike, iseloolislaulmine on väga kontsentreeritud vaimne tegevus väikese aja jooksul väikeses ajalõigus. Sa pead andma kõik tegema ennast kuuldavaks-nähtavaks, olema mõistetav lavalt publiku jaoks. See on üks pool, teine pool on siis puhtinimlik, inimlik, kus tuleb ka välja sellest. Sest ega laulus midagi õnnestub varjata, et ma teen nii, et küll kuule aru, sa või saad aru, kõik see on siis juba teine pool, on puht sinu isikumas puht sinu sinu karisma või sinu, kuidas seal laval välja näed, kuidas sa istud, kasin publik siis sellele võtab, vastu ei võta ja siis kas ta sind hakkab seda armastama, mitte või animatsioon? Kaks pooldame seal, teine pool, meeldib või ei meeldi. Esimene pool on see, et sa võid ennast üles töötada ja viia vokaaltehnika täiuslikkuseni, omanda liideratuuri kõiki repertuaari. Aga kui sul 14 poolt, siis ei saa sa jälle ka edasi, siis on jälle hädanetega. Kunstis on ongi see võlu ja hukatus üheskoos korraga. Et kas ta siis meeldib või ei meeldi? Vaat selles on asi, see on eriti huvitav, sellepärast tahan kunst tervikuna tõmbabki inimesi väga ligi, kõik tahad ennast väljendada, kõik arvavad selleks võimekad olevat. Aga mida edasi, mida rohkem sa ennast sellel põllul haridused hakkad sa nägema, et siin on väga palju karisid ja väga palju allhoovusi millest pahatihti võibki sõltuda. Seepärast ma ütlen kokkuvõttes, et see nõudis palju rohkem iseloomu, palju rohkem õppimist ja täiendamist ja igapäevast tööd, mis tänaseks päevaks tänaseks päevaks on see, kui nüüd eluviisiks, tänaseks päevaks on mugu inse harjumuseks. Kui kunagi võib-olla aastakümneid tagasi pidi lihtsalt veel sunnima, siis praegu juba iseenesest klaveri juurde ja hakkad laulma kadents ja tegema võtma läbi, sest see on juba harjumus, siis kui sa seda ei tee, siis midagi puud, vaevast, midagi Sinurgaanikast jääb, puudu on elamise viis laulmine. Ja nii et, et see on, on mind niimoodi kasvatanud. Ja muusika on elamise viis, laulmine on elav, elamise viis. Tagantjärele. Kas on võimalik võrrelda, missugune oli Vanemuise publiku hingus ja missugune on Estonia publik? On siin vahet ka? Ei tea, vist ei ole vahet, ei ole vahet, mõned näited ütlevad küllatud, halvad saali, publik ei ole see ja kõik jätkuks on mõni seal perifeerias provintsist pärit pealinna publik ja kõik niimoodi ütlevad, ikka, katsuvad millegi jaoks ennast välja vabandada. Kui see vastuvõtt võib-olla ei ole olnud kõige soojem, kõige parem. Ei ole, kõik on kinni ikkagi ikkagi artistiks endas. Publikus ei ole üldse, publik märkab selle kohe ära, kui talle meeldib, kui see on vahetukse, efektne, sel atraktiivne olgu ta siis kas seal Misso kultuurimaas või siis siin riigiooperisaalis või linnahall, on üks sugune reaktsioon vastavalt. Nojaa, aga ka publik võib-olla atraktiivne näiteks, et linnahalli publik muusikalide puhul kuidas. Ei, ei, ta ei ole midagi, ta on samasugune nagu siin muidugi ta on vahetum, sest šamaan on selline, et ta ei ole nii elitaarne Cooper. Aga siiski, tegemist on muusika kunstiga, ta jõuab pärale inimestele ja me tegime kõike eesti keeles, eks ole, eiei seda tulimurdja ja siis publik tõusis püsti, see oli nagu iseeneslik see ja mitte viisakusest enam, vaid sai voli poole numbri peal, eks ole. 4000 inimese sõna jõudis sinna pärale, inimesed kuulasid, keegi ei julge aevastada või köhida. Ja siis järsku 10 sekundi pärast vallandas, reaktsioon on ka siin. Ei, ei, ei, ei ole, ei ole mingit vahet, see publik on ikka üks, kui ta näeb ja talle meeldib ja ta tunneb, et see on õige, see on siis, on selleks on igaveseks. Lähme veel kord nende preemiate juurde. Et kuidas siis tuli Georg Otsa preemia ja siis, kas suur vanker oli väga suur üllatus või oli juba loomulik asjade käik? Ei need preemiad on olnud kõik üllatused, kaasa arvatud ka tänane Georg Otsa preemia nüüd olemas 20 preemia laureaat. See on küll täiesti imelik, täiesti hämmastav, miks see nii läks? Ma ei teagi seda, aga nad on muidugi austusväärsed, sest Georg Ots minu jaoks on interpreet number üks, ta on jäänud minu jaoks kogum kunsti kehastuseks on jäänud, sest mina olen otsaga üles kasvanud ja sinna ei ole midagi parata. Nii ta on ja mulle on meeldinud kogu aeg ja meeldib edasi. Eriti praegu näiteks diskobuumis ja kõigest sellest, mis siin praegu ümber on. Kus risustatus, aastane äärmiselt kõrge muusikas, eks ole, ja järsku siis kommertsraadiolase Georg Ots makesin avarii tegemas kuulama. Taas Peeter Sauli, peagi saabun tagasi su juurde. Taevas hoidku, milline ilus asi seal, see on, tõeline Valgre. Kõik teevad praegu Valgre festivali teised, aga see ei ole valge valge seimis ots tegi. Ja nii ta on. Muidugi see on ka õige, sest ta oli temaga kaasaegne ta mõistvalt, palju paremini kui täna pärast noored. Aga ega ma ei ütle ka, noored nad kavalge, kuidas nemad seda ei, nemad ei saa kunagi mõistma valged, nii nagu mõista Georg Ots, eks ole? Ei ole, noh, paratamatult nii see kõik jää ise kõik muutub ja läheb, eks ole. Sest ma ütlen, Georg Ots on number üks kunstis ja nüüd mulle omistatud kaks muusikapreemiatena nimelist preemiat. See on minule väga suureks auks ja ma loen seda kõige kõrgemaks. Muusikast turustatakse Eestis. Eestlased on üldse kiitusega kitsid, on teada-tuntud tõsiasi ja nüüd ometigi, kui tunnustus antakse, siis on soe tunne jah, ja tunne, et see peab nüüd üks tõesti südamest tulnud asja olema, kui juba eestlane kiidab, sest saksa publike olevat selline, et kas hea või vilistatakse välja, eks. Aga et sakslane ei, ütlevad kunagi nii, nagu eestlane tavaliselt ütleb. Päris hea. Jaa, seda küll, aga siiski ikkagi publik reageerib täiesti adekvaatselt ja eestlane ei ole kiitusega kitsi? Ei nad ei ole, nad on mingis kammitsas lahti saanud ja praegu ikka ma vaatan Priske ikka täiesti reageeritusega, trambitakse jalg või hakatakse karjuma ja tõustakse püsti ja tähendab täiesti avaldatakse arvamust koheselt adekvaatselt. Seda võib öelda, et nad on siiski jäävad delikaatseteks, nad ei ole nii, et kui midagi tõesti juhtub, endaski laseb välja, vilistavad viisakusest Diablodeerivad ja aga noh, seda on tunda. Aga kiitusega ei vaidlusta, kitsi on, ei ole võib-olla niimoodi omavahel levides, eks ole, siis kolleegid omavahel võib see niimoodi olla, aga see on rohkem asjalik, toon kolleegide vahel, aga mis puutub publikusse, siis ikkagi kiidavad küll, ei eestlane põlegitseedi. Kui tööd on palju, siis on kuidagiviisi tarvis leida mingisugune tee, mis taastaks jälle energiat, juurde tooks. Kui ühel õhtul on ooperis väga traagilist dramaatiliselt ära surnud siis tuleb järgmiseks hommikuks jälle taas värske olla. Jah, see on nii sellepärast, et mida vanemaks saab inimene, seda pikemaks taastumisaeg muutub ja see probleem, mis kunagi ei ole probleemiks olnud äkki leiad, et see on probleem kohendamist Ellabki sellises eas juba töö planeerimist ja läbimõeldus, kuidas ennast jagada, kuidas seda teha? Avamine ei tähenda seda, et hakkad midagi tegema, käima poole ju ei, kõik tuleb teha täie 100 protsenti. Aga jagada tuleb niimoodi, et kas siis seda tööd ei võta vastu või mitte või või missugused on intervallid etenduste vahel, seda ikkagi tänaseks päevaks juba peab nagu hakkame jälgimas ei ole enam päris niimoodi, et võib laamendada nagu seda võis varem teha, ütleme ikka mõtlema juba, kuidas, mis. Aga samas on ei ütlemine ka üks väga ohtlik asi. Kahjuks küll on küll, meie puhul on häda selles, et kui sa ütled ei, siis seda võetakse nagu isiku solvamise lasta võetakse. Ahah, ei, järgmine kord tsunami helistatagi, see ei ole mitte õige. Tähendab, peab olema nii kunstimaalase ühiskonnas üldse inimesel peab olema valikuvõimalus. Tal peab olema õigus ka ära ütelda, sellesse peab suhtuma mõistvalt ja arusaadavalt. Äraütlemine ei tähenda seda, et ollakse selle vastu, et ma ei taha, et mul on mingi isiklik solvumine või nii või naa ei see tähendab seda, et inimene, interpreet, kellele pakse planeerib seda ja teeb, aga meil praegu seda veel ei ole, me peame kõik vastu võtma kartuses et järgmine kord telefon. Vaikib kas see tõsiasi, et abikaasa on suurepärane kontsertmeister on selline ideaalse perekonnamudel kontsertmeister, kriitik armastav kaasa kõik kokku ühes isikus Ja all on tõesti, see on. Ja seal ühelt poolt teiselt poolt on, on, see võib olla komplitseeritud, sest noh, kogu see töö ja kogu see, mis on, see tuleb kaasa ja meie vahele ja see vahel võtab ka küllaltki tormilised värvid, võtab sest ega igaüks seisab oma õiguste eest ja tahab oma teisele peale suruda. Ja vaidlused, mis seal täiesti loomulik, teiste arusaadav, muutuvad teinekord üsna tormiliseks. Aga sellest ei ole midagi seal ikkagi väga hea, sest ta abikaasa, jah, on mul kõige suurem toetaja ja muusikanõuande ja temaga me oleme kõik rollid ka ette valmistanud. Nii et, et see on tõepoolest nagu omast käest võtta. Kui kaua olete koos elanud? Koosnevad 15 aastat ja kokku saite teatris muidugi ja teadis, saame kokku, me oleme siis saame kokku ja saime tõepoolest olemas, sest tema oli, kas me oleme siis töötas ja mina loomulikult juba juba ammu enne seda. Nii ta läinud. Mida te puhkuse ajal koos perega tahate ette võtta? Puhkus, nüüd võib-olla nüüd nädalaks kaks esimest korda meie kooselu jooksul sõidame puhkama tõesti kuskile kaugele soojale maale kus abikaasa ütlesime, et nüüd on aeg, ma teen selle puhkuse välja ja läheme nüüd kahekesi seal tõesti meie elus esimest korda. Aga mõtlesin, et uks nagu ei olegi ukse töö suvel vaheldub, sest noh, olgem ausad, ega pikk puhkus meil ju on, aga ega me ei saa siis ilma tööta olla, käed rüpes, sest elu tahab elamist ja ega siis elu on nagu ta on, et ega me peame ikkagi ka suvel töötama. Ja näiteks praegu ongi ESM Temaeda ja Barbara von teise lause, mis ma suvel sooviksin ette valmistada. Jubedad partiid tulles tööl oleksid juba selged. Nendega saaks tööle siin asuda. Nii et töö jätab ka suvel ja päris vormist välja minna ei olegi päris soovitav just nende lauludel eriti, kellel on väga suur koormus olnud nagu minul kogu aeg, siis see mõjub häälele üsna halvasti. Ja sellepärast kuigi ma vähendan loomulikult oluliselt taga tuleb hoida noh, piltlikult öeldes üles tuli, tuleb ikka pliidi all hoida, et oleks ikka soe. Ja te olete seda tuld pliidi all hoidnud kogu aeg kogu oma lavategevuse jooksul. Ma ei söanda pakkuda, kui palju teil on suuri põhirolle olnud, ma arvan, et siin poolesaja ringi kipub tulema. Küll, ma ei mäleta enam palju seda rolli, ma ei mäleta tõesti mulle see loetelu ei ole ka täiuslik ja ma kahjuks ei ole kunagi kogunud Kamala arhiivipilte aga kes tahab teha, siis need on olemas vanemusest kõikjal. Yin riigiooperis on kanad olemas, fotoarhiivides ilmselt peaks olema kõik. Alates seitsme teisest aastast peale. Ma tean ainult suuri niukseid, mis ütleks, et pidevalt, mis on jäänud väga palju muid, veel vähem eredamad on olnud, need on ikka palju õnne. Ma neid suuri eredaid tahtsingi kohe küsida, et mille poolest mingi roll on südamesse jäänud raskuse, sünniloo, selle rolli kulgemise, mille poolest? Nii üht kui teist muidugi sünni poolest teab tõepoolest ta kõik, ma annan kõik erimoodi kätte. Kuidas on olnud areng, jääb laule ju areneb kogu aeg. Nii et isegi praegu ma mõtlesin reguletusingaat eelmine aasta, see oli hoopis teistmoodi klaverilugemine kui tollal. Selge see, et seda korda võib arvestada või mis need rollid, aga sõelale jääb ikkagi see, mis, mis roll ise on, mis on tema filosoofiline tagamaa, mis seal tema kunstiline jõud veenmisjõul publikule ja vot see on samme, see on see, kui tühjaks ta sind lõpuks võtab, sa pead kõik ennast, sa pead juurde harjutama, juurde lugema selle jaoks, et saada õiget tunnetus, sest juba Jevgeni ränk on seda öelnud, et, et väga palju teadma, et laval õieti tunda. Ja see on suurte rallide, pole oluline. Siis ta muutub niukseks kõik hõlmalaks. Filosoofiliseks pildiks faasis on see, kus tuleb murda ja kus elu ennast sees, kus inimesed tõusevad ja, ja kustuvad ja armastavad ja vihkavad. Ja miks nad seda teevad ja miks see niimoodi on, tapavad 11. Ja ohverdavad ja halastavad ja CD Solis need, et nad jäävad nagu sinu loometeel pidepunktideks. Mis on näitlevale lauljale või lauluvale näitlejale raskeim? Kas edasi anda väga pingelist Peanut? Way dramaatilist kvartett? Mõlemad mõlemad, need on kaks äärmuslikku võtet, need on mõlemad väga rasked. Aga kogu see tegevustik kogu rolli areng toimub siiski selles, milles inimene nagu eksisteerime ka publik, riigid teavad seda, et nüüd tuleb see kulminatsioon tuleb siia jääma. Kuidas teil seal, oot, mis seal siis nüüd on? Aga teinekord võib hoopis tähelepanuta jääda see, kuidas interpreet ennast realiseerib ja teeb, kes siis mis ta teeb ja kuidas seal loll temas areneb. Nii et ma arvan, et pahatihti on isegi raskem see võib-olla et anna maksma ennast selles dimensioonis, eks ole. Kaks armastan nagunii fikseeritud juba muusikas, aga just see kuldne kesktee selles, kus toimub rolli areng, et kuidas see seal on oluline juba sõna. Jah, võib arvata, et üsna sageli on helilooja peitnud oma valulisi Maat mõtteid just pingelist pianosse ja tuleb kanda. Aga kuidas jällegi Vargamäe Pearu hakkama sai oma tõe ja õiguse välja laulmisega. Ja see on keeruline seal väga rasvunud, sellepärast et 100 lehekülge traktor teksti. Ja siis tuleb, loodan üleval kui all see on muidugi väga raske teha. Seda suudan teha, aga mõtlen just, et see on üks asjadest, mis nõuab ka pärast suurt pikka taastumist. Sest olgem ausad, tehnoloogiliselt on ta siiski äärmiselt vasturääkiv. Operaal ültse. Laulmine toimub ja kõik sellest seisukohast, aga see on võimalik siiski teha seda valdade teada, mis ja kuidas sa seda teed. Nojah, kui Ago-Endrik Kerge mulle seda pakkus, üle-eelmine suvi, siis ma võtsin kiiresti kätte, ma mõtlesin, et, et see ei ole võimalik. Tase jäi ära, ära üldse muretse, praegu viska see peast välja, sügisel räägime edasi, aga siis ma lugesin, et tõde ja õigus uuesti läbi otsida kiiresti kätte kõik viis Göriti luhta põlvkoli lugesin seeläbi. Ja ma avastada hoopis hoopis teist tamme, sa nagu siis, kui ma varem lugenud ohohoo väga keeruline, väga raske teos. Ja mõtlesin siis, et mismoodi on helilooja pannud selle tõde ja õiguse muusikasse, kuidas ta on ära tabanud Tammsaare alatooni. Ja minu suureks üllatuseks oli ta selle ära tabanud. Oli täitsa ära tabanud selle, et kisklimised, postlemised, härplemised Andresega muusikas tekstist tekst oli muidugi originaal, eks ole võetud instseneeringu lavastaja poolt, et see oli täiesti võimalik. Tõesti võimalik on panna see muusikas. Vaat kui huvitav, ma suhteliselt väga skeptilised siin ei, see on midagi väga avantüürist, aga ei olnud. Ei olnud, aga teda on raske teostada ja mul siin palju pikega mind lavastas, selles suhtes ka väga palju aitas. Ja pärast sa mõtlesin, miks taim Faneb, päevased mina ei ole päeva velandes olla. Aga noh, eks me oleme endikaga. On palju koos töötanud 10 aastat ja väga viljakat ja midagi väga lavastused on väga jala osta. Ja ega ta kurivaim ei eksinud lavastada, ikesindiviisitiivseta tuleb neid paremini, eks kõrvad ikka läheb paremini. Kui ma iseennast arvan olevat. Ta nägi ära, et jah, siis ikka midagi, seal on ikkagi niisugune stiili. Siis seal ta võitiski, et ma peaksin seda tegema. Aga kuidas siis ooperi kur rumaandlusega lugu on, et kas see gurmaandlus on seotud küüslaugu gurmaandusega või on seotud vaimse Kormaandusega. Kuidas teie sellest aru saite? Vaimse vaid vaimse valmisaja Eesti Postimehel on palju olnud ja ma olen olnud juba väga palju igast teest, oopereid. Mul ei tule praegu hetkel viimane sind, Reneja eetrigurmaanid, see on muide selle järg. Päevi aeg tuleb, see võiks juba kirjutatakse. Vaata, tuleb nagu siinkohal selle ära, aga midagi rohkemat ma ei tea praegu. Nii et me tahame sellest täis metraaži, ooperit õhtul ongi etendus oli nii, et kui ta selles võtmes edasi tuleb, siis võib see olla väga põnev. On, eespool on väga hea kirjutaja, väga hästi seda teinud ja väga hästi tabanud karakterid kõik ja Ervin õunapuu libreto autor samuti tee, nii et mulle väga meeldis, kui me tegime seal kuulikud, väga hea vastuvõtt oli ka. Ma ei oska seda, kuidas sa suhtes, kui ma sain sellest aru küll, kuidas nad sellest aru said, aga küllap nad said, see sõna oli järgmine monopol kirjutatud sinna sisse. Mis sellest oopereid tegelikult tõukeks olnud. Aga ma usun, et, et see oli väga atraktiivne ja see toob uued põlvkonnad ka saali. Ja ta oli väga lauldav, samas ja ta ilmselt jõudis ka tavakuulajale kohale, ta ei olnud niukene Atonaalne, ta oli siiski meloodiline ja ilus aktsessioone, nüüd see oli väga vahva. Mulle see väga meeldis, aga siiski gurmaanduse main. Jah, piltide söömine või piltide oksjon. Kas see on hea ja, ja need inimesed, kes neid pilte ostavad ja vanad oma erakogusse, ega need inimesed, nad ei ole ikkagi sarnased tavainimestele, tavainimesele ei ole seda võimalust teha. Need inimesed paigutad selle ainult iseenda jaoks nautimiseks oma oma kire rahuldamiseks, mis hiljem tõesti võib Hailaseks pöörduda ja pöördubki. Sest ma leian, et selline kunst ei ole ühe inimese pärusmaa, see on seal ikkagi ühiskonna omandikunsti saadis krimineerida. Teda ei saa niimoodi lahterdada, niisugust kunsti saladus. See peab jääma inimestele kättesaadavaks igal ajal. Aga mitte see läheb kellelegi seifidesse, kaob sära ja see õige. Ja siis see haarab, räägime sellest, milliseid karaktereid on kergem luua sõna kerge kunstis üldse ei ole hea sõna, aga et kas on kuidagi inspireerivam luua karakterit, mis on absoluutselt näiteks teie tüübi vastand? Ikka ikka muidugi näiteks noh, ega oligi vot, võtame sedasama nüüd sellesama Oru Pearu mõttelise ning mõista, mida küsime, miks tema mind selleks oli, seal on, sest olen kuningaid laulnud ja ja pahasid poisse, Katia nüüd järsku niisugune karakterrolle, mis on täiesti nagu minu loomuse vastane. Aga ole lahke, ai Ontrida minu loo vastane tuleb ära mõnusalt üsna loru väärulikust. Tuleb välja, et see tuleb üle sõidad, et kas lavast rumal, ta nägi seda ära. Nii et leida see enda süles ja hakata sellest minema. Ja see oli Vahmasi, nii et nüüd ma seal on mööda, kas ma võin tõesti karakter teha kui ainult kuningaid ja väepealike? Ma tänan väga käsi sahara, tänase intervjuu eest oli väga põnev kuulata. Saatejuht oli Ene Pilliroog, aga ikkagi tuleb viimane küsimus veel. Ja see küsimus on see, et Jassi Zahharov küsida võib ju ka niiviisi, et aga missugune roll on Jassi Zahharovi isikule kõige lähemal? Ma ütlen, et see on reguleta.